Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-703

3-22-703 kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu, toetuste maksimaalmäära ning taotleja sissetulekut, varanduslikku seisu ja eluasemekulusid. Kaebaja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja tema jaanuarikuu taotlusele eelnenud kolme kuu keskmine netosissetulek oli 411,36 eurot. Kaebaja veebruarikuu taotlusele eelnenud kolme kuu keskmine netosissetulek oli 413,08 eurot. Seega oli mõlemal kuul kaebaja sissetulek väiksem kehtivast töötasu alammäärast (2022. aastal 654 eurot kuus), mistõttu oli kaebaja õigustatud saama Tallinna linna eelarvelist toetust. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond maksis kaebajale jaanuarikuu ravimikulude (19,88 eurot) hüvitamiseks 18 eurot ning veebruarikuu ravimikulude (16,52 eurot) hüvitamiseks 15 eurot. Vastustaja lähtus kaebajale toetuse määramisel mitmest asjaolust, arvestades haldusmenetluses kehtivat põhimõtet kohelda kõiki abivajajaid võrdselt. Kaebaja on abi vajav isik, kuid toetuse määramisel tuleb arvestada kaebaja majanduslikku olukorda: taotlusele eelnenud kolme kalendrikuu netosissetulekuid (sh arvestades sissetulekust maha makstud elatise), eluasemekulusid ning tehtud kulutusi, samuti kaebajale pakutud abimeetmeid. Eluasemekulusid Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest ei kompenseerita. Eluasemekulud võetakse arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel ning seda tehti nii 20.01.2022 kui ka 22.02.2022 taotluse puhul. Riiete ja esmatarvete ostmisega seonduvad kulud kuuluvad toimetulekupiiri hulka. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Kaebajale 2022. a jaanuari eest toimetulekutoetuse arvestamisel selgus, et kaebajale jäi pärast eelmise kuu netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis) jooksva kuu eest tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada 187,97 eurot, s.o 37,97 eurot rohkem kui 2022. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-ga 3 kehtestatud toimetulekupiiri määr (150 eurot), mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskuludeks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele. 2022. a veebruari eest toimetulekutoetuse arvestamisel selgus, et kaebajale jäi pärast eelmise kuu netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis) jooksva kuu tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada 173,01 eurot, s.o 23,01 eurot rohkem. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kaebajat puudutavas 05.05.2020 kohtuotsuses nr 5-20-1, et riik oli toimetulekupiiri kehtestades arvestanud, et toimetulekupiirina määratud summa peaks põhimõtteliselt katma ka kulutused keskmise inimese minimaalselt vajalikele ravimitele. Toimetulekutoetust oleks kaebaja õigustatud saama juhul, kui tema sissetulek pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist jääks alla 150 euro. Seega puudus Tallinna Kesklinna Valitsusel õigus 2022. a jaanuari ja veebruari osas toimetulekutoetust määrata. Kui isikul on rahalisi vahendeid piiratud hulgal, siis ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi ületavaid oste ega tekitada eluasemekulude võlgnevust. Seetõttu on vastustaja korduvalt soovitanud kaebajale pöörduda majandamisnõustaja poole. Kaebaja tasus detsembris 2021 tasumisele kuulunud eluasemekulud alles 05.01.2022 ja jaanuaris 2022 tasumisele kuulunud eluasemekulud alles 04.02.2022. Kuna SHS § 133 lg 7 järgi ei arvata eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt, ei olnud vastustajal võimalik kaebaja detsembris 2021 tasumisele kuulunud eluasemekulusid perioodi jaanuar 2022 eest toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka arvata. 20.01.2022 esitas kaebaja vastustajale eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks energiatoetuse taotluse (perioodi september–detsember 2021 eest). 02.03.2022 otsusega määrati 3(8)

3-22-703 kaebajale energiatoetust 55,49 eurot. 23.05.2022 esitas kaebaja vastustajale uue taotluse (perioodi jaanuar–aprill 2022 eest). 24.05.2022 otsusega määrati kaebajale energiatoetust 90,31 eurot. Kaebaja saab Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt riiklikku puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot, mida toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuks ei loeta, aga loetakse sissetulekuks Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse määramisel. See on samuti ette nähtud ravimite ja muude puudest tingitud kulude katmiseks. Sissetulekust sõltuvate toetuste summa ühe isiku kohta kalendriaastas on piiratud. Sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele on Tallinna Linnavalitsuse 20.10.2021 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste määrad“ § 1 p-i 4 kohaselt 250 eurot. Seega on ühele isikule võimalik eelarves planeeritud toetuse summa arvestuslikult ühes kuus 20,83 eurot. Määruse nr 24 § 10 lg 3 p 6 järgi võib abi määramisest keelduda, kui abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus. Kaebaja on alates 2010. a-st Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste järjepidev saaja. Näiteks viiel eelneval aastal on kaebajale makstud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi toetuste kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas. 2022. a-l ei ole vastustaja teinud ühegi kaebaja esitatud sissetulekust sõltuva toetuse taotluse kohta (mida kaebaja on esitanud igakuiselt) keelduvat otsust. Kaebaja iga taotluse alusel on talle makstud ka sissetulekust sõltuvat toetust tulenevalt kaebaja esitatud kuludokumentidest, kuigi Tallinna linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv toetus ei ole oma olemuselt igakuine regulaarne toetus. 04.07.2022 seisuga on kaebajale 2022. a-l määratud Tallinna linna eelarvest toetusi ravimikulude ja toitlustamise hüvitamiseks kokku 223 eurot ehk vastustaja on kaebajat sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest toetanud 2022. a-l suuremas ulatuses, kui eelarves ühele isikule ühes kuus arvestuslikult on planeeritud. Samuti on kaebajale tagatud igakuiselt (v.a juulis, kui toitlustamist ei toimu) soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, mis võimaldab vähendada igapäevaseid toidule tehtavaid kulutusi ning mille omaosalus on kaebajale 50 senti (alates 01.05.2022 on omaosalus 1 euro) toidukord (tööpäevadel, ühel toidukorral kas praad ja magustoit või supp ja magustoit). Kaebaja ühe toidukorra kulu Tallinna Kesklinna Valitsusele on 1 või 1,50 eurot (alates 01.05.2022 vastavalt 1,30 või 1,80 eurot), mis arvestatakse samuti sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäära hulka. Kaebaja oli Euroopa Liidu toiduabi paki (15 kg toiduaineid) saajate nimekirjas, kuid enda sõnul ta toiduabi ei vaja ning ei ole seda toidupakki ka hiljem soovinud kätte saada. Vastustaja on kaebajale selgitanud võimalust kasutada ka iganädalast Toidupanga toiduabi. Ka sellest abist on kaebaja keeldunud. Kaebajale on selgitatud, et toiduabist keeldumisel on samuti tegemist tema poolt endale tehtud kahjulike valikutega, sest tema toetuse vajaduse toidu ostmiseks saab katta ka temale pakutud toiduabiga. Tõele ei vasta kaebaja väited, et talle ei jäänud raha nii jaanuaris kui ka veebruaris 2022 söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks ja talle keelduti toetusi maksmast. Kaebajal olid äraelamiseks rahalised vahendid toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti riiklikku puudega inimese sotsiaaltoetust, talle oli tagatud toiduabi ning lisaks määras vastustaja talle sissetulekust sõltuvat toetust ravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks jaanuaris 18 eurot ja veebruaris 15 eurot. Sissetulekust sõltuva toetuse ja energiatoetuse maksmisega, soodushinnaga toitlustamise ja toiduabi ning sotsiaalteenuste pakkumisega on vastustaja osutanud kaebaja vajadustele vastavat abi.

3-22-703 Vastustaja otsused ning vaideotsus on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõuete rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka nendega seotud kohustamisnõue. SHS § 14 lg 2 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Viidatud SHS sättele tugineb määrus nr 26. Määruse nr 26 § 4 lg 3 järgi makstakse sissetulekust sõltuvaid toetusi: 1) toimetuleku tagamiseks; 2) lasterikka pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks; 3) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekuks; 4) eluruumi kohandamise kulu hüvitamiseks. Määruse nr 26 § 14 lg 2 järgi on peamiseks sissetulekust sõltuvaks toetuseks toetus toimetuleku tagamiseks. Seda makstakse muu hulgas tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks; õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks või täielikuks hüvitamiseks ja lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Määruse nr 26 § 14 lg 4 sätestab, et dokumentaalselt tõendatavad kulud, mis ei ole tekkinud rohkem kui üks kalendrikuu tagasi, hüvitatakse sissetulekust sõltuva toetuse maksmisel täielikult või osaliselt. Määruse nr 26 § 2 järgi lähtutakse määruses ettenähtud toetuste määramisel ja maksmisel haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS), SHS-st ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi. Määruse nr 26 § 14 lõike 1 kohaselt lähtutakse sissetulekust sõltuva toetuse määramisel ja maksmisel määruses nr 24 sätestatud alustest. Määruse nr 24 § 14 lg 2 järgi lähtutakse kuni 01.01.2023 sissetulekust sõltuva toetuse määramisel järgmistest tingimustest: toetust on õigus saada juhul, kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus; perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi; perekonna sissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta on taotlejaga või taotlejaga koos elava perekonnaliikmega abielus või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja või taotlejaga koos elava perekonnaliikme alaealisi lapsi; perekonna sissetuleku hulka ei arvata riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Sama paragrahvi lg 7 järgi ei arvata eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Määruse nr 24 § 10 lg 3 järgi võib abi määramisest keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on tahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid; 2) inimene ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele; 3) inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sh kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest; 4) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 5) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek; 6) abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus. Kaebaja keskmine netosissetulek 20.01.2022 taotlusele eelnenud kolmel kuul oli 411,36 eurot. Seega oli tema keskmine netosissetulek väiksem kehtivast töötasu alammäärast ning kaebaja oli Tallinna linna eelarvelist toetust saama õigustatud isik. Eluasemekulusid ei kompenseerita 5(8)

3-22-703 Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest, vaid riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel. Kaebaja sissetulek oli pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist 187,97 eurot (ehk ületas sel ajal kehtinud 150 euro suurust toimetulekupiiri1) ja Tallinna Kesklinna Valitsusel puudus õigus kaebajale 2022. a jaanuari eest toimetulekutoetust määrata. Vastustaja on selgitanud, et määrus nr 26 ei sätesta kohustust arvata sissetulekust sõltuvate toetuste puhul kaebaja sissetulekutest maha makstud elatist, kuid vastustaja leidis, et kaebaja puhul on see tema olukorda arvestades põhjendatud. Kaebaja keskmine sissetulek 22.02.2022 taotlusele eelnenud kolmel kuul oli 413,08 eurot. Seega oli tema keskmine netosissetulek väiksem kehtivast töötasu alammäärast ning kaebaja oli Tallinna linna eelarvelist toetust saama õigustatud isik. Kaebajale määrati 16,52 euro suuruste ravimikulude hüvitamiseks toetust 15 eurot, kuid kaebaja leiab, et Tallinna linn pidanuks maksma talle toetust selleks, et talle jääks söögi ja esmatarbekaupade ostmiseks 150 eurot. Vastustaja jättis kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata. Kuna kaebaja sissetulek oli pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist 173,01 eurot (st ületas sel ajal kehtinud 150 euro suurust toimetulekupiiri2), puudus Tallinna Kesklinna Valitusel õigus kaebajale 2022. a veebruari osas toimetulekutoetust määrata. Arvestades vastustaja selgitusi mitmete kaebajale makstud toetuste ja osutatud abi osas, ei saa kaebaja etteheiteid tema abita jätmise osas pidada põhjendatuks. Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide, et talle ei jäänud 2022. a jaanuaris või veebruaris söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks raha. Kaebajal oli raha toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti puudega inimese sotsiaaltoetust ning vastustaja toetas ravimite ostmist 18 ja 15 euroga. Lisaks oli kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses ja võimalus saada Euroopa Liidu toiduabi pakk ning kasutada iganädalast Toidupanga abi. Vastustaja seisukoht, et kaebaja on teinud endale korduvalt majanduslikult kahjulikke otsuseid, on asjaolusid arvestades põhjendatud. Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust ning on kõiki asjaolusid arvestades maksnud kaebajale järjepidevalt sissetulekust sõltuvalt toetust ning teinud seda isegi suuremas mahus, kui õigusaktid ette näevad. Vastustaja ei ole otsuste tegemisel teinud kaalutlusvigu. Tallinna Halduskohus selgitas 08.10.2020 otsuses asjas nr 3-18-164, et SHS § 15 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav abi. Selle kaudu on kohalikele omavalitsustele antud diskretsiooniõigus, mille teostamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus hinnata kahte asjaolu: esiteks peab hindama abivajadust ehk selgitama välja, milline meede on isikule sobivaim, ning teiseks, kuidas antud meedet rakendada ehk milline on parim viis meetme täitmiseks. SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – sageli vajalik ja soovitu ei kattu (p 33.2). Sellest tulenevalt ei olnud vastustajal kohustus kaebaja taotlusi kaebaja soovitud kujul ja mahus rahuldada. Kaebajale vastustaja poolt antud rahalise toetuse ja muude osutatud abimeetmete osas on vajaliku abi kriteerium täidetud. Vastustaja on õigesti märkinud, et oma toimetuleku eest vastutab esmajoones isik ise. Olukorras, kus kaebaja väitel ei ole tal raha toidu ostmiseks, ei saa spordivahendite soetamist pidada selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis õigustaks täiendava toetuse vajadust. Kaebaja on oma tegevusega

vt 2022. aasta riigieelarve seaduse kuni 31.05.2022 kehtinud sõnastuse § 2 lg 6 p 3 vt 2022. aasta riigieelarve seaduse kuni 31.05.2022 kehtinud sõnastuse § 2 lg 6 p 3

6(8)

3-22-703 enda majanduslikku olukorda halvendanud ning ei ole vastustaja asjakohaseid soovitusi järginud. Vaatamata mitmele abipakkumistele on kaebaja neist põhjendamatult keeldunud ning esitanud halvustavaid etteheiteid, justkui oleks pakutav toiduabi ebakvaliteetne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-703 alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale on toetusi makstud ettenähtust rohkem. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et olukorras, kus kaebaja väitel ei ole tal raha toidu ostmiseks, ei saa pidada spordivahendite soetamist selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis õigustaks täiendava toetuse maksmist.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.