Haridus ja kultuur › Kultuur

3-23-890 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-890 hindamismetoodika p-st 1.15, peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100-st. Taotluse lõplik punktisumma (koondhinne) on 59,67 punkti. Seega ei kuulu taotlus rahuldamisele. Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus II rahuldamata (16.01.2023 koosoleku protokolli nr 2-1.9/2023_11 p 2.8). Komisjon leidis, et taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Komisjoni hinnangul on taotluses nimetatud teose digitaliseerimise mõju eesti rahvuskultuurile, muusikaelule ja valdkonnale tervikuna keskmine. Taotleja erialane ja juhtimisalane kogemus on pikaajaline. Koostööpartnereid on pigem vähe ning eelarve tulude poolel nende panus puudub. Koostööpartnerina ei ole välja toodud Eesti Muusika Infokeskust, kelle kaudu kavandatakse digitaliseeritud noodimaterjali levitada. Projekti üldine ettevalmistustase on pigem keskmine. Taotluses ei ole välja toodud konkreetset plaani digitaliseeritud teose edasise käekäigu kohta. Teavitustegevuste roll on antud levitajale, ent ei ole täpsustatud, millised on taotleja ootused. Finantsinformatsiooni osas puuduvad kirjastaja hinnapakkumised. Kirjastamisluba on esitatud e-kirjana ega ole allkirjastatud. Eelarve on realistlik ainult teatud kulu- ja tuluridade osas. Kõik kulud ei ole põhjendatud. Puuduvad hinnapakkumised, mistõttu on kuluefektiivsuse hindamine raskendatud. Taotluse lõplik punktisumma on 64 punkti. Seega ei kuulu taotlus rahuldamisele.

3(10)

3-23-890 Taotluse I projektis toodud heliloojal on EMIK-ga leping, st kõigi EMIK-sse müügile jõudnud teoste levitamine Eestis ja välisriikides on garanteeritud. Taotluses II märgitud teose digitaliseerimise mõju on hinnatud rahvuskultuurile ja valdkonnale tervikuna keskmiseks. Kaebaja tugineb aga muusikateadlase E. Pilliroo hinnangule, leides, et 1984. a-l valminud Anne Ellerhein-Metsala kantaat „Üks päev” täitis puuduva lüli tollases heliloomingus, mistõttu on teose osatähtsus tervikuna ainulaadne. Komisjoni hinnangus on olulised faktivead, nt mõlemas taotluses on selgelt esitatud noodigraafika Eestis kehtivad hinnad, olenemata sellest, kes teostab noodigraafikat. Toetust paluti uute teoste loomiseks ja juba väärtuslikuks osutunud teoste noodigraafika teostamiseks. Hinnangus on aktsent teoste ettekannetele ja hilisemale levitamisele, millele ei ole toetust palutud.

3-23-890 taotlust kogusummas 397 966 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on eelarvest suurem, tuleb ka heade ja toetust väärivate projektide korral leppida, et suur osa taotlustest jäävad rahuldamata. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda oma taotluse rahuldamist. Vaidlustatud käskkiri (sh arvestades kollegiaalset eeltööd) on nõuetekohaselt põhjendatud ja vastab kaalutlusõiguse reeglitele. Vastustaja on taotluste menetlemisel ja hindamisel seotud määruse ja selle alusel kehtestatud hindamismetoodikaga. Kaebaja taotlusi hinnati määruse nr 5 § 12 lg-s 2 sätestatud hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel ning kooskõlas hindamismetoodikaga. Hindamismetoodika p 1.15 kohaselt peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks olema taotluse lõplik punktisumma 100 punktist vähemalt 65. Kaebaja taotluse I lõplik punktisumma oli 59,67 punkti ning taotluse II punktisumma 64 punkti. Hindamiskomisjoni hindamistulemuste ning hindamismetoodika p-de 1.15 ja 1.20 alusel ei kuulunud kaebaja taotlused rahuldamisele. Kaebaja taotluste kohta on toodud põhjendused iga hindamiskriteeriumi lõikes koos taotluste oluliste tugevuste ja nõrkustega, millega lõpphinnangu kujundamisel arvestati. Kõigi komisjoniliikmete hinnangute tulemusel kujundas komisjon ühiselt lõpliku pingerea. Otsused (sh koondhinded) võeti vastu konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. Taotluste hinded kujunesid kõikide hinnangute kogumis. Vastustaja põhjendused haldusmenetluses ja täiendavad selgitused kohtumenetluses on piisavad, arvestades vastustaja laia kaalutlusõigust ning taotluste eelarvet ületavat suurt konkurentsi. Kohtu kontroll on kaalutlusotsuste puhul piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja seotus põhiõigustega on vähene, taotlusvooru eelarve on piiratud, vaidlus on esteetilise iseloomuga ning põhjenduste täiendamine on võimalik ka kohtumenetluses. Taotluse I hindamisel on komisjon hinnanud taotluse üldist ettevalmistuskvaliteeti madalaks, kuna taotlusest ei selgu, milleks täpselt toetust taotletakse. Taotluses on kokku pandud mitmed erisuunalised tegevused, millest üheks on heliloojalt tellitav uudisteos ja teiseks helilooja kahe teose redigeerimine. Sellest tulenevalt oli tellitavate uudisteoste valdkondliku mõju hindamine raskendatud. Lisaks ei ole heliloojal EMIK-ga sellist kokkulepet, et kirjastatakse ja levitatakse kõik teosed – kirjastatakse ja levitatakse vaid neid, mille helilooja ise välja valib ja neile saadab. Taotluses ei ole esitatud kokkulepet helilooja ja EMIK-i vahel nende konkreetsete teoste levitamiseks. Erinevalt kaebaja öeldust ei saanud komisjon seega kindel olla, et need teosed kindlasti kirjastatakse ning see väljendub ka hinnangus. Koostöö EMIK-ga ei ole puudus, puuduseks on pigem projekti suunitlus ja ettevalmistus. Taotlusvoor on keskendunud uudisteoste tellimise puhul helilooja töö tasustamisele või trükiste väljaandmisele. Taotluses oleva info põhjal on projekti puhul pigem tegu noodigraafika ettevalmistamisega ilma fikseeritud väljaandmise ja levitamise kokkuleppeta. Oma hinnanguga on komisjon soovinud öelda, et teose kättesaadavaks tegemisel ja levitamisel ei piisa taotlusvooru raames ainult EMIK-i kaasamisest, taotleja peab neid tegevusi ka ise tegema. Jääb ebaselgeks, milles seisneb taotluse I faktiviga noodigraafika kulude osas. Kuigi noodigraafika töö teostamise turuhinnad on välja toodud, ei ole taotlustes täpsustatud, kes töid teostab ega lisatud tööde teostaja hinnapakkumisi. Noodigraafika puhul on elektroonilises programmis partituurist partiide loomine suhteliselt automatiseeritud tegevus, mistõttu on oluline taotluses välja tuua noodigraafika tööde detailsem hinnapakkumine, et hinnata selle kuluefektiivsust ja realistlikkust. Taotluse II kohta antud hinnang teose digitaliseerimise mõjule on antud lähtudes taotluses esitatud informatsioonist. Komisjon on toonud puudusena välja digitaliseeritud teose edasise käekäigu (taasesituste, levitamise jms) plaani puudumise. Isegi kui ajalooliselt on tegu olulise teosega, nagu on kirjeldatud Ene Pilliroo artiklis, ei saa edasise plaani puudumise tõttu olla kindel, et see mõju ka realiseerub. Komisjon on hinnanud digiteerimise ehk noodigraafika ettevalmistamise puhul teoste ettekandeid ja hilisemat levitamist. Peamiselt vaadeldi, kas need 5(10)

3-23-890 teosed pääsevad ka teiste kollektiivide püsirepertuaari. Kui need jäävad noodigraafika ettevalmistaja arvutisse, ei täida projekt taotlusvooru eesmärke määruse nr 5 § 5 lg 1 kohaselt. Heliloomingu toetuse taotlemisel tuleb taotluses mh kirjeldada teose esiettekandega seonduvat (aeg, koht, esitaja, partnerid jms), samuti esitada info võimalike taasesituste kohta, mistõttu on oluline ettekandeid ja hilisemat levitamist hinnata ka juhul, kui nendeks tegevusteks toetust ei küsita. Kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti, komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele hinnangut või seisukohta anda. Komisjoni koosoleku ajal viibis ruumis mitu ministeeriumi teenistujat, kes komisjoni töös ei osalenud, kuid aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust, sh seda, et taotlusest huvitatud isikud konkreetse taotluse hindamise ajaks ruumist lahkuksid. Sellest tulenevalt ei ole vastustajal alust kahelda komisjoniliikmete erapooletuses.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Tegemist on riigi antava toetusega ning põhiseadusest ei tulene sellise toetuse andmise kohustust. Toetusi rahastatakse avalikest vahenditest, mistõttu tuleb vastustajal väga laia kaalutlusõiguse alusel seada toetuse saamise tingimused kui ka kontrollida taotluste vastavust. Vastustajal tuleb otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse saamise tingimustele. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarvet, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. Sealjuures tuleb toetuse taotlejal arvestada võimalusega, et tiheda konkurentsi korral ei ole tema projekte võimalik toetada. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda oma taotluste rahuldamist. Arvestades vaidluse asjaolusid ning tõsiasja, et vaidlusaluse toetuse andmine toimub kaalutlusõiguse alusel ja taotluste hindamisel on ulatuslik hindamisruum, on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Kehtestatud toetusmeetme korral saab kaebaja nõuda ennekõike menetlusnormide järgimist ning kaalutlusõiguse korrektset teostamist ja hindamisreeglite järgimist. Kaebaja taotluste osas otsuse tegemisel kehtis määruse nr 5 22.10.2022 jõustunud redaktsioon, mille § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna kultuuriminister tugines haldusakti andes hindamiskomisjoni hinnangutele, on käskkiri õigusvastane. Haldusorgani juht ei pea haldusmenetlust ise algusest lõpuni läbi viima (HMS § 8 lg 2). Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse nr 5 § 12 lg-d 1 ja 5). Hindamiskomisjon moodustati kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 176. Hindamiskomisjoni töökorda reguleerib hindamismetoodika esimene peatükk. Vastavalt hindamismetoodikale on komisjon kuni 7liikmeline ja moodustatakse valdkonna ekspertidest ja ministeeriumi esindajatest (p 1.2). Komisjoni töövormiks on koosolek (p 1.5). Vaidlusalune käskkiri sisaldab viidet nii komisjoni 16.01.2023 protokollile nr 2-1.9/2023_18 kui ka 07.03.˗08.03.2023 e-koosoleku protokollile nr 2-1.9/2023_18_1. Kuna viimane protokoll on seotud ühe taotleja loobumisega, tegi komisjon ettepaneku suurendada toetussummat neil taotlejatel, kelle varasemalt hinnatud lõplik punktisumma oli vähemalt 65 punkti. Seega on koosoleku protokollide sisust nähtav, et hindamiskomisjon tegi ministrile kaebaja taotlusi puudutavas osas ettepanekud 16.01.2023 protokollis nr 2-1.9/2023_18.

6(10)

3-23-890 HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Protokoll (s.o kaebajat puudutav protokolli väljavõte) oli kaebajale kättesaadav. Tegemist on selgete ja konkreetsete viidetega, mis on arusaadavad ning üheselt mõistetavad. Lisaks ei ole praegusel juhul tegu kaebaja suhtes koormava haldusakti andmisega, vaid riigi poolt antava soodustusega, millega ei tagata isiku põhiõigusi ja kus hindamine sõltub ka subjektiivsetest kaalutlustest. Seega ei ole etteheidetav, et vastustaja piirdus vaidlustatud käskkirja põhjendamisel viidetega hindamiskomisjoni protokollile, kus iga kriteeriumi lõikes sisaldusid peamised põhjendused ning toodi välja taotluse olulisemad tugevused ja nõrkused, millega lõpphinnangu kujundamisel arvestati. Asjakohatu on etteheide, et käskkirjas ei sisaldunud viidet vaide esitamise võimalusele. Praegusel juhul oli vaide esitamise võimalus välistatud HMS § 71 lg 2 kohaselt. Vaide esitamise võimaluse puudumine ei ole kaebajat takistanud kohtusse pöördumast ega tema õigusi muul viisil riivanud. Kaebaja on ette heitnud, et hindamiskomisjoni töökorraldus rikub haldusmenetluse põhimõtteid. Vastustaja on selgitanud, et vajadusel (s.o huvide konflikti esinemise korral) taandas komisjoni liige end ning konkreetse taotlusega seotud arutelul ega hääletamisel ei osalenud. Selline taandumiste olukord nähtub 16.01.2023 koosoleku protokollist. Taotluste rahuldamise üle otsustamisel on tegu haldusorgani hinnangulise otsusega, kus hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja nendel baseeruvaid prognoose ning kõnealune riive ei ole intensiivne. Seega saab kohus kontrollida, ega vastustaja tegevus ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige, st kaebaja taotlusele antud hinnangu sisuline kontroll on piiratud ilmselguse kriteeriumiga – kaebaja taotluse hinde õigusvastasuse saab kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendusteta. Määruse nr 5 § 12 lg 2 kohaselt hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide ja osakaalude kohaselt: tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele, moodustades 40% maksimaalsest koondhindest (p 1); taotleja meeskonna suutlikkus, moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 2); tegevuste ettevalmistus ja läbimõeldus, moodustades 30% maksimaalsest koondhindest (p 3); tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus, moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 4). Komisjoni protokollist nähtub, et komisjoni hinnangul vastavad kaebaja esitatud taotlused määruse nr 5 nõuetele, kuid komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulunud need rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei olnud võimalik projekte toetada. Protokolli väljavõttest ei nähtu küll määruse nr 5 § 12 lg-s 2 iga sätestatud kriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut, kuid vastustaja esitatud tabelist nähtuvalt on hindamiskomisjon loetletud kriteeriumide osas kaebaja taotlusi hinnatud ja neist nähtub, kuidas on kaebaja taotlustele hinded kujunenud. Iga kriteeriumi puhul konkreetse arvutuskäigu väljatoomine ei ole taotlusvooru olemust arvestades nõutav ning eelduslikult ka mitte võimalik, kuna hinnangud ei ole tehete abil väljendatavad, sõltudes suuresti subjektiivsetest kaalutlustest. Hindamistabel on kaebajale edastatud 11.03.2023 vastusega teabenõudele. Projekti II keskmiseks koondhindeks kujunes 64 punkti, mis ei olnud ainus projekt, mis napilt alla lävendi jäi – vahemikku 64˗65 punkti jäävaks hinnati kokkuvõttes 5 projekti. Ainuüksi napilt lävendi alla jäämine ei ole eraldiseisev alus, mis saaks kinnitada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Vastustaja on lisaks 16.01.2023 protokollis kajastatule selgitanud kaebusele vastates kaebaja taotlustes esinenud puudusi ning seda, et taotlusvoor on keskendunud uudisteoste tellimise 7(10)

3-23-890 puhul helilooja töö tasustamisele või trükiste väljaandmisele. Taotluse I osas on vastustaja põhjendanud, et taotluses olid kokku pandud erisuunalised tegevused – heliloojalt tellitav uudisteos ja helilooja kahe teose redigeerimine –, mistõttu oli tellitavate uudisteoste valdkondliku mõju hindamine raskendatud. Vastustaja on ka selgitanud, et kui heliloojal on EMIK-ga kokkulepe, siis kirjastatakse ja levitatakse vaid neid teoseid, mille helilooja ise välja valib ja neile saadab, kuid taotlusele ei olnud lisatud vastavat kokkulepet helilooja ja EMIK-i vahel konkreetsete teoste levitamiseks. Seega ei saanud komisjon olla kindel, et need teosed kindlasti kirjastatakse. Vastustaja selgitustest nähtuvalt oli taotluses oleva info põhjal selle projekti puhul pigem tegemist noodigraafika ettevalmistamisega ilma fikseeritud väljaandmise ja levitamise kokkuleppeta, kuid kuna noodigraafika on automatiseeritud tegevus, tulnuks kaebajal tööde detailsem hinnapakkumine taotluses välja tuua, et komisjon oleks saanud hinnata selle kuluefektiivsust ja realistlikkust. Taotluse II osas on vastustaja märkinud, et komisjon tõi puudusena välja digitaliseeritud teose edasise käekäigu (taasesituste, levitamise jms) osas plaani puudumise. Vastustaja on põhjendanud, et isegi kui võib jaatada kaebaja viidatud muusikaeksperdi hinnangut taotluses nimetatud teose olulisusest, siis taasesituste ja levitamise edasise plaani puudumise tõttu ei saanud olla kindel, et see olulisus/mõju ka realiseerub. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et komisjoni poolt hinnatud noodigraafika ettevalmistamise aspekt oli asjakohane, vaatlemaks teose pääsemist ka teiste kollektiivide püsirepertuaari. Heliloomingu toetuse taotlemisel tuli muuhulgas taotluses kirjeldada ka teose esiettekandega seonduvat, nt aeg, koht, esitaja, partnerid jms (määruse nr 5 § 5 lg 4 p 9), samuti esitada info võimalike taasesituste kohta, mistõttu oli oluline ettekandeid ja hilisemat levitamist hinnata ka juhul, kui nendeks tegevusteks toetust ei küsita. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus oleks kõikides aspektides üheselt mõõdetav. Vastustaja põhjendused ei ole ilmselgelt asjakohatud ning vastustaja ei ole taotluste rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud kaalumisja hindamisreeglite vastu. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes või professionaalsuses. Kokkuvõttes on vastustaja põhjendused haldusmenetluses ja täiendavad selgitused kohtumenetluses vastustaja laia kaalumis- ja hindamisruumi ning taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad. Puuduvad ilmselged kaalutlus- ja hindamisvead ning põhjendamispuudused, mis saaks tingida kaebuse rahuldamise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-890 korduvalt rõhutanud, et komisjoni otsus on neile praktikas siduv. Selguse saamiseks oleks kohus pidanud küsima dokumente ja asja selgitama. Kohtu seisukohad uute teoste tellimise, esitamise, kirjastamise ja levitamise osas on demagoogilised ja otsitud ega vasta tegelikkusele. Kohus ei ole asja sisuliselt lahendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-890 silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi." Ka haldusasjas nr 3-3-1-18-08, mis puudutas ametniku edutamata jätmist edutamiskomisjoni poolt, on kolleegium leidnud, et hinnanguliste otsuste õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (otsuse p 12). Halduskohtu otsus on viidatud kohtupraktikaga kooskõlas.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.