Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

DM-111343,

millega

muudeti

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Arvestades TKS-500 seadmete iseloomu ning kehtivaid EL õigusakte ja juhiseid, on KeA sisustanud vastava kõrvaltingimuse ebaõigesti. Kehtiva õigusega oleks kooskõlas määrata, et piirväärtusi kohaldatakse 6 mahuprotsendi suuruse hapniku sisalduse juures. 3) KeA 20.12.2022 korraldusega nr DM-111343 muudetud kompleksloa tabelis 23 oli ühe kõrvaltingimusena ette nähtud välisõhu pisteline seire väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Kaebaja vaidlustas nimetatud tingimuse vaides (p 3.13), selgitades, et KeA ja KKT olid kokku leppinud pistelise seire asendamises pidevseire mõõtejaama kasutamisega. Vaideotsuse p-s 4.12 esitatud selgituste kohaselt nõustus KeA vaide esitajaga selles küsimuses osaliselt. Vastustaja otsustas loobuda NMHC, SO2, H2S, PM10 ja NO2 pistelise seire nõudest. Küll jättis vastustaja vaideotsuse resolutsiooni p 9 kohaselt jätkuvalt kehtima nõude seirata pisteliselt neljas ruumipunktis NMVOC-ühendite (1 korra kvartalis) ning fenooli (1 korra kuus) sisaldust välisõhus. Vaideotsus ja sellega muudetud kompleksluba sisaldavad jätkuvalt ebaproportsionaalseid tingimusi, mis on ka vastuolus KeA ja kaebaja vahelise suhtluse käigus kokku lepituga. 4) Vaidlustatud korraldusega muudetud kompleksloa tabelis 27 oli ühe kõrvaltingimusena sätestatud, et käitisest pärinevat tuhka tuleb enne selle transporti niisutada, lisades sellele vähemalt 20% vett tuha kuivkaalust. Vaide punktis 3.16 esitatud selgitustest hoolimata otsustas vastustaja vaideotsuse resolutsiooni punktis 16 jätta tingimuse muutmata. Vastav tingimus on ebaproportsionaalne, kuivõrd see ei ole hädavajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks ning võib samal ajal tekitada olukorra, kus tuhka ei ole senisel viisil (veoautokastis) enam võimalik ladestuspaika transportida. Lisaks on tegemist tingimusega, mille kontrollimine praktikas on äärmiselt raske, kui mitte võimatu. 5) Vaideotsuses II nõustus KeA KKT-ga, et määruse nr 44 nõuetega seonduvate tingimuste lisamine kompleksloasse ilma kaebajat ära kuulamata kujutas endast olulist rikkumist, mistõttu tuleb korralduse vastav osa (p 1.2) kehtetuks tunnistada. Samas jättis vastustaja rahuldamata KKT vaide osas, milles kaebaja taotles keskkonnaloa muutmist selliselt, et sellest kustutataks kehtetuks tunnistatud korralduse p 1.2 alusel sinna sisse viidud kõrvaltingimused. Vaideotsuse II põhjenduste p-s 3.6 sedastas KeA, et „Tulenevalt sellest, et Keskkonnaamet rahuldab vaide selles osas, mis puudutab 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamist, muutuvad kehtetuks keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-171223 punktiga 1.2 lisatud piirväärtused ja seiretingimused ning puudub vajadus neid eraldi kehtetuks tunnistada“. 16.06.2023 pöördus KKT KeA poole kirjaga, milles palus vastustajal kõrvaldada ilmselge ebatäpsus kompleksloas, mis seisnes selles, et kuigi KeA tunnistas vaideotsuses II, et korralduse p 1.2 on õigusvastane ja tunnistas selle kehtetuks, ei kustutatud KeA loast vastava punkti alusel lisatud kõrvaltingimusi. Tegemist oli ebatäpsusega, mis muutis korraldusest ja kompleksloast moodustuva tervikliku haldusakti vastuoluliseks ja ebaselgeks. 22.06.2023 vastuskirjaga keeldus KeA kompleksloa kõrvaltingimuste kustutamisest. Haldusakti moodustavad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses mõlemad nimetatud dokumendid – korraldus ja keskkonnakompleksluba – koos. Teisisõnu, need kaks dokumenti (koos võimalike lisadega) moodustavad tervikliku haldusakti. Mitmest dokumendist koosneva haldusakti puhul peavad haldusaktile kehtestatud nõuetele vastama vastavad dokumendid tervikuna ning omavahelises koosmõjus.

üheselt vaideotsuse põhjendavast osast, et KeA nõustub kaebajaga, mistõttu oleks pidanud ka vaideotsuse resolutsiooni punktis 4 olema NMVOC heite piirväärtuseks 670 mg/Nm3, mitte 210 mg/Nm3. Kuna tegu on ilmselge ebatäpsusega, puudub vajadus KeA 20.12.2022 korralduse nr DM-111343-28 alusel muudetud kompleksloa nr L.KKL.IV-171223 tabelis 5, real „TSK 500 seadmed TSK seadmed. Põlevkivi utmise protsessis tekkivad emissioonigaasid“ tulbas „Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad“ kehtestatud NMVOC heite piirväärtuse (210 mg/Nm3) ning vaideotsuse resolutsiooni punkti 4 tühistamiseks. 2) KeA on õiguspäraselt määranud vaideotsuse resolutsiooni punktides 4 ja 11 hapniku sisalduseks 3 mahuprotsenti. KeA lähtus piirväärtuse kohaldamisel sellest, et TSK-500 seadme puhul on tegemist põlevkiviõli tootmise seadmega, mitte aga tavapärase põletusseadmega, mistõttu tuleb vastavalt Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (edaspidi: PVT) järeldustele kohaldada TSK-500 seadmele hapniku sisalduseks 3 mahuprotsenti (mitte 6 mahuprotsenti). TSK-500 seadmega põlevkiviõli tootmisel pole tegemist tavalise tahke kütuse põletamisega, mille puhul saaks saasteainete kontsentratsioonid arvutada 6 mahuprotsendi hapniku referentstasemega. TSK-500 seadmes toimub utmine hapnikuvaeses keskkonnas ning selleks, et võtta arvesse heitgaaside lahjendamist, peaks põlevkiviõli tootmise protsessist tulenevatele heitgaasidele kohaldama võrdlusväärtust, mis on võimalikult ligilähedane tegelikele oludele. 3) Vaideotsuse p-s 4.12 selgitatakse kaebajale, et vaide punktis 3.13 taotles vaide esitaja kompleksloa tabelis 23 sätestatud H2S, SO2, NO2, fenooli ja peente osakeste (PM10) omaseire teostamise kõrvaltingimuse kehtetuks tunnistamist seoses Kiviõli linna paigaldatud pidevseirejaamaga. KeA nõustus vaide punktiga 1.12 osaliselt, selgitades, et Kiviõli linna seirejaamas teostatakse NMHC, SO2, H2S ja PM10 pidevseiret ning selle dubleerimine pole vajalik. KeA analüüsis esitatud omaseire mõõtmiste protokolle ning asus seisukohale, et NO2 kontsentratsioon välisõhus on madal ning seetõttu pidevseire teostamine ei ole vajalik. Seetõttu oli KeA nõus muutma tingimust ja sõnastama seda selliselt, mille kohaselt on käitaja kohustatud tootmisseadmete TSK-500 ja soojuselektrijaama üheaegsel töötamisel teostama 1 kord kvartalis NMVOC ja 1 kord kuus fenooli omaseiret Kiviõli linnas vaideotsuse punktis 4.12 märgitud koordinaatidel ja tingimustel. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et pidevseire seirejaam annab usaldusväärsemad mõõtmised, kui pisteline mõõtmine, kuid sellist pidevseiret fenoolide osas käesoleval hetkel ei toimu. Lisaks kontrollis KeA keskkonnaotsuste infosüsteemist (KOTKAS) kaebaja poolt esitatud fenooli mõõtmisprotokolle. Kaebajale pandud kohustuse kohaselt tuleb fenooli mõõta kord kuus, kuid hetkel ei ole KOTKASes registreeritud kõiki vastavaid protokolle. Varasemalt on kaebaja nii 2021. a, kui ka 2022. a ületanud loaga lubatud fenooli kogust. Kui kaebaja soovib fenooli seirest loobuda, tuleks kaebajal esitada põhjalik analüüs mõõdetud saasteaine heitkoguste kohta ning võrrelda neid lubatud saasteainete heitkogustega, näidates ära, et tegelikult jäävad heitkogused allapoole lubatud kogust ning sellest järeldada, et mõõtmise kohustus on ebaproportsionaalne. Kui kaebaja sõlmib kokkuleppe Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-ga ja linna seirejaama lisatakse fenooli pidevmõõtmine, siis sellises olukorras ei ole KeA hinnangul vajalik kahes kohas mõõtmist teostada ning seega on võimalik fenooli pistelisest mõõtmise nõudest loobuda. Kuna käesoleval ajal Kiviõli linnas tegutsev välisõhu püsiseirejaam fenooli ei mõõda, siis fenooli mõõtmise kohustusest loobuda võimalik ei ole, sest sellisel juhul jääb vajalik mõõtmine teostamata, mis ei võimalda operatiivselt tuvastada mürgise aine sattumist välisõhku. Fenooli väiksemagi annuse sattumine organismi võib põhjustada tugevaid, organismile kahjulikke talitushäireid ning surma. KeA on nõus loobuma NMVOC (e-kirjas märgitud kui LOÜ) pistelise mõõtmise nõudest, sest tänaseks on selgunud, et seda mõõdab ka Kiviõli linnas tegutsev välisõhu püsiseirejaam. 4) Kaebaja ettepanek lisada vett tuha niisutamiseks 10-20% tuha kuivkaalust, jätab võimaluse paindlikult valida parim lahendus tegelikule olukorrale ning vältida tuha liigset märgumist. Samas

peab KeA arvestama olukorraga, et käitises on varasemalt olnud järelevalve sekkumist nõudvaid probleeme tuha liigse tolmamisega ja KeA-le teadaolevates uuringutes ning eksperthinnangutes ei ole hinnatud, kas tegelikult alla 20% vee lisamine tuha kuivkaalust on piisav tuha lendumise vältimiseks või tekib suurem tõenäosus tuha tolmu heite suurenemiseks. Samuti puudub teadmine, millisest vee lisamise kogusest alates muutub tuhk liigselt kleepuvaks. IPT Projektijuhtimine OÜ töös nr 20-11-16325 on hinnatud tuha niisutamisel sobivaks vee koguseks 20% vett tuha kuivkaalust. Kui tuha niisutamiseks kasutada vaid 10% vett tuha kuivkaalust, on see 50% vähem, kui IPT Projektijuhtimine OÜ eksperthinnangus on analüüsitud ning see võib oluliselt suurendada tolmu teket. KeA on nõus kompleksloa tabelis 27 kehtestatud tingimusi tuha niisutamise osas täpsustama, kui kaebaja esitab eksperthinnangu selle kohta, et tuha niisutamisel veega 10% tuha kuivkaalust ei põhjusta üleliigset tolmu ja tahkete osakeste lendumist, tagab tuhast eralduva soojuse piisava hajumise kuumenemiskollete vältimiseks, tagab piisaval määral prügila stabiilsuse ja ei suurene keskkonnaohtlike nõrgvete teke. Tänaseks ei ole teada, kuidas mõjutab tuha hüdraatumist ja stabiilsust tuhale väiksema vee koguse lisamine. Lisaks tolmutekke ohule, mille mõju ei pruugi olla nii oluline ja pikaajaline, peab KeA olema igal juhul eelnevalt veendunud, et tuha ladestamisel ei teki (täiendavat) põhjavee saastamist. Olukorras, kus tuhk ei kivistu piisavalt, on tõsine oht, et tuhk jääb poorseks, mistõttu tekivad praod, läbi mille imbub pinnavesi mäkke, mis tõenäoliselt põhjustab endaga tugevalt aluseliste nõrgvete tekke. Samuti puudub teadmine, kuidas mõjub vähema vee lisamine tuhamäe stabiilsusele – näiteks kas esineb risk maalihete tekkeks, ning kas on vajalik võtta tarvitusele täiendavaid meetmeid (nt vajalik muuta korraga ladestatava tuhakihi paksust, mäe nõlvust vms). Juhul, kui kaebaja soovib muuta senise lubatud tegevuse metoodikat, siis tuleb kaebajal tellida vastav tehniline projekt ja edastada see KeA-le.

5) 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkt 1.2 ja keskkonnakompleksluba moodustavad ühe tervikliku haldusakti. 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamisel muutusid automaatselt kehtetuks ka korralduse punkti 1.2 alusel antud keskkonnakompleksloa tabelis A5 kehtestatud heite piirväärtused ja tabelis A7 kehtestatud asjakohased eritingimused. Keskkonnakompleksluba antakse või muudetakse mitmel erineval dokumendil, mistõttu õiguslikult tuleb käsitleda neid ühtsena. Ühtne käsitlus tähendab muuhulgas seda, et 28.04.2023 korralduse nr DM-124189-1 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamisel muutuvad automaatselt kehtetuks ka selle korralduse punkti 1.2 alusel antud keskkonnakompleksloa tabelis A5 kehtestatud heite piirväärtused ja tabelis A7 kehtestatud asjakohased eritingimused. Kaebaja on seega kohtult taotlenud kehtetuks tunnistatud haldusakti osa ehk keskkonnakompleksloa tabelis A5 kehtestatud heite piirväärtuste ja tabelis A7 kehtestatud asjakohaste eritingimuste tühistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

kavatseb kompleksloa tabelit 5 täpsustada. Vaideotsuse resolutsiooni p 17 kohaselt teeb KeA punktides 1-11 nimetatud muudatused keskkonnaloa nr L.KKL.IV-171223 tabelites 5, 6, 7, 22, 23 ja 27 vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates 60 päeva jooksul. Seega leiab kohus, et KeA on kaebaja taotluse rahuldanud ja selle vaideotsuses korrektselt vormistanud, mistõttu puudub alus kompleksluba või vaideotsust vastavas osas tühistada. Kohtu arvates ei saa vaideotsuse resolutsiooni p-s 4 toodut mõista selliselt, et KeA on soovinud NMVOC heite maksimaalseks kontsentratsiooniks kehtestada 210 mg/Nm3. Sellist järeldust ei võimalda teha ei resolutsiooni sõnastus ega selle vormistus, kuna vastasel korral poleks olnud tegemist kaebaja vaide rahuldamisega, vaid jäädud oleks kompleksloas toodud piirväärtuse juurde. Vastavas osas tuleb seega kaebus jätta rahuldamata.

rahuldab kohus kaebuse. Seega tuleb kaebus rahuldada osas, mis puudutab nõuet tühistada KeA 20.12.2022 korralduse nr DM-111343-28 alusel muudetud kompleksloa nr L.KKL.IV-171223 tabelis 23 sätestatud kõrvaltingimus osas, milles see kohustab käitajat teostama tootmisseadmete TSK-500 ja soojuselektrijaama üheaegsel töötamisel 1 kord kvartalis NMVOC omaseiret Kiviõli linnas, määratud koordinaatidel, samuti tuleb vaideotsuse resolutsiooni punkt-st 9 tühistada lauseosa „1 kord kvartalis NMVOC ja“. Poolte vahel pole vaidlust selles, et fenoolide taset ei mõõdeta Kiviõli linna pidevseirejaamas. Seega on kaebajale kompleksloaga pandud kohustus mõõta fenoolide taset pisteliste kontrollidega kohtu arvates põhjendatud. Kompleksloa tabelis 20 on toodud välisõhku väljutatavate saasteainete loetelus välja ka fenool (hüdroksübenseen) ning määratud sellele lubatud aastane heitekogus (1.063 t). Seega ei saa vaidlust olla selles, et kaebaja käitis fenooli välisõhku emiteerib. Fenool on mürgine valge kristalne aine ning keemiliselt olemuselt kuulub aromaatsete ühendite klassi, mis põhjustab väliskeskkonnas lõhnahäiringuid. Vastustaja on välja toonud, et lõhnahäiringutega on Kiviõli linnas korduvalt probleeme olnud. Seirekohustuse tühistamine, mis ei võimaldaks enam keskkonnaloa täitmist kontrollida, ei oleks kohtu arvates millegagi põhjendatud ning läheks vastuollu KeÜS-s ja teistes keskkonnalastes õigusaktides sätestatud keskkonnakaitse põhimõtete ja käitaja kohustustega. KeÜS § 12 lg 1 kohaselt kannab keskkonnahäiringu hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud nende põhjustaja, seega kaebaja. Kaebaja väited seirekohustuse kulukusest ja ebaproportsionaalsusest ei ole põhjendatud. Seda ka olukorras, kus senised mõõtmistulemused näitavad, et fenoolide tase jääb tunduvalt alla piirväärtuse. Sobivaid ja kaebajat vähemkoormavaid alternatiive ei pea välja pakkuma vastustaja, vaid kaebaja enda kohustus on tõendada, et kehtestatud pistelisele kontrollile eksisteerivad teda vähemkoormavad alternatiivid. Seda kaebaja teinud ei ole, vaid kaebaja on seisukohal, et vastustaja peaks n-ö esimese sammu astuma. Kohus sellega ei nõustu. Juhul, kui emiteeritavate fenoolide tase käitises on väga väike, siis oleks kohtu arvates pigem kohaseks lahenduseks heite piirväärtuste määramisest loobumine vastavuses kehtivate õigusaktidega (vt nt tööstusheite seaduse § 46 lg 3). Kui aga piirväärtused on määratud, on vajalik tagada nende järgimise kontroll. Seda saab teha vaid seire teel. KeA on ka selgitanud, et kui kaebaja sõlmib kokkuleppe Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-ga ja linna seirejaama lisatakse fenooli pidevmõõtmine, siis sellises olukorras ei ole vajalik kahes kohas mõõtmist teostada ning seega on võimalik fenooli pistelisest mõõtmise nõudest loobuda. Seega sõltub seirekohustuse olemasolu kaebaja enda tegevusest. Kohus ei nõustu, et vastustaja oleks rikkunud fenoolide seire kohustuse kehtestamisel kaebajaga sõlmitud kokkulepet. 15.05.2023 vastuses kaebusele lisas 1 on esitatud kaebaja töötaja 26.01.2023 e-kiri, millest nähtuvalt lubab kaebaja fenoolide osas jätkata igakuulist mõõtmist alla tuult.

alusena on kompleksloas viidatud „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügilasse soojuselektrijaama-, tahke soojuskandja tuha ja poolkoksi ladestamise tehnilise projekti“ AS Entec Eesti, tööle nr 941/11, 2012 peatükis 6 ja IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 12-07-104 „KKT tuha ja poolkoksi ladestamise katseväljak“ lõpparuandele (03.07.2013). Kohus nõustub KeA-ga, et ilma usaldusväärse teadusliku analüüsita ei tohiks tehnilise projekti soovitustest mööndusi teha. KeA on välja toonud, et käitises on varasemalt olnud järelevalve sekkumist nõudvaid probleeme tuha liigse tolmamisega. KeA on selgitanud, et antud juhul on põhiliseks murekohaks see, et tänaseks päevaks ei ole teada, kuidas mõjutab tuha hüdraatumist ja stabiilsust tuhale väiksema vee koguse lisamine. Lisaks tolmutekke ohule, mille mõju ei pruugi olla nii oluline ja pikaajaline, peab KeA olema igal juhul eelnevalt veendunud, et tuha ladestamisel ei teki (täiendavat) põhjavee saastamist (vastus kaebusele p 3.5.6). Olukorras, kus tuhk ei kivistu piisavalt, on KeA hinnangul oht, et tuhk jääb poorseks, mistõttu tekivad praod, läbi mille imbub pinnavesi mäkke, mis tõenäoliselt põhjustab endaga tugevalt aluseliste nõrgvete tekke. Samuti puudub KeA väitel teadmine, kuidas mõjub vähema vee lisamine tuhamäe stabiilsusele – näiteks kas esineb risk maalihete tekkeks, ning kas on vajalik võtta tarvitusele täiendavaid meetmeid (nt vajalik muuta korraga ladestatava tuhakihi paksust, mäe nõlvust vms). Kohus nõustub KeA-ga ja leiab, et kompleksloas kehtestatud nõue on kooskõlas KeÜS §-st 10 tuleneva keskkonnaohu vältimise põhimõttega. Asjaolu, kas tuha niisutamise tingimuse täitmise kontrollimine praktikas on raske, ei väära kuidagi KeA seisukohtade õiguspärasust. KeA on nõus kompleksloa tabelis 27 kehtestatud tingimusi tuha niisutamise osas täpsustama, kui kaebaja esitab eksperthinnangu selle kohta, et tuha niisutamisel veega 10% tuha kuivkaalust ei põhjusta üleliigset tolmu ja tahkete osakeste lendumist, tagab tuhast eralduva soojuse piisava hajumise kuumenemiskollete vältimiseks, tagab piisaval määral prügila stabiilsuse ja ei suurene keskkonnaohtlike nõrgvete teke. Seni, kuni kaebaja vastavat eksperthinnangut esitanud ei ole, pole kohtu arvates tal õigus loa nõuete leevendamist nõuda.

alusel välja antud luba on vaadeldavad lahutamatu tervikuna (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 10 kasutusloa kohta). Pikendatud luba nr 19‐IV seega eraldi tühistada ei saa, vaid see kaotab kehtivuse automaatselt KeA korralduse tühistamisel. Tühistamisnõue loa nr 19‐IV peale ei ole järelikult lubatav.“ Kohtu arvates on halduskolleegiumi järeldused kohaldatavad ka keskkonnakompleksloale, sest ka siin on ette nähtud kahe eraldi dokumendi ‒ keskkonnakompleksloa ja selle andmise otsuse ‒ eraldi vormistamine (vt Keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 lg 4) ning need on vaadeldavad lahutamatu tervikuna. Loa peale on kohtu arvates eraldiseisev tühistamisnõue lubatud üksnes juhul, kui vaidlustatakse loa nõudeid või tingimusi, mida ei ole loa andmise otsuses kajastatud (vt nt käesoleva otsuse p 19). Olukorras, kus kompleksloa andmise otsuses on kehtetuks tunnistatud loale kantud tingimused, ei ole kompleksloa eraldiseisev vaidlustamine vajalik ega ka lubatav, sest vastav muudatus on juba loas tehtud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.