Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.02.2022 kirja nr 5-4/386-2 ja 08.03.2022 kirja nr 5-4/1028-2 osaliseks tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 04.05.2022 korralduse nr 413 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja sissetulekust sõltuva toetuse taotlused rahuldamata jäetud osas uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina, Marje Paljak, Moonika Roosnupp
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(9)
1.X (kaebaja) esitas 20.01.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks seoses ravimite ja spordivarustuse (joogipudel, magamiskott, nutikell, müts) ostuga ning elektri ja gaasi toetuse saamiseks.
2.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 28.01.2022 otsusega määrati kaebajale ravimikulude kompenseerimiseks 18 eurot. Otsuse põhjendused (sh selle kohta, miks muus osas taotluse rahuldamine põhjendatud ei ole) esitati Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.02.2022 kirjas nr 5-4/386-2 „Vastus taotlusele“.
3.Kaebaja esitas 09.02.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.02.2022 kirja nr 5-4/386-2 peale vaide. Tallinna Linnavalitsus jättis 04.05.2022 korraldusega nr 413 „Vaideotsus (sissetulekust sõltuv otsus)“ vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt jäi vaide esitajale pärast makstud elatise ja jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude sissetulekust mahaarvamist 2022. aasta jaanuaris kätte 187,97 eurot, mis ületab üksi elava isiku toimetulekupiiri (150 eurot kuus). Lisaks saab X igakuiselt puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot. Samuti oli jaanuaris 2022 tema vajadus toidukaupade järele kaetud temale pakutud toiduabiga: soodushinnaga soe toit viiel päeval nädalas Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses ja toiduabi Toidupanga poolt (millest isik aga keeldus).
4.Kaebaja esitas 22.02.2022 Tallinna Kesklinna Valitsusele sotsiaalhoolekandelise abi taotluse seoses eluasemekulude ja elatise tasumise ning ravimite, jope, seljakoti ja dušigeeli ostuga.
5.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 02.03.2022 otsusega määrati kaebaja ravimikulude kompenseerimiseks 15 eurot. Otsuse põhjendused (sh selle kohta, miks muus osas taotluse rahuldamine põhjendatud ei ole) esitati Tallinna Kesklinna Valitsuse 08.03.2022 kirjas nr 5-4/1028-2 „Vastus taotlusele“.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on kaebaja nõue Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.02.2022 kirja nr 5-4/3862 ja 08.03.2022 kirja nr 5-4/1028-2 osaliseks tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 04.05.2022 korralduse nr 413 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja sissetulekust sõltuva toetuse taotlused rahuldamata jäetud osas uuesti läbi.
7.Otsused on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 28. Ametnikud ei ole teadlikud, et neil on kohustus inimest aidata. Tallinna Kesklinna Valitsus on keeldunud maksmast toetusi 100% töövõime kaotanud raske puudega invaliidile.
8.Kaebaja kui raske puudega invaliid on seatud olukorda, kus tal on 0 eurot söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks ning ka eluasemekulud ja elatis on maksmata. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 ütleb selgelt, et peale eluruumi eest tasumist peab isikul jääma kätte vähemalt 150 eurot.
9.Kaebaja soovib, et temale kui raske puudega invaliidile makstaks toetust selleks, et ta saaks osta süüa, ravimeid, esmatarbekaupu, maksta elatist, eluasemekulusid ning elektri ja gaasi eest. Ta ei ole võtnud laenu ega teinud kaalutlemata oste. Eluaseme eest ei olnud võimalik maksta, kuna puudus raha. Kaebaja hinnangul on Tallinna Kesklinna Valitsus ise tekitanud selle olukorra, et raske puudega invaliidil jääb iga kuu 0 eurot söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
2(9)
10.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Tallinna linna elanikele linna eelarve vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määrustega nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ ja nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“.
12.Kaebaja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja tema jaanuarikuu taotlusele eelnenud kolme kuu keskmine netosissetulek oli 411,36 eurot. Kaebaja veebruarikuu taotlusele eelnenud kolme kuu keskmine netosissetulek oli 413,08 eurot. Seega oli mõlemal kuul kaebaja sissetulek väiksem kehtivast töötasu alammäärast (2022. aastal 654 eurot kuus), mistõttu oli kaebaja õigustatud saama Tallinna linna eelarvelist toetust.
13.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond maksis kaebajale jaanuarikuu ravimikulude (19,88 eurot) hüvitamiseks 18 eurot ning veebruarikuu ravimikulude (16,52 eurot) hüvitamiseks 15 eurot. Vastustaja lähtus kaebajale toetuse summa määramisel mitmest asjaolust, arvestades haldusmenetluses kehtivat põhimõtet kohelda kõiki abivajajaid võrdselt ning sealjuures lähenes kaebaja küsimusele juhtumipõhiselt.
14.Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korras nimetatud toetusi makstakse linnaeelarvest, mitte riigi eraldatud vahenditest. Seega on määruse rakendamisel linnal ulatuslik kaalutlusõigus. Toetuse ja selle suuruse määramisel arvestati taotleja konkreetset vajadust, linna eelarves kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu, toetuste maksimaalmäära ning taotleja sissetulekut, varanduslikku seisu ja eluasemekulusid. Kaebaja on abi vajav isik, kuid toetuse määramisel tuleb arvestada kaebaja majanduslikku olukorda – taotlusele eelnenud kolme kalendrikuu netosissetulekuid (sh arvestades sissetulekust maha makstud elatise), eluasemekulusid ning tehtud kulutusi, samuti kaebajale pakutud abimeetmeid.
15.Eluasemekulud ei kuulu kompenseerimisele Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Eluasemekulud võetakse arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel ning seda tehti nii 20.01.2022 kui ka 22.02.2022 taotluse puhul. Riiete ja esmatarvete ostmisega seonduvad kulud (jaanuari taotluse puhul ravimite, joogipudeli, magamiskoti, nutikella ja mütsi ostuga seotud kulud ja veebruari taotluse puhul ravimite, jope, seljakoti ja dušigeeli ostuga seotud kulud) kuuluvad toimetulekupiiri hulka.
16.Sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Kaebajale perioodi jaanuar 2022 eest toimetulekutoetuse arvestamisel selgus, et kaebajale jäi peale eelmise kuu s.o detsembri 2021 netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis) jooksva kuu s.o jaanuaris 2022 tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada 187,97 eurot s.o 37,97 eurot rohkem kui 2022. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 3 kehtestatud toimetulekupiiri määr (150 eurot), mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskuludeks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele. Perioodi veebruar 2022 eest toimetulekutoetuse arvestamisel selgus, et kaebajale jäi peale eelmise kuu s.o jaanuari 2022 netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis) jooksva kuu tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada 173,01 eurot s.o 23,01 eurot rohkem.
17.Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kaebajat puudutavas 5. mai 2020 kohtuotsuses nr 5-20-1, et riik oli toimetulekupiiri kehtestades arvestanud, et toimetulekupiirina määratud summa peaks põhimõtteliselt katma ka kulutused keskmise inimese minimaalselt vajalikele ravimitele. 3(9)
18.Toimetulekutoetust oleks kaebaja õigustatud saama juhul, kui tema sissetulek pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist jääks alla 150 euro. Seega puudus Tallinna Kesklinna Valitsusel õigus 2022. aasta jaanuari ja veebruari osas toimetulekutoetust määrata. Vastustaja üritas neid otsuseid üritati kaebajale 20.01.2022 ja 22.02. tutvustada ja kätte anda, kuid kaebaja keeldus sellest.
19.Kui isikul on rahalisi vahendeid piiratud hulgal, siis ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi ületavaid oste ega tekitada eluasemekulude võlgnevust. Seetõttu on vastustaja korduvalt soovitanud kaebajale pöörduda majandamisnõustaja poole. Kaebaja tasus detsembris 2021 tasumisele kuulunud eluasemekulud alles 5. jaanuaril 2022 ja jaanuaris 2022 tasumisele kuulunud eluasemekulud alles 4. veebruaril. Kuivõrd SHS § 133 lõike 7 kohaselt ei arvata eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt, ei olnud vastustajal võimalik kaebaja detsembris 2021 tasumisele kuulunud eluasemekulusid perioodi jaanuar 2022 (ja vastavalt jaanuaris 2022 tasumisele kuulunud eluasemekulusid perioodi veebruar 2022) eest toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka arvata.
20.20. jaanuaril 2022 esitas kaebaja vastustajale eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks energiatoetuse taotluse (perioodi september kuni detsember 2021 eest). 2. märtsi 2022 otsusega määrati talle energiatoetust summas 55,49 eurot. 23. mail 2022 esitas kaebaja vastustajale uue taotluse (perioodi jaanuar kuni aprill 2022 eest). 24. mai 2022 otsusega määrati talle energiatoetust summas 90,31 eurot.
21.Kaebaja saab SKA-lt igakuiselt riiklikku puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot (mida toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuks ei loeta, aga loetakse sissetulekuks Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse määramisel). See on samuti ettenähtud ravimite ja muude puudest tingitud kulude katmiseks.
22.Sissetulekust sõltuvate toetuste summa ühe isiku kohta kalendriaastas on piiratud. Sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele on Tallinna Linnavalitsuse 20. oktoobri 2021 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste määrad“ § 1 punkti 4 kohaselt 250 eurot. Seega on ühele isikule võimalik eelarves planeeritud toetuse summa arvestuslikult ühes kuus 20,83 eurot.
23.Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra § 10 lg 3 punkt 6 sätestab, et abi määramisest võib keelduda, kui abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus. Kaebaja on alates 2010. aastast Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste järjepidev saaja. Näiteks viiel eelneval aastal (perioodil 2017. kuni 2021. aastani) on kaebajale makstud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi toetuste kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas. 2022. aastal ei ole vastustaja teinud ühegi kaebaja esitatud sissetulekust sõltuva toetuse taotluse osas (mida kaebaja on esitanud igakuiselt) ühtegi negatiivset s.o keelduvat otsust. Kaebaja iga taotluse alusel on talle ka sissetulekust sõltuvat toetust tulenevalt kaebaja esitatud kuludokumentidest makstud, kuigi Tallinna linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv toetus ei ole oma olemuselt igakuine regulaarne toetus.
24.2022. aastal on 4. juuli seisuga määratud kaebajale Tallinna linna eelarvest toetusi ravimikulude ja toitlustamise hüvitamiseks kokku summas 223 eurot ehk vastustaja on kaebajat sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest toetanud 2022. aastal suuremas ulatuses, kui eelarves ühele isikule ühes kuus arvestuslikult on planeeritud.
25.Samuti on kaebajale tagatud võimalik toiduabi. Kaebajale on tagatud igakuiselt (v.a juulis, kui toitlustamist ei toimu) soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, mis võimaldab vähendada igapäevaseid toidule tehtavaid kulutusi ning mille omaosalus on kaebajale 4(9)
50 senti (alates 1. maist 2022 1 euro) toidukord (tööpäevadel, ühel toidukorral kas praad ja magustoit või supp ja magustoit). Kaebaja ühe toidukorra kulu Tallinna Kesklinna Valitsusele on 1 või 1,50 eurot (alates 1. maist 2022 vastavalt 1,30 või 1,80 eurot), mis arvestatakse samuti sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäära hulka.
26.Kaebaja oli Euroopa Liidu toiduabi paki (~15 kg toiduaineid) saajate nimekirjas, kuid enda sõnul ta toiduabi ei vaja ning ei ole seda toidupakki ka hiljem soovinud kätte saada. Vastustaja on kaebajale selgitanud võimalust kasutada ka iganädalast Toidupanga toiduabi. Ka sellest abist on kaebaja keeldunud. Kaebajale on selgitatud, et toiduabist keeldumise puhul on samuti tegemist tema poolt endale tehtud kahjulike valikutega, sest tema toetuse vajaduse toidu ostmiseks saab katta ka temale pakutud toiduabiga.
27.Tõele ei vasta kaebaja väited, et talle jäi nii jaanuaris 2022 kui ka veebruaris 2022 söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks 0 eurot ning et talle keelduti toetusi maksmast. Kaebajal olid äraelamiseks rahalised vahendid toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti riiklikku puudega inimese sotsiaaltoetust, talle oli tagatud toiduabi ning lisaks määras vastustaja talle sissetulekust sõltuvat toetust ravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks summas jaanuaris 18 eurot ja veebruaris 15 eurot. Sissetulekust sõltuva toetuse ja energiatoetuse maksmisega, soodushinnaga toitlustamise ja toiduabi ning sotsiaalteenuste pakkumisega on vastustaja osutanud kaebaja vajadustele vastavat abi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
29.Vaidlust ei ole selles, et rahvastikuregistri järgi on kaebaja elukohaks Tallinna linn. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et nii 20.01.2022 kui ka 22.02.2022 taotluse osas määras vastustaja kaebajale hüvitise ravimikulude katmiseks (vastavalt 18 ja 15 eurot).
30.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas muus osas on vastustaja jätnud kaebaja taotlused õiguspäraselt rahuldamata.
31.Kohus selgitab esmalt asjasse puutuvat regulatsiooni (I), analüüsib seejärel vastustaja tegevust nii kaebaja 20.01.2022 esitatud taotluse (II) kui ka 22.02.2022 esitatud taotluse (III) lahendamisel ning lõpuks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (IV). I
32.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Seega on vastustaja õigesti märkinud, et kohalikul omavalitsuse üksusel on õigus otsustada, millistel tingimustel täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest maksta.
33.Viidatud SHS sättele tuginedes on Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 kehtestanud määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi kord). Korra § 4 lõige 3 sätestab, et sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse: 1) toimetuleku tagamiseks; 2) lasterikka pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks; 3) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekuks; 4) eluruumi kohandamise kulu hüvitamiseks.
34.Korra § 14 lg 2 kohaselt on peamiseks sissetulekust sõltuvaks toetuseks toetus toimetuleku tagamiseks. Seda makstakse muu hulgas tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks; õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste 5(9)
juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks või täielikuks hüvitamiseks ja lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Korra § 14 lg 4 sätestab, et dokumentaalselt tõendatavad kulud, mis ei ole tekkinud rohkem kui üks kalendrikuu tagasi, hüvitatakse sissetulekust sõltuva toetuse maksmisel täielikult või osaliselt.
35.Korra § 2 kohaselt lähtutakse määruses ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS), sotsiaalhoolekande seadusest (SHS) ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi. Korra § 14 lõike 1 kohaselt lähtutakse sissetulekust sõltuva toetuse määramisel ja maksmisel sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest.
36.Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (edaspidi abi andmise kord) § 14 lg 2 kohaselt lähtutakse kuni 1. jaanuarini 2023 sissetulekust sõltuva toetuse määramisel järgmistest tingimustest: toetust on õigus saada juhul, kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus; perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi; perekonna sissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta on taotlejaga või taotlejaga koos elava perekonnaliikmega abielus või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja või taotlejaga koos elava perekonnaliikme alaealisi lapsi; perekonna sissetuleku hulka ei arvata riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.
37.SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
38.Abi andmise korra § 10 lg 3 kohaselt võib abi määramisest keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on tahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid; 2) inimene ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele; 3) inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest; 4) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 5) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek; 6) abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus. II 20.01.2022 esitatud taotlus
39.Kaebaja keskmine netosissetulek taotlusele eelnenud kolmel kuul oli 411,36 eurot (vt vastustaja 04.07.2022 vastuse p 17). Seega oli tema keskmine netosissetulek väiksem kehtivast töötasu alammäärast (s.o 654 eurot) ning kaebaja oli Tallinna linna eelarvelist toetust saama õigustatud isik.
40.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati 19,88 euro suuruste ravimikulude hüvitamiseks toetus summas 18 eurot, kuid kaebaja leiab, et Tallinna linn pidanuks maksma talle toetust selleks, et ta saaks osta süüa, esmatarbekaupu, maksta eluasemekulusid ning nõutud elatist. 6(9)
41.Kohus leiab, et vastustaja on kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata jätnud.
42.Õige on vastustaja seisukoht, et eluasemekulusid ei kompenseerita Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Vastustaja on selgitanud, et eluasemekulusid kompenseeritakse riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel ning viidanud, et kuna kaebaja sissetulek oli pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist 187,97 eurot (ehk ületas sel ajal kehtinud 150 euro suurust toimetulekupiiri1), puudus Tallinna Kesklinna Valitsusel õigus kaebajale 2022. aasta jaanuari osas toimetulekutoetust määrata.
43.Vastustaja on selgitanud, et kord ei sätesta kohustust arvata sissetulekust sõltuvate toetuste puhul kaebaja sissetulekutest maha makstud elatist, kuid vastustaja leidis, et kaebaja puhul on see tema olukorda arvestades põhjendatud.
44.Arvestades vastustaja selgitusi mitmete kaebajale makstud toetuste ja osutatud abi osas (vt vastustaja 04.07.2022 vastuse p-d 24, 25, 28 ja 29) ei saa kaebaja etteheiteid tema abita jätmise osas põhjendatuks pidada. Vastustaja on õigesti märkinud, et tõele ei vasta kaebaja väide, et talle jäi 2022. aasta jaanuaris söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks 0 eurot. Kaebajal oli raha toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti puudega inimese sotsiaaltoetust ning vastustaja toetas ravimite ostmist 18 euroga. Lisaks oli kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses ja võimalus saada Euroopa Liidu toiduabi pakk ning kasutada iganädalast Toidupanga abi.
45.Vastustaja seisukoht, et kaebaja on teinud endale korduvalt majanduslikult kahjulikke otsuseid (vt vastustaja 04.07.2022 vastuse p 31), on asjaolusid arvestades põhjendatud. III 22.02.2022 esitatud taotlus
46.Kaebaja keskmine sissetulek taotlusele eelnenud kolmel kuul oli 413,08 eurot (vt vastustaja 23.05.2022 vastuse p 22 ja seal viidatud tõend). Seega oli tema keskmine netosissetulek väiksem kehtivast töötasu alammäärast (s.o 654 eurot) ning kaebaja oli Tallinna linna eelarvelist toetust saama õigustatud isik.
47.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati 16,52 euro suuruste ravimikulude hüvitamiseks toetus summas 15 eurot, kuid kaebaja leiab, et Tallinna linn pidanuks maksma talle toetust selleks, et talle jääks söögi ja esmatarbekaupade ostmiseks 150 eurot.
48.Kohus leiab, et vastustaja on kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata jätnud.
49.Vastustaja on õigesti märkinud, et kuna kaebaja sissetulek oli pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist 173,01 eurot (ehk ületas sel ajal kehtinud 150 euro suurust toimetulekupiiri2), puudus Tallinna Kesklinna Valitusel õigus kaebajale 2022. aasta veebruari osas toimetulekutoetust määrata.
50.Arvestades vastustaja selgitusi mitmete kaebajale makstud toetuste ja osutatud abi osas (vt vastustaja 23.05.2022 vastuse p-d 29 ja 32) ei saa kaebaja etteheiteid tema abita jätmise osas põhjendatuks pidada. Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide, et talle jäi 2022. aasta veebruaris söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks 0 eurot. Kaebajal oli raha toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti puudega inimese sotsiaaltoetust ning vastustaja
vt 2022. aasta riigieelarve seaduse kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 6 p 3 vt 2022. aasta riigieelarve seaduse kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 6 p 3
7(9)
toetas ravimite ostmist 15 euroga. Lisaks oli kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses ja võimalus saada Euroopa Liidu toiduabi pakk ning kasutada iganädalast Toidupanga abi. IV
51.Arvestatud eespool viidatud õigusakte ning kaebajaga seotud faktilisi asjaolusid, leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu.
52.HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub nii vaidlustatud haldusaktides ja vaideotsuses (s.o Tallinna Linnavalitsuse 04.05.2022 korralduses nr 413) toodud põhjenduste kui ka kohtule esitatud vastustaja vastustes esitatud seisukohtadega ega pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.
53.Kaebaja väide, et Tallinna linna tegevus ning vaidlustatud otsused on vastuolus PS § 28 lõikega 2, ei ole põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt analüüsis, ei vasta tõele kaebaja väide, et tema kui invaliid on igasuguse abita jäetud. Kohtu hinnangul on kaebajale määratud põhjendatud ulatuses (ravimite kulude katmiseks) sissetulekust sõltuv toetus ja tagatud toiduabi nii Euroopa Liidu toidupaki jagamise kui ka Toidupanga kaudu. Lisaks on kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses.
54.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud kaalutlusõigust. Vastustaja on kõiki asjaolusid arvestades maksnud kaebajale järjepidevalt sissetulekust sõltuvalt toetust ning teinud seda isegi suuremas mahus kui vastavad õigusaktid ette näevad (kalendriaasta maksimaalmäär on 250 eurot aastas, kuid juba 04.07.2022 seisuga oli kaebajat toetatud 223 euroga). Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks otsuste tegemisel teinud kaalutlusvigu. Tallinna Halduskohus selgitas 08.10.2020 otsuses asjas nr 3-18-164, et „SHS § 15 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav abi. Selle kaudu on kohalikele omavalitsustele antud diskretsiooniõigus, mille teostamisel on kohalikul omavalitsuses kohustus hinnata kahte asjaolu, esiteks peab hindama abivajadust ehk selgitama välja, milline meede on isikule sobivaim ning teiseks, kuidas antud meedet rakendada ehk milline on parim viis meetme täitmiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – sageli vajalik ja soovitu ei kattu“ (viidatud otsuse p 33.2). Sellest tulenevalt ei olnud vastustajal kohustus kaebaja taotlusi kaebaja soovitud kujul ja mahus rahuldada. Kaebajale vastustaja poolt antud rahalise toetuse ja muude osutatud abimeetmete osas on „vajaliku abi“ kriteerium kohtu hinnangul täidetud.
55.Vastustaja on õigesti märkinud, et oma toimetuleku eest vastutab esmajoones isik ise. Esmane vastutus sotsiaalsete riskide, sh puudusega toimetulek, lasub isikul endal, seejärel tema perekonnal ning avalikul võimul ehk riigil ja kohalikul omavalitsusel (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.05.2020 otsus asjas nr 5-20-1, p 22).
56.Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus kaebaja väitel ei ole tal raha toidu ostmiseks, pidada spordivahendite soetamist selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis õigustaks täiendava toetuse vajadust. Kaebaja on oma tegevusega enda majanduslikku olukorda halvendanud ning ei ole vastustaja asjakohaseid soovitusi järginud. Vaatamata mitmele abipakkumistele on kaebaja neist 8(9)
põhjendamatult keeldunud ning esitanud halvustavaid etteheiteid justkui oleks talle pakutava toiduabi näol tegemist ebakvaliteetse toiduga („mädanenud rämpsuga“). Samuti nähtub vastustaja vastustest, et kaebajale on pakutud võimalust pöörduda majandamisnõustaja juurde.
57.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja otsused ning vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõuete rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka nendega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.