Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-25-2296 24. oktoober 2025 Maria Lõbus B.F-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 22. mai 2025. a korralduse nr 12.2-3/066118-5 tühistamiseks Kaebaja – B.F Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B.F-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 24. november 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 22. mai 2025. a korraldusega nr 12.2-3/0661185 B.F-i (edaspidi kaebaja) andma teavet. MTA selgitas, et alustab selle korraldusega kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel, mille käigus kogub teavet DP Recycling OÜ varjatud maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse eest solidaarselt vastutavate isikute väljaselgitamiseks. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vaja saada teavet kaebajalt kui maksukohustuslaselt. Korralduse andmise seisuga pole DP Recycling OÜ-le veel maksusummat määratud, kuid alustatud on kontrollimenetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on maksu määramine summas 89 583,33 eurot maksuperioodide detsember 2020, august 2021 ja veebruar 2022 eest. Vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena nõuab MTA kaebajalt selle summa kogu ulatuses koos intressiga välja. Kaebajal tuli ilmuda 30. mail 2025 kell 14 MTA-sse, et anda teavet DP Recycling OÜ majandustegevuse ja selle korraldamise kohta tema juhatuse liikmeks oleku perioodil ning sel ajal kujunenud maksuvõla kohta. MTA selgitas, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus, sest suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmist, lahendada võimalikud vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused.
2.Kaebaja esitas 9. juunil 2025 vaide MTA 22. mai 2025. a korralduse peale. MTA jättis 11. juuni 2025. a vaideotsusega nr 6-1/5903-2 kaebaja vaide rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 11. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 22. mai 2025. a korralduse tühistamiseks. Kaebaja viitas MKS § 96 lg-le 5, mis sätestab, et käesoleva seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Seega kõigepealt peaks olema tehtud DP Recycling OÜ suhtes maksuotsus, seejärel alustatud sissenõudmist ja kui kolme järgneva kuu jooksul ei ole võlga sisse nõutud, siis saab kaaluda vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluse alustamist. Maksuhaldur on alustanud kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemise menetlust paralleelselt DP Recycling OÜ maksumenetlusega (veel enne maksude määramist), mis ei ole õiguspärane. MTA on vaideotsuses selgitanud, et MKS § 96 lg-st 5 ei tulene piiranguid vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse alustamisele ja et vaidlustatud korralduse andmise ning vastutusmenetluse algatamise eelduseks ei ole DP Recycling OÜ suhtes maksuotsuse väljastamine. Kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Maksuhaldur ei ole ju teinud DP Recycling OÜ suhtes maksuotsustki ja pole kindel, kas DP Recycling OÜ suhtes üldse täiendavat maksustamist tuleb, kuid juba on kaebaja kui varasema juhatuse liikme suhtes alustatud vastutusotsuse menetlust. See ei ole kaebaja jaoks loogiline. Samuti ei pea kaebaja põhjendatuks, et kaebaja peaks andma seletusi DP Recycling OÜ-ga seotud asjaolude kohta kaebaja vastutusotsuse menetluse raames. Kui maksuhaldur soovib kaebajalt seletusi DP Recycling OÜ kohta, saab ta kaebajat kui kolmandat isikut igal ajal välja kutsuda ja kaebaja on valmis seletusi jagama. Selle jaoks ei ole vaja algatada vastutusotsuse menetlust, kus kaebaja on juba menetlusele allutatud isik ja mille raames peaks ta andma seletusi justkui enda vastu.
4.MTA palus 2. septembri 2025. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. MTA märkis, et kaebaja viidatud MKS § 96 lg 5 sätestab tingimused, millal MTA võib maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu 2
3-25-2296 kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teha vastutusotsuse. Antud juhul ei ole MTA kaebajale koostanud vastutusotsust, vaid vaidlusaluseks haldusaktiks on korraldus, millega alustati menetlust selgitamaks välja DP Recycling OÜ varjatud maksuvõla tekkimise põhjused ning maksuvõla tasumise kohustuse eest solidaarselt vastutavad isikud. Kaebaja viidatud MKS § 96 lg-st 5 ei tulene keeldu alustada vastutusmenetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste esinemist. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel ega pea seaduse kohaselt tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Eelnevalt märgitust saab omakorda järeldada ka seda, et ei ole obligatoorne, et vastutusmenetluse alustamise ajaks oleks äriühingu maksuvõlg maksuotsusega kindlaks määratud. Vaidlusaluses korralduses on MTA kaebajale selgitanud, et DP Recycling OÜ osas alustatud kontrollimenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksu määramine summas 89 583,33 eurot maksustamisperioodidel detsember 2020, august 2021 ja veebruar 2022. Eelnimetatud maksustamisperioodid haakuvad ajavahemikuga, mil kaebaja oli DP Recycling OÜ juhatuse liige (st isik, kes MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab MKS §-s 8 nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega). Maksuhaldur peab menetlustoiminguid tehes lähtuma ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes, st tagama, et maksuvõla sissenõudmine ei muutuks võimatuks. Arvestades, et kuu aega peale DP Recycling OÜ osas kontrollimenetluse alustamist on vahetunud nii äriühingu omanik kui ka seaduslik esindaja, on põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt võib osutuda maksuvõla sissenõudmine võimatuks. Sellel kaalutlusel on vastutusmenetluse alustamine MKS § 96 piiranguid arvestamata lubatav. Seonduvalt kaebaja seisukohaga, et kui MTA soovib temalt seletusi DP Recycling OÜ kohta, siis selleks ei ole vaja algatada vastutusotsuse menetlust, vaid teda saab välja kutsuda kolmanda isikuna, viitab vastustaja MKS § 11 lg-le 2, mille kohaselt maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 12 omakorda sätestab, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Seega MTA-l on õigus konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kaebaja peab MTA 22. mai 2025. a korraldust õigusvastaseks põhjusel, et tema hinnangul ei oleks MTA tohtinud tema suhtes vastutusmenetlust alustada ja selle menetluse raames teavet küsida olukorras, kus DP Recycling OÜ suhtes ei olnud MTA veel maksuotsust teinud ega üritanud kolme kuu jooksul DP Recycling OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda. Kaebaja osutas MKS § 96 lg 5 teisele lausele, mis sätestab, et käesoleva seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
6.Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohtupraktikas on leitud, et MTA võib vastutusmenetlust alustada ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (vt nt Tallinna 3
3-25-2296 Halduskohtu 14. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-2559, p 8 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-20-287, p 9 ning mõlemas määruses viidatud kohtupraktika). MKS § 96 lg 5 sätestab alused, millal „võib teha vastutusotsuse“ ning sellest ei tulene keeldu alustada menetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste esinemist. Tingimused vastutusmenetluse alustamiseks ei ole nii ranged nagu vastutusotsuse tegemiseks. Seega ainuüksi asjaolud, et MTA pole DP Recycling OÜ suhtes veel maksuotsust teinud ega ole üritanud DP Recycling OÜ-lt maksuvõlga kolme kuu jooksul sisse nõuda, ei välista kaebaja suhtes vastutusmenetluse alustamist. Need asjaolud saaksid välistada ainult vastutusotsuse tegemise, kuid pole vaidlust selle üle, et vastutusotsust pole kaebaja suhtes tehtud. Kaebaja ei ole viidanud asjaoludele, mille põhjal saaks juba praegu asuda seisukohale, et DP Recycling OÜ-l ei saa kindlasti maksuvõlga olla. MTA on vaidlustatud korralduses maksuvõla olemasolule osutanud, märkides, et DP Recycling OÜ kontrollimenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksu määramine summas 89 583,33 eurot (käibemaks summas 35 833,33 eurot ja tulumaks summas 53 750 eurot) maksuperioodide detsember 2020, august 2021 ja veebruar 2022 eest. Kui äriühingu maksuvõla olemasolu on võimalik, ei ole viidatud kohtupraktika kohaselt välistatud vastutusmenetluse alustamine enne maksuotsusega äriühingu maksuvõla tuvastamist.
7.MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste kaitse. Ühelt poolt tuleb arvestada, et kaebajalt teabe küsimine olukorras, kus vastutusotsuse andmise kriteeriumid ei ole veel täidetud, võib osutuda mittevajalikuks menetlustoiminguks juhul, kui äriühing siiski maksab maksuvõla ise ära. Sellised menetlustoimingud ei ole kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning koormavad asjatult menetlusosalisi. Kuid teiselt poolt peab maksuhalduril olema võimalik konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle (MKS § 11 lg 2, § 12). Samuti peab maksuhaldur menetluse läbiviimisel lisaks menetlusosaliste kaitsele lähtuma ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes. Nii peab maksuhaldur menetlustoimingute valikul tagama, et maksuvõla sissenõudmine ei muutuks võimatuks. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-11-1140, p 8.)
8.Vaidlustatud korralduses pole vastustaja siiski põhjendanud, miks tal on kahtlus, et DP Recycling OÜ ei maksa ise maksuvõlga ära või ei õnnestu seda temalt sisse nõuda, ja miks sellest lähtuvalt pole võimalik vastutusmenetluse alustamisega oodata. Vastustaja tõi alles vastuses kaebusele esile, et kuu aega peale DP Recycling OÜ suhtes kontrollimenetluse alustamist on vahetunud nii äriühingu omanik kui ka seaduslik esindaja, mistõttu on vastustajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt võib maksuvõla sissenõudmine osutuda võimatuks. Kohus peab neid kaalutlusi iseenesest lubatavaks. Kaebaja ei ole osutanud asjaoludele, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et vastustaja kahtlus, et DP Recycling OÜ ei maksa maksuvõlga ära või ei õnnestu seda temalt sisse nõuda, on ilmselgelt alusetu. Kui vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult ei pruugi võimalik olla maksuvõlga kätte saada ning võidakse teha toiminguid maksukohustuse vältimiseks, tuleb vastustajal menetlustoimingute planeerimisel, sh vastutusmenetluse alustamise kaalumisel arvestada ka ajafaktoriga, kuna äriühingu lõppemine välistab vastutusotsuse tegemise. Taolistes olukordades võib maksuvõla sissenõudmise tagamiseks olla vajalik samaaegselt läbi viia äriühingu suhtes kontrollimenetlust ja äriühingu endise juhatuse liikme suhtes vastutusmenetlust. Kui vastustaja peaks vastutusmenetluse alustamiseks jääma ootama MKS § 96 lg-s 5 sätestatud aluste täitumist, võib vastutusotsuse tegemise võimalikkus muutuda küsitavaks. 4
3-25-2296
9.Kuigi vaidlustatud korraldus on praeguse kohtuotsuse p-s 8 käsitletud osas põhjendamispuudustega, ei tingi korralduse formaalne õigusvastasus siiski korralduse tühistamist. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja on kohtumenetluses osutanud asjakohastele kaalutlustele, mis õigustavad vastutusmenetluse alustamist enne DP Recycling OÜ suhtes maksuotsuse tegemist, ning pole mõistlikku põhjust arvata, et vastustaja ei lähtunud nendest juba vaidlustatud korralduse andmise ajal.
10.Kuna vastutusmenetluse alustamist kaebaja suhtes pole alust pidada õigusvastaseks, tuleb kaebajal taluda seda, et tal tuleb teavet anda vastutusmenetluse raames. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et temalt küsitaks teavet üksnes äriühingu suhtes läbi viidava kontrollimenetluse raames. Vastutusmenetluse raames kontrollitavate asjaolude ring on laiem, kuna MTA-l tuleb muu hulgas välja selgitada, kas äriühingu seaduslik esindaja on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ja põhjustanud sellega maksuvõla. MKS § 64 lg 1 p 6 kohaselt on kaebajal õigus keelduda vastutusmenetluses teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või MKS § 64 lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 22. mai 2025. a korralduse tühistamiseks ei ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
12.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.