Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
06.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1813
Haldusasi
Rahapesu Andmebüroo taotlus X vara käsutamise piiramise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo Puudutatud isik – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Marek Herm
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X taotlus Rahapesu Andmebüroolt haldusmenetluse materjalide väljanõudmiseks.
Jätta X määruskaebus rahuldamata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määruse resolutsiooni punkti 3 haldusasjas nr 3-23-1813, sõnastades selle järgmiselt: „Seada X-le ja tema esindajale juurdepääsupiirang Rahapesu Andmebüroo poolt kohtule 15.08.2023 esitatud taotluse terviktekstile „1.2-175-1 15.08.2023 Väljaminev kiri“ ning Rahapesu Andmebüroo 30.05.2023 dokumendi nr 3-1/463-1 ja 28.06.2023 dokumendi nr 31/541-1 terviktekstidele, keelates neil tutvuda kohtutoimikuga neid dokumente puudutavas osas“, ning muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Rahapesu Andmebürool esitada 5 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest ringkonnakohtule 15.08.2023 taotluse uus osaliselt kinnikaetud versioon, 30.05.2023 dokument nr 3-1/463-1 ja 28.06.2023 dokument nr 3-1/541-1 kinnikaetud kujul ja 22.08.2023 vastus kinnikatmata kujul (vt määruse põhjenduse punktid 20–22).
Rahuldada osaliselt Rahapesu Andmebüroo taotlus toimikule juurdepääsu piiramiseks ning keelata X-l ja tema esindajal tutvuda Rahapesu Andmebüroo 29.09.2023 vastuse punktidega 2.26–2.27, 2.29–2.35, punkti 2.28 esimese ja neljanda lausega ning vastuses märgitud Rahapesu Andmebüroo volitatud esindaja nime ja kontaktandmetega. Ülejäänud osas jätta Rahapesu Andmebüroo taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni punkti 5 jõustumisel tuleb Rahapesu Andmebürool esitada ringkonnakohtule 29.09.2023 vastus kujul, kus on juurdepääsupiiranguga teave kinni kaetud.
Määruse avaldamisel asendada X, D, E ja V nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5, § 88 lg 5). Seejuures on määruse resolutsiooni punkt 2 vaidlustatav üksnes vara käsutamise piiramist puudutavas osas (HKMS § 88 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 30.05.2023 ettekirjutusega nr 3-1/463-2 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57 lg 1 alusel AS-i SEB Pank kehtestama X kontol nr XXX olevale varale 581 337,95 USA dollarit ja 46,32 eurot käsutuspiirangu 30 päevaks. RahaPTS § 55 lg 2 alusel ei märgita ettekirjutuses selle faktilisi asjaolusid, vaid need on kajastatud RAB-i 30.05.2023 dokumendis nr 3-1/463-1. X-l on õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu tõendatakse, tühistatakse piirang viivitamatult.
2.RAB kohustas 28.06.2023 ettekirjutusega nr 3-1/541-2 RahaPTS § 57 lg 3 alusel AS-i SEB Pank pikendama X kontol nr XXX olevale varale seatud käsutuspiirangut 60 päevaks, kuna isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 28.06.2023 dokumendis nr 3-1/541-1.
3.RAB esitas 15.08.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse anda RahaPTS § 57 lg 6 alusel luba X AS-is SEB Pank arvelduskontol nr XXX asuva vara käsutamise piiramiseks alates 01.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB avas kontrolltoimiku X AS-is SEB Pank kontol nr XXX oleva raha seaduslikkuse kontrollimiseks. RAB saatis 10.07.2023 X-le meeldetuletuse, et tal on võimalus esitada vara legaalse päritolu kohta RAB-ile tõendeid. X esitas 26.07.2023 selgitused ja tõendid. RAB saatis 01.08.2023 X esindajale materjalide kohta küsimused. X kontol oleva vara legaalne päritolu ei ole tõendatud. RAB-i toimingud ja tehtud analüüs ei ole hajutanud kahtlust vara võimaliku kuritegeliku päritolu osas. RAB-i 60-päevane käsutuspiirang kehtib kuni 27.08.2023 ja selle möödumisel tuleb vara tagastada võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna kõik RAB-i tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et vara ei kuulu isikule, kelle kontol see asub, ja vara tegelikke omanikke pole õnnestunud senini tuvastada, ei ole vara tagastamine põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi tervikuna. RAB palus piirata varaga seotud isiku, tema esindaja ja teiste isikute juurdepääsu kohtule krüpteeritult esitatud faktilistele asjaoludele ja selgitustele. Samuti taotles RAB, et kolmandatele isikutele avaldatavast määrusest tehtaks teatavaks üksnes resolutsioon ja asendataks isikute nimed tähemärkidega. Huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam varaga seotud isiku huvist kontrollida haldusaktide faktilisi põhistusi. Taotluse põhjenduste p-de 3.14, 3.17 ja 3.18 osas kohaldub juurdepääsupiirang RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1–2 alusel, põhjenduste p-de 3.2-3.13, 3.15–3.16 ja 3.19 osas RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1 ja 3 alusel. Lisaks esineb avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 järgi alus taotluse p-dega 3.6–3.11 ja 3.14–3.19 tutvumisõiguse keelamiseks ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg-te 1 ja 7 järgi aluse pdega 3.2–3.6, 3.8–3.12 ja 3.16 tutvumisõiguse piiramiseks. Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovituste1 sisuline täitmine on kõikidele riikidele kohustuslik. Viidatud soovituste p
3-23-1813 29 kohaselt peavad RAB-i andmed olema turvaliselt kaitstud ja konfidentsiaalsed. Rahapesu andmebüroosid ühendav EGMONT Group, mis koondab maailmas rahapesu andmebüroosid, tugineb FATF-i soovitustele. Kui RAB neid soovitusi ei täida, võidakse ta EGMONT Groupi võrgustikust välja heita ja tehakse võimatuks rahvusvaheline koostöö ning seeläbi rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite avastamine. Ettekirjutuste aluseks olevad faktilised asjaolud sisaldavad terviklikult infot, mida RAB on oma analüüsi käigus kogunud ja mille alusel jõudnud järeldusele, et tegemist võib olla kuritegelikul teel saadud rahaga. Sellise teabe välja andmisel võib saada kahjustada mh võimalik edasine kriminaalmenetlushuvi.
4.Tallinna Halduskohus kuulutas 24.08.2023 määrusega menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1), rahuldas RAB-i taotluse ja andis loa X AS-is SEB Pank arvelduskontol nr XXX asuva vara käsutamise piiramiseks alates 28.08.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, s.o kuni 28.08.2024 (resolutsiooni p 2). Halduskohus seadis X-le ja tema esindajale juurdepääsupiirangu RAB-i 15.08.2023 esitatud taotluse terviktekstile „1.2-175-1 15.08.2023 Väljaminev kiri“ ja 22.08.2023 esitatud dokumentidele „1.2-175-4 22.08.2023“, keelates neil tutvuda kohtutoimikuga neid dokumente puudutavas osas (resolutsiooni p 3). RAB-i taotlus vastab sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Saab nõustuda RAB-i põhjendustega, miks on vajalik piirata puudutatud isiku AS-is SEB Pank arveldusarvel asuva 581 337,95 USA dollari ja 46,32 euro käsutamist kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni. Loataotluses on põhjendatud kahtlust, et kontol asuv raha on omandatud kuritegelikul teel, ja välja on toodud puudutatud isikuga seotud olulised asjaolud. RAB-i taotluses esile toodud asjaolude põhjal esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja on vajadus tagada selle säilimine asjaolude uurimise ajaks, et vara oleks vajadusel võimalik õigusjärgsele omanikule tagastada. Puudutatud isiku käsutusõiguse piiramine tagab vara säilimise. Puudutatud isiku esitatud selgitused ja dokumendid ei ole võimaldanud RAB-il tuvastada vara legaalset päritolu ega tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil. Vara legaalset omanikku ei ole õnnestunud tuvastada. Haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks alles käib. Ettevõtjal lasuv rahapesu kahtlus ja raha tegeliku omaniku väljaselgitamise vajadus kaalub üles äriühingu tegevuse võimaliku takistamise. Käsutuspiirang tagab vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Puudutatud isikul on RAB-iga koostööd tehes ja nõutud tõendeid esitades võimalik seda protsessi kiirendada. RAB taotles kolmandate isikute juurdepääsu piiramist asjale ja üksnes määruse resolutsiooni avaldamist. Kohus mõistab seda kui menetluse kinniseks kuulutamise taotlust. RAB on käsitlenud taotluses nii puudutatud isikuga seotud eraisikute kui ka teiste isikute eraelulisi andmeid, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud ettekirjutuste asjaolusid ja põhjendusi, lisaks viidanud konfidentsiaalsele rahvusvahelisele koostööle. RAB on taotluses viidanud AvTS § 35 lg 1 p-dele 3, 12, 19, RahaPTS § 53 lg-le 4, § 60 lg-le 1. Arvestades dokumentide sisu, RAB-i põhistusi ja asutusesiseseks kasutamiseks kuulutatud teabe olemasolu menetlusdokumentides, on põhjendatud kuulutada menetlus kinniseks. Sellega kaitstakse nii erinevate isikute eraelulisi andmeid kui ka RAB-i läbiviidava menetluse eesmärkide saavutamise võimalikkust. Avalikkuse huvi tutvuda asjaga ei kaalu neid eesmärke üles. RAB põhjendas juurdepääsupiirangu seadmist RahaPTS § 55 lg-s 3 toodud alustega. Menetlusdokumentidele osalise juurdepääsupiirangu seadmine on põhjendatud. RAB on seda taotluses piisavalt põhjendanud. Ühelt poolt võib teabe avalikustamine seada ohtu võimaliku rahapesu tõkestamise ja vara tegeliku omaniku kohta usaldusväärsete andmete kogumise, teiselt poolt võib rahvusvahelist koostööd puudutava teabe avalikustamine seada ohtu RAB-i usaldusväärsuse rahvusvahelisel tasandil, tema edasise koostöö ja teabe saamise võimalused. 3(11)
3-23-1813 Toodud põhjendused on asjakohased ja kaalukad. Need kaaluvad üles puudutatud isiku menetlusliku õiguse kõigi asjas esitatud dokumentidega tutvuda. RAB-i menetluse eesmärk on tagada Eesti rahandussüsteemi usaldusväärsus ja tõkestada selle kasutamist ebaausatel eesmärkidel, mis võiks kahjustada Eesti riigi mainet rahvusvahelisel tasemel. Isikule on teada RAB-i taotluse põhiseisukohad ja eesmärk. Eesmärk on tuvastada kontol oleva vara õiguspärane omanik ja seda tuleb tõendada puudutatud isikul. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et puudutatud isik ei ole 30.05.2023 ja 28.06.2023 ettekirjutusi vaidlustanud, seega ei ole ta nende õiguspärasust kahtluse alla seadnud. Pealegi ei ole viidatud ettekirjutused praeguse asja esemeks. Kohus ei kontrolli nende ettekirjutuste õiguspärasust, vaid nende tegemist ja eesmärke. Puudutatud isiku õigused ei jää taotluse ja ettekirjutuste täielikku sisu teadmata põhjendamatult kaitseta. Vajadusel tasakaalustab kohus ise menetlusosaliste huve. Puudutatud isikul on võimalik enda õigusi kaitsta, vaidlustades kohtus RAB-i ettekirjutust isiku vara käsutamise piiramiseks ja vaidlustades halduskohtu praegust määrust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määrus. Halduskohus tegi määruse puudulike materjalide põhjal. Puudutatud isikule nähtub, et RAB esitas kohtule taotluse koos 7 lisaga ja lisa 4 sisaldab ainult osaliselt neid selgitusi, mida puudutatud isik RAB-ile edastas. Puudutatud isik edastas 26.07.2023 RAB-ile 3 e-kirja RAB-i soovitud selgituste ja tõenditega, kuid kohtule on edastatud üksnes esimene neist. Kohtule ei ole edastatud ka puudutatud isiku 10.08.2023 vastuseid RAB-i 01.08.2023 esitatud küsimustele. Lisaks edastas RAB 22.08.2023 puudutatud isikule 6 küsimust, kuid ei ole ka sellest kohut informeerinud. Puudutatud isik vastas sellele päringule 24.08.2023 ja 25.08.2023. Seejuures oli kohtul kuni 27.08.2023 aega koguda RAB-ilt täiendavaid dokumente. RAB on 11.09.2023 küsinud puudutatud isikult järjekordsed küsimused, millel ei saa olla asjas tähtsust. RAB võib kogu järgmise aasta selliseid küsimusi esitada, ilma et üritaks tegelikult raha päritolu kindlaks teha. Puudutatud isik on varasemas menetluses RAB-ile selgitanud, et tema kontole raha kandnud D konto oli Sampo/Danske pangas juba 2004. a-st. Puudutatud isik oli esitanud tõendid selle kohta, kes oli mõlema äriühingu tegelik kasusaaja, ja pank teadis sellest samuti. Notar kinnitas puudutatud isiku osaniku isikut, kui talle osaniku õigused üle anti. Seega on D ja puudutatud isiku kontode omanik kindlaks tehtud. Teave raha päritolu kohta on samuti RABile edastatud. Kuna asjas mainitakse Danske afääriga seotud E, võib RAB tõenäoliselt arvata, et D ja puudutatud isik võiks olla seotud Danske panga töötajate ebaseadusliku tegevusega. Puudutatud isik kinnitab, et ei ole sellega seotud ega teadnud sellest midagi. Puudutatud isik mõistab, et selles menetluses ei anna kohus hinnangut, kas vara omanik on tuvastatud, kuid kohtu roll ei saa olla ka ainult formaalsete menetlusse puutuvate asjaolude põhjal ning sisu hindamata loa andmine. Praegusel juhul on omandiõiguse riive väga suur. Ukraina kodanikule kuuluva äriühingu varade külmutamine sõja ajal suurendab kahjulikku mõju veelgi enam, kuna ligi kahe aastakümne jooksul akumuleerunud ettevõtlustulu ei ole ka kõige raskematel aegadel võimalik äriühingutest välja võtta. Siinsel juhul ei oleks ka kuritegu, mida uurida. Isegi kui karistusseadustiku (KarS) § 394 oleks teoreetiliselt kohaldatav, oleks see tegu aegunud (KarS § 81). Praeguseks on ka Dle viimaste rahasummade laekumisest möödunud üle 11 aasta. Puudutatud isiku tegeliku kasusaaja V ühe äriühingu poolt teisele tema äriühingule 2015. a-l raha ülekandmine ei kvalifitseeru süüteoks. Samuti eeldab rahapesu mingit eelkuritegu, mis arvestades rahade laekumise aega oleks aegunud. Igal juhul on raha ka minevikus laekunud tegelikult toimunud äritehingute vahendamisest. Kuna RAB-i ettekirjutused olid tähtajalised, ei peetud nende vaidlustamist mõistlikuks. Oli lootus, et selle aja jooksul õnnestub vajalikud dokumendid ja selgitused edastada ning menetlus lõpetatakse.
4(11)
3-23-1813 Tuleb ka arvestada, et puudutatud isiku juhatuse liikmest tegelik kasusaaja ei viibi Eestis, vaid Ukrainas. Seoses juurdepääsupiiranguga on RAB esitanud standardpõhjendused ning ei ole neid konkreetse kaasuse aspektist analüüsinud või ei ole seda analüüsi kohtule ja puudutatud isikule tutvustanud. Kuna tegemist on olulise kaebeõiguse riivega, siis ei saa olla aktsepteeritav, et kohus ei kontrolli sisuliselt õiguste piiramise materiaalõiguslike aluste täitmist ning piirdub vaid formaalse külje hindamisega.
6.RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata. RAB viitas oma taotluses (p-d 1.7–1.10 ja 3.20, mis on nähtavad ka puudutatud isikule) selle esitamise ajal teadaolevale materjalile, sh selgitustele ja tõenditele, mida RAB on kogunud ja analüüsinud. RAB tõi taotluses kuupäeva täpsusega välja, millal ta on puudutatud isiku poole pöördunud ja millal viimane dokumente esitanud. Dokumentide analüüs alles käis ja haldusmenetlus kestab senini, seega ei saanudki RAB esitada kohtule dokumente või selgitusi, mille analüüs oli pooleli. Puudutatud isik esitas palju dokumente, mis on valdavalt võõrkeelsed. Puudutatud isik ei ole samas kohtule ära näidanud, millised tema esitatud tõendid ja kuidas vara legaalset päritolu tõendavad. Samuti ei ole ta näidanud, milliste tõendite esitamata jätmine on mõjutanud kohtul asja sisulist lahendamist. Vara legaalset päritolu ei tõenda üksnes selgituste ja tõendite esitamine. Seni kogutud tõendid ega selgitused ei ole hajutanud RAB-i kahtlust vara võimaliku kuritegeliku päritolu osas. RAB ei ole kohustatud ootama kuni ettekirjutuse kehtivuse tähtaja lõpuni, et esitada kohtule taotlus vara käsutamise piiramiseks, kui selleks on põhjendatud alus. Arvestada tuleb ka kohtumenetluse võimalikke tähtaegasid ja kohtu vajadust taotlust ja tõendeid analüüsida. RahaPTS § 57 lg 10 näeb ette, et isikul on õigus esitada tõendeid ka pärast seda, kui kohus on RAB-i taotluse rahuldanud ning vara käsutamist on aastaks piiratud. Kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist, siis RahaPTS § 57 lg 10 tulenevalt peab RAB varale seatud piirangu viivitamatult tühistama ja seda on võimalik teha ka ilma kohtusse pöördumiseta. Endiselt esineb kahtlus, et tegemist võib olla kuritegeliku päritoluga rahaga. Puudutatud isik on seisukohal, et D ja X kontode omanik on juba kindlaks tehtud. Samuti eitab ta seost Ega. Samas ei ole puudutatud isik esitanud ühtegi tõendit ega täpsemat selgitust. Puudutatud isik ei ole seejuures toonud välja ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et piirangu kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt. Puudutatud isiku esitatud tõendid ja selgitused ei ole RAB-i kahtlusi hajutanud, vaid on pigem tekitanud lisaküsimusi ja kahtlusi kinnitanud. Seetõttu on RAB esitanud puudutatud isikule lisaküsimusi. RAB esitab tehtud järeldused üksnes kohtule, sest selle info avaldamine tuleb jätta RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel puudutatud isikule ja tema esindajale avaldamata. RAB viib läbi haldusmenetlust, mitte kriminaalmenetlust. Rahapesu koosseis ei laiene rahapesusüüteo eelkuriteole, vaid eeldab üksnes eelkuriteo kui teatud sündmuse aset leidmise fakti tuvastamist. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke. RAB ei otsusta selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud. Kuna praeguseks RAB-i poolt tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et käsutuspiirangu all olev vara ei kuulu isikule, kelle kontol see asub ja vara tegelikke omanikke pole õnnestunud tuvastada, ei ole selle vara tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud, sellele kaasa aidanud või omandiõigust mitteomavatele isikutele põhjendatud. RAB on oma 15.08.2023 taotluses halduskohtule põhjalikult ja üksikasjalikult selgitanud teabele juurdepääsupiirangu aluseid ja vajalikkust, märkides ära dokumendi ja taotluse punkti kaupa piiramise õiguslikud alused ja seejuures põhjendanud, kuidas need normiviited seostuvad taotluses ja selle lisades kajastatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega. Tegemist ei ole standardpõhjendustega. Kui juurdepääsupiiranguga teave avaldatakse puudutatud isikule või 5(11)
3-23-1813 tema esindajale, on asjaga seotud isikutel võimalik saada teada, mis asjaolud on RAB-ile teatavaks saanud, ning neil on võimalik oma tegevusega raskendada tõe väljaselgitamist ning ka tulevikus oma tegevust paremini planeerida. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamine on rahvusvahelised kuriteod, sõltub selle tõkestamise süsteemi toimimine suuresti sellest, kas välisriikide pädevad asutused jagavad infot ja asjakohast teavet või mitte. Loa küsimine rahapesu andmebüroode vahelises suhtluses teabe kasutamiseks muuks kui finantsluure eesmärkidel on pigem erandlik. Välisriikide rahapesu andmebürood on nõus teavet jagama vaid eeldusega, et teabevahetus on rangelt konfidentsiaalne ning neid andmeid kasutatakse ulatuses, milles see on edastava asutuse poolt lubatud. Halduskohus on eelnevat arvestades kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve ja asunud seisukohale, et huvi saladuse hoidmise vastu on ülekaalukas. RAB täidab enda ülesandeid avalikes huvides, st eelkõige rahapesu või sellega seotud kuritegude, samuti terrorismi rahastamise tõkestamiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks, mitte üksikisiku huvidest lähtuvalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.RAB esitas halduskohtule taotluse puudutatud isiku AS-s SEB Pank asuva vara käsutamise piiramiseks, tuginedes RahaPTS § 57 lg-tele 6 ja 8. RahaPTS § 57 lg 6 kohaselt võib RAB juhul, kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. RahaPTS § 57 lg 8 järgi käsitatakse kontol oleva vara puhul mh RahaPTS § 57 lg 6 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata. Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ja vara ei ole (enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud ka RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et ka RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.
8.RAB kehtestas 30.05.2023 ettekirjutusega nr 3-1/463-2 puudutatud isiku AS-is SEB Pank kontol olevale varale käsutuspiirangu 30 päevaks ja seda pikendati 28.06.2023 ettekirjutusega nr 3-1/541-2 60 päevaks. RAB-i 30.05.2023 ettekirjutusest nähtub, et käsutuspiirangu seadmine on vajalik seoses vara legaalse päritolu tõendamisega. RAB-i 28.06.2023 ettekirjutuse kohaselt ei ole puudutatud isik endiselt tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna puudutatud isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud, kestab haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks.
9.Halduskohus leidis õigesti, et RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused olid täidetud. RAB tõi halduskohtule esitatud taotluses piisavalt esile asjaolud, mis annavad alust kahtluseks, et puudutatud isiku AS-is SEB Pank kontol asuv raha võib olla kuritegelikku päritolu. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, võib kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta. RAB on oma kahtlusi täiendavalt põhjendanud 29.09.2023 vastuses. Ringkonnakohtu hinnangul on RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused endiselt täidetud. RAB on põhjendanud muu hulgas, miks ei ole puudutatud isiku seni esitatud selgitused ja dokumendid 6(11)
3-23-1813 kinnitanud vara legaalset päritolu või tõendanud selle tegelikku omanikku või kasusaajat. Viimaseid ei tõenda määruskaebuses esitatud väited vaidlusaluse vara omaniku ja päritolu kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seega pidada ka põhjendamatuks RAB-i täiendavate küsimuste esitamist puudutatud isikule.
10.RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses ja RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13). Rahapesu hõlmab tegevusi, mis on nimetatud RahaPTS § 4 lg-tes 1 ja 2. RahaPTS § 4 lgst 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist. RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. Seega ei laiene rahapesu koosseis rahapesusüüteo eelkuriteole, vaid eeldab üksnes eelkuriteo kui teatud sündmuse aset leidmise fakti tuvastamist (Riigikohtu 12.10.2018 määrus nr 1-17-5176, p 21). Eelneva tõttu ei saa nõustuda puudutatud isiku väitega, et halduskohus ei oleks saanud RAB-i taotlust rahuldada, sest praegusel juhul ei oleks kuritegu, mida uurida. RAB-i taotluses ja 29.09.2023 vastuses esile toodud asjaolude põhjal on jätkuvalt olemas põhjendatud kahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja esineb vajadus tagada selle säilimine, et vara oleks võimalik hiljem tegelikule omanikule tagastada.
11.Eelnevast tulenevalt jääb ühtlasi rahuldamata puudutatud isiku taotlus nõuda vastustajalt välja kõik haldusasja dokumendid HKMS § 122 lg 2 p 5 alusel. Haldustoiminguks loa andmine otsustatakse lihtmenetluses ja see ei eelda kogu haldusmenetluse toimiku väljanõudmist, vaid eeskätt seletuste ja tõenditega motiveeritud taotluse esitamist (HKMS § 264 lg-d 2 ja 4). Praeguses loaandmise menetluses ei tuvasta kohus käsutuspiirangu all oleva vara ebaseaduslikku päritolu ja selle tegelikku omanikku või kasusaajat, vaid teeb kindlaks piisava rahapesukahtluse olemasolu. RAB on seda kahtlust piisavalt põhjendanud, võttes arvesse ka puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väiteid. Seega ei ole kõigi haldusmenetluse materjalide esitamine asja õigeks lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2).
12.Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused. Kuigi vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab piirang vara säilimise ja selle rakendamine on ajaliselt piiratud. Ringkonnakohus nõustub RABiga, et puudutatud isiku määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, millest järelduks, et käsutuspiirangu kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt.
13.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus kontol olevale varale seatud käsutuspiirangut puudutavas osas rahuldamata ja halduskohtu 24.08.2023 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. II
14.Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset, menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks ning äri-, 7(11)
3-23-1813 autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks (HKMS § 79 lg 1 p-d 1, 3, 5). Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24). Seejuures ei õigusta juurdepääsu piiramist kohtumenetluses ainuüksi eriseadustes sätestatud alused haldusakti põhjenduste avaldamisele haldusmenetluses. Kuigi asjaomased alused peegeldavad avalikku huvi saladuse hoidmise vastu, tuleb kohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise huvist toimikuga tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus nr 3-21-2779, p 14 ja sealsed viited). Toimikuga tutvumise õigust piiratakse minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (HKMS § 88 lg-d 2 ja 3).
15.RAB on juurdepääsupiirangut taotledes tuginenud eeskätt RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1–3. Nimetatud sätete järgi on RAB-il õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist (RahaPTS § 55 lg 3 p 1); dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega (RahaPTS § 55 lg 3 p 2); see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses (RahaPTS § 55 lg 3 p 3). Nende sätete alusel ei saa aga RAB-i ettekirjutuse tegemise aluseks olnud faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi puudutatud isikule kajastamata jätmine olla üldreegel. Vastupidi, RahaPTS § 55 lg 3 sissejuhatavas lauses sätestatakse üldine reegel, mille järgi võib isik, kelle õigusi RAB-i ettekirjutus riivab, ettekirjutuse põhjendustega tutvuda. RAB-il on põhjenduste avaldamisest keeldumiseks küll üsna laialdased võimalused, kuid keeldumist õigustavad vaid RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud asjaolud. Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa üksnes viitest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega.
16.RAB taotles halduskohtus, et kohus piiraks puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu RAB-i 15.08.2023 taotluse punktidele 3.2–3.19, 4.4.1.1–4.4.1.5, 4.4.2.1–4.4.2.5, 4.5.2.2 ning RAB-i 30.05.2023 dokumendile nr 3-1/463-1 ja 28.06.2023 dokumendile nr 3-1/541-1, milles on kajastatud 30.05.2023 ja 28.06.2023 ettekirjutuste faktilised asjaolud. Kokkuvõtlikult pidas RAB juurdepääsu piirangut põhjendatuks RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1–3, § 53 lg 4, AvTS § 35 lg 1 p 12 ja KAS § 88 lg-te 1 ja 7 alusel. Halduskohus selgitas 24.08.2023 määruse põhjendustes, et RAB on juurdepääsupiirangu seadmist põhjendanud RahaPTS § 55 lg-s 3 toodud alustega ja pidas nendel alustel taotletud ulatuses dokumentidele juurdepääsu piiramist ka põhjendatuks.
17.Erinevalt halduskohust leiab ringkonnakohus, et juurdepääsu piiramine RahaPTS § 55 lg 3 p 2 alusel ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on oma praktikas varem korduvalt selgitanud, et nimetatud sätte alusel saab toimikuga tutvumist piirata juhul, kui RAB on põhistanud, et välisriigi rahapesu andmebüroo on keeldunud tutvumise loa andmisest (vt nt 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p13; 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061, p 13). Praegusel juhul ei ole RAB seda teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole juurdepääsu piiramine põhjendatud ka RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel. Kuigi dokumentide tutvustamisest RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ning kriminaalmenetlus ei pea toimuma Eestis, peaks sellele alusele tuginemiseks kriminaalmenetluse alustamine olema siiski ettenähtav või tõenäoline ning kriminaalmenetluse kahjustamise ohtu tuleks ka sisuliselt põhjendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061, p 13; 08.04.2022 määrus nr 3-212882, p 15, 07.09.2020 määrus nr 3-20-972, p 14). RAB-i 15.08.2023 taotluses ning 30.05.2023 8(11)
3-23-1813 dokumendis nr 3-1/463-1 ja 28.06.2023 dokumendis nr 3-1/541-1 on iseenesest kirjeldatud kuritegelikule tegevusele osutavaid asjaolusid ja tehtud viiteid ka kriminaalmenetlustele. RABi esitatud põhjendused on siiski liialt üldised ja nende põhjal ei ole võimalik aru saada, millises praeguses või tulevases kriminaalmenetluses oleks tõe väljaselgitamine ohus.
18.Puudutatud isikul toimikuga tutvumise piiramine ei ole põhjendatud ka AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Selle sätte järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. RAB-i arvates on sellest tulenevalt vaja varjata puudutatud isiku eest taotluses ja faktilisi asjaolusid kajastavates dokumentides esile toodud muude isikute nimesid ja andmeid, sest see võib kahjustada nende eraelu. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda RAB-i dokumendid muude isikute eraelu kohta üksikasjalikke andmeid. Samas võib arvata, et nimetatud isikud on puudutatud isiku esindajatele teada. Seega ei saa pidada nende isikute nimede ja andmete varjamist kaalukamaks kui puudutatud isiku õigust nendega tutvuda. Küll võib praegusel juhul AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel olla asjakohane menetluse kinniseks kuulutamine, nagu leidis ka halduskohus oma määruses.
19.Samuti ei saa juurdepääsupiirangu seadmisel pidada asjakohaseks RAB-i tuginemist KAS § 88 lg-tele 1 ja 7 põhjusel, et RAB-i dokumendid sisaldavad pangasaladust. RAB-i 15.08.2023 taotlus, 30.05.2023 dokument nr 3-1/463-1 ja 28.06.2023 dokument nr 3-1/541-1 sisaldavad eeskätt andmeid, mis on seotud puudutatud isiku enda pangatehingutega. Pangasaladuse hoidmise kohustuse eesmärk on aga eeskätt see, et krediidiasutusele teada olevad kliendi andmed ei satuks teiste isikute kätte (vt KAS § 88 lg 3). Seega võib ka KAS § 88 lg-tele 1 ja 7 tuginemine olla asjakohane eeskätt seoses menetluse kinniseks kuulutamisel, mitte puudutatud isiku eest teabe varjamisel.
20.Küll nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja RAB-iga, et toimikuga tutvumise õiguse piiramine on põhjendatud RahaPTS § 55 lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on RAB halduskohtule esitanud piisavalt põhjalikud selgitused, kuidas nimetatud õiguslik alus seostub konkreetse juhtumi asjaoludega (15.08.2023 taotluse p-d 4.4 ja 4.5). Kuigi halduskohus ei ole neid põhjendusi oma määruses kajastanud, ei tähenda see, et RAB pole neid esitanud. RAB-i esile toodud õiguslikud alused ja viited, milliste taotluse punktide sisu on RAB nende alusel palunud puudutatud isiku eest varjata, on nähtavad ka puudutatud isiku esindajale avaldatud taotluse versioonis. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et varjatav teave on selline, mille puudutatud isikule teatavaks tegemine võib seada ohtu rahapesu tõkestamise. Dokumentides sisalduva teabe põhjal saab isik teha järeldusi, millist infot ja millisest allikast on olnud võimalik RAB-il koguda ja missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks. RAB ei saa lisaks avaldada teavet, milliste välisriikide pädevate asutustega on menetluse raames koostööd tehtud, sest see annaks nt teavet, millistes riikides on rahapesukahtlusega seotud isikutel tuvastatud vara olemasolu. Sellise teabe tutvustamine võib aidata puudutatud isikul moonutada või varjata oma andmeid või tegevuse ümber korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist ning ohustada seeläbi avalikku korda. Sel põhjusel on praegu huvi saladuse hoidmise vastu kaalukam puudutatud isiku huvist toimikuga tutvuda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb RahaPTS § 55 lg 3 p 1 alusel keelduda puudutatud isikule ja tema esindajale tutvustamast RAB-i 15.08.2023 taotluse p 3.2–3.19 tervikuna, p 4.4.1.1 viiendat ja kuuendat lauset, p 4.4.1.4 alates teisest lausest, p 4.4.2.1–4.4.2.4 tervikuna ja p 4.5.2.1 kaht esimest lauset. Kuna RAB-i 15.08.2023 taotluse p-des 3.2–3.19 sisalduvad RABi 30.05.2023 dokumendi nr 3-1/463-1 p-des 1–12 ning 28.06.2023 dokumendi nr 3-1/541-1 pdes 1–11 ja 13–17 kajastatu, on järelikult ka viimastele juurdepääsu piiramine põhjendatud samal alusel ja samadel põhjustel. Puudutatud isikul ei ole küll võimalik esitada konkreetseid vastuväiteid RAB-i tuvastatule, mis ei ole talle teada (s.t mida ta saab üksnes oletada), kuid samas ei ole tal mingeid takistusi esitada oma tõendid, mis kinnitaksid, et tema pangakontol 9(11)
3-23-1813 oleva vara käsutamise piiramine ei saanud olla põhjendatud. Selle tõendamiseks, et käsutuspiirangu alusel kontol olev vara on legaalset päritolu ja kes on selle tegelik kasusaaja, ei vaja puudutatud isik vältimatult kogu teavet selle kohta, milliste andmete või asjaolude pinnalt on RAB-il tekkinud vara seaduslikus päritolus kahtlus. Seejuures nähtub asja materjalidest, et RAB on esitanud puudutatud isikule mitmeid täpsustavaid küsimusi.
21.Erinevalt halduskohtust ja RAB-ist leiab ringkonnakohus, et varjata ei ole vaja 15.08.2023 taotluse p 4.4.1.1, välja arvatud selle 5. ja 6. lauset, p 4.4.1.2, 4.4.1.3, 4.4.1.5, 4.4.2.5 tervikuna, p 4.4.1.4 esimest lauset ja p 4.5.2.1 kolme viimast lauset, sest nendes on esitatud üksnes üldsõnalised põhjendused teabe kinnikatmise vajaduse kohta. RAB-i 30.05.2023 dokumendis nr 3-1/463-1 ja 28.06.2023 dokumendis nr 3-1/541-1ei ole vaja varjata sissejuhatavat teksti ega resolutsiooni, samuti ei ole vaja varjata 28.06.2023 dokumendi nr 3-1/541-1 p 12 ja p 18 ning märkusi. Halduskohus on põhjendamatult piiranud ka juurdepääsu RAB-i 22.08.2023 vastusele kogu ulatuses. 22.08.2023 vastuses kohtunõudele ei ole RAB taotlenud vastuse (s.t kaaskirja) enda varjamist puudutatud isiku ja tema esindaja eest, vaid on seda taotlenud üksnes vastusele lisatud RAB-i 30.05.2023 dokumendi nr 3-1/463-1 ja RAB-i 28.06.2023 dokumendi nr 31/541-1 osas. RAB-i 22.08.2023 vastuses endas on esitatud üksnes viited juurdepääsu piiramist põhjendavatele õiguslikele alustele ilma neid konkreetsete asjaoludega sidumata. Seega ei ole alust varjata puudutatud isiku eest RAB-i 22.08.2023 vastust.
22.Eelnevast tulenevalt kohustab ringkonnakohus RAB-i esitama 5 tööpäeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest ringkonnakohtule 15.08.2023 taotlusest uus osaliselt kinnikaetud versioon ning 30.05.2023 dokumendi nr 3-1/463-1 ja 28.06.2023 dokumendi nr 3-1/541-1 kinnikaetud versioonid, milles ei ole kinni kaetud osad, mille varjamist ringkonnakohus ei pea põhjendatuks. Samuti tuleb RAB-il esitada uuesti 22.08.2023 vastus (kaaskiri). Nimetatud dokumentides võivad olla lisaks kinni kaetud RAB-i volitatud esindaja nimi ja kontaktandmed (vt põhjendusi allpool).
23.Kokkuvõttes piiras halduskohus puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu toimikule õiguspäraselt. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei olnud juurdepääsu piirangu seadmine põhjendatud kogu RAB-i taotletud ja halduskohtu määratud osas, ei tingi see määruskaebuse rahuldamist, sest põhiosas ei pea RAB-i 15.08.2023 taotluses kinnikaetud põhjenduste ja ettekirjutuste faktiliste asjaolude avalikustamist võimalikuks ka ringkonnakohus. Eelneva põhjal tuleb siiski muuta halduskohtu 24.08.2023 määruse resolutsiooni p 3, mis kõlab järgmiselt: „Seada X-le ja tema esindajale juurdepääsupiirang Rahapesu Andmebüroo poolt kohtule 15.08.2023 esitatud taotluse terviktekstile „1.2-175-1 15.08.2023 Väljaminev kiri“ ning Rahapesu Andmebüroo 30.05.2023 dokumendi nr 3-1/463-1 ja 28.06.2023 dokumendi nr 3-1/541-1 terviktekstidele, keelates neil tutvuda kohtutoimikuga neid dokumente puudutavas osas“. III
24.RAB taotleb ringkonnakohtus piirata puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu 29.09.2023 vastuse p-dele 2.26–2.36 RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel. Vastuse p-dele 2.26– 2.31, 2.34 ja osaliselt p-le 2.38 palub RAB lisaks piirata juurdepääsu ka AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel eraelu kaitseks. Samuti palub RAB jätta RahaPTS § 53 lg 4 alusel puudutatud isikule ja tema esindajale avaldamata 15.08.2023 taotluse ja 29.09.2023 vastuse koostanud RAB-i volitatud esindaja nime ja kontaktandmed. RAB on esitanud ringkonnakohtule 29.09.2023 vastuse versiooni, milles on vastav osa kinni kaetud ja mida võib puudutatud isikule ja tema esindajale avaldada.
25.Ringkonnakohus leiab, et RAB-i taotlus on põhjendatud 29.09.2023 vastuse p-de 2.26–2.27, p 2.28 esimese ja neljanda lause ning p-de 2.29–2.35 osas. Nagu ringkonnakohus eelnevalt 10(11)
3-23-1813 RAB-i 15.08.2023 taotluse kohta selgitas, on ka 29.09.2023 vastuse puhul juurdepääsu piiramine põhjendatud RahaPTS § 55 lg 3 p 1 alusel, kuid ei ole põhjendatud RahaPTS § 55 lg 3 p-de 2 ja 3 ega AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel (vt käesoleva määruse p-d 17–20). Ringkonnakohus lähtub eespool toodud põhjendustest ega asu neid siinkohal kordama. Lisaks on õigustatud puudutatud isiku ja tema esindaja eest varjata RAB-i volitatud esindaja nime ja kontaktandmeid RahaPTS § 53 lg 4 alusel, s.t põhjusel, et see on tunnistatud asutusesiseseks teabeks. Asjaolu, et puudutatud isik ei tea kohtule esitatud dokumentide koostaja nime ja kontaktandmeid, ei saa mõjutada tema võimalust oma õigusi kaitsta. Juurdepääsu ei ole aga vaja piirata 29.09.2023 vastuse p-le 2.28, v.a esimene ja neljas lause, ning p-dele 2.36 ja 2.38, sest nendes on esitatud üksnes üldsõnalised põhjendused teabe varjamise vajaduse kohta, seostamata neid konkreetsete asjaoludega. Seetõttu ei ole nendes punktides nimetatud teave selline, mille põhjal saaks teha selliseid järeldusi, mis võiks ohustada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist.
26.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus RAB-i taotluse osaliselt ja piirab HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg-te 2 ja 7 alusel puudutatud isiku ja tema esindaja õigust tutvuda RAB-i 29.09.2023 vastuse p-dega 2.26–2.27, 2.29–2.35, p 2.28 esimese ja neljanda lausega ning vastuses märgitud RAB-i volitatud esindaja nime ja kontaktandmetega. Ülejäänud osas jääb RAB-i taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et ei avalda menetlusosalistele teavet enne, kui ringkonnakohtu käesolev määrus on RAB-i 29.09.2023 vastusele juurdepääsu puudutavas osas jõustunud (HKMS § 88 lg 5). Määruse jõustumisel tuleb RAB-il esitada ringkonnakohtule 29.09.2023 vastus kujul, kus on juurdepääsupiiranguga teave ettenähtud ulatuses kinni kaetud. IV
27.RAB on taotlenud, et ringkonnakohus asendaks määruse avaldamisel isikute nimed tähemärkidega. Kuna halduskohus tunnistas praeguse haldusasja menetluse kinniseks, on ringkonnakohtu hinnangul RAB-i taotlus põhjendatud. Seega tuleb käesoleva määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku ja teiste määruses nimetatud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.