H.L. kaebus 21.02.2023 korralduse 12.2-3/053306-19-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – H.L. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi Vallner
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.12.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 24.08.2020 korralduse nr 12.2-3/053306-1 alusel OÜ HansaAssets (Alfama Investmens OÜ õigusjärglane) tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust detsembris 2018 tehtud maksuvabade dividendide väljamakse deklareerimise ja maksuvabasid väljamakseid võimaldavate õiguste deklareerimise õigsust.
Eelpoolviidatud maksumenetluse raames andis MTA 26.08.2022 teabe andmiseks korralduse nr 12.2-3/053306-19 H.L.le kui kolmandale isikule. MTA märkis korralduses, et MTA-le teadaolevalt sõlmis Forestec Eesti OÜ 25.06.2018 all-mandaadilepingu Malta äriühinguga Triple Capital Ltd, mille eesmärgiks oli aidata leida ostja Eesti äriühingu Alfama Investmenst OÜ osaluseleMTA info kohaselt täitis H.L. Triple Caiptal OÜ juhatuse liikmena, isiklikult kõik all-
3-23-474 mandaadilepingust tulenevad ülesanded. Korraldusega kohustas MTA H.L.t andma Alfama Investments OÜ müügitehingu, sellega seotud muude võimalike tehingute ja sõlmitud lepingute kohta suulisi seletusi 14.09.2022 maksuhalduri ametiruumides.
3.H.L. vaidlustas 26.08.2022 MTA korralduse ja palus selle kehtetuks tunnistada. Maksu- ja Tolliamet jättis 04.10.2022 vaideotsusega vaide rahuldamata.
4.17.11.2022 leppisid MTA ja H.L. e-kirja teel uueks kohtumise ajaks kokku 01.12.2022. H.L. ilmus MTA-ga kokkulepitud ajaks vastuvõtule, kuid keeldus kolmanda isikuna teavet andmast, viidates vandeaudiitori kutsetööle ning ja asjaolule, et ta on isiklikkult läbi audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers AS nõustanud menetlusalust isikut ning seetõttu ei saa ta audiitortegevuse seaduse § 48 alusel seletusi anda. Poolte vahel toimus kirjavahetus, mille käigus MTA jäi oma seisukoha juurde, et H.L.e poolt teabe andmisest keeldumine ei ole audiitortegevuse seaduse § 48 alusel põhjendatud ja korraldus kuulub täies ulatuses täitmisele.
5.MTA tegi 21.02.2023 korralduse nr 12.2-3/053306-19-1, millega andis H.L.ele tähtaja sunniraha tasumiseks seetõttu, et ta jättis 26.08.2022 korralduse nr 12.2-3/053306-19 selles märgitud tähtajaks 14.09.2022 täielikult täitmata.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 28.02.2023 H.L.e kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.08.2022 korralduse 12.2-3/053306-19 ning selle alusel määratud sunniraha tühistamiseks. Ajutise õiguskaitsena palus kaebaja sunniraha sissenõudmine peatada kuni lõpliku lahendi jõustumiseni.
7.Kohus jättis 07.03.2023 määrusega kaebuse ja esialge õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus täpsustada MTA vaideotsuse kättesaamise asjaolusid ja palus vajadusel esitada 26.08.2022 korralduse osas kaebetähtaja ennistamise taotluse.
8.Kohus võttis 23.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse MTA 21.02.2023 korralduse nr 12.23/053306-19-1 (sunniraha korraldus) tühistamise nõudes ning määras vastustajaks MTA. Samas jättis kohus rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse MTA 26.08.2022 korralduse nr 12.23/053306-19 (teabe nõudmise korraldus) tühistamise nõude osas ja tagastas selles osas kaebuse. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata. Määrus on jõustunud.
9.Vastustaja esitas 24.04.2023 vastuse kaebusele.
10.26.09.2023 teavitas kaebaja kohut, et temale teadaolevalt on maksumenetlus, mille raames, MTA kaebajalt teabe esitamist nõudis, lõpetatud. Kaebaja tegi sellest tulenevalt ettepaneku, et maksuhaldur hindaks selles valguses vajadust haldusakti jõusse jätmiseks.
11.MTA teavitas 04.10.2023 kohut, et ei näe võimalust käesolevas asjas vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamist, sest käesoleva vaidluse kontekstis ei oma tähendust asjaolu kas maksumenetlus, milles teavet nõuti on lõpetatud või mitte. Käesolevas asjas vaidlustatud korraldusega määrati kaebajale sunniraha 26.08.2022 korralduse täitmata jätmise eest ning maksumenetluse lõpetamine ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust.
12.Kohus palus seejärel kaebaja seisukohta menetluse jätkamise otstarbekuse osas, selgitades, et: 1) kaebaja on käesolevas asjas vaidlustatud MTA 21.02.2023 korralduse nr 12.2-3/05330619-1 tühistamiseks; 2) nimetatud korraldusega kohustas MTA kaebajat tasuma sunniraha, kuna kaebaja ei täitnud MTA 26.08.2022 korraldust nr 12.2-3/053306-19; 3) kohus ei võtnud menetlusse kaebaja kaebust MTA 26.08.2022 korralduse 12.2-3/053306-19 tühistamise nõudes. Kohus selgitas, et eelnevat tulenevalt saab kohus praeguses kohtuvaidluses vaid kontrollida, kas sunnivahendi rakendamise eeldused (nt 26.08.2022 korralduse kehtivus) olid haldusakti andmise ajal täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning kas ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu.
13.Kaebaja kinnitas 10.10.2023 kohtule, et soovib menetlust jätkata. 2(7)
3-23-474
14.MTA esitas täiendava seisukohad 24.10.2023, millele vastustaja vastas samal päeval.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
15.Maksu- ja Tolliamet esitas 26.08.2022 kaebajale korralduse, millega kohustas kaebajat kolmanda isikuna andma OÜ HansaAssets maksumenetluses suulisi seletusi OÜ-ga HansaAssets ühinenud Alfama Investments OÜ müügitehingu, sellega seotud muude võimalike tehingute ja sõlmitud lepingute kohta.
16.Kaebaja teatas 01.12.2022 kohtumisel maksuhalduriga, et keeldub seletuste andmisest viidates vandeaudiitori kutsetööle ning ja asjaolule, et kaebaja on isiklikult läbi audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers AS nõustanud menetlusalust isikut ning seetõttu ei saa kaebaja audiitortegevuse seaduse § 48 alusel seletusi anda.
17.MTA pöördus 18.01.2023 kaebaja poole väitega, et OÜ HansaAssets kinnitusel ei ole kaebaja äriühingut isiklikult ega PricewaterhouseCoopers AS kaudu nõustanud kontrollitavas tehingus. Kaebaja saatis 06.02.2023 MTA-le e-kirja, milles märkis ära kliendilepingu sõlmimise kuupäeva ning selle alusel osutatud maksunõustamisteenuste eest esitatud arve tasumise kuupäeva, et MTA saaks keeldumise alust kontrollida. MTA sellele kirjale ei vastanud ja väljastas 21.02.2023 kaebajale korralduse, tasuda sunniraha 320 eurot.
18.Kaebaja on audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers AS juhatuse liige ning vandeaudiitor. 16.04.2018 on audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers AS (PwC) ja OÜ HansaAssets vahel sõlmitud kliendileping maksunõustamisteenuste osutamiseks seoses MTA teabe nõude korralduses märgitud tehinguga. Nimetatud lepingu alusel on väljastatud kliendile arve, mis on kliendi poolt tasutud 19.01.2019.
19.Audiitortegevuse seaduse § 44 lg 1 kohaselt on vandeaudiitori kutseteenuseks kindlustandva või seonduva audiitorteenuse osutamine. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt on vandeaudiitori kutsetegevus nõustamine ja teenuse osutamine sama seaduse § 22 lg 1 valdkonnas, mille hulka kuulub maksuõiguse valdkond. Audiitortegevuse seaduse § 48 lg 1 kohaselt on audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor kohustatud hoidma saladuses talle vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud infot ja dokumente.
19.1.Vandeaudiitorina rakendub seega kaebajale kutsesaladuse hoidmise kohustus ning seetõttu on esitatud korraldus ning selle alusel määratud sunniraha seadusevastane. Ametisaladuse hoidmise kohustuse eesmärk on luua ühiskonnas usaldus kliendi ja teatud tüüpi nõustajate vahel (vandeadvokaadid, vandeaudiitorid). Klient on usaldanud Alfama Investments OÜ osaluse omandamisega seoses kaebajale teatud informatsiooni ning tal on õigus eeldada, et riigil ei ole õigust nõuda selle informatsiooni avaldamist. Muuhulgas ei ole riigil õigust kunstlikult tehingut „väiksemateks tehinguteks“ jaotada ja selle tulemusena ikkagi nõuda konfidentsiaalse teabe avaldamist.
19.2.Teabe nõudmise korralduses on selgesõnaliselt nõutud selgituste andmist Alfama Investments OÜ ja Triple Capital Ltd vahel sõlmitud all-mandaadi lepingu osas seoses Alfama Investments OÜ osaluse omandamise maksutagajärgede kontrollimisega. Kaebaja on eraisikuna teadlik tehingu detailidest ja ei ole võimalik eristada teadmist, mida kaebaja teab audiitorina ning mida seoses Triple Capital Ltd juhatuse liikmena. Kõik need tegevused on seotud ja vajalikud nimetatud osaluse omandamiseks ja ei ole vahet, millises rollis kaebaja mingi teabe sai. Ametisaladuse hoidmise kohustus ei laiene ainult kliendi esindajale, vaid sõltub teenuse osutaja staatusest (antud juhul vandeaudiitor, kes on osutanud auditi kõrvalteenuseid).
19.3.Kaebaja on audiitorikutse raames nõustanud Alfama Investments OÜ-d ning ka A. K. kui füüsilist isikut, kes on Alfama Invetsments OÜ ainuosanik. Mõlemad kliendid ei andnud nõusolekut kutsetegevuse raames teatavaks saanud informatsiooni avaldada. 3(7)
3-23-474
20.Kaebajale teadaolevalt on teises kohtuasjas sarnastel asjaoludel maksuhaldur sarnase sisuga haldusakti tunnistanud kehtetuks otstarbekuse kaalutlusel (st põhjusel, et korralduse aluseks olev maksumenetlus on lõpetatud). Riik peab sarnases olukorras olevaid isikud käsitlema ühtmoodi ning ka antud juhul haldusakti kehtetuks tunnistama. Menetluse lõpetamine HansaAssets OÜ suhtes viitab väga selgelt sellele, et kaebaja seletusi polnud vaja antud menetluse läbiviimiseks. Vastustaja seisukohad
21.MTA on seisukohal, et 21.02.2023 korralduse 12.2-3/053306-19-1sunniraha tasumise korraldus on õiguspärane.
22.Pelgalt asjaolu, et kaebaja saabus 01.12.2022 MTA ametiruumidesse, ei anna alust lugeda 26.08.2022 korraldust kaebaja poolt täidetuks, sest kaebaja nõutud teavet ei esitanud. Ka sunniraha rakendamise ajal ei olnud kaebaja endiselt maksuhaldurile 26.08.2022 korralduse alusel suulisi seletusi andnud.
23.Seega taandub vaidlus sisuliselt sellele, kas kaebajal oli alust 26.08.2022 korralduse alusel teabe andmisest keelduda või mitte, tuginedes sisuliselt MKS § 64 lg 1 p 4, mille kohaselt maksumenetluses teabe andmisest on õigus keelduda audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule (s.o. AudS § 48). Sellest sõltub omakorda ka sunniraha korralduse õiguspärasus.
24.Kaebajal ei olnud põhjendatud audiitori kutsesaladuse hoidmise kohustusele tuginedes keelduda 26.08.2022 korralduse alusel suulise teabe andmisest, mistõttu sunniraha tegemine oli õigustatud, mõjutamaks kaebajat 26.08.2022 korraldust täitma.
24.1.Antud juhul ei ole ära tuntav, et kaebajalt 26.08.2022 korraldusega küsitav teave seonduks audiitortegevuse kutsesaladuse kaitse all oleva teabega. Kuigi kaebaja viitab, et PwC ja OÜ HansaAssets vahel on 16.04.2018 sõlmitud kliendileping maksunõustamisteenuste osutamiseks ning ka OÜ HansaAssets kinnitas, et viimasel oli 2018. a kehtiv leping eelnimetatud audiitorbürooga ning kaebaja osales teenuse osutamises, siis ei tähenda see, et ka MTA poolt 26.08.2022 korraldusega kaebajalt küsitud teave oleks hõlmatud audiitortegevuse kutsesaladuse kaitse all oleva teabega.
24.2.26.08.2022 korraldusega kohustati kaebajat suulisi seletusi andma Alfama Investments OÜ müügitehingu, sellega seotud muude võimalike tehingute ja sõlmitud lepingute kohta. Nagu 26.08.2022 korraldusest ka nähtub, siis kaebaja oli Alfama Investments OÜ müügiprotsessiga seotud seeläbi, et Malta äriühingul Triple Capital Ltd oli 25.06.2018 all-mandaadilepingu kohaselt ülesanne müüja poole pealt aidata kaasa Alfama Investments OÜ osaluse müügile ning eelnimetatud all-mandaadilepingust tulenevad ülesandeid täitis kaebaja (kes oli Triple Capital Ltd juhatuse liige) isiklikult.
24.3.Kaebajale tehti juba 27.06.2022 korraldus (dtl 62-67), millega paluti kirjalikku teavet ja dokumente 25.06.2018 sõlmitud all-mandaadilepingu ning Alfama Investments OÜ osaluse müügiga seotud asjaolude kohta, mille kaebaja ka 06.07.2022 täitis (dtl 68-84).
24.4.26.08.2022 korralduse tegemise tingis asjaolu, et 27.06.2022 korraldusele esitatud kaebaja vastust analüüsides tekkis MTA-l vajadus lisateabe saamiseks. Maksuhaldur on ka 26.08.2022 korralduses selgitanud, et maksuhaldur pidas vajalikuks veelkord kaebaja poole pöörduda täpsustamaks MTA-le seni edastatud teavet, mida saab anda vaid kaebaja ainuisikuliselt.
25.Kuna kaebaja aga 01.12.2022 MTA ametiruumidesse tulles asus väitma, et tal on õigus 26.08.2022 korralduse alusel seletuste andmisest keelduda, sest on läbi audiitorbüroo PwC AS nõustanud menetlusalust isikut, pöördus vastustaja ka OÜ HansaAssets poole asjaolude täpsustamiseks. 11.01.2023 kirjas märkis OÜ HansaAssets (dtl 111), et OÜ-l HansaAssets oli 2018.a kehtiv leping eelnimetatud audiitorbürooga, kuid kinnitas, et kaebaja ega PwC ei esindanud OÜ-d HansaAssets ega A. K. Alfama Investments OÜ ostu-müügiprotsessi korraldamises (sh 4(7)
3-23-474 mainitud lepingu alusel). Seega annab OÜ HansaAssets kinnitus alust asuda seisukohale, et 26.08.2022 korraldusega kaebajalt küsitav teave ei ole hõlmatud audiitortegevuse kutsesaladuse kaitsega.
26.Ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt asuda seisukohale, et kaebaja tegevus Triple Capital Ltd juhatuse liikmena Alfama Investments OÜ müügiprotsessis müüja poolelt osaluse müügile kaasaaitamises oleks samastatav maksunõustamisteenuste osutamisega OÜ-le HansaAssets, millega seonduvalt kaebaja väidete kohaselt PwC AS ja OÜ HansaAssets vahel 2018. aastal leping oli sõlmitud. Asjaolu, et kaebaja on osalenud OÜ-le HansaAssets maksunõustamisteenuste osutamises PwC AS ja OÜ HansaAssets vahelise lepingu alusel, ei tähenda, et kaebajal oleks alus maksuhaldurile seletuste andmisest keelduda ükskõik milliste tehingute osas, milles ta on isiklikult osalenud.
27.Sealjuures ei nähtu, et kaebaja tegutsenuks Alfama Investments müügiprotsessis PwC või OÜ HansaAssets nimel, vaid kaebaja tegutses hoopis kolmanda äriühingu juhatuse liikmena. MKS § 64 lg 1 p 4 ja AudS § 48 on mõeldud üksnes vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud info ja dokumentide saladuses hoidmiseks, mitte ei anna isikule, kes on vandeaudiitor, universaalset õigust keelduda maksuhaldurile igasugusest seletuste andmisest.
28.Siinkohal juhib vastustaja tähelepanu, et lisaks sellele, et kaebaja oli varasemalt juba pidanud võimalikuks 26.08.2022 korraldusega hõlmatud teemadel 06.07.2022 teavet ja dokumente esitada, ei tuginenud kaebaja kutsesaladuse hoidmise kohustusele ei vaide esitamise eelselt MTA-ga e-kirja teel suheldes, vaides ega pärast vaideotsuse saamist maksuhalduriga e-kirja teel korduvalt suheldes. Alles 01.12.2022, kui kaebaja ilmus MTA ametiruumidesse kokkulepitud ajal suuliste seletuste andmiseks, asus kaebaja väitma, et AudS § 48 alusel puudub tal õigus teabe andmiseks. Samuti tugines kaebaja õigusele teabe andmisest keelduda enne, kui oli üldsegi maksuhalduri küsimusi ära kuulanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
30.MTA tegi 21.02.2023 korralduse nr 12.2-3/053306-19-1 (dtl 13-15), millega andis kaebajale tähtaja sunniraha tasumiseks. Sunniraha tuli kaebajal tasuda seetõttu, et ta jättis 26.08.2022 korralduse nr 12.2-3/053306-19 (dtl 1-6) selles märgitud tähtajaks täitmata.
31.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.
31.1.ATSS-i kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3).
31.2.Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud on järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
32.Maksumenetluses sunniraha määramise osas sisaldab erinorme maksukorralduse seadus. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks 5(7)
3-23-474 täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud, et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1 sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Hoiatus vormistatakse sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjalikult.
33.Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul täidetud kõik ATSS-st tulenevad sunniraha rakendamise eeldused:
33.1.MTA kohustas 26.08.2022 korraldusega nr 12.2-3/053306-19 kaebajat kui kolmandat isikut MKS § 61 alusel teabe andmiseks. Kaebaja esitas 26.08.2022 korraldusele vaide (dtl 85-89), mille MTA jättis 04.10.2022 vaideotsusega nr 6-1/5220-2 (dtl 90-94) rahuldamata. Kaebaja ei esitanud 28.06.2022 korralduse ega 04.10.2022 vaideotsuse tühistamiseks tähtaegselt kaebust kohtusse. Tallinna Halduskohtule 28.02.2023 esitatud kaebuses taotles kaebaja küll ka MTA 28.06.2022 korralduse tühistamist, kuid kohus jättis 23.03.2023 määrusega (dtl 32-36) kaebetähtaja ennistamata ja tagastas selles osas kaebuse. Seega tuleb asuda seisukohale, et sunniraha määramiseks on täidetud ATSS § 4 lg-st 1 tulenev esimene eeldus (kehtiv haldusakt, millega on kaebajale pandud kohustus).
33.2.MTA on nii 26.08.2022 korralduses kui ka hilisemalt (vt nt dtl 95) kaebajat hoiatanud sunniraha rakendamisest eest, seega on täidetud ka ATSS §-st 7 tulenev teine eeldus sunniraha rakendamiseks.
33.3.26.08.2022 korraldusest tulenevalt tuli kaebajal teabe andmiseks tulla maksuhalduri ametiruumidesse 14.09.2022 kell 10.00, seda tähtaega pikendas MTA seoses kaebaja poolt vaide esitamisega ning 17.11.2022 leppisid MTA ja H.L. e-kirja (dtl 95-104) teel uueks kohtumise ajaks kokku 01.12.2022. Kaebaja ilmus küll kokkulepitud ajaks maksuhalduri ametiruumidesse, kuid keeldus kolmanda isikuna teavet andmast, viidates vandeaudiitori kutsetööle ning ja asjaolule, et ta on isiklikkult läbi audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers AS nõustanud menetlusalust isikut (vt protokoll dtl 102-107). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ei ole 26.08.2022 korraldusega nõutud teavet MTA-le andnud. Seega tuleb asuda seisukohale, et täidetud on ka ATSS § 8 lg-st 1 tulenev kolmas eeldus sunnivahendi kohaldamiseks.
33.4.ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine: 26.08.2022 korraldus kaebajale teabe andmiseks on kehtiv; samuti on kehtiv õigusnorm (MKS § 61), mille alusel kaebajat teavet andma kohustati, sunnivahendi täitmist ei ole edasi lükatud ja kohus ei ole peatanud sunnivahendi rakendamist (kohus jättis 23.03.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata). Seega on täidetud ka ATSS § 8 lg-st 3 tulenev neljas eeldus sunnivahendi kohaldamiseks.
34.Kaebusest võib aru saada, et praeguses asjas ei vaielda selle üle, et kaebajale teatavaks tehtud ettekirjutus kehtib, et vastustaja hoiatas kaebajat sunniraha rakendamise eest ja et ettekirjutus on jäänud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Asjaolu, et kaebaja arvates on 26.08.2022 korraldus õigusvastane, ei mõjuta aga käesoleval juhul sunniraha rakendamise lubatavust, sest sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu korralduse õiguspärasusest. Kehtivat korraldust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest selle õiguspärasusele (haldusmenetluse seaduse § 60, ATSS § 8 lõiked 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu 6(7)
3-23-474 (RKHKo asjas 3-19-2051 p-d 10 ja 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega, tuginedes eeltoodule ja arvestades olemasolevat kohtupraktikat, tuleb kaebus rahuldamata jätta üksnes seetõttu, et sunniraha rakendamise eeldused on täidetud ning sunniraha rakendamise välistavaid asjaolusid ei esine.
35.MTA määratud sunniraha ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks. Vaidlustatud korralduses on MTA määranud kaebajale sunniraha 320 eurot maksimaalse võimaliku 640 asemel (MKS § 67 lg 3). Minu hinnangul on seega kaebajale määratud sunniraha proportsionaalne, võrreldes kaebaja poolt täitmata jäetud kohustusega.
36.Ehkki kaebus tuleks üksnes eelpooltoodud põhjustel rahuldamata jätta, pean siiski vajalikuks viidata, et minu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja väide, et MTA on rakendanud kaebaja suhtes sunniraha sellise teabe andmata jätmise tõttu, mida MTA-l ei ole MKS § 64 lg 1 p -st 4 ja AudS §st 48 tulenevalt õigus nõuda. MTA märgib õigesti, et viidatud sätted on mõeldud üksnes vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud info ja dokumentide saladuses hoidmiseks ning ei anna isikule, kes on vandeaudiitor, universaalset õigust keelduda maksuhaldurile igasugusest seletuste andmisest. Käesoleval juhul nõuti kaebajalt teavet kui Triple Capital Ltd juhatuse liikmelt, mitte kui vandeaudiitorilt, kes tegutses PwC ja OÜ HansaAssets vahel sõlmitud lepingu alusel. Asjaolu, et kaebaja on osalenud OÜ-le HansaAssets maksunõustamisteenuste osutamises PwC ja OÜ HansaAssets vahelise lepingu (dtl 37-44) alusel, ei tähenda, et kaebajal oleks alus maksuhaldurile seletuste andmisest keelduda ükskõik milliste tehingute osas, milles ta on isiklikult osalenud. Seejuures märkis OÜ HansaAssets 11.01.2023 kirjas MTA-le (dtl 111), et OÜ-l HansaAssets oli 2018. a kehtiv leping PwC-ga, kuid kinnitas, et kaebaja ega PwC ei esindanud OÜ-d HansaAssets ega A. K. Alfama Investments OÜ ostu-müügiprotsessi korraldamises Seega tulnuks kaebajal esmalt veenduda, kas MTA poolt nõutud teave võib olla hõlmatud AudS §-st 48 tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Käesoleval juhul keeldus kaebaja aga igasuguse teabe andmisest enne maksuhalduri küsimuste ära kuulamist (dtl 102-107).
37.Vaidlustatud sunniraha määramise korraldust ei saa pidada õigusvastaseks ka seetõttu, et käesolevaks ajaks on lõppenud maksumenetlus, millega seoses kaebajalt 26.08.2022 korraldusega teavet nõuti. Asjaolu, et käesoleva otsuse tegemise ajaks ei vaja maksuhaldur enam kaebajalt nõutud teavet, ei muuda varasemalt teabe andmiseks antud korraldust õigusvastaseks ega õigusta tagantjärgi kaebaja tegevust teabe andmisest keeldumisel.
38.Kokkuvõttes olen seisukohal, et kaebajale määratud sunniraha ei saa pidada põhjendamatuks ega ebaproportsionaalseks, samuti on täidetud kõik ATSS-st tulenevad sunnivahendi määramise eeldused ning sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.