Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-24-797 23. mai 2025 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Oliver Kask ja Julia Laffranque Eesti Firma OÜ kaebus tuvastada Rahapesu Andmebüroo
13.veebruari 2024. a teavituse õigusvastasus või alternatiivselt tühisus osas, milles sellega kehtestatakse kaebajale kohustusi Kaebaja Eesti Firma OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis Loorits Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Sirle Kalma Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2024. a määrus Eesti Firma OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Rahuldada Eesti Firma OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2024. a määrus ja Tallinna Halduskohtu
10.septembri 2024. a määrus. Saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
Eesti Firma OÜ on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja, kes tegutseb emaettevõtjale Ühinenud Õigusbürood OÜ väljastatud tähtajatu tegevusloa nr FIU000144 alusel.
2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) alustas 11. novembri 2022. a teavitusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lg 1 p 4 ja § 66 alusel kaebaja suhtes riikliku järelevalve menetlust. Teavituses selgitati, et kohapealne kontroll toimub 9. jaanuar 2023 - 13. jaanuar 2023, ning nõuti mh, et kohapealse kontrolli tegemiseks tuleb kaebajal esitada vajalikud andmed hiljemalt 28. novembril 2022. Kaebaja esitas küsitud andmed osaliselt
5.detsembril 2022, kuid ei esitanud RAB-i 8. detsembri 2022. a selgitusele vaatamata hiljemalt
15.detsembriks 2022 andmeid klientidele teenuse osutamisest tekkinud käibe kohta. RAB tegi
22.detsembril 2022 ettekirjutuse, millega kohustas kaebajat esitama hiljemalt 29. detsembril 2022 andmed tehingute käibe kohta klientide kaupa (50 suurima käibega klienti). Eesti Firma OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 22. detsembri 2022. a ettekirjutuse tühistamiseks, alternatiivselt selle tühisuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-22-2732).
3.Kohapealne kontroll kaebaja tegevuskohas toimus 16. ja 18. jaanuaril 2023.
4.RAB kohustas 14. veebruari 2023. a korraldusega kaebajat tasuma 22. detsembri 2022. a ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha 2500 eurot. Eesti Firma OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada sunniraha tasumise korralduse õigusvastasus ning kohustada RAB-i kõrvaldama
3-24-797 haldusakti õigusvastased tagajärjed (haldusasi nr 3-23-604). Halduskohus liitis kaebuse ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-22-2732.
5.Eesti Firma OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i kohustamiseks väljastada 16. ja
18.jaanuaril 2023 toimunud kohapealse kontrolli tulemuste kohta akt või alternatiivselt tuvastada akti väljastamisega viivitamise õigusvastasus (haldusasi nr 3-23-1293). Halduskohus liitis kaebuse ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-22-2732.
6.RAB alustas järelevalvemenetluses kogutud info põhjal kaebaja suhtes väärteomenetluse ning koostas 21. aprillil 2023 väärteootsuse, karistades kaebajat RahaPTS § 84 lg 2 järgi rahatrahviga 80 000 eurot ja RahaPTS § 86 lg 2 järgi rahatrahviga 25 000 eurot. Väärteootsuses heideti kaebajale ette, et ta ei kohaldanud perioodil 8. oktoober 2021 - 2. detsember 2022 väärteootsuses märgitud ning järelevalvemenetluse objektiks olnud äriühingute ning ühe füüsilise isiku suhtes nõutavaid hoolsusmeetmeid. Lisaks jättis kaebaja perioodil 13. jaanuar 2022 – 22. märts 2022 väärteootsuses märgitud ning järelevalvemenetluse objektiks olnud kolme füüsilise isiku suhtes kontrollimata, kas nad on riikliku taustaga isikud. Harju Maakohus lõpetas 31. märtsi 2025. a määrusega asjas nr 4-24-849 väärteomenetluse, sest möödus väärteo aegumistähtaeg.
7.RAB edastas kaebajale 19. juunil 2023 kohapealse kontrolli akti projekti ning andis võimaluse esitada hiljemalt 14. juulil 2023 (hiljem pikendatud kuni 7. augustini 2023) oma arvamus või vastuväited. Kaebaja esitas kontrolliaktile vastuväited 7. augustil 2023.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 12. septembri 2023. a otsusega haldusasjas nr 3-22-2732 kaebuse osaliselt, kohustas RAB-i väljastama kaebajale kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akti, tuvastas kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akti või aktide väljastamise viivituse õigusvastasuse ning jättis ülejäänud nõuetes kaebuse rahuldamata. Nii kaebaja kui ka RAB vaidlustasid halduskohtu otsuse. Menetlus on pooleli apellatsiooniastmes.
9.RAB edastas kaebajale 19. septembril 2023 kohapealse kontrolli akti, mis kajastas 16. ja
18.jaanuaril 2023 toimunud kohapealse kontrollimise tulemusi.
10.Eesti Firma OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 19. septembri 2023. a kontrolliakti tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-23-2337). Halduskohus tagastas 10. novembri 2023. a määrusega kaebuse läbivaatamatult kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis
9.jaanuari 2024. a määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 27. veebruari 2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
11.RAB edastas kaebajale 13. veebruari 2024. a kirja järelevalvemenetluse lõpetamisest“. Selles selgitati järgmist.
nr
5-1/49/346-1
„Teavitus
11.1.RAB tuvastas järelevalvemenetluse käigus mitmeid puudusi, mis on ära toodud kontrolliaktis. Kuivõrd tuvastatud puudused näitasid, et kaebaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise dokumentatsioon ja süsteem ei ole piisavad riskide maandamiseks, on RAB-i hinnangul ettevõtjal vajalik koostada tegevuskava, milles märgitud tegevused aitavad ettevõtjal maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.
11.2.Tulenevalt eelpool toodust, on vajadus, et kaebaja: 1) analüüsiks ning täiendaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud dokumentatsiooni ja sisemisi protsesse, vastavalt kontrolliaktis kajastatud puuduste kõrvaldamiseks; 2) esitaks RAB-ile 11. märtsiks 2024 kirjalik 2(8)
3-24-797 tegevuskava koos ajakavaga, mis kirjeldab kontrolliaktis välja toodud puuduste kõrvaldamiseks planeeritavaid tegevusi.
12.Eesti Firma OÜ esitas 15. märtsil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada RAB-i 13. veebruari 2024. a teavituse õigusvastasus või alternatiivselt tühisus osas, milles sellega kehtestatakse kaebajale kohustusi. Kaebaja väited olid järgmised.
12.1.Teavituse õiguspärasust tuleb kontrollida 19. septembri 2023. a kontrolliakti õiguspärasuse alusel, sest teavituses viidatakse sellele dokumendile. Teavituses puuduvad mistahes põhjendused. Kontrolliakti järeldused ei põhine tõenditel ja vastustaja seisukohti ümberlükkavaid tõendeid pole arvesse võetud. RAB ei ole täitnud põhjendamis- ega uurimiskohustust. Kaebaja on protseduurireeglites märgitud hoolsusmeetmeid rakendanud ja teavet kogunud. RAB pole põhjendanud, miks need ei vasta kaebaja majandustegevust puudutavale riskipildile. Haldusakt on tühine (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5).
12.2.Kaebaja on teavituses märgitud kohustused täitnud, et vältida tema õiguste pöördumatut riivet. Eelnev ei tähenda, et haldusakt ei riku kaebaja õigusi, sest kaebaja pidi muutma enda tegevuspraktikat viisil, milleks seadus teda ei kohusta. See paneb kaebaja võrreldes teiste turuosalistega ebavõrdsesse olukorda ning kaebajale kaasnevad sellega lisakulud. Etteheited võivad kahjustada ka kaebaja ärialast mainet. Vastustaja avalikustab järelevalvemenetluses tuvastatud andmeid.
13.Tallinna Halduskohus jättis 10. septembri 2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
13.1.RAB-i teavitus ei riiva kaebaja õigusi. Ehkki järelevalvemenetluse lõpetamise teate sõnastus jätab mulje, et tegemist on kohustava ettekirjutusega, ei ole seda selliselt vormistatud. Puudub haldusaktile omane tähistus, resolutsioon, sunnivahendi kohaldamise hoiatus, vaidlustamisviide jms. RAB on kohtule selgitanud, et järelevalvemenetluse lõpetamise teade ei ole haldusakt ning sellega ei pandud kaebajale kohustusi. Kuna RAB lõpetas järelevalve, ei järgne sellega seostuvaid tegevusi. RAB selgitas, et isegi siis, kui kaebaja ei järgi enda tegevuskava, ei rakenda RAB sanktsioone (sh sunniraha), sest menetlus on lõppenud. RAB soovis menetluse lõpetamise teates suunata kaebajat enda süsteeme ja dokumente üle vaatama ja täiendama, kuid ei kohustanud selleks.
13.2.RAB selgitas, et tegemist pole kohustusliku ettekirjutusega, vaid tähelepanu juhtimisega, millel ei ole isikule siduvat ega koormavat mõju. Seetõttu pole ka kohtul põhjust omistada järelevalvemenetluse lõpetamise teatele sellist mõju. Tuvastamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kui RAB teeb kontrolliaktile tuginedes siduva ettekirjutuse, on kaebajal seda võimalik vaidlustada ning oma õigusi kaitsta.
14.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. novembri 2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata, selgitades järgmist.
14.1.Kaebaja 23. oktoobri 2024. a seisukoha lisadel (RAB-i haldusakti väljavõte, õiguskantsleri 17. juuni 2024. a RAB-i loamenetluste kontrolli kokkuvõte) ei ole praeguse haldusasja lahendamisel tähtsust. Seetõttu jäävad need asja materjalide juurde võtmata. Puuduvad asjaolud, mis õigustaks RAB-i trahvimist. Vastustaja ei ole viinud kohut eksitusse. RAB on selgitanud, et Finantsinspektsiooni (FI) sobivusmenetluse läbiviimise juhend ei kohaldu RAB-i läbiviidavale n-ö sobivusmenetlusele vahetult, kuid juhend toetab RAB-i menetlust.
3(8)
3-24-797
14.2.Vaidlusalune järelevalvemenetluse lõpetamine on käsitatav riikliku järelevalve menetluse toiminguna. Järelevalvemenetluse lõpetamist ei ole vormistatud haldusaktina ja see ei vasta ka sisuliselt haldusakti tunnustele. RAB on lahendanud menetlusliku küsimuse. Teavitusel puudub regulatiivne toime. Vastustaja on kohtumenetluses kinnitanud, et järelevalvemenetlus on lõppenud ja vastustaja ei ole teavitusega teinud kaebajale kohustuslikku ettekirjutust. Kuigi sõnastus võib olla esmapilgul segadust tekitav, pole tegemist haldusaktiga. Kõik menetluse käigus tuvastatud puudused tõi RAB välja kontrolliaktis ning ta soovis järelevalvemenetluse lõpetamise teavituses üksnes suunata kaebajat enda süsteeme ja dokumente üle vaatama ja täiendama. Kuigi vastustaja tõi välja vajaduse koostada ja esitada tegevuskava 11. märtsiks 2024, ei ole tegemist kohustusega ning selle esitamata jätmisel ei saa RAB rakendada sundi. Edasises praktikas tuleks RAB-il sarnaste teavituste sõnastust korrigeerida ning anda adressaadile selgelt mõista, et tegemist on RAB-i ettepanekuga koostööks, mitte kohustuse panemisega.
14.3.Teavitus ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud mainekahju või ta on kandnud teavituse tõttu lisakulusid, on tal õigus esitada kahju hüvitamise kaebus. Kontrolliaktis kajastatud asjaolusid on kaebajal võimalik vaidlustada väärteoasjas. Sisuliselt näib kaebaja soovivat vaidlustada kontrolliaktis kajastatud RAB-i hinnanguid. Haldusasjas nr 3-23-2337 leidis ringkonnakohus, et kontrolliakti tühisuse või õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks puudus kaebajal kaebeõigus. Kui RAB lähtub eelviidatud kontrolliaktis esitatud hinnangutest edaspidi mõne kaebaja õigusi piirava haldusakti andmisel, saab kaebaja nende hinnangute õigsuse seada kahtluse alla selle haldusakti vaidlustamisel. Samadel põhjendustel ei saa kaebajal olla õigust järelevalvemenetluse lõpetamist käsitleva teavituse vaidlustamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15.Kaebaja taotleb määruskaebuses kohtute määruste tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks.
15.1.Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et FI sobivusmenetluse läbiviimise juhend ei ole tõendina asjakohane. Vastustaja juhindub enda praktikas eranditult sellest juhendist. Kohus pole seda asjaolu lõplikult välja selgitanud. Samuti ei võtnud kohus ebaõigesti asja materjalide juurde õiguskantsleri kontrolli kokkuvõtet ning kaebaja esitatud teise äriühingu suhtes toimetatud kontrolli lõpus väljastatud haldusakti.
15.2.Teavitusega kehtestati kaebajale kohustusi ja sellel on regulatiivne mõju. Kaebajal on preventiivne huvi esitada tuvastamiskaebus. Kaebajal on jätkuvalt usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja tegevusluba. Tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks on ära hoida enda õiguste rikkumine juhuks, kui vastustaja peaks kaebajat uuesti kontrollima. Kaebaja on jätkuvalt allutatud vastustaja järelevalvele. Lisaks menetluslikele rikkumistele on poolte vahel vaidlus ka materiaalõiguse kohaldamise üle (RahaPTS §-d 13, 14, 19, 20 ja 42), st kuidas peaks kaebaja enda kohustusi täitma. Vastustaja õigused ja kohustused haldusjärelevalve toimetamisel ja isiku õiguste tagamisel pole selged. Selge pole ka see, millised nõuded kehtivad kontrolliakti koostamisele. Teavitus koosmõjus kontrolliaktis tuvastatuga mõjutab negatiivselt kaebaja ärialast mainet (RahaPTS § 72 lg 1 p 11). RAB-i sõnul on vaidlusalune teavitus näide haldusorgani ja isiku koostöövormist, kuid on samas enda varasemas praktikas ka korduvalt kommunikeerinud, et ärialase maine nõuete mittevastavus võib tuleneda mh RAB-iga koostöö tegemata jätmisest. Seega sisuliselt kohustatakse teavituses märgitud nõudeid täitma ja heidutatakse kaebusega kohtusse pöördumast.
15.3.Kaebajal puudub tõhusam õiguskaitsevahend. Väärteoasjas lõpetas Harju Maakohus menetluse aegumise tõttu ilma sisulise otsuseta. Kaebaja ei pea jääma ootama uue väärteomenetluse toimetamist 4(8)
3-24-797 (millega võib kaasneda suure trahvi määramine), uut kohapealset kontrolli ega uut ettekirjutust või muud, kaebaja õigusi ulatuslikult riivavat haldusakti (nt tegevusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine). Kontroll oli kaebaja suhtes äärmiselt koormav.
16.RAB palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.1.Teavitus ei ole haldusakt ning sellega ei pandud kaebajale kohustusi. Teavitusega lõpetas RAB kaebaja suhtes järelevalvemenetluse. RAB-i eesmärk ei olnud kaebajat millekski kohustada ega rakendada tema suhtes sunnivahendeid. Seadus ei kohusta RAB-i lõpetama järelevalvemenetlust ettekirjutuse või mõne muu kohustava haldusaktiga. RAB soovis teavituses üksnes suunata kaebajat enda süsteeme ja dokumente üle vaatama ja täiendama. Kaebaja on oma tegevuse ümber korraldanud ja esitanud RAB-ile palutud tegevuskava. RAB-i tegevust tuli vaadata tervikuna koos alustatud väärteomenetlusega, mis on samuti eripreventiivne meede.
16.2.Kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. RAB ei ole teinud ühtegi toimingut, mis toetuks kontrolliaktile. Vaidlus RahaPTS-i normide sisulise tõlgendamise üle on pooleli haldusasjas nr 3-22-2732. Kaebeõiguse aluseks pole abstraktne võimalus, et RAB korraldab kaebaja suhtes uue järelevalvemenetluse. Uue menetluse korraldamine sõltub mh riskihinnangust. Samadel põhjendustel ei saa kaebeõigust jaatada ka seetõttu, et kontrolliakt võib avaldada kaebaja mainele negatiivset mõju. Uusi võimalikke haldusakte saab kaebaja vaidlustada eraldi.
16.3.Kaebajal on võimalik enda õigusi kaitsta haldusasjas nr 3-22-2732 ning oli väärteomenetluses. Kehtiv õigus ei välista haldus- ja süüteomenetluse paralleelset kulgemist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 230 lg 1 ja lg 5 p 3 ning § 234) ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks (HKMS § 238 lg 2 neljas lause).
18.Kolleegium analüüsib esmalt vaidlusaluse teavituse õiguslikku vormi (I) ning tuvastamiskaebuse esitamise õigust (II). Seejärel lahendab kolleegium menetluslikud taotlused (III). I
19.Kolleegium nõustub kohtutega, et RAB-i 13. veebruari 2024. a teavitus ei ole haldusakt.
20.HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Seega on haldusakti üheks tunnuseks selle regulatiivsus.
21.RAB-i teavituse sõnastus on ebaõnnestunud. Kuigi RAB-i enda väitel oli tegemist üksnes kaebajale soovituse andmisega, on RAB kasutanud sõnastust on vajadus teavituses märgitud puuduste kõrvaldamiseks. Olukorras, kus järelevalvemenetluse käigus tuvastab haldusorgan rikkumise, võib menetlusele järgnenud teavituse väljastamisel sellises sõnastuses jääda ettevõtjale põhjendatult arusaam, et teavituse eesmärk on kohustada isikut rikkumised kõrvaldama ning et teavitusel on seega regulatiivne toime. Vastustaja ei ole teavituses selgitanud, miks tuli kontrollimenetlus lõpetada (nt tuvastatud rikkumiste ebaolulisus või rikkumiste puudumine), vaid on märkinud üksnes, et kontrolli käigus tuvastati mitmeid puudusi, mille kõrvaldamiseks tuleb ettevõtjal koostada tegevuskava. 5(8)
3-24-797 Arvestades ka samade rikkumiste suhtes paralleelselt alustatud väärteomenetlust (vt määruse p-d 23.2–23.4), võis kaebaja põhjendatult sellest eeldada tahteavaldust talle täiendavate kohustuste tekitamiseks (vrd nt RKHKm 3-3-1-88-16, p-d 10 ja 11).
22.Kohtumenetluses kinnitas vastustaja, et lõpetas teavitusega kaebaja suhtes alustatud järelevalvemenetluse ning selles märgitud puuduste kõrvaldamata jätmisel ei oleks vastustaja rakendanud kaebaja suhtes sundi. Kuigi teavituse regulatiivset iseloomu ei välista vorminõuete mittejärgimine, ei sisalda teavitus viidet, et tegu oleks ettekirjutusega (mis on tavapärane RahaPTS §-st 55 tulenev RAB-i kohustava haldusakti vorm), vaidlustamisviidet ega ka seda, et kohaldataks sunnivahendeid teavituses märgitu täitmata jätmisel. Teavitusest ei tulenenud kaebajale õiguslikult siduvaid kohustusi. Seega tuleb vaidlusalust järelevalvemenetluse lõpetamise teavitust käsitada toiminguna HMS § 106 lg 1 mõttes (vrd ka RKHKo 3-19-509/34, p 19; RKHKo 3-3-1-65-16, p-d 16 ja 17).
23.Kolleegium märgib lisaks veel järgmist.
23.1.Haldusorgan ei pea rikkumistele tingimata reageerima ettekirjutuse tegemisega, vaid võib esmajärjekorras juhtida isiku tähelepanu rikkumise kõrvaldamise vajadusele. Kui isik haldusorgani soovitusi ei järgi, on olulisemate rikkumiste jätkumise korral võimalik nendele reageerida ettekirjutuse tegemisega (vt RKHKo 3-16-1573/41, p 43). Eelnevat silmas pidades peab aga isikule olema haldusorgani teavituse pinnalt selge, kas tegemist on üksnes tähelepanu juhtimise või isiku õigusi reguleeriva ettekirjutuse tegemisega. Haldusorganil tuleb enda otsustuste vormistamisel ja sõnastamisel olla täpne. Vajaduse korral tuleb isikule täiendavalt selgitada, mida temalt oodatakse või millised tagajärjed võivad talle haldusorgani tähelepanekute täitmata jätmise korral kaasneda. Haldusorgani otsustest ei tohi jääda adressaadile ekslikku muljet regulatiivsusest, kui see polnud otsuse tegelik eesmärk.
23.2.Vastuses määruskaebusele märkis RAB, et tema tegevust tuli vaadata tervikuna koos alustatud väärteomenetlusega, mis on samuti eripreventiivne meede. Selle RAB-i seisukohaga ei saa üheselt nõustuda.
23.3.Määruse nr 3-23-2858/48 p-s 17.1 selgitas kolleegium viidetega varasemale praktikale mh, et haldus- ja süüteomenetlusel on erinevad eesmärgid, mistõttu võivad need kulgeda ka paralleelselt. Samuti on võimalik tõendusteavet menetluste vahel jagada, arvestades seaduses sätestatud piiranguid. Haldusmenetlusena toimetatava järelevalve peamine eesmärk on avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ning rikkumise kõrvaldamine (vt riikliku järelevalve kohta nt korrakaitseseaduse § 2 lg 1). Süüteomenetluse peamine eesmärk on seevastu süüteole viitavate asjaolude väljaselgitamine ning õigushüvede efektiivne karistusõiguslik kaitse. Kuigi kõnealused menetlused võivad kulgeda paralleelselt, ei asenda süüteomenetlus haldusmenetlust ja haldusorgan ei tohi süüteomenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata, kui haldusmeetme kohaldamise (nt ettekirjutuse vms haldusakti) eeldused on täidetud. Seejuures ei või järelevalvemenetlust viia läbi ega haldussunnivahendeid kohaldada süüteomenetluse eesmärkide tagamiseks.
23.4.Kui järelevalveasutus teeb järelevalvemenetluse käigus kindlaks nii tõsised rikkumised, et nendele on vajalik reageerida ettekirjutuse tegemisega, tuleb selleks vormistada seaduse nõuetele vastav haldusakt. Haldusorgan ei saa jätta nõuetekohast haldusakti vormistamata, et sel teel vältida tema lõppjärelduste vaidlustamist (vt ka RKHKm 3-3-1-26-04, p 15) ega raskendada teadlikult isiku võimalusi enda õiguste kaitseks. Järelevalvemenetluse lõpetamist haldusakti andmata saab õigustada eelkõige see, kui järelevalveasutus ei tuvasta menetlusaluse isiku tegevuses rikkumisi või on need nii ebaolulised, et neile ei pea tingimata reageerima ettekirjutuse tegemisega. Praegusel juhul kujunes 6(8)
3-24-797 RAB-i tegevuse tagajärjel olukord, kus kaebaja suhtes lõpetati järelevalvemenetlus haldusakti andmata, kuid järelevalve käigus tuvastatud (oluliste) rikkumiste kohta alustati paralleelselt väärteomenetlus (vt eest määruse p 6). Selline tegevus on vastuoluline ja kaebajat eksitav. II
24.Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata, sest kohtu hinnangul puudus kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kaebajal on praeguses asjas põhjendatud huvi esitada tuvastamiskaebus.
25.Kolleegium selgitas otsuse nr 3-21-1366/45 p-s 15 viidetega varasematele lahenditele, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg‐st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kaebeõigust HKMS § 45 lg 2 järgi.
26.Vastustaja toimetas kaebaja suhtes ulatuslikku kontrollimenetlust ning heitis kaebajale ette mitmeid rikkumisi (vt ülal määruse p-d 11.1 ja 11.2). Praegusel juhul saanuks kaebaja enda õigusi tõhusalt kaitsta ja kontrolliaktile vastuväiteid esitada üksnes järelevalvemenetluse tulemuse vaidlustamisel, sest kontrolliakti kui menetlustoimingu eraldiseisva vaidlustamise võimalused on piiratud (HKMS § 45 lg 3). Seda näitab ka kaebaja luhtunud püüe vaidlustada kontrolliakt kohtus (vt eest määruse p 10). Ka Harju Maakohus lõpetas aegumise tõttu väärteomenetluse, kus heideti kaebajale ette samu rikkumisi. Kaebajal pole seega peale käesoleva kohtuasja õiguskaitsevahendit, mille abil kontrollitaks kontrolliaktis tuvastatud rikkumiste õigustatust. Kaebaja ei saa enda õigusi kaitsta haldusasjas nr 3-22-2732. Kontrolliakti sisulise õiguspärasuse kontroll pole viidatud haldusasjas vaidluse esemeks.
27.Kaebaja osutab teenust, milleks RAB väljastab tegevusloa (RahaPTS § 70 lg 1 p 2) ning mille üle teeb järelevalvet (RahaPTS § 54 lg 1 p 4 ja § 64 lg 1). Tegevusloa taotluses peab taotleja mh esitama ettevõtja juhtorgani liikme ja prokuristi kohta dokumendid, mida ta peab oluliseks, et tõendada juhtorgani liikme või prokuristi usaldusväärsust ning taotleja korrektset ärialast mainet (RahaPTS § 70 lg 3 p 10). Korrektne ärialane maine on tegevusloa väljastamise eeldus (RahaPTS § 72 lg 1 p 11). Isikul puudub korrektne ärialane maine mh juhul, kui tema suhtes on algatatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlus (RahaPTS § 72 lg 2 p 1) või kui ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud (RahaPTS § 72 lg 2 p 4). RAB tunnistab isiku tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul (RahaPTS § 75 lg 1 p 4). Seega on korrektne ärialane maine kaebaja valitud tegevusalal tegutsemise oluline eeldus. Selle puudumine võib kaebajale kaasa tuua tagajärje, et talle väljastatud tegevusluba tunnistatakse kehtetuks.
28.Kaebaja selgitas, et RAB on enda varasemas praktikas korduvalt kommunikeerinud, et ärialase maine nõuetele mittevastavus võib tuleneda mh RAB-iga koostöö tegemata jätmisest. Samuti pole välistatud, et kaebaja ärialast mainet võivad mh mõjutada kontrolliaktis tuvastatud etteheited kogumis (vt ka RahaPTS § 72 lg 2 p 4). Need negatiivsed tagajärjed saabuvad kaebajale juba praegu. Kaebaja 7(8)
3-24-797 ärialast mainet negatiivselt iseloomustava haldusakti väljastamisel tulevikus ei oleks selle kontrolliesemeks need etteheited, mida RAB tegi kaebajale vaidlusaluses kontrollimenetluses, ega see, kas vaidlusaluses teavituses tehtud etteheited oli põhjendatud. Eesmärgi, s.o lükata ümber kontrolliaktis esitatud RAB-i väited, saavutaks kaebaja üksnes käesolevas menetluses. Selleks tuleb kohtul asja edasisel lahendamisel kontrollida vaidlusaluse teavituse sisulist õiguspärasust koostoimes selle aluseks oleva kontrolliaktiga. Seega ei ole tulevane õiguskaitse haldusakti (nt tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus) vaidlustamisel efektiivsem praegusest tuvastamiskaebusest (vt ka RKHKm 3-3-1-22-15, p 16) ning kaebaja ei pea jääma ootama uue, tema õigusi riivava haldusakti andmist.
29.Isik saab nõuda, et teave, mida asutus talle annab, ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Sellisel juhul sõltub riive lõplik tuvastamine sisulisest hinnangust teabes toodud faktiväidetele ja hinnangutele (vt ka RKHKm 3-3-1-22-15, p 14). Kaebaja selgitas, et tegi enda äritegevuses muudatusi teavituses välja toodud kohustuste tõttu ning kandis seejuures märkimisväärseid kulusid. Kuigi kaebaja pole seni kohtumenetluses lähemalt selgitanud, milles need kulud seisnesid ja millises suuruses ta neid kandis, ei välista see kaebaja põhjendatud huvi RAB-i etteheidete sisuliseks kontrollimiseks. Vastasel juhul tuleks kaebajal riskida negatiivsete tagajärgede või lisakulutustega, kuigi selleks ei pruugi olla tegelikku vajadust (vrd RKHKm 3-3-1-12-16, p 11). III
30.Menetluskulude jaotuse otsustab halduskohus asja edasisel menetlemisel.
31.Kolleegium ei pea praegusel juhul vajalikuks võtta seisukohta küsimuses, kas ringkonnakohus tagastas ebaõigesti kaebaja esitatud tõendid või kas asja õigeks lahendamiseks on vajalik koguda lisatõendeid. Neid asjaolusid saab halduskohus hinnata asja sisulisel lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.