Eesti Firma OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 19.09.2023 väljastatud kohapealse kontrolli akti tühistamiseks, õigusvastasuse tuvastamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Firma OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis Loorits Eeldatav vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Sirle Kalma
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas Eesti Firma OÜ-le (kaebaja) 11.11.2022 teavituse nr 51/49/236-1 riikliku järelevalvemenetluse alustamise ja kohapealse kontrolli läbiviimise kohta. Kohapealset kontrolli planeeriti teostada kaebaja tegevuskohas viiel kalendripäeval.
2.Kohapealne kontroll leidis aset 16.01.2023 kolme ametniku juuresolekul.
3.RAB väljastas kaebajale 19.06.2023 kontrolli akti projekti, millele kaebajal oli võimalik esitada oma vastuväited. Kaebaja kasutas vastavat õigust ja esitas vastuväited
4.Kaebaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse tulemuste kohta koostas RAB rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 68 lg 1 kohase kohapealse kontrolli akti. Aktis kajastati kontrolli käiku ja asjaolud, mida RAB kontrolli läbi viimise käigus kaebaja tegevuses tuvastas. Kaebaja vastas kohapealse kontrolli akti projektile 10.08.2023.
5.Kohapealse kontrolli akt väljastati kaebajale 19.09.2023 peale kohtuotsuse tegemist haldusasjas 3-22-2732.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 19.10.2023 OÜ Eesti Firma kaebus Rahapesu Andmebüroo 19.09.2023 väljastatud kohapealse kontrolli akti tühistamiseks, õigusvastasuse tuvastamiseks või tühisuse tuvastamiseks.
7.RAB esitas 03.11.2023 vastusena kohtu sellekohasele päringule selgituse, et järelevalve käigus tuvastatud puuduste korral on RAB-il õigus teha ettekirjutusi, määrata sunniraha või peatada ettevõtte tegevus, mida ettevõtjal on võimalik vaidlustada. Lisaks järelevalve käigus oluliste puuduste/rikkumiste tuvastamisel (sh nende mittekõrvaldamisel ettekirjutusega antud tähtaja jooksul) võib järgneda ka tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Kui järelevalve käigus tuvastatud olulised rikkumised viitavad väärteo toimepanemisele, on RAB-il õigus kaaluda ka väärteomenetluse alustamist. Järelevalvemenetlus algas 11.11.2022 ja lõpeb RAB sellekohase teavituse edastamisega ettevõttele. Hetkel ei ole RAB veel teavitanud kaebajat järelevalvemenetluse lõppemisest, seega järelevalvemenetlus kestab veel.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.RahaPTS § 64 lg 1 sätestab, et kohustatud isikute poolt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Rahapesu Andmebüroo, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, § 66 lg 1 kohaselt on haldusjärelevalve tegijal õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta. Järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi. RahaPRS §68 lg 1 kohaselt koostatakse kontrolli tulemuste kohta akt, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates. RAB pädevus järelevalve käigus tuvastatud puuduste osas on toodud RahaPTS erinevates sätetes.
10.Nagu nähtub kaebaja poolt vaidlustatud kohapealse kontrolli aktist ja RAB 03.11.2023 vastusest kohtunõudele, ei ole kohapealse kontrolli akt dokumendiks, mis on suunatud isiku õiguste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kohtu hinnangul on kohapealse kontrolli akti puhul oma olemuselt tegemist analoogse mõjuga menetlustoiminguga, nagu seda on kontrollakt maksumenetluses. Ka maksumenetluses antud kontrollakti puhul ei ole tegemist menetluse lõpetamisele suunatud otsusega. Nii on see ka praegusel juhul, sest RAB on oma 03.11.2023 vastuses selgitanud, et ettevõtte osas ei ole järelevalvemenetlust veel lõppenud.
11.Kohtupraktikas on maksumenetluses koostatud kontrollakti puhul leitud, et kontrollakt ei ole haldusakt ega ka eelhaldusakt, vaid menetlustoiming (Vt.TLHKo 10.06.2008, haldusasjas nr 307-2260, p 1; RKHKo 13.02.2012, haldusasjas nr 3-3-1-79-11, p 11; TLHKo 02.05.2014, haldusasjas nr 3-13-2169, p 46; TLHKo 02.02.2015, haldusasjas nr 3-14-50520, p 7.3.1). Kohtu hinnangul on ka RAB poolt koostatud kohapealse kontrolli akti puhul tegemist menetlustoiminguga ning tegemist ei ole haldusakti ega eelhaldusaktiga. Seega hindab kohus, kas praegusel juhul esinevad menetlustoimingu vaidlustamise eeldused.
12.Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine aluseid, mis õigustaksid kohapealse kontrolli akti kui menetlustoimingu iseseisva kohtuliku vaidlustamise lubatavust. Kohus märgib täiendavalt, et kuivõrd tegemist on menetlustoiminguga, siis ei ole tühistamis- ja tühisuse tuvastamise nõue juba menetluslikult lubatavad ning asjakohane oleks üksnes toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue.
13.HKMS § 45 lg 3 järgi menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
14.Ka Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 17.11.2011 määrus asjas nr 3-31-64-11, p 8). Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on kohtupraktika järgi lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on 2(3)
võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (nt 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-64-11, p 9).
15.Kohus leiab, et asjaolust, et kaebaja leiab, et kohapealse kontrolli aktis ei ole RAB oma seisukohti nõutaval määral põhjendanud, ei järeldu ilmtingimata menetluse tulemusel võimalikult koostatava otsuse õigusvastasust. Samuti ei mõjuta kontrolli lõpptulemustest sõltumatuna kaebaja õigusi kontrollakti kaebajale väljastamisega seonduv. Kaebaja õigused seonduvad ärakuulamisõiguse võimaliku rikkumisega ning kontrolli kestvusega, mida kaebajal on võimalik vaidlustada koos lõpliku otsustusega. Kaebajal on võimalik RAB sisulistele etteheidetele täiendavalt vastata võimaliku lõppotsuse vaidlustamisel. Samuti on kaebajal võimalik lõppotsuse vaidlustamisel tuua välja põhjendused, miks ta leiab, et otsuse on õigusvastane menetluses aset leidnud rikkumiste tõttu (menetluse aeg, pealiskaudsus, tõendite kogumata jätmine, uurimiskohustuse rikkumine jms). Kohapealse kontrolli akti eesmärgiks saab olla ärakuulamiseõiguse realiseerimine ning praegusel hetkel ei ole veel teada, kas või millise otsustuse RAB kohapealse kontrolli tulemuste põhjal teeb ja milliseid tõendeid veel kogub.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole kaebuses esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse kohapealse kontrolli akti, kui menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ning kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, vaidlustades kohapealse kontrolli tulemusel koostatava võimalik lõplik otsus. Seega ei ole kaebuses esitatud 19.09.2023 menetlustoimingu tühistamise, tühisuse tuvastamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatavad ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus kogu ulatuses kaebajale tagastamisele HKMS § 122 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
18.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kaebuse esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lõike 2 alusel, mistõttu jääb tasutud riigilõiv kaebaja kanda. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse tagastamise korral menetluskulud. Vastustaja puhul on tegemist haldusorganiga, mille puhul ei saa praeguses menetlusetapis eeldada menetluskulude tekkimist. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Tiia Nurm /allkirjastatud digitaalselt/
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.