Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas 19.07.2023 tehtud kohtumääruse resolutsioonis on märgitud, et kaebaja taotleb Kaitseressursside Ameti 06.03.2023 ettekirjutuse 11-12.1/2023/1674 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamist ning sunniraha sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse (täiteasi nr 197/2023/1227) lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist. Kaebaja 14.07.2023 menetlusdokumendist (dtl. 26) nähtub siiski, et kaebaja soovis esitada üksnes täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamise nõude.

paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem

kättetoimetamine. Vastustaja on selgitanud, et kaebajale toimetati vaidlustatud ettekirjutus kätte KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud korras. Vastustaja on esitanud andmed oma dokumendihaldussüsteemist (dtl. 42), kust nähtub, et vaidlustatud ettekirjutus on kaebajale kättesaadavaks tehtud 06.03.2023 kell 14.14, kusjuures mingisugusel teadmata ajal on kaebaja talle edastatud dokumendi ka avanud. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuse kaebajale KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil edastanud. KVTS § 15 lõige 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Samas nähtub teisest vastustaja esitatud väljavõttest (dtl. 46), et vastustaja on vaidlusaluse ettekirjutuse või teavituse selle kohta edastanud kaebaja teadaolevale e-posti aadressile ning SMSiga kaebaja telefoninumbrile. Vastustaja on õigesti osutanud KVTS § 40 lg 1 punktile 1, mille kohaselt on kutsealusel kohustus teavitada KRA-d oma kontaktandmetest ja nende muutmisest. Sellest sättest tuleneb üheselt iga kutsealuse kohustus hoolitseda selle eest, et KRA-le oleksid teada tema kontaktandmed. KRA ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendiga tegelikult tutvunud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses, sealhulgas kohustus läbida ajateenistus ning osaleda selle eeldusena terviseseisundi hindamisel peab olema teada igaühele. Juba viidatud KVTS § 40 lg 1 punktist 1 tulenevalt peab iga kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas Kaitseressursside Amet oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Samas on KRA veenvalt selgitanud, et toimetab asjassepuutuvaid dokumente kätte ka muudel viisidel, kui kutsealune on oma muud kontaktandmed teatanud. KRA-l e ole kohustust toimetada kätte dokumente paberil tavapostiga. See, et isikul puudub võimalus Eesti teabevärava teenuse kasutamiseks või talle aadressile [email protected] saadetud kirjade lugemiseks, ei ole tänapäeval tõsiselt võetav väide, ent isegi kui see konkreetse kutsealuse puhul mingisugustest erilistest asjaoludest tingituna nii on, siis on tema enda ülesanne sellest KRAd teavitada ning leppida KRA-ga kokku mingi muu meetod, kuidas talle dokumente reaalselt kätte toimetada saab. Seejuures muude kättetoimetamisviiside kasutamine ei välista paralleelselt dokumentide kätte toimetamist KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. KVTS § 15 lõike 1 regulatsiooni eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistuskohustuslane ei saaks oma seadusest tulenevatest kohustustest kõrvale hoida ning suhtuks seejuures hoolsalt kohustusse olla KRA-le igal ajal kättesaadav. Kuivõrd vaidlusalune ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 05.04.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama.

kaebajat teavitanud. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbi viimisel tuleb siiski täita haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) § 53 lg 1 punktist 2 ning § 40 lõikest 2 sätestatud kohustused, kuna asendustäitmise ja sunniraha seadus (edaspidi „AtSS) ei sätesta neist kohustustest erandit. Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuses, et „[t]ulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha AtSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. Ka KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Sellest järeldub, et juhul kui ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik muuhulgas selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist (AtSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Riigikohus tõdes eelviidatud lahendis samuti, et isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta.

käesoleva asja puhul ei ole mingisugust mõistlikku vaidlust selles, et kaebaja ei ole vaidlustatud ettekirjutust täitnud. Küll aga ei tulene Riigikohtu seisukohast, et sunniraha rakendamise menetluse alustamise olulisus saaks sõltuda sellest, kas adressaat on (või võib olla) ettekirjutusega pandud kohustuse täitnud või mitte. Riigikohus pidas oluliseks ka seda, et isikule oleks antud võimalus sunniraha tasuda ilma et ta peaks kandma selle sundtäitmisega seotud kulusid. Asjaolu, et AtSS näeb ette sunniraha täitmisele pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, ei luba mõistlikult järeldada, et nende täitemenetlusega seotud kulude tasumine on sunniraha rakendamisel paratamatu. Mõistagi on kaebaja varasemat käitumist silmas pidades tõenäoline, et ta ei oleks sunniraha vabatahtlikult tasunud, ent vähemalt on võimalik, et saades vastava teate, oleks ta selle tasunud. Seetõttu on sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.