22.veebruari 2022. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja Harku valla kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Arantel Invest OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja Harku vald, esindaja AS Kolmas isik Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. veebruari 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Arantel Invest OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Arantel Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
10.veebruari 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Arantel Invest OÜ on Põrgupõhja tee 20 kinnisasja omanik, kes esitas Harku Vallavolikogule taotluse algatada detailplaneeringu (DP) koostamine Vaila külas Uue-Hallika (kt 19801:011:1083) maaüksuse kirdepoolses osas ja Põrgupõhja tee 20 (kt 19801:011:0453) maaüksusel. DP koostamise eesmärgiks on Uue-Hallika maaüksuse kirdepoolse osa jagamine neljaks ehitusõiguseta elamumaa krundiks, mis perspektiivselt liidetakse piirnevate olemasolevate elamumaa kinnistutega (Põrgupõhja tee 12a, Põrgupõhja tee 14, Põrgupõhja tee 16, Põrgupõhja tee 18) ning üheks sotsiaalmaa sihtotstarbega krundiks suurusega u 5768 m2. Sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt soovitakse planeerida Põrgupõhja elamukvartali rekreatsioonialaks ehk avaliku kasutusega haljasmaaks. Põrgupõhja tee 20 ehitusõiguseta maatulundusmaa maaüksuse sihtostarvet soovitakse muuta ja määrata uueks maaüksuse sihtotstarbeks elamumaa ning määrata ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.
2.Harku Vallavolikogu jättis 22. veebruari 2022. a korraldusega nr 27 DP koostamise algatamata. Korralduses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Harku valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ole võimalik Uue-Hallika maaüksust täiendavalt jagada. Kuigi Harku Vallavolikogu 31. märtsi 2018. a otsusega nr 51 kehtestatud teemaplaneeringu (TP) kohaselt on teoreetiliselt võimalik hajaasustuse põhimõttel moodustatud maatulundusmaa täiendav jagamine avaliku haljasala kavandamise eesmärgil, peab jagamine olema põhjendatud. Esitatud lahenduse puhul on selgelt tajutav, et elamuala teenindava haljasmaa kavandamine Põrgupõhja elamupiirkonna äärealal üldplaneeringuga kavandatud tuumala arvelt toimub üksnes üldplaneeringu nõude täitmise eesmärgil ning see ei ole elamuala suhtes loogiliselt kasutatav, seda nii maaüksuse kavandatava kuju kui ka asukoha osas; 2) Põrgupõhja tee 20 maaüksuse planeerimise eelduseks ja aluseks ei ole ainuüksi asjaolu, et üldplaneeringu koondkaardil on maaüksus tähistatud kollase tooniga (s.o maaüksusele on antud elamumaa juhtfunktsioon); 3) planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt ei algatata DP-d, kui see on üldplaneeringuga, kolmandate isikute õigustega või avaliku huviga vastuolus. DP-ga kavandatud ehitusõigus Hallika 3 maaüksusel on realiseeritud ning maaüksuse täiendav jagamine ei ole põhjendatud. Põrgupõhja elamupiirkonna DP-des toodud kõrghaljastuse võimalikult suures mahus säilitamise nõude täitmine on võimatu ja puudub jätkuvalt põhjendus varem kehtestatud detailplaneeringu lahenduse muutmiseks selliselt, et rohelise, tervislikuks eluks vajaliku keskkonna arvelt moodustatakse täiendavalt hoonestamata või hoonestatud elamumaa krunte. Avalikes huvides on, et olemasolev olukord ja DP-dega loodud lahendused säiliksid. Tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tuumala kvaliteedist sõltub ka kõigi teiste Harku valla rohealade elustiku liigiline koosseis ja samuti valla keskkonnatingimuste stabiilsus. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks tehnilisele infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri, mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vastu; 4) maatulundusmaa omandanud isik ei saa eeldada, et ta võib maad kasutada kehtestatud sihtotstarbe vastaselt või nõuda kohalikult omavalitsuselt maa sihtotstarbe muutmist vastavalt tema soovile. Omandiõigust on piiratud PlanS-ga; 5) Harku valla üldplaneeringu kohaselt peab kompaktse asustusega aladel igas elamupiirkonnas ühiskondlik haljasala moodustama planeeritavast alast minimaalselt 10%. Põrgupõhja maaüksuse planeeringualal on pärast planeeringu osalist ümberplaneerimist haljasala osakaal vaid 5,8%. Järjekordselt esitatud DP algatamise taotluses on Põrgupõhja elamukvartalit 2(11)
3-22-706 teenindav ühiskondlik haljasala kavandatud Uue-Hallika maaüksusele üldplaneeringu kohasele Vääna-Jõesuu tuumalale, kuid samas ei ole esitatud eskiisjooniselt nähtav, kuidas kavandatavale haljasalale juurde pääseb ning kuidas on haljasala tulevikus kasutatav. Taotlus on vastuolus üld- ja TP-ga ning piirkonna väljakujunenud miljööga. Samuti pole see kooskõlas avaliku huviga, et säilitada keskkonnasõbralik ja kõrghaljastusega keskkond; 6) rohevõrgustiku tuumaladele kavandatavad planeeringud kujundavad olukorra, kus sealsetes elupaikades harjumuspäraselt elavad loomad on sunnitud tulema inimeste õue ning häirimise suhtes tundlikud linnuliigid lahkuvad. Nii tekib pidev konflikt inimese ja loomade vahel, kuni viimased on lõplikult hävitatud. Seda konflikti tuleb vältida ja lõpetada jätkuv elamuala laiendamine olemasolevate rohevõrgustiku tuumalade arvelt; 7) puudub ülekaalukas ja erandlik erahuvi, mis tingiks kehtestatud Põrgupõhja maaüksuse DP põhilahenduse muutmise.
3.Arantel Invest OÜ esitas halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu
22.veebruari 2022. a otsuse tühistamiseks ning Harku valla kohustamiseks otsustama uuesti DP algatamine. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja esitatud DP algatamise taotlus näeb ette lahenduse, millega kaotatakse maakorralduslikult ebaotstarbekas maariba ning suurendatakse loetletud kinnistute haljasalade osakaalu. TP seletuskirja p 3.3 kohaselt on see võimalik. Eesmärgiks on moodustada Uus-Hallika kinnisasjast täiendavaid maaüksusi avalike haljasalade jaoks, et need oleks Põrgupõhja elamukvartali kasutuses. Selline haljasala ei pea paiknema elamualade keskel, kuna üldplaneering ja TP seda ette ei näe. Kaebaja välja pakutud haljasalale on võimalik pääseda kõikidelt loetletud kinnisasjadelt. Lahendus tagab üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.1.1 ja TP seletuskirja p-s 3.2.1 sätestatud nõuet, et üldkasutatav haljasala peab moodustama vähemalt 10% DP alast; 2) üldplaneering ja TP näevad Põrgupõhja tee 20 kinnisasja sihtotstarbena ette elamumaa. Kuna üldplaneeringuga on Põrgupõhja tee 20 määratud elamumaaks, siis selline eesmärk vastab Harku valla ruumilistele vajadustele, üldplaneeringu eesmärkidele ning sellest tuleb edaspidisel maakasutusel lähtuda; 3) vastustaja pole selgitanud, millisele PlanS § 128 lg-s 2 toodud alusele tuginedes on DP koostamise alustamisest keeldutud. PlanS § 128 lg 2 p 1 kohane vastuolu üldplaneeringuga puudub; 4) arvestades Põrgupõhja elamukvartali asendit ja selle kuju üldplaneeringu ja TP põhikaardil, samuti asjaolu, et ala on ette nähtud elamumaaks, on mõistlik eeldada, et elamukvartal ehitatakse selliselt välja. Uue-Hallika maaüksuse jagamine aitab tagada Põrgupõhja elamukvartalile suurema rekreatsiooniala; 5) varasemad DP-d ei välista Põrgupõhja tee 20 elamumaaks planeerimist. Põrgupõhja maaüksuse DP kehtestati 17. veebruaril 2003. Tegemist pole enam asjakohase planeeringuga; 6) 2017. a DP seletuskirja p 3.4 ei ole Põrgupõhja tee 20 DP-ga seotud. Asjakohatud on otsuse põhjendused selle kohta, et 2017. a DP-ga hõlmatud kinnisasjadel on kõrghaljastus valdavalt likvideeritud. Kolmandate isikute tegevus muudel kinnisasjadel ei ole asjakohane põhjendus keelduda Põrgupõhja tee 20 maaüksuse sihtotstarbe muutmisest. Põrgupõhja tee 6 kinnisasjal ei ole kunagi kõrghaljastust olnud. Kaebaja välja pakutud lahendusega luuakse täiendav sotsiaalmaa otstarbega haljasala Põrgupõhja elamukvartalite kõrvale. Seetõttu kaebaja taotletu elluviimine ei too kaasa kõrghaljastuse likvideerimist. Kaebaja taotletud tegevus ei avalda negatiivset mõju Vääna-Jõesuu 750 ha suurusele tuumalale. Kaebaja on Põrgupõhja tee 20 kinnisasjal hooviala suuruseks kavandanud 851 m2 ning haljastus valdavas osas säilitatakse, mistõttu ei saa see avaldada Vääna-Jõesuu tuumalale sisulist mõju; 7) kavandatav haljasala on juurdepääsetav ja kasutatav; 8) metsa ning roheala säilimine ei ole ohustatud ning puudub negatiivne mõju avalikule huvile;
3(11)
3-22-706 9) Põrgupõhja tee 20 kinnisasjale elamu rajamine ei avalda senisele elukeskkonnale mõju. Rohealale negatiivne mõju puudub; 10) asjakohatu on arusaam, et piirkonda elama asunud inimesed on eeldanud, et Põrgupõhja tee 20 säilib maatulundusmaa krundina; 11) sarnastel juhtumitel on algatatud DP.
4.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Põrgupõhja tee 20 maaüksuse moodustati 27. veebruari 2003. a DP-ga ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa. DP alusel moodustati terviklik elamurajoon, kuhu planeeriti algselt 8 elamumaa krunti, üks suurem 35% elamumaa ja 65% maatulundusmaa krunt, üks transpordimaa krunt ja üks ehitusõiguseta maatulundusmaa krunt. Planeeringuga määrati, et tiheda kõrghaljastusega elamukruntide hoonestamisel tuleb haljastust maksimaalselt säilitada. DP-ga kavandati maatulundusmaad 36,6% planeeritavast alast. Pärast Põrgupõhja elamupiirkonna ümberplaneerimist 2. oktoobri 2017. a DP-ga säilis haljastatud maatulundusmaana ehk hoonestamata alana veel ainult Põrgupõhja tee 20, mis moodustab kogu alast 5,8% endise 36,6% asemel; 2) Põrgupõhja terviklikult kavandatud elamukvartal koosneb 12-st elamumaa krundist ning ühest ühiskondliku haljasmaana kavandatud maatulundusmaa krundist. Maatulundusmaa krunt kavandati elamualal selliselt, et see on kõikidele lihtsasti ligipääsetav ja tekitab puhverala olemasolevate hoonestatud elamumaa kruntide vahele. Kinnistu ühildub elamupiirkonda ümbritseva metsaalaga. Põrgupõhja elamupiirkonna DP-des toodud kõrghaljastuse võimalikult suures mahus säilitamise nõude täitmine on võimatu ja puudub jätkuvalt põhjendus varem kehtestatud DP lahenduse muutmiseks selliselt, et rohelise, tervislikuks eluks vajaliku keskkonna arvelt moodustatakse täiendavalt hoonestamata või hoonestatud elamumaa krunte; 3) üldplaneeringu ja TP kohaselt peab kompaktse asustusega aladel igas elamupiirkonnas ühiskondlik haljasala moodustama planeeritavast alast minimaalselt 10%. Põrgupõhja maaüksuse planeeringualal on pärast planeeringu osalist ümberplaneerimist haljasala osakaal 5,8%; 3) 2003. a planeering on täna asjakohane. Põrgupõhja DP-ga kavandati terviklik kompaktne elamuala, mida on muudetud üksikute maaüksuste osas kooskõlas kehtiva ÜP-ga; 4) üldplaneeringus tuleb maakasutuse juhtotstarbeid määrata maa-ala, mitte kinnistute kaupa. ÜP ja TP lahendus põhineb erinevate funktsioonidega maa kasutus- ja arendamispõhimõtteid kajastavatele maakasutuse põhimõtetele, kus suurematele perspektiivsetele elamupiirkondadele (kaardimaterjalidel tähistatud kollasega) on antud üldkasutatavate hoonete, ärimaa ning haljasala ja parkmetsa maa kõrvalfunktsioonid. Üldplaneeringu seletuskirjas on lahti kirjutatud, et elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses teisi funktsioone. Seega ei ole maaüksuste planeerimisel eelduseks ainuüksi asjaolu, et üldplaneeringu koondkaardil on maaüksus tähistatud kollase tooniga; 5) DP algatamise taotluses on Põrgupõhja elamukvartalit teenindav ühiskondlik haljasala kavandatud Uue-Hallika maaüksusele. Uue-Hallika maaüksus on moodustatud Harku Vallavalitsuse 7. juuli 2011. a korralduse nr 547 alusel Hallika 3 katastriüksusest, mis jagati kehtestatud DP järgselt üheks 2000 m2 suurusega elamumaa sihtotstarbega Naage tee 61 katastriüksuseks ja üheks 18,86 ha suurusega maatulundusmaa katastriüksuseks. Seega ei ole üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võimalik Uue-Hallika maaüksust täiendavalt jagada. Elamuala teenindava haljasmaa kavandamine Põrgupõhja elamupiirkonna äärealal toimuks üksnes üldplaneeringu nõude täitmise eesmärgil ning see ei ole elamuala suhtes loogiliselt kasutatav. Jagamine sellisel viisil pole põhjendatud. Piirkonda teenindava haljasalana toimib paremini Põrgupõhja tee 20 maaüksus, mis paikneb mugavalt kõikidele ligipääsetaval elamuala äärealal, ühildudes seeläbi kõrvalasuva metsaalaga (Jahilossi tee 13 maaüksus);
4(11)
3-22-706 6) elamukvartalile ette nähtud loogiliselt kasutatavat haljasala ei ole põhjendatud hoonestada. Haljasala ei saa asendada maatükiga, mis on raskesti ligipääsetav, elamute suhtes ebaloogilise koha peal ning ebamõistlikult kasutatav. Põrgupõhja elamuala teenindavat ühiskondlikku haljasmaad soovitakse kavandada üldplaneeringuga kavandatud range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumala arvelt. Põrgupõhja elamupiirkonnas viimase kõrghaljastusega kaetud 2838 m2 suuruse maatulundusmaa krundi sihtotstarbe muutmine ja hoonestamine kahjustaks oluliselt varem kehtestatud kõrghaljastuse säilitamisele orienteeritud planeeringulahenduse elluviimist. Taotletav tegevus ei vasta avalikule huvile vältida loodusliku keskkonna, olemasoleva kõrghaljastuse ning seeläbi piirkonnale iseloomuliku rohelise esteetilise miljöö kahjustamist; 7) kohaldada tuleb TP nõuet haljasala osakaalu osas. Põrgupõhja maaüksuse planeeringualal on pärast planeeringu osalist ümberplaneerimist haljasala osakaal vaid 5,8%. Õige ei ole kehtivates detailplaneeringutes haljasaladena ettenähtud kinnistute hoonestamine. Sellise põhimõttelise muudatuse võimaldamine tekitaks valla ruumilise planeerimise põhimõtete ja perspektiividega vastuolulist halduspraktikat, mille tulemusel tekiks üha kasvav soov muuta kehtivates DP-des haljasaladena ette nähtud kinnistuid elamumaadeks. Inimene vajab rohelist infrastruktuuri; 8) Põrgupõhja tee 6 ja 8 kinnistutel toimunu puutub Põrgupõhja tee 20 DP-sse. Kohaliku omavalitsuse roll on vaadelda tervet piirkonda tervikuna ja lähtuvalt sellest teha planeerimisotsuseid. Põrgupõhja elamukvartali moodustamisel oli ette nähtud, et alal säilitatakse kõrghaljastus, kuid tänaseks päevaks on see kõrghaljastus, mis tuli säilitada, likvideeritud. Põrgupõhja elamupiirkonnas viimase kõrghaljastusega kaetud maatulundusmaa krundi sihtotstarbe muutmine ja hoonestamine kahjustaks oluliselt varem kehtestatud kõrghaljastuse säilitamisele orienteeritud planeeringulahenduse elluviimist. Põhjendatud ei ole moodustada elamualale sellist haljasala, milleni jõudmiseks peaks suurem osa elamuala elanikke ületama eraomandis olevaid kinnistuid; 9) isik, kes omandab planeeringuala kinnistu pärast planeeringu kehtestamist, ei saa nõuda enda vabastamist planeeringu elluviimise tingimustest; 10) kaebaja viidatud teised asjad ei sarnane praeguse juhtumiga.
5.Tallinna Halduskohus jättis 10. veebruari 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja märkis keelduvas otsuses õiguslike alustena PlanS § 128 lg 2 p-d 1, 3 ja 4. Otsus sisaldab põhjendusi; 2) 2003. a DP on valdavas osas realiseeritud. Tegemist on kehtiva DP-ga, kuigi selle kehtestamisest on aega möödunud; 3) üldplaneering kehtestati 17. oktoobril 2013 ehk pärast Põrgupõhja DP kehtestamist. Üldplaneeringus on kogu Põrgupõhja elamukvartali osas juhtfunktsioon elamumaa. Nimetatu aga ei kinnita, et 2003. a DP oleks vananenud. Üldplaneeringust ei järeldu, et kaebajale tuleks igal juhul ehitusõigus anda. DP pole oma kehtivust kaotanud; 4) maaüksuse planeerimisel ei saa võtta aluseks üksnes asjaolu, et üldplaneeringu koondkaardil on maaüksus tähistatud kollase tooniga (s.o elamumaa juhtfunktsioon). Üldplaneeringust ei tule ehitusõigust (PlanS § 75 lg 1 p 18). PlanS § 75 lg 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja kohaselt tähendab sõna valdav, et tegemist on üle 51% otstarbega. Vastustaja on vaidlustatud otsuses üldplaneeringu seletuskirjale viidates selgitanud, et elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Ka võivad elamumaadele jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms, võimaldamaks ala mitmekesisemat ning elutervet avaliku ruumi arengut;
5(11)
3-22-706 5) kaebajale ei tule üldplaneeringust subjektiivset õigust nõuda Põrgupõhja tee 20 kinnistu sihtotstarbe muutmist selliselt, et kaebaja saaks ehitusõiguse. DP nägi ette kompaktse elamurajooni ruumilise terviklahenduse, mis arvestas mh tasakaalu uute ehitiste püstitamise ja senise haljastuse säilitamise vahel. Piirkonnas varem hoonestatud kinnistutel ning ka 2017. a DP kohaselt kavandatud elamumaa kruntidel ei ole kõrghaljastuse säilitamise nõuet järgitud. Arusaadavalt mõjutab see elamukvartali keskkonda ning võimalikke soovitavaid ehitatud keskkonna laiendamisele/tihendamisele suunatud taotlusi. Kehtiva üldplaneeringu ja TP kohaselt peab kompaktse asustusega aladel igas elamupiirkonnas ühiskondlik haljasala moodustama planeeritavast alast minimaalselt 10% (üldplaneeringu seletuskiri, p 2.1.1; TP seletuskiri, p 3.2.1). Praegu elamukvartalis ainsana hoonestamata Põrgupõhja tee 20 kinnistule ehitusõiguse andmine kahjustaks varem kehtestatud kõrghaljastuse säilitamisele orienteeritud planeeringulahenduse elluviimist. Õige ei ole kaebaja käsitus, et 2003. a ja 2017. a DP-dega ettenähtud ehitusõiguste realiseerimise järel tervikliku ruumilahendusena kujundatud elamukvartali ainsa ehitusõiguseta ühiskondliku haljasalana ettenähtud kinnistule uue DP-ga ehitusõiguse taotlemisel saaks 10% nõuet pidada mittekohalduvaks. Vastustaja põhjendas, miks nn asendushaljasala pole sobiv. Põrgupõhja tee 20 kinnistu hoonestamine tähendaks terviklikust väljaehitatud elamurajoonist haljasala kaotamist. See ei vastaks avalikule huvile vältida loodusliku keskkonna, olemasoleva kõrghaljastuse ning rohelise esteetilise miljöö kahjustamist. Vastustaja ei pidanud põhjendatuks valla ruumilise planeerimise põhimõtetega mitte kooskõlas oleva halduspraktika loomist. Eespool toodud vastustaja kaalutlused pole meelevaldsed; 6) asjaolu, et Põrgupõhja elamukvartal on ümbritsetud rohealadega ja elanikel on võimalik kasutada Põrgupõhja tee 12 ja Põrgupõhja tee 1 vahelisel alal asuvat lõkkeplatsi, ei tähenda, et vallal puuduv põhjendatud vajadus säilitada kehtivas DP-s ettenähtud haljasala. Põrgupõhja tee 20 maatulundusmaa kavandati selliselt, et see tekitaks puhverala olemasolevate hoonestatud elamumaa kruntide vahele ja ühilduks ümbritseva metsaga. Elamutega kinnistute vahel mitteasuv sotsiaalmaaks kavandatav kinnistu ei täidaks puhverala funktsiooni ning tuleks luua Vääna-Jõesuu tuumala arvelt. Uue-Hallika maaüksus paikneb range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalas, mille peamine funktsioon on elustiku mitmekesisuse hoidmine ning tegemist on suurulukitele olulise elupaigaga. Samuti puudub sellelt ortofotolt nähtuvalt kõrghaljastus ulatuses, mis on Põrgupõhja tee 20 maaüksusel. Nõustuda tuleb vastustaja argumentidega, mis puudutavad uue sotsiaalmaa asukohast tingitud probleeme. DP algatamise taotluse esitamise faasis ei saagi olla sõlmitud juurdepääsu tagamiseks vajalikud kokkulepped (nt servituudi osas), kuid see ei välista asukohast tingitud puuduste väljatoomist. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, justkui Põrgupõhja tee 20 kinnistule elamu rajamine ei avalda senisele elukeskkonnale mingit mõju. Antud juhul on tegemist keset rohevõrgustikku väärtuslikul hoonestusalal (TP seletuskirja p 3.10.1) ruumiliselt tervikliku elukeskkonna kujundamiseks kehtestatud DP-ga, millest tulenevat peab kohalik omavalitsus arvestama. Seda nii seal elavate inimeste kui ka ümbritseva looduskeskkonna huvides. Vääna-Jõesuu tuumala rolli on vastustaja kaevatava haldusakti punktis E.4 (lk 11) ja E.6 asjakohaselt põhjendanud. Rohevõrgustiku tõhusa toimivuse tagamist ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega DP tasandi, st väiksemale alale fokusseeritud otsustega (Riigikohtu 15. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1310, p 27); 7) õige pole kaebaja väide, et üldplaneeringust tulenev haljastuse nõue kaebaja taotletud DP puhul ei kohaldu ning Põrgupõhja tee 6 ja 8 kinnistutel toimunu Põrgupõhja tee 20 kinnistu DP-sse ei puutu. PlanS § 124 lg 2 järgi peab DP looma vastavale planeeringualale ruumilise terviklahenduse. Seadusandja soovis PlanS kehtestamisel vältida ainult ühte krunti hõlmavate DP-de koostamist, sest vaadeldes vaid ühte krunti korraga, ei ole terviklahenduse loomine maaalale tervikuna võimalik. Vastustaja on õigesti selgitanud, et planeerimisotsuseid ei saa teha vaid kitsalt kinnistute kaupa ning vaadelda tuleb piirkonda tervikuna. Puudub kaalukas põhjus, mis õigustaks kehtiva ja tervikliku elamukvartali moodustamise aluseks oleva DP muutmist 6(11)
3-22-706 kaebajale kuuluva maaüksuse osas. Kaebaja sai Põrgupõhja tee 20 kinnistu omanikuks 2020. a ning ta pidi arvestama muu hulgas maaüksusel kehtiva DP-ga; 8) vastustaja kaalus kaebaja esitatud lahendust jagada Uue-Hallika maatulundusmaa maaüksus täiendavalt ehitusõiguseta elamumaa kruntideks ning üldkasutatavaks haljasmaa krundiks, kavandades seeläbi mh elamukvartalit teenindava haljasala Põrgupõhja tee 20 maaüksuse asemel Uue-Hallika maaüksusele (täites selliselt formaalselt üldplaneeringust tuleneva haljastuse osakaalu nõude). Uue-Hallika maaüksusel kehtib Vaila külas Hallika 3 maaüksuse ja lähiala DP, mille alusel jagati Hallika 3 maaüksus üheks elamumaa krundiks ja üheks maatulundusmaa krundiks. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et Uue-Hallika maaüksuse (kirde osa) täiendav jagamine üldjuhul võimalik ei ole. TP-s märgitud võimalus maatulundusmaad täiendavalt jagada ei tähenda, et kohalik omavalitsus peab seda igal juhul võimaldama. Ka algse maatulundusmaa täiendav jagamine avaliku haljasala kavandamise eesmärgil peab olema põhjendatud, sh peab moodustatav haljasala oma eesmärki täitma. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja pidanud oluliseks, et elamupiirkondadesse kavandatavad hoonestamata haljasalad peavad olema lihtsasti ligipääsetavad ja paiknema pigem elamualade keskel, kuna ehitusõiguseta haljasala kavandamise üheks eesmärgiks on ka elamumaa kruntide vahele rohelise puhverala loomine. Vastustaja ei ole pidanud kaebaja esitatud lahendust (elamuala teenindava haljasala kavandamine Põrgupõhja elamupiirkonna äärealal tuumala arvelt) põhjendatuks, kuna see ei ole elamuala suhtes loogiliselt kasutatav (seda nii maaüksuse kavandatava kuju kui ka asukoha osas) ning haljasalale puudub ka ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. Suurem osa elamuala elanikke peaks haljasalale jõudmiseks ületama eraomandis olevaid kinnistuid. Samuti on vastustaja arvestanud, et Uue-Hallika maaüksus paikneb range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalas. Kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus oma territooriumil ruumilist planeerimist korraldada ning lähtuda seejuures piirkonna terviklikust ja tasakaalustatud arengust. Vastustaja on otsuses piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ta ei pea mõistlikuks elamukvartalis paiknevat haljasala funktsiooni täitvat maaüksust asendada Uue-Hallika maaüksuse jagamisel moodustuva haljasalaga. Tegemist on haldusorgani planeerimisdiskretsiooni osaks oleva otstarbekuse küsimusega, mille puhul kohtulik kontroll on piiratud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks arvestanud ilmselgelt asjakohatute asjaoludega ning kaalutlusotsus oleks meelevaldne; 9) võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kuna kaebaja viidatud olukorrad pole praeguse asjaga sarnased; 10) DP algatamisest keeldumist ei muuda õigusvastaseks kaebuses viidatud asjaolu, et praeguseks on kõik Põrgupõhja elamukvartali kinnisasjade omanikud andnud kaebajale nõusoleku DP algatamiseks. Haldusakti andmise ajal need puudusid. Kohalik omavalitsus ei lähtu oma territooriumi planeerimisel naabrite nõusolekutest või kinnisasja omaniku soovist, vaid eelkõige kehtivatest planeeringutest, asjakohastest õigusaktidest, kaalukatest avalikest huvidest ning piirkonna terviklikust ja tasakaalustatud arengust; 11) kuna vastustajal oli enne DP koostamises alustamist piisavalt teavet, ei olnud eesmärgipärane nõuda, et samale tulemusele jõutaks pika ja kuluka planeerimismenetluse tulemusena.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) TP lubab täiendavate rekreatsioonialade moodustamist. Kaebaja pakutud lahendus oli kooskõlas üldplaneeringu ja TP-ga. Uus-Hallika kinnisasja täiendav jagamine on lubatav. Täiendava jagamise tulemusena moodustatakse avalikud haljasalad ja need antakse Põrgupõhja 7(11)
3-22-706 elamukvartali kasutusse. TP p-st 3.2.1 tulenev 10% nõue ei kohaldu Põrgupõhja tee 20 kinnistule. Nimetatud nõue kohaldub viie või enama elamuühikuga detailplaneeringutele. Kaebaja pakutud lahendus tagab, et üldkasutatav haljasala peab moodustama vähemalt 10% DP alast. Üldplaneeringust ja TP-st ei tulene nõuet, et selline haljasala peaks asuma elamualade keskel. Põrgupõhja tee 20 kinnistu ei asu samuti elamukvartali keskel. Haljasalale on võimalik juurde pääseda kõikidelt kinnisasjadelt; 2) üldplaneering ja TP näevad Põrgupõhja tee 20 kinnistule ette elamumaa. Seega on ette nähtud, et selline eesmärk vastab Harku valla ruumilistele vajadustele ning üldplaneeringu eesmärkidele. Nimetatust tuleb edasisel maakasutusel lähtuda. Ilmselget vastuolu üldplaneeringuga ei esine ja sellel alusel ei olnud õige keelduda DP algatamisest; 3) halduskohus omistas varem kehtestatud DP-dele põhjendamatult olulise tähenduse. Tegemist on 20 a vana DP-ga ning see pole enam asja- ega ajakohane. 2013. a-l kehtestati üldplaneering ja 2017. a-l DP ning 2018. a-l TP. Vanad DP-d ei näinud ette seda, et Põrgupõhja tee 20 kinnistu oleks olnud määratud elamukvartalis ühiskondlikuks haljasalaks. 2003. a DP kohaselt oli kinnisasja sihtotstarve maatulundusmaa. 2017. a DP ei puutu vaidlusesse, kuna sellega hõlmati Põrgupõhja tee 6 ja 8 kinnistud. Asjakohane pole arutlus kõrghaljastuse kohta. Põrgupõhja tee 6 kinnistul pole kõrghaljastust olnud; 4) DP nägi ette, et Põrgupõhja tee 8 oli 65% ulatuses elamumaa, kuid 2017. a DP-ga muudeti see 100% elamumaaks. Seega ei takistanud DP maakasutuse otstarbe muutmist; 5) kaebaja lahendus võimaldab Põrgupõhja elamukvartali kasutajatel maad kasutada puhkealana. Täiendavad puhkealad on täna elanikel olemas; 6) DP-ga suurendatakse Põrgupõhja elamukvartali üldkasutatava haljasala suurust ning säilitatakse Põrgupõhja tee 20 kinnistul valdavas osas kõrghaljastus; 7) praeguses faasis ei pea olema sõlmitud servituute juurdepääsu tee kohta. Juurdepääs avalikult teelt on tagatud; 8) rohevõrgustiku kadumise oht puudub. Põrgupõhja tee 20 kinnistu on osaliselt metsaga kaetud. Ehitustegevus on kavandatud alale, kus metsa pole; 9) Põrgupõhja elamukvartali haljasala täiendamine Uue-Halliku kinnisasja arvelt ei ohusta haljasmaa säilimist. Põrgupõhja tee 20 kinnistu ei ole range režiimiga loodusliku haljasmaa Vääna-Jõesuu tuumalas; 10) piirkonna elanikud andsid DP elluviimiseks oma nõusoleku; 11) kaebajat on koheldud ebavõrdselt.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Põrgupõhja elamukvartal koosneb 12-st elamumaa krundist ning ühest maatulundusmaa krundist. Viimane on kõikidele lihtsasti ligipääsetav ja tekitab puhverala ning ühildub elamupiirkonda ümbritseva metsaalaga. Taotletava DP-ga soovitakse kavandada uus avalikult kasutatav haljasmaa elamumaa kruntidega piirnevale Vääna-Jõesuu tuumalale selliselt, et puuduks juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Üldplaneeringu kohaselt peab kompaktse asustusega aladel elamupiirkonnas ühiskondlik haljasala moodustama planeeritavast alast vähemalt 10%. Ümberplaneerimise tulemusena oleks haljasala osakaal 5,8%. Viimase kõrghaljastusega kaetud 2838 m2 suuruse maatulundusmaa krundi sihtotstarbe muutmine ja hoonestamine kahjustaks varasema planeeringu elluviimist. Kahjustuks keskkond ja kõrghaljastus. Põhjendatud ei ole varem kehtestatud planeeringut muuta, sest loodud on terviklahendus; 2) üldplaneeringu kohaselt pole Uue-Halliku maaüksuse täiendav jagamine võimalik, sest kinnistut on juba korra jagatud. Erandina on võimalik maatulundusmaad jagada avaliku haljasala kavandamise eesmärgil, kuid see peab olema põhjendatud. Kavandatav haljasmaa tehtaks üldplaneeringust tuleneva nõude täitmise eesmärgil ning see poleks elamuala suhtes loogiliselt kasutatav kuju, asukoha ega ligipääsu osas. TP nõue haljasala osakaalu osas on 8(11)
3-22-706 kohaldatav, kuna taotletud DP-ga kehtestatud Põrgupõhja elamurajooni haljasala kaoks. TP kohaselt on haljasala osakaal 10%, kuid nüüdseks on see reaalselt 5,8%. Õige pole asuda kehtivates DP-des haljasaladena ettenähtud kinnistuid hoonestama. See tooks kaasa soovi ka teised haljasalad täis ehitada. Inimestel on tarvis rohelist looduskeskkonda. Algse DP kohaselt oli haljastuse osakaal 36,6% ja sellest on tänaseks säilinud Põrgupõhja tee 20 kinnistu, mille osakaal on 5,8%. Olemasolev haljastus on üks osa ümbritsevast metsaalast ja sellele on kõigil juurdepääs. Põrgupõhja elamuala teenindavat ühiskondlikku haljasmaad soovitakse kavandada range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumala arvelt; 3) üldplaneering ja TP nägid ette maakasutuse juhtotstarbe ja see on ette nähtud maa-ala, mitte kinnistu kaupa. Elamumaa juhtfunktsioon ei tähenda seda, et maal ei saa olla kõrvalfunktsioone (nt haljasala ja parkmets); 4) 2003. a-l kehtestatud DP on jätkuvalt asjakohane, kuna sellega kavandati terviklahendus. DP kohaselt tuleb kõrghaljastust maksimaalselt säilitada. Ka 2017. a-l kehtestatud DP nägi ette, et kõrghaljastust tuleb säilitada. Kavandatud elamumaa kruntidel ei säilitatud kõrghaljastust. Täiendavalt kõrghaljastuse vähendamine ei ole põhjendatud; 5) vaidlusalune DP ei ole võrreldav kaebaja nimetatud juhtumitega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ja ei korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
9.PlanS § 128 lg 2 p-d 1, 3 ja 4 sätestavad, et detailplaneeringut ei algatata, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga, selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive. Tegemist on alternatiivsete detailplaneeringu algatamata jätmise alustega.
10.Vastustaja keeldus kaebaja taotletud DP algatamisest, kuna TP seletuskirja p 3.3 kohaselt ei olnud Uue-Hallika maaüksuse teistkordne jagamine üldreeglina lubatud, v.a juhul, kui maatulundusmaa jagatakse avaliku haljasala kavandamise eesmärgil. Vastustaja ei pidanud jagamist kavandatud kujul põhjendatuks, kuna see oli formaalne, täitmaks üldplaneeringu nõuet, kuid sisuliselt ei oleks see haljasala – arvestades selle kuju ja asukohta – kasutatav.
10.1.TP seletuskirja p 3.3 oli sõnastatud järgmiselt: „Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Eelkäsitletud juhul võib algset maatulundusmaad jagada rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse lisaks sellest moodustatud elamumaale ja maatulundusmaale maaüksused teede, avalike haljasalade, tehnovõrkude või tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke jääb lahutama tee, jõgi vms selge looduslik piir.“
10.2.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vastustaja pidas TP seletuskirja p-s 3.3 nimetatud tingimuse täitmisel kaalumise teostamisel oluliseks, et elamupiirkondadesse kavandatavad hoonestamata haljasalad oleksid lihtsasti ligipääsetavad. Kavandatavas DP-s polnud uus haljasala elamuala suhtes loogiliselt kasutatav (seda nii maaüksuse kavandatava kuju kui ka asukoha osas) ning enamik inimesi peaksid haljasalale jõudmiseks ületama teiste isikute eraomandis olevaid kinnistuid. Kaebaja on küll kaebuses toonud esile, et detailplaneeringu menetluse käigus saaks täpsemalt määratleda uuele haljasalale juurdepääsu küsimuse üle teiste isikute kinnistute, kuid kindlat ja toimivat lahendust pole selleks pakkunud. 9(11)
3-22-706 Kohalik omavalitsus ei pea antud olukorras tingimata algatama ressursimahukat detailplaneeringu menetlust, et selles välja selgitada, kuidas kaebaja pakutu reaalselt ellu rakendada.
11.Vastustaja võttis arvesse asjaolu, et kehtiva üldplaneeringu ja TP kohaselt peab kompaktse asustusega aladel igas elamupiirkonnas ühiskondlik haljasala moodustama planeeritavast alast minimaalselt 10% (vt üldplaneeringu seletuskiri, p 2.1.1, lk 19; TP seletuskiri, p 3.2.1, lk 20). Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et haljasala osakaalu nõude arvesse võtmine ei olnud ilmselgelt vale. Kaebaja tahteks on muuta olemasolevat terviklahendust selle kaudu, et ta hakkab DP-ga hoonestama kinnistut, milles kehtivad DP-d ei näinud hoonestust ette. Selles kontekstis oli vastustajal lubatud lähtuda kaalutlusest, et tegemist oli kompaktse asustusalaga. Põrgupõhja elamukvartal sai oma algse lahenduse 2003. a DP-ga ning seda on hiljem muudetud. Pärast Põrgupõhja elamukvartali osalist ümberplaneerimist jäi haljasala osakaaluks 5,8%. Vald ei väljunud oma kaalumispiiridest, kui ta ei pidanud õigeks tervikliku elamukvartali ja sellele ettenähtud haljastusnõuete osakaalu suhte määratlemisel lähtuda kaebaja positsioonist. Lubatud kaalutlus on see, kui kohalik omavalitsus võtab arvesse seda, kas olemasolevas elamukvartalis on võimalik säilitada hoonestamata kinnistute osas olemasolevat looduskeskkonda võimalikul suurel määral.
12.Üldplaneeringu, mis kehtestati 17. oktoobril 2013 ehk pärast 2003. a DP-d, ja TP kohaselt asub Põrgupõhja 20 kinnisasi elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitusega, et üksnes üldplaneeringus kajastatud maakasutuse juhtotstarbest ei järeldu, et vastustaja eksis, kui ta jättis kaebaja taotletud DP algatamata. Üldplaneeringus kajastatud maakasutuse juhtotstarbest ei tule ehitusõigust, vaid sellega on määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve ja sellega on paika pandud maakasutuse põhisuund. Elamumaadele võib seada kõrvalfunktsiooni kuni 25% ulatuses nt haljasalana. Maakasutuse konkreetsel juhtotstarvetel võib seega olla erinevaid funktsioone, nt elamise ja puhkamise funktsioonid. Kuigi elamumaa juhtotstarbest ei tulene otsest vastuolu üldplaneeringuga, ei tule PlanS § 128 lg 2 mõttes kaalumisviga järeldada sellest, kui vastustaja visioonis tuleks vaidlusaluses elamupiirkonnas varem kokku lepitud lahendust järgida jätkuvalt võimalikult suures ulatuses, sh tagades haljasala reaalse kasutamise.
13.2003. a ja 2017. a DP-de mõtteks oli tagada, et Põrgupõhja terviklikust elamupiirkonnast jääb maatulundusmaa alune maatükk hoonestamata ja seal olevat haljasala võetakse samuti kõrghaljastusena arvesse (vt vaidlustatud otsus, p E.4). Asjaolust, et planeeringute kehtestamisest on möödunud pikk aeg, ei järeldu, et kaebaja peaks saama hoonestada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu. Vastustaja kaalumisveana ei saa käsitada seda, kui ta on asunud väärtustama planeeritud olemasolevat lahendust kaebaja soovitule hoonestada Põrgupõhja tee 20 kinnistu. Sellest, et 2017. a DP-ga peeti võimalikuks 2003. a DP-ga paika pandud Põrgupõhja elamupiirkonda muuta, ei järeldu, et tänaseks välja kujunenud lahendust tuleks samuti täiendavalt veelgi asuda muutma kaebaja soovitud kujul. Seejuures oli küsimus mitte üksnes Põrgupõhja tee 20 kinnistul asuva kõrghaljastuse likvideerimises, vaid ka elamukvartali täiendavas hoonestamises, millega muudetaks varasemate DP-dega paika pandud lahendust.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et rohevõrgustikku puudutavate kaalutluste arvestamine ei olnud ilmselgelt meelevaldne. Vastustaja põhjendas, et Põrgupõhja tee 20 maatulundusmaa kavandati selliselt, et see tekitaks puhverala olemasolevate hoonestatud elamumaa kruntide vahele ja ühilduks ümbritseva metsaga. Taotletava DP-ga elamutega 10(11)
3-22-706 kinnistute vahel mitteasuv sotsiaalmaaks kavandatav kinnistu ei täidaks puhverala funktsiooni ja see loodaks Vääna-Jõesuu tuumala arvelt. Nimelt asub Uue-Hallika maaüksus range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalas, mille peamine funktsioon on elustiku mitmekesisuse hoidmine ning tegemist on suurulukitele olulise elupaigaga. Halduskohus toob põhjendatult esile, et tagada tuleb rohevõrgustiku tõhus toimimine, mida pole õige asuda DP-dega tükikaupa muutma.
15.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud otsuse õiguspärasust ei mõjuta see, et vaidlusaluse piirkonna elanikud andsid 20. jaanuaril 2022 tingimusliku nõusoleku taotletava DP koostamiseks. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal seda polnud ning selle aja seisuga oli vastustajal õigus hinnata võimalikku riivet kolmandate isikute õigustele (HMS § 54). Seejuures ei muuda hiljem antud nõusolek olematuks käesolevas otsuses eespool märgitut. PlanS § 128 lg 2 ei sätesta kumuleeruvad, vaid alternatiivsed alused. Kolmandate isikute õiguste võimalikule riivele ei ole vastustaja vaidlustatud otsuses märkimisväärset tähendust omistanud.
16.Vastustaja toob põhjendatult esile, et tulenevalt juhtumite erinevusest ei esine kaebaja taotletava DP ning Käbala tee // Leemuka tee // Mesimarja tee // Muraka tee maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ala DP-de vahel ebavõrdset kohtlemist. Nimelt asub viidatud juhtumis maatükk aiandusühistu territooriumil ning tegemist pole aasta ringi kasutatava elamurajooniga, kinnistu kuulub aiandusühistule ja selle müügist saadud tuluga korrastatakse aiandusühistu tänavaid. Õige on vastustaja seisukoht ka selles osas, et Kase tn 4 maaüksuse hoonestamise asjaolud ei sarnane Põrgupõhja tee 20 kinnistu asjaoludega. Viimati viidatud juhtumile oli 1989. a hoonestusprojekti alusel moodustatud elamumaa kinnistud, kuid kruntidele ei määratud ehitusõigust, vaid ehitusõigus määrati 19. oktoobri 2021. a korraldusega nr 685.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
18.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.