Kaido Lundeni kaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 4.2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Kaido Lundeni kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Kaido Lunden esitas 11. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kodukorra punkti 4.2 muudatuse tegemiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada käia jalutusboksis särgita. Kaebaja selgitab, et tegi vanglale ettepaneku muuta kodukorra punkti 4.2, mis kohustab väljaspool kambrit kandma vormiriietust, et eristuda teistest vanglas viibivatest isikutest. Kaebaja leiab, et jalutusboks on ainus koht, kus ei viibi peale kinnipeetavate teisi isikuid. Särgita viibimine jalutusboksis suvisel ajal oleks keha jahutamise eesmärgil vajalik ja põhjendatud. Kaebaja hinnangul rikub vangla piiranguga tema inimõigusi ja piinab teda.
2.Tartu Vangla edastas 16. oktoobril 2023 vastusena kohtunõudele K. Lundeni pöördumised nr-tega 2-3/1597-1 ja 2-3/1293-1 ning vangla 31. juuli 2023. a vastuse nr 2-3/1293-2 ja
8.septembri 2023. a vastuse nr 2-3/1597-2. Täiendavalt selgitas vangla kohtule, et kinnipeetav ei ole seoses eeltooduga vanglale vaideid esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et tal ei lubata käia vangla jalatusboksis särgita ning palub selleks teha Tartu Vangla kodukorra punktis 4.2 muudatuse ja võimaldada tal viibida jalutusboksis särgita. Kohtu hinnangul viitab kaebuse sõnastus sellele, et kaebaja soovib esitada tühistamis- ja kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja p 2).
3-23-2269
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Seega tühistamis- ja kohustamiskaebuse puhul tuleb enne kaebusega halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne vaidemenetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5.
6.Tartu Vangla edastatud teabest ja dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas 20. juulil 2023 vanglale pöördumise nr 2-3/1293-1, milles soovis vangla põhjendust sellele, miks ta ei tohi jalutamise ajal särki seljast võtta. Vangla selgitas oma 31. juuli 2023. a vastuses nr 2-3/1293-2 kaebajale, et ilma särgita jalutamine ei vasta kodukorra punktile 4.2. Kodukorra p-i 4.2 eesmärk on tagada kinnipeetavate vanglariietuse kandmine, nende eristumine teistest vanglas viibivatest isikutest ning nende korrektne ja viisakas väljanägemine. Samuti on eesmärgiks distsipliini ja viisakuse tagamine, mis seisneb korrektses riietumises ehk siis keegi ei liigu väljaspool kambrit riietamata või osaliselt riietatult.
7.Kaebaja esitas 23. augustil 2023 vanglale vaide blanketil avalduse (registreeritud vanglas
4.septembril 2023 nr-ga 2-3/1597-1), milles palus teha kodukorra punkti väike parandus, et jalutusboksis võib viibida särgita, kui kinnipeetaval on selleks inimlik soov ja vajadus. Tartu Vangla 8. septembri 2023. a vastusest nr 2-3/1597-2 nähtub, et vangla käsitles eelnimetatud pöördumist vastavalt selle sisule märgukirjana. Vangla põhjendas seda sellega, et kaebaja pöördumise sisust lähtuvalt ei saa seda käsitleda vaidena, sest kaebaja ei vaidlusta konkreetset kodukorra punkti, vaid on teinud ettepaneku selle muutmiseks. Kohtu hinnangul on vangla õiguspäraselt leidnud, et kaebaja vaide blanketil koostatud pöördumine nr 2-3/1597-1 ei sisalda Tartu Vangla kodukorra p-i 4.2 tühistamisnõuet. Ka kaebaja ise on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et tegi vanglale üksnes ettepaneku muuta kodukorra punkti 4.2. Oma sisult on tegemist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-le 1 vastava toiminguga ehk märgukirja esitamisega. Seetõttu ei saa vangla
8.septembri 2023. a vastust nr 2-3/1597-2 käsitleda vaideotsusena, vaid vastusena märgukirjale. Kaebaja ei ole seega Tartu Vangla kodukorra p-i 4.2 tühistamise ja vangla kohustamisega seoses esitanud vanglale vaiet, mistõttu ei ole kaebaja pidanud kinni kaebuse lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning on kohtusse pöördunud ennatlikult. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Kaido Lundeni kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
8.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, siis kuuluks tema kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sellise olukorraga ongi praegu tegemist. Asjaolu, et kaebaja ei saa jalutusboksis särgita jalutada, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, samuti ei ole tegemist piinamisega nagu seda väidab kaebaja.
9.VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust ning vangla riietuse kirjelduse ja
3-23-2269 kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (VangS § 46 lg 3). Vangla sisekorraeeskirja § 83 lg-te 1 ja 4 järgi kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust, mille kandmise täpsem kord sätestatakse vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra punkt 4.2 näeb ette, et väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav kohustatud kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt peab vangla võimaldama kinnipeetavale jalutuskäigu värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Nimetatud normidest tuleneb, et jalutuskäikudel peab kinnipeetav osalema riietatuna ehk jalutusboksis ei ole ilma särgita viibimine lubatud. Senises kohtupraktikas on vangla kodukorra punkti 4.2 tõlgendust (särgita jalutuskäigul viibida ei tohi) peetud õiguspäraseks (vt nt Tartu Halduskohtu määruseid asjades nr 3-19-1941, 3-19-1818, 3-19-1896, 3-19-1664, 3-19-1239). Kodukorra punkti 4.2 eesmärgiks on viisakuse ja distsipliini tagamine vanglas, mis seisneb korrektses riietumises ehk keegi ei liigu väljaspool kambrit riietamata või osaliselt riietatult. Korrektse riietuse kandmise nõue ei saa iseenesest olla diskrimineeriv ega väärikust alandav või muul moel ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi piirav. Kohtupraktikas on selgitatud, et Eesti ühiskonnas ei peeta ka meessoost isikute puhul üldjuhul korrektseks viibida avalikus kohas (v.a rannas) palja ülakehaga ja seda mh palava ilmaga. Kodukorra p 3.5 kohaselt kuuluvad vangla riietuse hulka muu hulgas Tsärgid ja lühikesed püksid. Järelikult on kaebajal võimalus viibida jalutuskäigul T-särki ja lühikesi pükse kandes, mis on Eesti kliimaolusid arvestades suvel asjakohane riietus. Puudub alus arvata, et vajaliku koguse D-vitamiini saamiseks või keha jahutamiseks peab isik viibima päikese käes tingimata palja ülakehaga. Vangla riietuse kandmise kohustusest on põhjendamatu teha erandeid ilma otsese vajaduseta ja päikese käes ilma särgita viibimist ei saa pidada organismi immuunsüsteemi tugevdamiseks hädavajalikuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu
19.oktoobri 2022. a määrus asjas nr 3-22-1929 ja 30. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-1309). Eelnevat arvestades on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. Seega, isegi kui lugeda kohustuslik kohtueelne menetluse läbituks, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.