MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri 21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023““ punktide 2.12. ja 2.14. tühistamiseks ning kultuuriministri kohustamiseks taotlusi uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja Allar Kaasik Vastustaja – Kultuuriminister, volitatud esindaja Mari Kõrtsin
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“ alusel avanes heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise 2023. a taotlusvoor.
2.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 15.12.2022 taotlusvooru „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023“ taotluse nr 7-2/5861 projekti nimetusega „X. X residentuur“ ning taotluse nr 7-2/5869 projekti nimetusega „Y. Y-Y kantaat ÜKS PÄEV“. Taotluse nr 7-2/5861 (taotlus I) kohaselt soovis MTÜ David Oistrahhi Festival projekti „X. X residentuur“ eesmärgi täitmiseks 6600 euro suurust toetust. Taotluse nr 7-2/5869 (taotlus II) kohaselt soovis MTÜ David Oistrahhi Festival projekti „Y. Y-Y kantaat ÜKS PÄEV“ läbiviimiseks 4330 euro suurust toetust. Taotlustel olid vormilised puudused, millest MTÜ-d David Oistrahhi Festival teavitati. MTÜ David Oistrahhi Festival kõrvaldas taotluse I puudused 06.01.2023 ning taotluse II puudused 04.01.2023.
3.Kultuuriminister otsustas 21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023““ punktidega 2.12 ja 2.14 jätta vastavalt MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus I ja taotlus II rahuldamata. Kultuurimister lähtus käskkirja andmisel komisjoni 16.01.2023 koosoleku protokollis nr 21.9/2023_11 ja 07.03.-08.03.2023 e-koosoleku protokollis nr 2-1.9/2023_18_1 toodud põhjendustest. Komisjoni protokollide põhjendused olid järgmised. 1) Komisjon lähtub taotluste hindamisel kultuuriministri 12.11.2018 määrusest nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“ ja kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitatud taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodikast. Taotlusvooru eelarve on 215 000 eurot. Programmi vooru laekus 52 taotlust kogusummas 397 966 eurot. Komisjon teeb ettepaneku toetada 37 projekti kogusummas 215 000 eurot. 2) Esitatud taotluste analüüsi ja arutelu alusel tegi komisjon kultuuriministrile ettepaneku jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus I rahuldamata (16.01.2023 koosoleku protokolli nr 2-1.9/2023_11 punkt 2.6.). Komisjon leidis, et taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Helilooja on tunnustatud, samas on keeruline hinnata tellitava uudisteose valdkondlikku mõju, sest pole teada, kas teos jõuab ka teiste kollektiivide repertuaari. Komisjoni hinnangul ei saa ministeerium toetada teose kättesaadavaks ja avalikuks tegemist EMIKi kaudu, seda saavad teha vastavad organisatsioonid ise. Taotleja meeskonna suutlikkuse osas toodi välja, et tugistruktuur kattub koostööpartneritega, kuid nende täpne panus turundusel ja administreerimisel ei kajastu eelarves. Projekti ettevalmistuse ja läbimõelduse osas märgiti, et taotluses ei ole märgitud taasesitusi, mis on aga tõenäolised, kui noodid lähevad avalikku kasutusse. Projekti teavitustegevus on seotud festivalide turundusja kommunikatsiooniplaaniga, ent taotluses puudub info sihtrühmade, neile edastatava info ja ajalise plaani kohta. Puudub teave turundus- ja kommunikatsiooniväljunditest, mis aitaksid väärtustada helilooja loomingulist tegevust ja pärandit ning tõsta avalikkuse teadlikkust konkreetsest heliloojast. Projekti üldine ettevalmistuse kvaliteet on pigem madal. Taotluse fookus ehk mil määral on tegu residentuuri, mil määral uudisteose tellimisega, on ebaselge. Taotlusele ei ole lisatud X. X nõusolekut kirjastamiseks, juttu on vaid uudisteose tellimisest. Eelarve on osaliselt realistlik, omafinantseering on piisavas mahus. Lähtudes hindamismetoodika punktist 1.15., peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st. Taotluse lõplik punktisumma (koondhinne) on 59,67 punkti, seega ei kuulu taotlus rahuldamisele.
2(10)
3-23-890 3) Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus II rahuldamata (16.01.2023 koosoleku protokolli nr 2-1.9/2023_11 punkt nr 2.8). Komisjon leidis, et taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Komisjoni hinnangul on taotluses nimetatud teose digitaliseerimise mõju eesti rahvuskultuurile, muusikaelule ja valdkonnale tervikuna keskmine. Taotleja erialane ja juhtimisalane kogemus on pikaajaline. Koostööpartnereid on pigem vähe ning eelarve tulude poolel nende panus puudub. Koostööpartnerina ei ole välja toodud Eesti Muusika Infokeskust, kelle kaudu kavandatakse digitaliseeritud noodimaterjali levitada. Projekti üldine ettevalmistustase on pigem keskmine. Taotluses ei ole välja toodud konkreetset plaani digitaliseeritud teose edasise käekäigu kohta. Teavitustegevuste roll on antud levitajale, ent ei ole täpsustatud, millised on taotleja ootused. Finantsinformatsiooni osas puuduvad kirjastaja hinnapakkumised. Kirjastamisluba on esitatud e-kirjana ega ole allkirjastatud. Eelarve on realistlik ainult teatud kulu- ja tuluridade osas. Kõik kulud ei ole põhjendatud. Puuduvad hinnapakkumised, mistõttu on kuluefektiivsuse hindamine raskendatud. Taotluse lõplik punktisumma on 64 punkti, seega ei kuulu taotlus rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 23.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse kultuuriministri 21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023““ punktide
2.12.ja 2.14. tühistamiseks ning kultuuriministri kohustamiseks taotlusi uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Toetuse saamiseks esitatud taotluste rahuldamata jätmine rikub kaebaja subjektiivseid õiguseid. Käskkirja andmisel, sh kultuuriministrile ettepaneku teinud komisjoni töös, on rikutud haldusmenetluse põhimõtteid. Kultuuriministri käskkiri on haldusakt, milles puuduvad mistahes põhjendused kaebajale taotluste mitte eraldamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt peavad haldusaktis sisalduma põhjendused, kui isiku subjektiivseid õigusi mingil viisil piiratakse. Vaidlusalune käskkiri on tervikuna umbmäärane, raskesti arusaadav ja läbipaistmatu, seega on kaebaja suhtes koostatud suvaakt, mida oleks kohtus võimalik arusaadavalt vaidlustada. Jääb mõistmatuks, miks vastustaja ei anna võimalust toetuste eraldamise/mitte eraldamise kohta, sh hindamiskomisjoni dokumentidele vaiet esitada, ehkki tegemist on haldusmenetlusega. Vaide esitamise viite puudumine (sh protokollides ja käskkirjas) on oluline rikkumine vastustaja poolt. Kaebaja esindaja ei ole õigusteadmisi omav isik, vaid interpreet, mistõttu tal on niigi raske seadustes orienteeruda. Vastustaja ei ole kaebajale teabenõude korras nõutud dokumente esitanud. 2) Käskkirjas puuduvad põhjendused kaebajale toetuste mitte eraldamiseks. Käskkirja kohaselt lähtus vastustaja otsuse tegemisel kultuuriministri 12.11.2018 määrusest nr 5, kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitatud taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodikast ning 01.11.2022 käskkirjaga nr 176 „Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamiskomisjoni moodustamine“ moodustatud komisjoni 16.01.2023 koosoleku protokollist nr 2-1.9/2023_18 ja 07.03-08.03.2023 e-koosoleku protokollist nr 2-1.9/2023_18_1. Käskkirjas sisalduv kaudne ja umbmäärane viide komisjoni protokollidele ei ole piisav. Haldusakti adressaadi kohustuseks ei ole otsida protokollidest nõuandvaid hinnanguid ja erinevaid dokumente omavahel kokku siduda. Komisjoni ettepanek pidanuks olema nõuandvaks ettepanekuks, kuid kujunes ministri käskkirja alusdokumendiks. Sealjuures ei ole 16.01.2023 protokollis kajastatud lahtri „eraldatud toetus“ sõnastusest lähtudes võimalik järeldada komisjoni nõuandvat või soovituslikku ettepanekut. Minister on õigusvastaselt delegeerinud enda kohustused hindamiskomisjonile, mis tähendab, et komisjon on asunud ministri rolli ning on teinud otsused ministri eest ja tema nimel. Minister koostas käskkirja üks-üheselt nii nagu 3(10)
3-23-890 hindamiskomisjon ette kirjutas ega kontrollinud komisjoni nõuannete objektiivsust ja arvamuste õigsust kaebaja suhtes tehtud järelduste osas. 3) Komisjoni töö on olnud vastuolus HMS-ga. Komisjoni tööst võtsid osa haldusmenetluse lahendist huvitatud inimesed (6-liikmelisest komisjonist 5 liiget), kes oma huvitatust lõpptulemusest tõendasid allkirjaga. See tähendab, et ka huvitatud liikmed osalesid otsuste tegemisel konsensuslikult ning neile eraldati 56,2% kogu taotlusvooru eelarvest. Maksumaksja raha jagamine siseringis rikub kõigi teiste taotlejate subjektiivseid õigusi. Kaebaja taotluste hindamine komisjoni poolt on olnud üldsõnaline ja läbipaistmatu. Komisjoni protokollist ei selgu, kuidas kujunes kaebaja taotluste lõpphinne. Nõuandva komisjoni hinnang on asjatundmatu. Puudustena välja toodud väidete juures ei näidata vastavate väidete osakaalu ja arvutamise tehinguid, mille tulemusena kujunes konkreetse kriteeriumi hinne ja sellest johtuvalt lõpphinne. Arvestades, et taotluse II puhul jäi toetuse saamisest puudu vaid 1 punkt 65-punktilisest lävendist, on põhjust käsitleda ministri otsust kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena. 4) Taotluse I projektis toodud heliloojal on Eesti Muusika Infokeskusega (EMIK) leping, st kõik EMIK-sse müügile jõudnud teoste levitamine Eestis ja välisriikides on garanteeritud. Taotluses II märgitud teose digitaliseerimise mõju on hinnatud rahvuskultuurile ja valdkonnale tervikuna keskmiseks. Kaebaja tugineb aga muusikateadlase F. F hinnangule, leides, et 1984. a valminud Y. Y-Y kantaat „Üks päev” täitis puuduva lüli tollases heliloomingus, mistõttu on teose osatähtsus tervikuna ainulaadne. Komisjoni hinnangus on olulised faktivead, nt mõlemas taotluses on selgelt esitatud noodigraafika Eestis kehtivad hinnad, olenemata sellest, kes teostab noodigraafika. Toetust paluti uute teoste loomiseks ja juba väärtuslikuks osutunud teoste noodigraafika teostamiseks. Hinnangus on aktsent teoste ettekannetele ja hilisemale levitamisele, millele ei ole toetust palutud.
2.Kultuuriminister palub 02.05.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 176 (dtl 360). Eeltoodu ei välista ministeeriumi ametnike eeltööd ja eelvaliku tegemist ning komisjoni tehtavat taotluste sisulist hindamist. Komisjon, kuhu kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid, on nõuandev organ, kes võtab taotluste hindamisel arvesse nii taotluses sisalduva kui ka taotlejalt hindamise käigus küsitud lisateabe, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. Komisjon kohtus 16.01.2023 koosolekul, kus vaadati ja arutati läbi kaebaja esitatud taotlused. Koosolekutel toimunud arutelu käigus hinnati taotluste tugevusi ja nõrkusi määruse nr 5 § 12 lg 2 alusel sätestatud kõigist hindamiskriteeriumidest, lähtudes taotlusvooru hindamismetoodikast. Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta. Otsuse tegi minister, lähtudes komisjoni ettepanekutest. Kaebaja esitatud taotluste suhtes tehtud ettepanekud koos põhjendustega protokolliti. Vastustajal ei ole põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes ega professionaalsuses. Kuigi komisjon on nõuandev organ ning teeb ministrile vaid ettepaneku taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta, ei ole ministril põhjendatud alust jätta ettepanekut arvestamata, kui see vastab kõikidele seaduse ja määruse nõuetele. Käskkirja allkirjastades kinnitab minister, et käskkirjas, sealhulgas protokollis kirjeldatu, väljendab tema tahet. 2) Haldusakti põhjendused ei pea ilmtingimata olema haldusaktis veel kord eraldi välja toodud, kui neile on viidatud. Käskkirjas sisalduvad viited hindamiskomisjoni protokollidele
4(10)
3-23-890 on selged ja täpsed. Protokollis sisalduvad põhjendused on vaidlustatavad käskkirja kui haldusakti raames. Vaide esitamise keeld tuleneb HMS § 71 lg-st 2. Kultuuriministeeriumi üle teostab järelevalvet Vabariigi Valitsus ning sellest tulenevalt tuleb Kultuuriministeeriumi poolt tehtud otsuste osas pöörduda otse kohtusse. Kaebajale on tema taotluste osas koostatud põhjendused edastatud arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks, haldusakt koos protokollidega on kaebajale kätte toimetatud ning on vastatud ka kaebaja teabenõudele (lisad nr 8-10, dtl 361-1105). Selline menetlus on õiguspärane ja kooskõlas haldusmenetluse seadusega, taotlusvoorus on järgitud ka korruptsioonivastase seaduses, määruses ja selle alusel kehtestatud hindamismetoodikas sätestatud menetluskorda ja põhimõtteid. 3) Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Tegemist on riigi vabatahtlikult antava toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest ning mille eesmärk on määruse nr 5 § 2 lg 1 kohaselt väärtustada eesti heliloojaid ja heliloomingut, rikastada uue heliloomingu kaudu eesti muusikaelu ning talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste ning tagada nende kättesaadavus, samuti muusikavaldkonnale oluliste teatmeteoste, kultuuriuurimuste, monograafiate jms ilmumine. Toetuse andmise tulemusena on loodud ja avalikult esitatud uusi heliteoseid ning ilmunud on uued muusikaalased väljaanded. Vastustajal on sellise vabatahtliku toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse kontrollimisel. Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 215 000 eurot, kuid vooru laekus 52 taotlust kogusummas 397 966 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on eelarvest suurem, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. Taotluste eeldatava tiheda konkurentsi olukorras tuleb ka headel ja toetust väärivate projektide korral leppida, et suur osa taotlustest jäävad rahuldamata ning ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda just oma taotluse rahuldamist. 4) Vaidlustatud ministri käskkiri (sh arvestades kollegiaalset eeltööd) on nõuetekohaselt põhjendatud ja vastab kaalutlusõiguse reeglitele. Vastustaja on taotluste menetlemisel ja hindamisel seotud määruse ja selle alusel kehtestatud hindamismetoodikaga. Kaebaja taotlusi hinnati määruse nr 5 § 12 lg-s 2 sätestatud hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel ning kooskõlas kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitatud taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodikaga (dtl 352-358). Hindamismetoodika p 1.15. kohaselt peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks olema taotluse lõplik punktisumma 100 punktist vähemalt 65. Kaebaja taotluse I lõplik punktisumma on 59,67 punkti ning taotluse II punktisumma 64 punkti. Hindamiskomisjoni hindamistulemuste ning hindamismetoodika punktide 1.15 ja 1.20 alusel ei kuulu kaebaja taotlused rahuldamisele. Kaebaja taotluse kohta on toodud põhjendused iga hindamiskriteeriumi lõikes koos taotluste oluliste tugevuste ja nõrkustega, millega lõpphinnangu kujundamisel arvestati. Kõigi komisjoniliikmete hinnangute tulemusel kujundas komisjon ühiselt lõpliku pingerea. Otsused (sh koondhinded) võeti vastu konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. Taotluste hinded kujunesid kõikide hinnangute kogumis. Vastustaja põhjendused haldusmenetluses ja täiendavad selgitused kohtumenetluses on piisavad, arvestades vastustaja laia kaalutlusõigust ning taotluste eelarvet ületavat suurt konkurentsi. Kohtu kontroll kaalutlusotsuste tegemisel on piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja seotus põhiõigustega on vähene, taotlusvooru eelarve on ilmselgelt piiratud, vaidlus on olulises osas esteetilise iseloomuga ning põhjenduste täiendamine on võimalik ka kohtumenetluses. 5) Taotluse I hindamisel on komisjon hinnanud taotluse üldist ettevalmistuskvaliteeti madalaks, kuivõrd taotlusest ei selgu, milleks täpselt toetust taotletakse. Taotluses on kokku pandud mitmed erisuunalised tegevused, millest üheks on heliloojalt tellitav uudisteos ja teiseks helilooja kahe teose redigeerimine. Sellest tulenevalt oli tellitavate uudisteoste valdkondliku mõju hindamine raskendatud. Lisaks ei ole heliloojal EMIK-ga sellist kokkulepet, et kirjastatakse ja levitatakse kõik teosed – kirjastatakse ja levitatakse vaid neid,
5(10)
3-23-890 mille helilooja ise välja valib ja neile saadab. Taotluses ei ole esitatud kokkulepet helilooja ja EMIK-i vahel nende konkreetsete teoste levitamiseks. Erinevalt kaebaja öeldust ei saanud komisjon seega kindel olla, et need teosed kindlasti kirjastatakse ning see väljendub ka hinnangus. Koostöö EMIK-ga ei ole puudus, puuduseks on pigem projekti suunitlus ja ettevalmistus. Taotlusvoor on keskendunud uudisteoste tellimise puhul helilooja töö tasustamisele või trükiste väljaandmisele. Taotluses oleva info põhjal on projekti puhul pigem tegu noodigraafika ettevalmistamisega ilma fikseeritud väljaandmise ja levitamise kokkuleppeta. Oma hinnanguga on komisjon soovinud öelda, et teose kättesaadavaks tegemisel ja levitamisel ei piisa taotlusvooru raames ainult EMIK-i kaasamisest, taotleja peab neid tegevusi ka ise tegema. Jääb ebaselgeks, milles seisneb taotluse I faktiviga noodigraafika kulude osas. Kuigi noodigraafika töö teostamise turuhinnad on välja toodud, ei ole taotlustes täpsustatud, kes töid teostab ega lisatud tööde teostaja hinnapakkumisi. Noodigraafika puhul on elektroonilises programmis partituurist partiide loomine suhteliselt automatiseeritud tegevus, mistõttu on oluline taotluses välja tuua noodigraafika tööde detailsem hinnapakkumine, et hinnata selle kuluefektiivsust ja realistlikkust. 6) Taotluse II kohta antud hinnang teose digitaliseerimise mõjule on antud, lähtudes taotluses esitatud informatsioonist. Komisjon on toonud puudusena välja digitaliseeritud teose edasise käekäigu (taasesituste, levitamise jms) plaani puudumise. Isegi kui ajalooliselt on tegu olulise teosega, nagu on kirjeldatud F. F artiklis, siis nimetatud edasise plaani puudumise tõttu ei saa olla kindel, et see mõju ka realiseerub. Komisjon on hinnanud digiteerimise ehk noodigraafika ettevalmistamise puhul teoste ettekandeid ja hilisemat levitamist. Peamiselt vaadeldi, kas need teosed pääsevad ka teiste kollektiivide püsirepertuaari. Kui need jäävad noodigraafika ettevalmistaja arvutisse, ei taga see neile ligipääsu ja projekt ei täida taotlusvooru eesmärke, peamiselt kättesaadavust määruse nr 5 § 5 lg 1 kohaselt. Heliloomingu toetuse taotlemisel tuleb taotluses mh kirjeldada teose esiettekandega seonduvat (aeg, koht, esitaja, partnerid jms), samuti esitada info võimalike taasesituste kohta, mistõttu on oluline ettekandeid ja hilisemat levitamist hinnata ka juhul, kui nendeks tegevusteks toetust ei küsita. 7) Konsensus hinnangute andmisel tähendab, et kõik komisjoni liikmed, kellel oli konkreetse taotluse osas õigus hinnangut anda, andsid selle üksmeelselt. Kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti, komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele hinnangut või seisukohta anda. Komisjoni koosoleku ajal viibis ruumis mitu ministeeriumi teenistujat, kes komisjoni töös ei osalenud, kuid aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust, sh seda, et taotlusest huvitatud isikud konkreetse taotluse hindamise ajaks ruumist lahkuksid. Sellest tulenevalt ei ole vastustajal alust kahelda komisjoniliikmete erapooletuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
5.Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud kultuuriministri 21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023““ punktid 2.12. ja 2.14., millega jäeti kaebaja taotlused rahuldamata.
6(10)
3-23-890
6.Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nii toetuse sätestamist kui ka toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on riigi antava vabatahtliku toetusega ning põhiseadusest ei tulene sellise toetuse andmise kohustust. Toetusi rahastatakse avalikest vahenditest, mistõttu tuleb vastustajal väga laia kaalutlusõiguse alusel nii seada toetuse saamise tingimused kui ka kontrollida taotluste vastavust. Vastustajal tuleb otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse saamise tingimustele. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarvet, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. Sealjuures tuleb toetuse taotlejal arvestada võimalusega, et tiheda konkurentsi korral ei ole tema projekte võimalik toetada. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda oma taotluste rahuldamist.
7.Arvestades vaidluse asjaolusid ning tõsiasja, et vaidlusaluse toetuse andmine toimub kaalutlusõiguse alusel ja taotluste hindamisel on ulatuslik hindamisruum, on ka kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Kehtestatud toetusmeetme korral saab kaebaja nõuda ennekõike menetlusnormide järgimist ning kaalutlusõiguse korrektset teostamist ja hindamisreeglite järgimist.
8.Kaebaja taotluste osas otsuse tegemisel kehtis kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 22.10.2022 jõustunud redaktsioon, mille § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kultuuriminister jättis vaidlusaluse käskkirjaga kaebaja taotlused I ja II rahuldamata. Kaebaja leiab, et kuna kultuuriminister tugines haldusakti andes hindamiskomisjoni hinnangutele, on käskkiri õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu. On selge, et haldusorgani juht ei pea haldusmenetlust ise algusest lõpuni läbi viima (HMS § 8 lg 2). Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse nr 5 § 12 lg-d 1 ja 5). Hindamiskomisjon moodustati kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 176 (dtl 360). Kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitati taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika (dtl 352-358), mille esimene peatükk reguleerib komisjoni töökorda. Vastavalt hindamismetoodikale on komisjon kuni 7-liikmeline ja moodustatakse valdkonna ekspertidest ja ministeeriumi esindajatest (p 1.2.). Komisjoni töövormiks on koosolek (p 1.5.). Komisjon tegi ministrile ettepanekud protokollides.
9.Vaidlusalune käskkiri sisaldab viidet nii komisjoni 16.01.2023 protokollile nr 2-1.9/2023_18 kui ka 07.03-08.03.2023 e-koosoleku protokollile nr 2-1.9/2023_18_1. Kuna viimane protokoll on seotud ühe taotleja taotlusvoorus loobumisega, tegi komisjon ettepaneku suurendada toetussummat neil taotlejatel, kelle varasemalt hinnatud lõplik punktisumma oli vähemalt 65 punkti. Seega on koosoleku protokollidest sisust nähtav, et hindamiskomisjon tegi ministrile kaebaja taotlusi puudutavas osas ettepanekud 16.01.2023 protokollis nr 2-1.9/2023_18 (dtl 152-233).
10.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlus puudub selles, et protokoll (s.o kaebajat puudutav protokolli väljavõte) oli kaebajale kättesaadav (taotluse I osas 28.02.2023 kirjavahetus kaebajaga, dtl 361-362; taotluse II osas kirjavahetus kaebajaga 28.02.2023, dtl 363). Tegemist on selgete ja konkreetsete viidetega, mis on arusaadavad ning üheselt mõistetavad.
7(10)
3-23-890
11.Lisaks arvestab kohus, et praegusel juhul ei ole tegu kaebaja suhtes koormava haldusakti andmisega, vaid riigi poolt antava soodustusega, millega ei tagata isiku põhiõigusi ja kus hindamine sõltub ka subjektiivsetest kaalutlustest. Seega ei ole etteheidetav, et vastustaja piirdus vaidlustatud käskkirja põhjendamisel viidetega hindamiskomisjoni protokollile, kus iga kriteeriumi lõikes sisaldusid peamised põhjendused ning toodi välja taotluse olulisemad tugevused ja nõrkused, millega lõpphinnangu kujundamisel arvestati.
12.Asjakohatu on etteheide, et käskkirjas ei sisaldunud viidet vaide esitamise võimalusele. Kõigi haldusorganite tegevusi ei olegi võimalik vaidega vaidlustada. Praegusel juhul oli vaide esitamise võimalus välistatud haldusmenetluse seadusega – HMS § 71 lg 2 kohaselt ei saa esitada vaiet sellise haldusorgani akti või toimingu peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Kultuuriministeeriumi ja kultuuriministri üle teostab järelevalvet Vabariigi Valitsus (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 94), mistõttu ei saa isik vastavas haldusmenetluses kaitsta oma õigusi vaide esitamisega, vaid saab kultuuriministri käskkirja vaidlustada otse halduskohtus. Vaide esitamise võimaluse puudumine ei ole kaebajat takistanud kohtusse pöördumast ega tema õigusi muul viisil riivanud.
13.Kaebaja on ette heitnud, et hindamiskomisjoni töökorraldus rikub haldusmenetluse põhimõtteid. Samas nähtub, et koosolekul toimunud arutelu käigus hinnati kaebaja taotluste tugevusi ja nõrkusi. Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta ning otsuse tegi minister, lähtudes komisjoni ettepanekust. Kõik hindamiskomisjoni ettepanekud koos põhjendustega protokolliti. Vastustaja on ka selgitanud, et vajadusel (s.o huvide konflikti esinemise korral) taandas komisjoni liige end ning konkreetse taotlusega seotud arutelul ega hääletamisel ei osalenud. Selline taandumiste olukord nähtub kohtule ka 16.01.2023 koosoleku protokollist.
14.Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirja sisulise õiguspärasuse hindamisel on võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi. Taotluste rahuldamise üle otsustamisel on tegu haldusorgani hinnangulise otsusega, kus selline hindamine eeldab ka spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja nendel baseeruvaid prognoose ning kõnealune riive ei ole intensiivne. Seega saab kohus kontrollida, ega vastustaja tegevus ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige, st kaebaja taotlusele antud hinnangu sisuline kontroll on piiratud ilmselguse kriteeriumiga – kaebaja taotluse hinde õigusvastasuse saab kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendusteta.
15.Vastustaja hindas kaebaja taotlust määruse nr 5 § 12 lg 2 kriteeriumite alusel. Nimetatud sätte kohaselt hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide ja osakaalude kohaselt: tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele, moodustades 40% maksimaalsest koondhindest (p 1); taotleja meeskonna suutlikkus, moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 2); tegevuste ettevalmistus ja läbimõeldus, moodustades 30% maksimaalsest koondhindest (p 3); tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus, moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 4).
16.Komisjoni protokollist nähtub, et komisjoni hinnangul vastavad kaebaja esitatud taotlused määruse nr 5 nõuetele, kuid komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulunud need rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei olnud võimalik projekte toetada. Protokolli väljavõttest ei nähtu küll määruse nr 5 § 12 lg-s 2 iga sätestatud kriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut,
8(10)
3-23-890 kuid vastustaja esitatud tabelist nähtuvalt on hindamiskomisjon loetletud kriteeriumide osas kaebaja esitatud taotlusi hinnanud – hindamiskomisjoni koosoleku hindamistabelist nähtuvalt on erinevate kriteeriumide lõikes kaebaja taotlusi hinnatud ja neist nähtub, kuidas on kaebaja taotlustele hinded kujunenud (vastustaja vastuse lisa nr 5, dtl 246-335).
17.Iga kriteeriumi puhul konkreetse arvutuskäigu väljatoomine ei ole taotlusvooru olemust arvestades nõutav ning eelduslikult ka mitte võimalik, kuna hinnangud ei ole tehete abil väljendatavad, sõltudes suuresti subjektiivsetest kaalutlustest. Hindamistabel on kaebajale edastatud 11.03.2023 vastusega teabenõudele (dtl 367 ja 473-562). Taotlust I on hinnatud hinnetega 3,33; 3,33; 2,33 ja 3,00; kaalutud keskmine 2,98. Taotlust II on hinnatud hinnetega 3,00; 4,00; 3,33 ja 2,67; kaalutud keskmine 3,20. Viimati nimetatud projekti keskmiseks koondhindeks kujunes 64 punkti, mis sellise tulemusega ei olnud ainus projekt, mis napilt alla lävendi jäi – vahemikku 64-65 punkti jäävaks hinnati kokkuvõttes 5 projekti. Ainuüksi napilt lävendi alla jäämine ei ole eraldiseisvaks aluseks, mis saaks kinnitada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.
18.Vastustaja on lisaks 16.01.2023 protokollis kajastatule selgitanud kaebusele vastates kaebaja taotlustes esinenud puudusi ning seda, et taotlusvoor on keskendunud uudisteoste tellimise puhul helilooja töö tasustamisele või trükiste väljaandmisele. Taotluse I osas on vastustaja põhjendanud, et taotluses olid kokku pandud erisuunalised tegevused – heliloojalt tellitav uudisteos ja helilooja kahe teose redigeerimine –, mistõttu oli tellitavate uudisteoste valdkondliku mõju hindamine raskendatud. Vastustaja on selgitanud ka seda, et kui ka heliloojal on EMIK-ga kokkulepe, siis kirjastatakse ja levitatakse vaid neid teoseid, mille helilooja ise välja valib ja neile saadab, kuid taotlusele ei olnud lisatud vastavat kokkulepet helilooja ja EMIK-i vahel konkreetsete teoste levitamiseks. Seega ei saanud komisjon kindel olla, et need teosed kindlasti kirjastatakse. Vastustaja selgitustest nähtuvalt oli taotluses oleva info põhjal selle projekti puhul pigem tegemist noodigraafika ettevalmistamisega ilma fikseeritud väljaandmise ja levitamise kokkuleppeta, kuid kuna noodigraafika on automatiseeritud tegevus, tulnuks kaebajal tööde detailsem hinnapakkumine taotluses välja tuua, et komisjon oleks saanud hinnata selle kuluefektiivsust ja realistlikkust.
19.Taotluse II osas on vastustaja märkinud, et komisjon tõi puudusena välja digitaliseeritud teose edasise käekäigu (taasesituste, levitamise jms) osas plaani puudumise. Vastustaja on põhjendanud, et isegi kui võib jaatada kaebaja viidatud muusikaeksperdi hinnangut taotluses nimetatud teose olulisusest, siis taasesituste ja levitamise edasise plaani puudumise tõttu ei saanud olla kindel, et see olulisus/mõju ka realiseerub. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et komisjoni poolt hinnatud noodigraafika ettevalmistamise aspekt oli asjakohane, vaatlemaks teose pääsemist ka teiste kollektiivide püsirepertuaari – kui need jäävad noodigraafika ettevalmistaja arvutisse, ei taga see teistele ligipääsu ja projekt ei täida taotlusvooru eesmärke, peamiselt kättesaadavust määruse nr 5 § 5 lg 1 kohaselt. Heliloomingu toetuse taotlemisel tuli muuhulgas taotluses kirjeldada ka teose esiettekandega seonduvat, nt aeg, koht, esitaja, partnerid jms (määruse nr 5 § 5 lg 4 p 9), samuti esitada info võimalike taasesituste kohta, mistõttu oli oluline ettekandeid ja hilisemat levitamist hinnata ka juhul, kui nendeks tegevusteks toetust ei küsita.
20.Käskkirjas viidatud 16.01.2023 protokollist ja vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitustest nähtuvad kohtule kaalutlused, mida komisjon toetuse jagamiseks ettepanekut tehes arvestas, sealjuures põhjendused, milliste kriteeriumite osas ei olnud kaebaja taotlused komisjoni hinnangul piisavalt põhjalikud 9(10)
3-23-890 või usutavad. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus kõikides aspektides üheselt mõõdetav oleks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja põhjendused oleksid ilmselgelt asjakohatud või et vastustaja oleks taotluste rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud kaalumis- ja hindamisreeglite vastu. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes või professionaalsuses.
21.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja põhjendused haldusmenetluses ja täiendavad selgitused kohtumenetluses on vastustaja laia kaalumis- ja hindamisruumi ja taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad. Puuduvad ilmselged kaalutlus- ja hindamisvead ning põhjendamispuudused, mis saaks tingida kaebuse rahuldamise. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.