SA Liikva Päikesekodu kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.05.2023 otsustuse (edastatud kirjas nr 5.2-10/11250-6) jätta SA Liikva Päikesekodu 13.03.2023 taotlused läbi vaatamata õigusvastasuse tuvastamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks SA Liikva Päikesekodu 13.03.2023 taotlused läbi vaadata ning Sotsiaalkindlustusameti 21.07.2023 vaideotsuse nr 5.23/25179-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – SA Liikva Päikesekodu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada SA Liikva Päikesekodu kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Liikva Päikesekodu (kaebaja) esitas 30.06.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse algatada riiklik järelevalve SA Päikesekodu Teenused (SA PKT) tegevuse suhtes.
2.SKA saatis 26.07.2022 kaebajale vastuse, milles teatas, et teostab riiklikku järelevalvet SA PKT tegevuse suhtes.
3.Kuna kaebajat rohkem järelevalvega seonduvas ei teavitatud, esitas kaebaja 13.03.2023 pöördumise SKA-le, milles palus viia lõpuni algatatud riiklik järelevalve SA PKT tegevuse suhtes, sh võttes arvesse 13.03.2023 dokumendis esile toodud täiendavad rikkumised SA PKT poolt. Lisaks taotleti viivitamatult asjakohaste meetmete tarvitusele võtmist SA PKT poolt erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamiseks, sh tunnistada kehtetuks SA-le PKT väljastatud tegevusluba ning öelda üles SA-ga PKT sõlmitud leping erihoolekandeteenuste osutamiseks.
4.10.04.2023 kirjaga nr 5.2-10/11250-2 teavitas SKA kaebajat, et üürileandja ja üürniku vaheliste suhete reguleerimine, SA Liikva Päikesekodu asutajate poolt endale võetud finantskohustuste lahendamine ja vastavalt karistusseadustiku §-le 210 võimalike kuriteo
tunnuste väljaselgitamine ei kuulu SKA pädevusse. SA-s PKT on läbi viidud kvaliteedi hindamine ja riiklik järelevalve, järelevalvemenetlus on lõpetatud.
5.16.04.2023 saatis kaebaja SKA-le uue pöördumise, milles palus esitada seisukoht kõigi kaebaja 13.03.2023 esitatud taotluste kohta ning esitada järelevalve tulemusi kajastav dokument.
04.05.2023 edastas SKA kaebajale 12.08.2022 koostatud järelevalve akti nr 5.1-3/35028-
7.08.05.2023 esitas kaebaja SKA-le täpsustavad küsimused 13.03.2023 esitatud taotlustele vastamise kohta.
8.SKA vastas kaebajale 12.05.2023 e-kirjaga, milles teatati, et 2022 koostatud akt ei saa kajastada 13.03.2023 pöördumises nimetatud probleeme ning vastavas osas vastatakse täiendavalt.
9.17.05.2023 saadetud vastuses nr 5.2-10/11250-6 jättis SKA kaebaja taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks läbi vaatamata ning selgitas, et elukeskkonna objektide terviseohutust hindab ja teostab järelevalvet Terviseameti ja kontroll ruumide tuleohutusnõuetele vastavuse üle kuulub Päästeameti pädevusse. Lisaks selgitas SKA, et tema ja SA PKT vahel sõlmitud lepingu pooleks ei ole kaebaja, mistõttu ei oma kaebaja mingisugust kujundusõigust nimetatud tsiviilõigussuhte osas, sh puudub õigus esitada taotlusi SKA ja SA PKT vahelise lepingu üles ütlemiseks.
15.06.2023 esitas kaebaja SKA 17.05.2023 kirja nr 5.2-10/11250-6 peale vaide.
SKA jättis 21.07.2023 otsusega nr 5.2-3/25179-3 vaide rahuldamata.
12.Kaebaja esitas 21.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Sotsiaalkindlustusameti 17.05.2023 otsustuse (edastatud kirjas nr 5.2-10/11250-6) jätta SA Liikva Päikesekodu 13.03.2023 taotlused läbi vaatamata õigusvastasuse tuvastamist ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamist SA Liikva Päikesekodu 13.03.2023 taotlused läbi vaadata ning Sotsiaalkindlustusameti 21.07.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/25179-3 tühistamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
14.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada siis, kui kaebuse esitamise hetkel on ilmne, et isik ei ole kohtusse pöördunud enda õiguste kaitseks või kui vaidlustatud tegevus ei riiva isiku õigusi (vt Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10; 28.05.2020 määrus nr 319-1627, p 12) (Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2021 määrus asjas nr 3-21-1995 p 7)).
15.Kaebaja palub tuvastada tema järelevalve taotluse läbi vaatamata jätmise õigusvastasus ning kohustada SKA-d tema taotlus läbi vaatama. Kaebaja taotles SKA-lt järelevalve läbi viimist SA PKT (kolmas isik) suhtes, kuna kaebaja hinnangul ei täida kolmas isik tuleohutusnõudeid, ei kasuta kohalikelt omavalitsustelt saadud ruumide kasutamisega seotud tasusid sihtotstarbeliselt ning rikub SKA-ga sõlmitud lepingut. Kaebaja leiab, et olukorras, kus kaebaja kinnistul osutatakse erihoolekandeteenust õigusaktides toodud nõudeid mitte järgides, rikutakse otseselt kaebaja õigusi. Kui SKA ei võimaldaks järjepidevat õigusvastast tegevust kaebaja kinnistul, saaks kaebaja jätkata erihoolekande teenuste osutamisega Varsa tee 16 kinnistul.
16.Riigikohus selgitas 01.04.2021 otsuses asjas nr 3-18-1442 (p 16), et kolleegium on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii 2(5)
järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.
17.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lg 1 sätestab, et riiklikku järelevalvet SHS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse § 453 lõike 4 punktis 2 ja § 4513 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet. Eeltoodud sättest tuleneb SKA kaalutlusõigus järelevalve algatamiseks. Säte annab SKA-le üldise kontrollipädevuse ning ei kohusta iga isiku pöördumise alusel menetlust läbi viima. Seega puudub kaebajal õigus nõuda järelevalve algatamist või kindlate meetmete rakendamist.
18.Järgmiseks tuleb hinnata, kas õigusnormid, mis sätestavad SKA järelevalve SHS-i nõuete täitmise üle, kaitsevad ka kaebaja õigushüve.
19.Kaebaja on kinnisasja omanik, kes üürib kinnisasja kolmandale isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks. Kaebaja hinnangul rikutakse tema õigusi, kuna kinnistul osutatakse erihoolekandeteenust õigusaktides toodud nõudeid mitte järgides. Samuti saaks kaebaja väidetavalt jätkata erihoolekande teenuste osutamisega Varsa tee 16 kinnistul juhul, kui SKA ei võimaldaks järjepidevat õigusvastast tegevust kaebaja kinnistul.
20.Kaebaja viitab SKA pädevusele tuleohutusnõuete osas järelevalve tegemiseks SHS §-le
153.SHS § 153 sätestab sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusloa andmise tingimused, sh tingimuse, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele. Käesolevas asjas nähtub kaebusest, et kolmas isik on teenust asunud osutama alates 01.11.2021, seega pidi teenuse osutamise koht loa saamiseks vähemalt sel ajal tuleohutusnõuetele vastama.
21.Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 38 lg 1 p 1 kohaselt teostab TuOS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet kogu riigi territooriumil Päästeamet. TuOS § 2 lg 1 sätestab, et tuleohutusnõue käesoleva seaduse tähenduses on tehniline norm või tegevuspiirang, mille eesmärk on tagada ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutus ning tulekahju puhkemise korral evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkus.
22.Eeltoodust saab järeldada, et ka kolmandale isikule tegevusloa andmisel ei tuvastanud tuleohutusnõuetele vastavust tõenäoliselt mitte SKA, vaid Päästeamet. Seega on SKA õigesti viidanud, et tuleohutusnõuete järelevalve teostamine ei ole SKA pädevuses. Kaebusest nähtuvalt on Päästeamet teostanud Varsa tee 16 kinnistul asuvates hoonetes tuleohutusalast järelevalvet ning teinud ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. Vähemalt 21.07.2023 vaideotsuse tegemise hetkeks oli SA PKT Päästeameti ettekirjutusega pandud kohustused täitnud ja haldusmenetlus lõpetatud. Päästeamet ei ole andnud hinnangut, et teenuseosutamise koht aadressil Harju maakond, Harku vald, Liikva küla, Varsa tee 16/2, 16/3 ja 16/4 tuleohutusnõuetele ei vasta. Asjaolu, et Päästeamet on 26.07.2023 kaebajale teinud ettekirjutuse (kaebuse lisa 11), ei tulene kolmanda isiku käitumisest, vaid ettekirjutuse sisust järelduvalt kaebaja enda tegevusest. Ettekirjutusest nähtuvalt on kaebaja ise pöördunud Päästeameti poole teatega, et alates 04.05.2023 puudub Varsa tee 16-2, 16-3 ja 16-4 erihoolekande peremajade tuletõrje veevarustus. Sarnaselt on kaebajal võimalus Päästeameti poole pöörduda tuleohutusalase järelevalve teostamiseks juhul, kui tal tekib põhjendatud kahtlus, et kinnistul asuvates hoonetes ei järgita tuleohutusnõudeid, mille tagajärjel võiks kahjustuda tema vara. Ruumide vastavuse kontrolli pädevus rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele kuulub Terviseameti pädevusse vastavalt rahvatervise seaduse § 15 lg-le 3(5)
1.SKA on 17.05.2023 otsustuses kaebajale õigesti selgitanud, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub.
23.Kaebaja väitel esitab kolmas isik kohalikele omavalitsustele ruumidega seotud kulude taotlusi vastavalt SHS §-le 89, kuid tegelikkuses ruumidega seotud kulusid ei kanna. Samas saab kaebuses toodud asjaoludest järeldada, et ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude (elekter, prügi jms) eest tasumiseks kasutatakse toetust kolmanda isiku poolt sihtotstarbeliselt. Kaebuse kohaselt ei tasu kolmas isik kaebajale üürisummasid, mistõttu on pooleli tsiviilvaidlus kaebaja ja kolmanda isiku vahel. Ka on kaebaja teinud avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri majanduskuritegude osakonnale seoses kolmanda isiku poolt SKA poolt väljastatud tegevusloa ja teenuslepingu rikkumiste osas sh SHS §-s 89 sihtotstarbeliste toetuste kasutamiseks muuks otstarbeks. Arusaadavalt on kaebaja huvi saada ruumide kasutamise eest üüri, kuid sellise hüve kaitsmine ei tulene SHS-st ega ole seega SKA järelevalve pädevuses. Kaebaja ei saaks endale nõuda kolmandale isikule makstavat toetust. Kaebaja ning kolmanda isikuga seotud üürivaidlust lahendatakse aga maakohtus. Seega ei tulene kaebaja kaebeõigust faktist, et ta on ruumide omanik.
24.SKA ja kolmanda isiku vahel sõlmitud erihoolekandeteenuse osutamiseks sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmine või mittetäitmine ei saa riivata kaebaja õigusi. Viidatud lepingu rikkumine saaks tõenäoliselt mõjutada teenuse osutamise kvaliteeti ja seeläbi teenuse tarbijaid, mitte kaebajat. Kaebusest nähtuvalt on SKA 2022 suvel läbi viinud järelevalvemenetluse, mille raames kontrolliti erihoolekandeteenuse (igapäevaelu toetamise teenus) osutamise vastavust SHS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõikest 2. Arvestades SA PKT tegevusi tuvastatud puuduste kõrvaldamisel, ei pidanud SKA ettekirjutuse tegemist otstarbekaks ning lõpetas järelevalvemenetluse. Järelevalve akt on kaebajale 04.05.2023 edastatud. Kaebaja ei ole akti vaidlustanud ega muul viisil selle tulemusi kahtluse alla seadnud. Samuti ei ole kaebaja avaldanud, et järelevalve tulemused tema õigusi riivaks.
25.SKA 17.05.2023 otsustus jätta kaebaja järelevalve taotlus läbi vaatamata ei riiva kuidagi kaebaja õiguslikku võimalust temale kuuluvates ruumides erihoolekande teenuse osutada, kui SKA otsustab kaebajaga sellekohase lepingu sõlmida. Erihoolekandeteenuse osutamiseks lepingu sõlmimist reguleerib SHS § 77. Järelevalvemenetluse tulemus kaebajale iseenesest sellist õigust ei anna.
26.Esitatud asjaoludest ei nähtu selliseid kaebaja õigushüvesid, millised oleksid kaitstavad SHS-i alusel. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta.
27.Kaebeõigus seondub kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Kaebuses toodud väidetavad rikkumised saaksid riivata teenuse kasutajate õigusi, kuid kaebusega halduskohtusse saab isik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Sellest järelduvalt ei saa SKA 17.05.2023 otsustus jätta kaebaja 13.03.2023 taotlus järelevalve läbiviimiseks läbi vaatamata riivata ka kaebaja õigusi, kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus 17.05.2023 otsusele, siis ei saa ta ka nõuda SKA kohustamist kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kuivõrd kaebaja ei väida, et vaidemenetluses rikuti kaebaja õigusi vaide tulemusest sõltumata, siis tuleb kaebus vaideotsuse tühistamise nõudes tagastada, kuivõrd see ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (HKMS § 45 lg 4). Kokkuvõtvalt tuleb kaebus tagastada tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
28.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). 4(5)
29.Kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.