lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2361/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2361/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1004
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2361

Määruse kuupäev

25. oktoober 2023

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 22. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse, mis sisaldab solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid Tartu Vangla, eestlaste, eesti keele ning Eesti kohtusüsteemi aadressil. Kaebust võib mõista nii, et kaebaja ei ole rahul Tartu Vangla tegevusega. Kaebuse juurde ei ole lisatud ühtegi dokumenti ning kaebusega suures osas kattuva tekstiga pöördumised edastas N. Lilitškin kohtule ka

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
23.oktoobril 2023 ja 24. oktoobril 2023. Need lisati käesoleva asja juurde. N. Lilitškini kaebuses sisaldub ka menetlusabi taotlus. Sarnase tekstiga kaebuse esitas kaebaja ka haldusasjas nr 3-23-755.
2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele omased jooned ning kuna kaebuse põhirõhk on solvangute ja ebatsensuursete väljendite edastamisel, toomata täpsemalt välja vangla konkreetseid tegevusi, mis on kaebaja hinnangul õigusvastased, siis ei ole kohtu hinnangul alust

3-23-2361 järelduseks, et kaebaja õigusi oleks intensiivselt riivatud. Kohus leiab seega, et täidetud on eeldused kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.

3.HKMS § 52 lg 1 kohaselt on keelatud väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida. Kohtule esitatud kaebus ei vasta eelnimetatud nõuetele sisaldades rohkelt solvavaid väljendeid.
4.Kaebus sisaldab räiget sõimu ja jõhkraid väljendeid nii vanglaametnike kui kohtu suunas, samuti ebakohaseid vulgaarseid hinnanguid nii eesti keele kui eestlaste väidetava käitumise ja olemuse kohta. Kohus ei pea vajalikuks ja väärikaks kaebuses kasutatud solvavaid väljendeid ja võrdlusi määruse põhjendavas osas detailselt kajastada. Kasutatud väljendid ja võrdlused on kaebajale teada ning vajadusel kaebuse eestikeelsest tõlkest kontrollitavad. Kaebuses kasutatud väljenduslaadist ilmneb selgelt, et kaebaja pole esitanud kaebust mitte oma õiguste kaitse eesmärgil, vaid peaasjalikult negatiivsete emotsioonide väljendamiseks ebakohases vulgaarses vormis. On ilmne, et kaebuse eesmärgiks on negatiivsete vulgaarsete väljendite kaudu alavääristada teisi isikuid. Kui kaebaja esitab kohtule kaebuse, millest nähtub ilmne eesmärk peaasjalikult vaidluse potentsiaalset vastaspoolt ja/või kohut solvata, siis ei kasuta kaebuse esitaja oma menetlusõigusi heauskselt. Kaebajale on varasemates kohtuasjades korduvalt selgitatud, et kohtule esitatud avaldus (sh kaebus) peab sisaldama üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti ning keelatud on väljendada end kohtule sündsusetul ja lugupidamatul viisil (vt nt määrused haldusasjades nr 3-23-270, 3-23-228, 3-23-215, 3-23-15, 3-22-2115, 3-22-163, 3-21-3032, 3-21-2891, 3-21-759, 3-21-610, 3-20-2318 jt). Veelgi enam, ka Tartu Ringkonnakohus on samal põhjusel pidanud korduvalt kaebaja esitatud edasikaebusi jätma käiguta ja on samuti kaebajale selgitanud HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 ning § 52 lg-st 1 tulenevaid kohustusi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 2023. a määrused asjades nr 3-23-151, 3-2315, 3-22-2199). Seega on kaebaja ilmselgelt teadlik HKMS § 28 lg-tes 1 ja 2 ja § 52 lg-s 1 sätestatud kohustustest ja korrast, kuid ei pea jätkuvalt vajalikuks sellega arvestada ja näib olevat ekslikult seisukohal, et tal on õigus esitada pretensioone haldusorgani tegevusele igas sõnastuses, mida õigeks peab. Kaebajat ei distsiplineeri märkimisväärselt ka trahvi määramine ja hoiatuste tegemine (vt nt Tartu Halduskohtu 11. jaanuari ja 20. jaanuari 2023. a määrused asjas nr 3-23-15). Korduvalt sarnaste puudustega kaebuste esitamine rikub kohtu hinnangul menetlusökonoomia printsiipi ning takistab isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kuna kaebaja on teadlik oma kohustusest ning järjepidevalt eirab neid, siis ei näe kohus vajadust jätta järjekordset räigeid solvanguid sisaldavat kaebust käiguta. Kaebaja võttis ise riski, et eirates järjekordselt kaebuse esitamise reegleid, võib kohus sellise kaebuse tagastada ka eelnevalt kaebust käiguta jätmata. Selliselt on kohus näiteks kaebaja sarnase solvanguid täis kaebusega haldusasjas nr 3-23-755 ka toiminud. Kaebaja ei saa eeldada, et iga kord, kui ta esitab nõuetele mittevastava kaebuse, milles korduvad samad puudused (kaebus sisaldab solvavaid väljendeid ja lugupidamatut kõneviisi), jätab kohus kaebuse alati käiguta ja võimaldab kaebuse sõnastust muuta. On ilmselge, et sellise kaebuse esitamine ei ole kantud mitte oma õiguste kaitsmise eesmärgist, vaid üksnes mõõdutundetu vulgaarsuse väljendamise tahtest. Lisaks viitab kaebeõiguse kuritarvitamisele ka asjaolu, et N. Lilitškin märgib kaebuses, et tegemist on haldusasjaga nr 3-22-164 analoogse kaebusega. Nimetatud asjas tagastas halduskohus N. Lilitškini kaebuse, sest see sisaldas ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, mida kaebaja ka vastava võimaluse andmisel ei kõrvaldanud. Praeguses

3-23-2361 asjas esitatud tekst on suures osas samasugune ka haldusasjas nr 3-23-755 esitatud kaebusega, mille kohus samuti samal põhjusel tagastas. Ka kohtule esitatud kaebuse täiendustes jätkab kaebaja suuresti samasuguse vulgaarse teksti järjekindlat esitamist ja täiendab kaebust üksnes väheolulises osas. Kuna N. Lilitškin on oma kohustustest teadlik ning esitas ka käesolevas asjas teadlikult uue kaebuse, milles jätkab varasemaga sarnast lugupidamatut kõneviisi ja solvavate väljendite kasutamist menetlusosaliste ja kohtu aadressil, siis on kaebaja käitumine teadlikult pahatahtlik ega ole suunatud esmajoones mitte oma õiguste kaitsmisele, vaid ebakohasel viisil oma meelsuse näitamisele eestlaste ja eesti keele suunas.

5.Kuna kohtu hinnangul ei ole N. Lilitškini kaebuse esmane eesmärk oma õiguste kaitsmine ning mitmel leheküljel vulgaarsusi ja sõimu sisalduvas kaebusest ei nähtu tema õiguste intensiivset riivet, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium