Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1154
Haldusasi
Sandrex OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi Sandrex OÜ 20.05.2022 taotlus suuliste seletuste andmise võimaldamiseks IT-rakenduse vahendusel Sandrex OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.06.2022 korralduse nr 12.2-3/058211-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Sandrex OÜ, esindaja X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja JP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sandrex OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sandrex OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1154 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja volitatud esindaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-22-1154 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 12.05.2022 korraldusega nr 12.2-3/058211-3 Sandrex OÜ esindusõiguslikku isikut andma suulisi seletusi 2021. a juulis toimunud majandustehingute kohta. Seletuste andmiseks paluti tulla 19.05.2022 kell 09.00 maksuaudiitori juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.
2.Sandrex OÜ volitatud esindaja X esitas MTA-le 13.05.2022 taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 24.05.2022 või 25.05.2022 kell 09.00-11.00. Taotluses selgitati, et MTA määratud tähtaeg ei sobi Sandrex OÜ esindajale, kes ühtlasi tegeleb äriühingu raamatupidamisega.
3.MTA pikendas 16.05.2022 otsusega nr 12.2-3/058211-4 korralduse täitmise tähtaega kuni 24.05.2022 kell 09.00.
4.Sandrex OÜ esitas 20.05.2022 taotluse suuliste seletuste andmise võimaldamiseks vastavalt MTA võimalustele IT-rakenduse kaudu, kuna kaebaja esindusõiguslikul isikul ei ole võimalik koos volitatud esindajaga (raamatupidaja) kohapeale ilmuda. Esindajal on alates 2020. a-st bronhiaalastma ja ta eelistab kontaktivabasid vestlusi. Lisaks ootab tema abikaasa plaanilist operatsiooni ja on vaja kaitsta ka tema tervist.
5.MTA ei pidanud 23.05.2022 vastuses nr 12.2-3/058211-5 kaugseletuste võtmist ITrakenduse vahendusel võimalikuks. MTA selgitas, et suures osas soovib MTA saada seletusi seoses kaebaja esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, koostatud õiendid jne), mistõttu on vajalik neid koos kaebajaga eelnevalt vaadata. Asjaolu, et kaebaja esindaja (kes on kaebaja raamatupidaja) tervislikel põhjustel ei saa osaleda suuliste seletuste andmisel maksuhalduri juures kohapeal, ei ole põhjuseks, et kaebaja esindusõiguslik isik Q ei saaks anda suulisi seletusi maksuhalduri juures. Seda enam, et MTA küsimused puudutavad 2021. a juuli majandustegevusega seotud asjaolusid, millest on teadlik ja millele saab vastata üksnes juhatuse liige Q. Juhul kui MTA-l on raamatupidamist puudutavaid küsimusi, saab MTA need esitada kirjalikult kaebaja esindajale ja raamatupidajale Xle. Suulisi seletusi on võetud maksuhalduri juures kohapeal ka COVID-19 pandeemia ajal. Seletuste andjate kaitseks kasutab MTA ise ja annab ka kaebajale ja tema esindajale isikukaitsevahendid (visiirmask) ning vestlustoas on paigaldatud klaasist vahesein. Seega võib ka X soovi korral osaleda maksuhalduri juures suuliste seletuste andmisel, ilma et peaks kartma oma tervise pärast.
6.Sandrex OÜ esitas 24.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudes kohustada MTA-d vaatama uuesti läbi Sandrex OÜ 20.05.2022 taotlus suuliste seletuste andmise võimaldamiseks IT-rakenduse vahendusel.
7.MTA ennistas 27.05.2022 otsusega 12.2-3/058211-6 kaebajale 12.05.2022 tehtud korralduse 12.2-3/058211-3 täitmise tähtaja ning määras uueks suuliste seletuste andmise tähtajaks 03.06.2022 kell 09.00 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn, et anda kaebajale veel kord võimalus (sunniraha rakendamata) tulla andma suulisi seletusi maksuhalduri juurde. Otsus 2(8)
3-22-1154 toimetati kaebajale kätte 27.05.2022 e-maksuameti kaudu. 03.06.2022 kell 09.00 keegi suulisi seletusi andma ei ilmunud.
8.MTA kohustas 06.06.2022 korraldusega nr 12.2-3/058211-7 Sandrex OÜ-d tasuma sunniraha 320 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korraldust põhjendati sellega, et Sandrex OÜ jättis MTA 12.05.2022 korralduse nr 12.2-3/058211-3 täielikult täitmata. MTA kohustas Sandrex OÜ esindusõiguslikku isikut (juhatuse liige) ilmuma suuliste seletuste andmiseks 10.06.2022 kell 09.00 maksuaudiitori juurde. Sunniraha korralduses on välja toodud, et MTA helistas 23.05.2022 juhatuse liikmele Qle, et selgitada veelkord suuliste seletuste saamise vajadust maksuhalduri juures. Q kinnitas, et ei ole probleemi ja ta tuleb 24.05.2022 kell 09.00 Lõõtsa 8a, Tallinn andma suulisi seletusi. 23.05.2022 kell 19.18 saatis Sandrex OÜ esindaja X MTA-le e-kirja, milles teatas, et kontaktvestlust 24.05.2022 kell 09.00 toimuma ei saa ning palus veel kord anda selgitusi kontaktivabalt. 24.05.2022 kell 09.00 ei ilmunud Q seletusi andma, mistõttu helistas MTA ametnik Qle, et saada selgitust, miks ta muutis 23.05.2022 telefoni teel antud lubadust tulla 24.05.2022 kell 09.00 seletuste andmiseks Lõõtsa 8a, Tallinn. Q vastas kõnele, kuid MTA-ga ei rääkinud, vaid andis telefoni oma esindajale Xle. X teatas resoluutselt, et nad keelduvad tulemast seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ning nõudis, et MTA võtaks suulised seletused IT-rakenduse vahendusel. Uue tähtaja määramisel 03.06.2022 kell 09.00 ei ilmunud taas keegi maksuhalduriga vestlema.
9.Sandrex OÜ esitas 07.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.06.2022 korralduse nr 12.2-3/058211-7 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1256).
10.Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-22-1154 ja 3-22-1256 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-22-1154.
11.Sandrex OÜ oli kaebustes seisukohal, et kaebaja ei keeldunud andmast suulisi ütlusi, vaid palus vastustajal korraldada kaebajale kohtumine vastavalt tema võimalustele. Kaugvestlus on tänane normaalne praktika ega takista kuidagi menetlust. Sandrex OÜ seaduslik esindaja on paljudes asjades ebapädev ja tunneb end kindlalt, kui esindaja saab talle oma keeles sõna-sõnalt selgitada, mida maksuhaldur teada soovib. Kaebajal on õigus valida, kes teda esindab. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile vastavad dokumendid ja volikirja. Kaebaja on selgitanud, et kaebaja esindaja tegeles eelnevalt ettevõtete raamatupidamisega. Seetõttu ei peaks vastustaja veenma kaebaja esindajat vahetama. Kaebaja esindajal on ka oma töö ning suure töökoormuse tõttu ei ole esindajal alati võimalik igal ajal vestlusele tulla. Kaebaja ei soovi volitatud esindajata maksuametiga läbirääkimisi pidada ja tal on selleks õigus. Vastustaja põhjendas 24.05.2022 telefonivestlusel kaebajale, et esindaja tervis ei ole antud juhul asjakohane ja võimalikud ülejäänud küsimused, sh raamatupidamisega seotud küsimused, saab hiljem lahendada kaugvestlusel IT-rakenduse kaudu. Seega kinnitas vastustaja, et kaugvestlust on siiski võimalik korraldada. Pole aga selge, miks on vaja ülejäänud teemasid kohapeal arutada. Vahet pole, millises osas soovib maksuhaldur vestlust läbi viia. Kuna maksukohustuslane soovib rääkida ainult koos esindajaga, pole maksuhalduril õigust sellest keelduda. Seadus lubab kaugvestlusi korraldada, kui silmast-silma küsitlemine võib tervist ohustada. Kaugvestluse korraldamisest keeldumise korral on maksuhalduril kohustus selgitada, millisel õiguslikul alusel ta seda teeb. MTA 06.06.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-7 on põhjendamata. Vastustaja jättis tähelepanuta, et kaebaja andis juba 30.05.2022 vastustajale teavet koos põhjendustega. MTA väljastas 18.05.2022 teisele ettevõttele korralduse nr 12.2-3/058523-1, kus juhatuse liikmel 3(8)
3-22-1154 paluti suulist teavet anda 03.06.2022 kell 09.00. Kuna mainitud korralduste täitmisega on seotud sama esindaja, siis määratud aeg ei sobinud kaebajale ega tema esindajale. Vastustajale anti selles osas ka selgitused ja esitati elektrooniliselt tõend, et notaritehing oli kaebaja esindaja poolt juba pikemat aega planeeritud. Vastustaja määras 06.06.2022 korralduses nr 12.2-3/058211-7 kohustuse täitmiseks uue tähtaja ja kohustas Sandrex OÜ esindusõiguslikku isikut (juhatuse liige Q) ilmuma suuliste seletuste andmiseks 10.06.2022 kell 09.00 maksuaudiitori juurde. Maksuhaldurile on teada, et iga kuu
10.kuupäev on eelkõige seotud kohustusega esitada esindaja ettevõtetele maksudeklaratsioonid. Seda teades määras maksuhaldur siiski teadlikult tähtaegu, mis ilmselt kaebaja esindajale ei sobiks. Samuti oli kaebaja maksuhaldurile selgitanud, et oma esindajata ei soovi ta vestlustel osaleda. Põhjendused, et kaebaja võib valida oma ülesandega õigeaegselt toimetuleva esindaja ja anda maksuhaldurile teavet vahetult, ei õigusta vastustajat. Kõik teistes maksuasjades varem korraldatud suulised vestlused on toimunud edukalt kaugvestluse teel. Ükski vastustaja esindaja ei ole varem väitnud, et kaugvestlus segaks kuidagi ettevõtete kontrollimist.
12.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. MTA-l on maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-st 2 tulenevalt kaalutlusõigus otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Üldreeglina toimub isikutelt suuliste seletuste võtmine MTA ametiruumides. Kuigi MKS § 491 lg 2 annab maksuhaldurile õiguse võtta suulisi seletusi ka telefonitsi või muude tehniliste lahenduste abil, ei anna see menetlusosalisele õigust nõuda sel viisil seletuste võtmise korraldamist. MKS § 491 lg 2 sõnastusest nähtuvalt on tehniliste lahenduste abil seletuste võtmine mõeldud olukorraks, kus menetleja ja seletuste andja asuvad erinevates haldusüksustes. Praegusel juhul aga on äriregistri kohaselt kaebaja asukohaks Tallinn ning kaebajat kohustati ilmuma MTA Tallinna büroosse. Tulenevalt MKS § 60 lg-st 1 on maksuhalduril selge alus maksukohustuslase kutsumiseks oma ametiruumidesse. Maksuhaldur soovis suures osas saada seletusi seoses kaebaja poolt esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, koostatud õiendid jne), mistõttu oli vajalik neid koos kaebajaga eelnevalt vaadata ning seda on IT-rakenduse vahendusel seletuste andmisel teha keeruline või isegi võimatu. Neil asjaoludel polnud nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse kaebaja suhtes ülemääraselt või põhjendamatult koormav. Maksuhaldur soovis saada seletusi maksukohustuslase seaduslikult esindajalt, kes eeldatavasti on 2021. a juuli majandustegevusega seotud asjaoludega kursis, ning ei pidanud seejuures vajalikuks raamatupidaja viibimist seletuste juures. Maksukohustuslasel on küll õigus kasutada esindajat, kuid tal ei ole õigust jätta korraldusi täitmata põhjendusel, et esindaja ei saa seletuste andmisel viibida. Vajadusel saab maksuhaldur raamatupidajale raamatupidamist puudutavaid küsimusi esitada kirjalikult. Maksuhaldur selgitas kaebajale, et maksukohustuslaste kaitseks kasutab MTA ametnik ja annab ka seletuste andjale isikukaitsevahendid (visiirmask) ning vestlustuppa on paigaldatud klaasist vahesein. Seega oleks ka Xl olnud võimalik tervise pärast kartmata osaleda maksuhalduri juures suuliste seletuste andmisel. Esindaja viibimine tõlgi rollis ei ole seletuste andmise juures vajalik. 03.06.2022 seletuste võtmise juurde oli tellitud tõlk ja sellest oli kaebajale teada antud. Maksukohustuslane venitas pahatahtlikult maksumenetluse läbiviimist. MTA 06.06.2022 sunniraha tasumise korraldus on õiguspärane. MKS § 67 lg-s 2 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks on täidetud. Kaebaja väidab, et on maksuhaldurile teavet andnud ja viitab kaebuse lisale 3. Viidatud lisa sisaldab üksnes põhjendusi, miks ei saa maksuhalduri korraldust 4(8)
3-22-1154 täita. Tegemist ei ole maksustamist puudutava teabega. Kaebaja on jätnud maksuhalduri 12.05.2022 korralduse täielikult täitmata. Kaebajale on antud mitmeid võimalusi seletuste andmiseks, kuid sellest hoolimata ei ole kaebaja tulnud maksuhalduri ametiruumidesse seletusi andma rohkem kui kuu aja jooksul. Seadus ei näe maksukohustuslasele ette võimalust keelduda seletuste andmisest põhjusel, et volitatud esindaja ei saa seletuste andmisel osaleda. Antud menetluses õnnestus lõpuks ettevõtte juhatuse liikmega rääkida X osavõtuta. Ettevõtja polnud teadlik tegelikest asjaoludest ja X andis ettevõtjale vale informatsiooni. Kui äriühingu juhatuse liige sai teada tegelikest asjaoludest, esitas ta parandusdeklaratsioonid ja maksumenetlus on tänaseks lõppenud. Seetõttu ei anna kaebajale soovitud tulemust maksuhalduri kohustamine seletuste võtmiseks IT-rakenduse vahendusel ega sunniraha korralduse tühistamine. Kaebajal ei ole maksumenetluse lõppemise tõttu enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks ning esineb alus kaebuse tagastamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 2).
13.Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2022 otsusega kaebuste läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata, kaebused rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maksukontrolli lõpetamiseni viinud asjaolud ei kuulu praeguse vaidluse eseme hulka, mistõttu ei ole asjassepuutuvad kaebaja väiteid selle kohta, millistel asjaoludel kaebaja juhatuse liige parandusdeklaratsioonid esitas. Kuna kaebaja ei ole kohtule teada andnud, et kaebuste esitamine on tema tahtega vastuolus ja pole võtnud Xle antud volitust tagasi, ei saa asuda seisukohale, et kaebaja ei soovi kaebuste edasist menetlemist. Taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks jääb rahuldamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaldamine toimub kohtu diskretsiooni alusel. MTA ei ole kohtule esitanud tõendit, et MTA 06.06.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-7 oleks tunnistatud kehtetuks ega kinnitanud, et MTA oleks loobunud sunniraha sissenõudmisest. Maksumenetluse lõppemine ei muuda ühtegi maksumenetluse käigus antud haldusakti automaatselt kehtetuks. Seega tuleb lugeda, et MTA 06.06.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-7 kehtib ja selle tühistamine on võimalik. Kuna maksumenetlus on lõppenud, ei ole enam menetlust, kus MTA saaks kaebajalt ITrakenduse vahendusel suulisi seletusi võtta. Samas isegi sellise võimaluse olemasolul ei kuuluks nõue rahuldamisele, sest MTA keeldumine suuliste seletuste võtmisest IT-rakenduse vahendusel ei olnud õigusvastane. MKS § 491 lg-st 2 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda suulise teabe andmist IT-rakenduse vahendusel, sest säte puudutab olukorda, kus menetleja ja seletuste andja asuvad samal ajal erinevates haldusüksustes. Kaebaja ja vastustaja asukoht on mõlemal Tallinnas. Ka erinevates haldusüksustes paiknemisel ei saaks kaebaja nõuda MKS § 491 lg 2 rakendamist, sest sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist MTA diskretsiooniga, mitte kohustusega. MTA selgitas kaebajale 23.05.2022 vastuses nr 12.2-3/058211-5, et soovis saada seletusi seoses kaebaja esitatud dokumentidega (sõlmitud lepingud, koostatud õiendid jne). Seetõttu oli vajalik dokumente koos kaebajaga eelnevalt vaadata ning seda on kaugseletuste andmisel keeruline teha. MTA küsimused puudutasid 2021. a juuli majandustegevusega seotud asjaolusid, millele sai vastata üksnes kaebaja juhatuse liige. MTA põhjendused olid piisavad ja asjakohased. Kaebajal puudus alus nõuda suulise teabe andmist IT-rakenduse kaudu üksnes sellepärast, et teiste isikute maksumenetlustes oli seda võimaldatud. Menetlustoimingute üksikasjad otsustatakse igas menetluses eraldi (vt MKS § 11 lg 2). Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
5(8)
3-22-1154 Oluline on, et MTA ametiruumidesse ilmumine oli probleem kaebaja volitatud esindajale, mitte kaebaja seaduslikule esindajale (juhatuse liikmele). Kaebaja juhatuse liige käis MTA ametiruumides selgitusi andmas 27.06.2022. Seega ei rikkunud seletuste IT-rakenduse kaudu võtmisest keeldumine kaebaja õigusi. Menetlusosalisel on MKS § 48 lg 1 esimese lause kohaselt õigus kasutada maksumenetluses esindajat ja MKS § 48 lg 4 esimese lause kohaselt õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Samas ei tähenda see, et volitatud esindajana peab kasutama üht kindlat isikut läbi kogu menetluse. Kui MTA korralduse täitmist takistab see, et volitatud esindaja keeldub korduvalt menetlustoimingul osalemast, tuleb kaaluda sellise esindaja kasutamist, kes saab menetlustoimingul osaleda. Kui menetlus hakkab volitatud esindaja tegevuse tõttu viibima, on MTA-l alus nõuda teavet kaebajalt isiklikult. Esindaja tegevusest tulenevad riskid on sellisel juhul maksukohustuslase kanda. MTA rõhutas oma 23.05.2022 vastuses, et kaebajalt soovitakse teavet, mida teab kõige paremini juhatuse liige, ning võimalike raamatupidamist puudutavate küsimuste tekkimisel saab need esitada raamatupidajale hiljem kirjalikult. Seega ei olnud raamatupidaja menetlustoimingul viibimine otseselt vajalik. Lisaks sätestab MKS § 60 lg 3, et kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Seega on MTA-l vajadusel õigus pöörduda teabe saamiseks otse esindatava poole. Kaebaja volitatud esindajal on diagnoositud bronhiit. Samas selgitas MTA oma 23.05.2022 vastuses, et MTA kasutab ise ja annab ka kaebajale ja tema esindajale isikukaitsevahendid (visiirmask) ning vestlustuppa on paigaldatud klaasist vahesein. Kuna MTA on teinud oma ametiruumides COVID-19 haiguse nakkusohu vältimiseks kohandusi ja nakatumise vältimiseks on võimalik kasutada isikukaitsevahendeid, oli tegelik oht kaebaja volitatud esindaja tervisele minimaalne. Lisaks oli kaebaja kutsutud suulise teabe andmisele kevad-suvisel perioodil, millal viiruste levik on teadaolevalt madal. Seega oli kaebaja volitatud esindajal võimalik viibida MTA ametiruumides oma tervist ohtu seadmata. Kaebaja on teinud etteheiteid MTA ametiruumides pakutava tõlketeenuse kvaliteedile, viidates teise isiku maksumenetluses koostatud protokollile. Kuna tegemist on teises maksumenetluses teise isiku kohta koostatud tõendiga, ei saa see kinnitada, millise kvaliteediga tõlge oli tagatud kaebaja juhatuse liikmele MTA-s selgituste andmisel. Lisaks ei ole kaebaja viidanud, millised tõlkimisvead tõlke halba kvaliteeti tõendama peaksid. Seega puudub alus arvata, et kaebaja volitatud esindaja viibimine suulise teabe andmisel oli hädavajalik selleks, et tagada kaebaja juhatuse liikme väidete õige tõlkimine. Kaebaja poolt 14.09.2022 esitatud Tööinspektsiooni 12.09.2022 e-kiri COVID-19 haiguse ennetamise kohta ei mõjuta MTA 23.05.2022 vastuse õiguspärasust, sest Tööinspektsiooni soovitused koroonaviiruse leviku piiramiseks ja ennetamiseks töökohtades ei olnud siduvad MTA-le maksukontrolli läbiviimisel. MTA 12.05.2022 korraldus nr 12.2-3/058211-3 on kehtiv haldusakt. Korralduses hoiatati, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha esimesel korral 320 eurot. MTA pikendas kaebaja taotlusel korralduse täitmise tähtaega kuni 24.05.2022 kell 09.00. Volitatud esindaja esitas 20.05.2022 taotluse, milles palus anda võimalus suuliste seletuste andmiseks IT-rakenduse kaudu. MTA kaebaja sooviga ei nõustunud. MTA keeldumine oli õiguspärane. Maksuhaldur ennistas 27.05.2022 otsusega 12.05.2022 korralduse täitmise tähtaja ning määras uueks suuliste seletuste andmise tähtajaks 03.06.2022 kell 09.00. Kaebaja suulisi seletusi andma ei ilmunud. Seega andis MTA kaebajale mitu tähtaega suulise teabe andmiseks, kuid kaebaja jättis korralduse korduvalt õigeks ajaks täitmata. Asja materjalidest ei nähtu, et 12.05.2022 korralduse tähtaegseks täitmata jätmiseks esines mõjuv põhjus. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud. 6(8)
3-22-1154 Seega oli 12.05.2022 korralduse hiljemalt 03.06.2022 täitmata jätmine kaebajale etteheidetav ja sunniraha rakendamiseks oli alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
14.Sandrex OÜ palub 04.11.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 19.01.2023) tühistada halduskohtu 05.10.2022 otsus, rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohus ei ole asja materjale uurinud või uuris neid pealiskaudselt. Kaebajalt soovitud teave oli muu hulgas seotud raamatupidamisega. Kaebaja raamatupidajast esindaja ei saanud tervislikel põhjustel suuliste seletuste andmisel koha peal osaleda ja see oli põhjendatud. Dokumente saab koos uurida ka kaugvestluse teel. Sel juhul esitab maksuhaldur samamoodi dokumendi, mille kohta tal on küsimusi, ning maksukohustuslane vastab neile. Seletuste võtmisest keeldumine IT-rakenduse kaudu rikkus kaebaja õigusi, sest maksuhaldur võttis seeläbi temalt õiguse esindajale. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et kaebaja peaks kaaluma sellise esindaja kasutamist, kes saab menetlustoimingul osaleda. Volitatud esindaja ei keeldunud menetlustoimingul osalemast, vaid taotles kaugvestluse korraldamist. Volitatud esindajal on kroonilise bronhiidi tõttu risk ülemiste hingamisteede haiguste tekkeks. Haiguste riski minimeerimine ei tähenda, et risk puuduks. Kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud kaebaja selgituste ja tõenditega. Kaebaja tõenditega arvestamata jätmist ei ole kohus põhjendanud.
15.MTA palub 08.12.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukoha juurde. Kaebajal puudus alus nõuda suulise teabe andmist IT-rakenduse kaudu üksnes seepärast, et teiste isikute maksumenetlustes oli seda võimaldatud. Menetlustoimingute läbiviimine otsustatakse igas menetluses eraldi. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega, miks ei ole kohustamiskaebuse rahuldamiseks alust. Kohus on kaebaja seisukohtadega mittenõustumist piisavalt põhjendanud. Kõik sunniraha rakendamise eeldused olid täidetud. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud, mistõttu oli 12.05.2022 korralduse hiljemalt 03.06.2022 täitmata jätmine kaebajale etteheidetav ja sunniraha rakendamiseks oli alus olemas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Praeguse vaidluse kontekstis ei oma tähendust, milliseid dokumente oli maksuhaldur õigustatud kaebajalt nõudma või kas maksuhalduril oli üldse õigus kohustada kaebajat suuliste seletuste andmiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud MTA 05.04.2022 korraldust dokumentide esitamiseks ega 12.05.2022 korraldust suuliste seletuste andmiseks. Praeguse vaidluse ese on küsimus, kas vastustaja oleks pidanud võimaldama anda kaebajal seletusi IT-rakenduse vahendusel ja sellega seonduvalt MTA 06.06.2022 sunniraha määramise korralduse õiguspärasus. Ülejäänud kaebaja poolt apellatsioonkaebuses tõstatatud teemad (miks soovis vastustaja küsitleda kaebaja juhatuse liiget, kui küsimused puudutasid raamatupidamist; millistel asjaoludel käis kaebaja seaduslik esindaja 27.06.2022 maksuhalduri ametiruumides seletusi andmas ja kuidas toimus parandusdeklaratsioonide esitamine; kontrolliakti koostamise ja maksukontrolli lõpetamisega seonduv (19.01.2023 menetlusdokumendi väited)) ei oma
7(8)
3-22-1154 praeguse vaidluse lahendamisel tähendust ja neile (ega nendega seonduvatele tõenditele) ei olnud halduskohtul vaja ka hinnangut anda.
18.Asjaolu, et põhimõtteliselt on vestlust maksuhalduriga võimalik pidada ka IT-rakenduse vahendusel ja kaebaja viidatud teistes maksumenetlustes on mõnedel teistel äriühingutel seda võimaldatud, ei tähenda automaatselt, et maksuhalduril oli kohustus seda võimaldada ka kaebajale. Kaebajale on vastustaja poolt korduvalt asjakohaselt selgitatud, et viisi, kuidas maksumenetlus läbi viia, sh milliseid menetlustoiminguid millises vormis toimetada, otsustab maksuhaldur ja tal on selle otsustamisel lai kaalutlusruum (MKS § 11 lg 2). Maksukohustuslasel puudub subjektiivne õigus nõuda mingit konkreetset menetlusviisi. Kuna praegusel juhul oli äriühingu registrisse kantud asukoht Tallinn nagu maksuhaldurilgi, ei saa maksuhalduri ametiruumidesse kohale minemist pidada kaebaja jaoks liiga koormavaks. Seda pole kaebaja ka väitnud.
19.Vaidluse all ei ole maksukohustuslase õigus kasutada maksumenetluses esindajat (MKS § 48 lg 1). Kuid kui esindaja keeldub põhimõtteliselt tulemast maksuhalduri ametiruumidesse vestlusele, viidates ohule oma tervisele, siis tuleb maksukohustuslasel organiseerida endale vestluse ajaks teine esindaja. Maksumenetluse läbiviimise takistuseks ei saa osutuda volitatud esindaja tervis. Lisaks ei ole asjas esitatud tõendeid sellest, et kaebaja volitatud esindaja terviseseisund oleks üldse erilist ettevaatlikkust nõudev – AS Lääne-Tallinna Keskhaigla EMO tõendi (dtl 252 jj) kohaselt oli volitatud esindajal 23.08.2020 diagnoositud äge bronhiit, kuid sellise kroonilise haiguse kohta, mille ägenemise vältimiseks tuleks hoiduda inimkontaktidest 2022. a kevadel, tõendeid esitatud pole. Asjakohane on ka halduskohtu ja maksuhalduri viide nakatumist vähendavate kaitsemeetmete kasutamisele maksuhalduri ametiruumides.
20.Asjaolust, et halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei saa teha järeldust, et kohus oleks kaebaja esitatud seisukohti ja tõendeid ignoreerinud. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja analüüsitud on kõiki kaebaja neid väiteid ja tõendeid, mis omasid vaidluse lahendamisel tähendust.
21.Ehkki vastustaja kohustamisnõue on tänaseks kaotanud aktuaalsuse (kaebaja juhatuse liige on nõutud seletused andnud ja maksumenetlus lõppenud, mistõttu ei saa sunniraha ka enam täitmisele pöörata), on jätkuvalt võimalik MTA 06.06.2022 sunniraha rakendamise korralduse vaidlustamine tühistamiskaebusega ning selle raames ka MTA toimingu – vestlus maksuhalduri ametiruumides – õiguspärasusele hinnangu andmine. Seepärast on asjakohatud kaebaja 03.11.2023 menetlusdokumendis tehtud viited HKMS § 152 lg 1 p-le 4 ja § 108 lg-le 6. Kaebaja ja vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1.
22.Kuna otsus kajastab andmeid kaebaja volitatud esindaja terviseseisundi kohta, siis tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja volitatud esindaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.