Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 14. november 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2559
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margit Kikas Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood:
XXXXXXXXXXX)
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 13.11.2023 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmist X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXX asukohaga XXXXXXX selliselt, et X on ühisomandi käsutamine keelatud.
2.Kohtulahendist avalikustada üksnes resolutsioon ja kohtu põhjendused ning asendada läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning puudutatud isikule kuuluv (sh täitmistoimingule allutatud) vara tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED
Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte puudutatud isikule ja Y. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise
viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.
7.Maksuhaldur on algatanud vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).
8.Maksuhaldur on selgitanud, et on alustatud kontrollimenetlust nr 12.2-3/059383, mille tulemusel väljastati kontrollakt (dtl 15-34), kontrollimenetluse vältimatuks tulemuseks on käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu määramine summas 48 569,17 eurot maksuperioodidesse 05/2021-10/2021. Tegu on maksusummaga, mille X OÜ on kohustatud kontrollimenetluse nr 12.2-3/059383 lõppedes tasuma ja mis eksisteerib varjatud kujul alates maiskuust 2021. Nimetatud maksusumma koosneb: perioodil mai 2021 kuni oktoober 2021 deklareerimata jäänud käibemaksust, erisoodustuselt arvestatud tulumaksust ja sotsiaalmaksust (maksuotsust ei ole veel koostatud). Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50.e) muu hulgas, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg ning selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks ka olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kuigi X OÜ-le ei ole veel maksuotsust tehtud ning koostatud on üksnes kontrollakt, millele sai maksukohustuslane esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid kuni 07.08.2023, ei takista see asjaolu vastutusmenetluse alustamist kontrollaktis märgitud 48 569,17 eurot puudutavas osas. Alustatud vastutusmenetluses leiab maksuhaldur, et X on juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning et tema tegevuse ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kontrollimenetluse tulemusena on MTA tuvastanud, et X võõrandas äriühingu esindajana 06.05.2021 X OÜ-le kuuluva kinnistu XXXXXXX hinnaga 100 000 eurot kohaldades maksuvabastust ja jättes tehingult käibemaksu deklareerimata ning tasumata, ehkki tegemist oli ehitusmaaga, mille müük on käibemaksuga maksustatav (summas 16 666,67 eurot – vt kontrollakt). Müügilepingust (dtl 35-51) nähtub, et kinnistu sai võõrandatud Y, lepingu järgi läks kinnistu ühisvara hulka, mis tähendab seda, et kinnistu omanikuks sai ka X. Müügilepingu kohaselt X OÜ võõrandas kinnistu hinnaga 100 000 eurot. Äriühingu pangakontolt nähtub, et Y tasus X OÜ pangakontole kinnistu eest 83 000 eurot. Samuti nähtub, et kontrolliperioodil on X OÜ pangakontolt võetud välja kokku 82 560 eurot. MTA on taotluse kohaselt tuvastanud, et kogu sularaha, mis pangakontolt välja võeti, läks ettevõtte endise juhatuse liikme X käsutusse. Sellest tulenevalt tekkis X OÜ-l kohustus deklareerida TSD lisal 6 puuduva algdokumendi alusel tehtud väljamakseid summas 82 560 eurot ja arvestada tulumaksu summas 20 640 eurot (20/80). Lisaks tuvastas MTA taotluse kohaselt senise kontrollimenetluse käigus, et väidetavat sularahas tasumist summas 17
000 eurot kinnistu eest ei ole tegelikult toimunud, mistõttu tasus Y kinnistu eest 17 000 eurot vähem, kui oli asjaõiguslepingus märgitud müügihind. Selle summa ulatuses said äriühingu endine juhatuse liige X ja tema abikaasa erisoodustust, mille X OÜ jättis TSD-l deklareerimata ning sellelt summalt arvestatud maksud ja maksed riigieelarvesse tasumata. Sellest tulenevalt tekkis X OÜ-l kohustus deklareerida TSD lisal 4 erisoodustust kokku summas 17 000 eurot ja arvestada tulumaksu summas 4250 eurot (20/80) ning sotsiaalmaksu summas 7012,50 eurot. X OÜ ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Samuti ei ole X OÜ registreerinud ennast käibemaksukohustuslasena MKS § 19 lg 1 alusel alates 06.05.2021 kolme tööpäeva jooksul ning lisada alates sellest kuupäevast kõigi võõrandavate kaupade ja teenuste hinnale käibemaks ning deklareerida tekkinud käive ja sellelt arvestatud käibemaks oma mai 2021 KMD-l. Maksuhalduri hinnangul X kui X OÜ seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu jäid X OÜ-l deklareerimata ja tasumata kontrollaktis kirjeldatud maksukohustused. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. X on äriregistrist nähtuvalt olnud X OÜ ainuke juhatuse liige kontrollitaval perioodil. Seega oli X äriühingu juhatuse liige ajal, mil äriühingule tekkis kontrollaktis märgitud maksuvõlg summas 48 569,17 eurot, mille kujunemist on taotluses selgitatud ning mille kohta on taotluse juurde lisatud kontrollakt. Niisiis on võimalik, et X vastutab äriühingu maksuvõla eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab X OÜ maksukohustuse täitmise eest. X on tahtlikult jätnud tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek (keskmiselt 1186,15 eurot kuus) on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et vastutusotsuse täitmine võib X tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab X käitumine X OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel, mille tulemusel jäid ettevõtte maksukohustused täitmata. Eeltoodu iseloomustab X suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sellises olukorras esineb ka kohtu arvates alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. Eeltoodust võib järeldada, et esineb oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
10.MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud
pankrot. MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455). Maksuhaldur ei tugine taotluse esitamisel asjaolule, et X OÜ-lt pole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või et äriühingu suhtes on välja kuulutatud pankrot. Küll aga on maksuhaldur leidnud, et X OÜ vahenditest maksuvõla tasumiseks ei piisa. Kohus nõustub, et olukorras, kus kinnistusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri ja Maanteeameti liiklusregistri andmetel puudub X OÜ-l registervara ja puuduvad muud andmed äriühingu vara kohta, on tõenäoline, et ilmselt ei ole võimalik maksuotsusega määratavat maksukohustust täita. Lisaks tõi taotleja välja, et X OÜ ei ole esitanud ei KMD-sid ega TSD-sid. Samuti ei ole esitatud ühtegi majandusaasta aruannet. X OÜ arvelduskontodel rahalised vahendid puuduvad (dtl 93100). Eelnev viitab sellele, et majandustegevus X OÜ-s sisuliselt puudub, mistõttu ei ole ka äriühingu majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt võimalik maksuotsusega määratavat maksuvõlga rahuldada. Seetõttu ei takista kohtu arvates täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmist ka asjaolu, et äriühingult ei ole praeguseks üritatud kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda ning et äriühingu suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti.
11.Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab X taotluses märgitud andmete kohaselt X OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli ettevõtte juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.
12.Kohus nõustub MTA täitmist tagava toimingu valikuga ja selle suhtes esitatud põhjendustega neid kordamata. Arvestades X tulevast võimalikku maksukohustust 48 569,17 eurot, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 2556 eurot kohtutäituri tasu + 3000,00 eurot täitmiskulude katteks ning X ja tema abikaasale kui ühisomanikele kuuluva kinnisasja asukohaga XXXXXXX, registriosa numbriga XXXXX, mida koormab hüpoteek summas 114 633 eurot Coop Pank AS kasuks (20.12.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.12.2021) (dtl 102-107) hinnangulist väärtust 555 315 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud anda MTA-le luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud ainult X. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri taotletud meede ka omanike huve ülemäära kahjustav. Kohus selgitab, et käsutamise keelumärke seadmisel ei ole võimalik määrata kindlaks, millises summas on käsutamise keelumärge seatud nagu ekslikult märkis MTA oma esialgses taotluses (päev hiljem taotlus parandati selles osas). Kohus selgitab, et konkreetses summas on võimalik MTA-l seada üksnes hüpoteek. Kohus selgitab, et hüpoteegi seadmine ühisvarale võimalik ei ole. Riigikohus on 12.01.2018 määruses nr 3-17-1141 (p-s 13) varasemale kohtupraktikale viidates selgitanud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja
puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Käsutamise keelumärge ei takista X kinnisasja kasutamist. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et kui X kuulub peale eelnimetatud kinnisasja muud vara, mille väärtus vastab võimalikule määratavale maksukohustusele, on tal võimalik maksuhaldurilt taotleda tagatise asendamist (MKS § 125 lg 1).
13.Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud X suhtes, kui ta esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 48 569,17 eurot. 14. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleb tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.
15.Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).