Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-281
Haldusasi
X.D kaebus Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari 4. jaanuari 2022. a vastuse nr 1-10/34 tühistamiseks ning Eesti Metodisti Kiriku kohustamiseks vaadata tema 2. detsembri 2021. a taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. augusti 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X.D, esindajad v.adv Keijo Lindeberg ja adv Kristina Ivanova Vastustaja – Eesti Metodisti Kirik, esindajad v.adv Risto Sidok ja v.adv Piret Kergandberg
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.D apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X.D apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. augusti 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-281 resolutsiooni punkt 2. Teha menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas asjas uus otsus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese astme kohtus nende endi kanda.
Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Eesti Metodisti Kirikult (registrikood 80196661) X.D (isikukood XXX) kasuks välja haldusasja nr 3-22-281 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 364 (kolmsada kuuskümmend neli) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. novembril 2023 (HKMS § 212 lg 1).
3-22-281 Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.D täitis aastatel 2000‒2004 täies mahus õppekava Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris (EMKTS), sh läbis nõutud praktikad ja kaitses edukalt lõputöö, kuid EMKTS keeldus temale õppekava läbimist tõendava diplomi väljastamisest, kuna ilmnes, et X.D-l puudub keskharidus. Vastuseks X.D 28.05.2014 taotlusele märkis EMKTS 06.06.2014 kirjas, et temale ei ole võimalik lõpudiplomit väljastada, kuna jätkuvalt on täitmata rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 15 lg-s 3 ning Vabariigi Valitsuse 01.01.2009 määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ § 8 lg-s 4 sätestatud tingimused. EMKTS selgitas 10.09.2014 vastuses täiendavalt, et saab üksnes kinnitada X.D osalemist õppetöös ning selleks on temale väljastatud hinneteleht ja 05.06.2001 tõend üheaastase praktilise teoloogia põhikursuse läbimise kohta.
2.X.D esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2014 kaebuse Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kohustamiseks väljastada talle diplom ja muud asjakohased dokumendid EMKTS-i lõpetamise kohta (haldusasi nr 3-14-52397). Tallinna Halduskohus luges 18.05.2015 määrusega X.D kaebuse mittetähtaegseks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2015 määrusega X.D määruskaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 15.12.2015 määrusega nr 3-7-1-3-637-15 X.D määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.X.D esitas EMKTS-le 02.12.2021 taotluse uuendada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel haldusmenetlus ning väljastada õppekava läbimist tõendav diplom ja akadeemiline õiend. Kuivõrd 2019. a-l võeti vastu uus kõrgharidusseadus (KHaS, jõustus 01.09.2019) ja selle alusel kehtestati uus kõrgharidusstandard, siis peab EMKTS uuesti analüüsima, kas taotlejale diplomi ja dokumentide väljastamise tingimused on täidetud või mitte. Arvestades, et taotleja on õppekava täies mahus läbinud, puudub igasugune faktiline alus jätta temale diplom väljastamata, sõltumata halduskohtule varem esitatud kohustamiskaebuse tähtaja ületamisest. Kehtiva KHaS § 19 lg 1 järgi on diplomi väljastamise eelduseks õppekava täies mahus täitmine.
4.EMKTS keeldus 04.01.2022 vastusega nr 1-10/34 X.D taotluse rahuldamisest ja haldusmenetluse uuendamisest. Kuna KHaS jõustus 01.09.2019, siis on väidetavalt muutunud õigusnormi teatavaks tegemisest möödunud enam kui 2 aastat. Seega on igal juhul ja muudest väidetest sõltumata möödunud HMS § 44 lg 3 kohane tähtaeg haldusmenetluse uuendamise 2(10)
3-22-281 taotluse esitamiseks. Haldusmenetluse uuendamise taotlus on ka põhjendamatu, sest täidetud ei ole HMS § 44 lg 1 p 1 tingimused. Haldusakt, millega keelduti taotlejale diplomi väljastamisest (soodustava haldusakti andmisest), ei ole tema õigusi kestvalt piirav, kuna sellega ei kehtestatud jätkuva iseloomuga keeldusid või kohustusi (Riigikohtu 11.06.2019 otsus nr 3-16-781, p 15.1). X.D-le diplomi väljastamisest keeldumine ja tema eksmatrikuleerimine olid ühekordse mõjuga haldusaktid. Lisaks ei ole uue KHaS-i ja kõrgharidusstandardi vastuvõtmisega kaotatud senist nõuet, et kõrghariduse omandamist kinnitava diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamise eelduseks on keskhariduse omandamine. Taotleja ei ole ka selgitanud, milles seisneb kehtiva KHaS § 12 lg 1 ja varasema RakKKS § 15 lg 3 sisuline erinevus. KHaS seletuskirja järgi ei ole kõrgharidustaseme esimese astme õppesse juurdepääsu tingimusi senisega võrreldes muudetud. KHaS § 19 lg 1 on samasisuline RakKKS § 19 lg-ga 1 ning KHaS seletuskiri kinnitab, et seda normi ei ole muudetud. Isegi kui kõrgharidusele esitatavad nõuded oleks muutunud, ei muudaks see tagantjärele aastatel 2000–2004 toimunud haldusmenetluse käiku ja selles antud haldusakte, sest EMKTS-l tuli lähtuda tollal kehtinud õigusnormidest. Kuna taotluses ei viidata ühelegi uuele tõendile, siis ei esine alust haldusmenetluse uuendamiseks ka HMS § 44 lg 1 p 2 alusel.
5.X.D esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2022 kaebuse EMKTS-i 04.01.2022 vastuse nr 1-10/34 tühistamiseks ning EMK kohustamiseks vaadata tema 02.12.2021 taotlus uuesti läbi. EMKTS-i 04.01.2022 vastus on haldusakt, sest sellega lahendati kaebaja taotlus sisuliselt. Kaebajale diplomi väljastamisest keeldumine on haldusakt ja seega on täidetud HMS § 44 lg 1 p 1 esimene eeldus. HMS § 44 lg 1 p-s 1 nimetatud uueks asjaoluks on KHaSi vastuvõtmine 2019. a-l, millest tulenevalt peab vastustaja uuesti analüüsima, kas kaebajale diplomi väljastamise tingimused on täidetud või mitte. Kaebaja ei ole oma taotluses tuginenud konkreetselt vastustaja viidatud õigusnormidele (KHaS § 12 lg 1; RakKKS §15 lg 3), kuid see omab tähtsust alles haldusmenetluses, mille uuendamist on kaebaja taotlenud. Vaidluse all ei ole juurdepääs kõrgharidustaseme õppesse, vaid see, kas diplomi väljastamise tingimused on täidetud. KHaS § 19 lg-s 1 sätestatud diplomi väljastamise eeldused on kaebaja puhul täidetud, sest ta on õppekava täies mahus täitnud ja kaitsnud diplomitöö. Asjaolu, et teatud elukutsed ja ametid nõuavad pidevat enesetäiendust, ei tähenda, et 18 aastat varem omandatud haridus oleks tänapäeval aegunud ja sisutühi. HMS § 44 lg 3 kohaselt peab haldusmenetluse uuendamise taotluse tähtaegsust kontrollima haldusorgan ning kui tähtaeg on ületatud, siis tuleb anda taotlejale võimalus taotleda tähtaja ennistamist (HMS § 15 lg 2). Vastustaja ei ole taotlust tagastanud selle mittetähtaegsuse tõttu (HMS § 14 lg 6 p 1), vaid lahendas taotluse sisuliselt ja keeldus haldusmenetluse uuendamisest. Seega ei saa vastustaja enam tugineda HMS § 44 lg-le 3. Õigusallikate rohkuse tõttu ei osanud kaebaja uue seaduse jõustumisele kohe reageerida. Kaebajalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta hoiab ennast pidevalt kursis kõigi seadusemuudatustega. Vastustaja väide, et HMS § 44 lg 3 välistab haldusmenetluse uuendamise igal juhul ja muid argumente kaalumata, on ilmselgelt kohatu ja tähendab sisuliselt HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamisõiguse rikkumist.
6.Eesti Metodisti Kirik palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Menetlus tuleks HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna kaebaja on juba esitanud halduskohtule kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-14-52397. Pelgalt uue seaduse jõustumine ei saa olla uueks asjaoluks HMS § 44 lg 1 p 1 tähenduses. Samuti puudub kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt, mistõttu ei ole menetluse uuendamise eeldused täidetud. Menetlusosaline peab ise välja tooma, mis on see uus asjaolu või tõend, mis õigustaks menetluse uuendamist. Isiku õigusi ei piira kestvalt haldusakt, millega keelduti temale soodustava haldusakti andmisest. Vastustaja ei ole teinud kaebaja 3(10)
3-22-281 02.12.2021 taotluse alusel uut sisulist otsust, vaid märkis kohe, et taotlus on hilinenud. Vastustaja heas usus antud selgitusi, miks ei olnud menetluse uuendamise eeldused täidetud, ei saa käsitada sisulise haldusmenetluse läbiviimisena. Isegi kui kaebaja taotlus olnuks tähtaegne, ei saaks talle ikkagi diplomit väljastada, sest keskhariduse puudumise tõttu ei vasta ta diplomi saamise nõuetele.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2022 otsusega X.D kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 2352 eurot. Kuigi haldusasjas nr 3-14-52397 esitatud kaebus kandis sama eesmärki, ei ole õiguslikult siiski tegu korduva kaebusega, sest nõuded ja alused on erinevad. Praegu ei ole vaidluse all küsimust, kas vastustaja keeldus 2004. a-l kaebajale diplomi väljastamisest õiguspäraselt, vaid asi puudutab haldusmenetluse uuendamata jätmist, mis on iseseisev menetlus. Seega ei ole alust haldusasja menetlust HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Vastustajal on õigus, et taotlus haldusmenetluse uuendamiseks oli esitatud HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes ehk ligi 2 aastat ja 3 kuud pärast uue asjaolu (KHaS-i jõustumine) ilmnemist. Riigi Teatajas avaldamise järgselt on igaühel kohustus olla õigusaktidega kursis ning seaduste mittetundmine ei vabasta nende täitmisest. Taotluse hilinenult esitamist ei saa vabandada väitega, et õigusaktidega kursis hoidmine oleks kaebajale liialt koormav. Õigustloovaid akte ei pea igale normiadressaadile eraldiseisvalt teatavaks tegema ja seega ei oma tähtsust, millal kaebaja tegelikult seadusemuudatusest teada sai. HMS § 34 lg 3 kohaselt oli menetlustähtaja ennistamine ka välistatud, sest esialgse menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödunud rohkem kui 1 aasta. Vastustaja ei ole siiski piirdunud väitega, et kaebaja taotlus oli mittetähtaegne, vaid on taotluse sisuliselt lahendanud. Vastustaja leidis põhjendatult, et HMS § 44 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud haldusmenetluse uuendamise tingimused ei olnud täidetud. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebajale 2004. a-l diplomi väljastamisest keeldumine ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt, vaid see oli ühekordse mõjuga. Samuti ei ole ära langenud haldusakti andmise aluseks olnud õigusnorm või asjaolu. Uue KHaS-i ega kõrgharidusstandardi vastuvõtmisega ei ole kaotatud varasemalt kehtinud nõuet, mille kohaselt on kõrghariduse omandamise eelduseks keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon (vrd KHaS § 12 lg 1 ja RakKKS § 15 lg 3). Seda kinnitab KHaS-i seletuskiri. Ka KHaS § 19 lg 1 on samasisuline varem kehtinud RakKKS § 19 lg-ga 1 ning seegi nähtub KHaS-i seletuskirjast. Seega ei ole seadusandja muutnud asjakohast regulatsiooni viisil, mis tooks kaasa vajaduse langetada kaebaja suhtes teistsugune otsus. KHaS § 19 lg-t 1 ei saa vaadata eraldiseisvalt teistest KHaS-i sätetest. Kaebaja ei ole mh põhjendanud, kuidas erineb KHaS-i regulatsioon varem kehtinud RakKKS-i regulatsioonist, vaid on üksnes väitnud, et seda peab analüüsima vastustaja. Muutunud asjaolud pidanuks välja tooma kaebaja, keda esindas menetluses õigusteadmistega esindaja. Uue seaduse jõustumine ei ole iseenesest selliseks asjaoluks, mis toob automaatselt kaasa haldusmenetluse uuendamise. Üldjuhul omab seadus mõju edasiulatuvalt, kui seadusandja ei näe ette teisiti. Diplomi väljastamisel tuleb tugineda õpingute ajal kehtinud õigusaktidele ja selles osas on vaidlus läbitud. Vastustajaga saab nõustuda, et nii palju aastaid pärast õpingute lõppu ei ole diplomi väljastamine hariduse sisu muutumist arvestades põhjendatud ning sellist kohustust ei tulene KHaS-st ega teistest õigusaktidest. Kuna kaebaja ei ole viidanud ühelegi uuele tõendile, siis ei esine ka HMS § 44 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluse uuendamise alust. Põhjendamatu on väide, justkui oleks kaebaja jäetud menetluses ära kuulamata. Kaebajal oli võimalik esitada täiendavaid argumente ning vastustaja on kõiki kaebaja väiteid käsitlenud. Vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine on praeguses asjas põhjendatud. Vaidlus haldusmenetluse uuendamise üle on spetsiifilise iseloomuga. Küsimus omab vastustaja jaoks 4(10)
3-22-281 põhimõttelist tähtsust ja eeldab kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Kohus ei pea usutavaks, et sellised vaidlused oleksid praktikas sagedased, mistõttu ei saa vastustajalt eeldada, et tal oleks koosseisuline töötaja, kes selliste vaidlustega tegeleks (vrd Riigikohtu 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 50). Põhjendatud ja vajalik esindajakulu, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista, on 2352 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X.D palub 16.09.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 05.10.2023) tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohtu põhjendustest näib järelduvat, et praegune kaebus erineb haldusasjas nr 3-14-52397 esitatud kaebusest üksnes formaalselt, kuid tegemist on ka sisuliselt erinevate nõuetega. Halduskohtu ja vastustaja käsitus, et 02.12.2021 taotlus esitati HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades, on ebaõige. Samas ei ole taotluse tähtaegsuse küsimuse lahendamine üldse vajalik, sest vastustaja vaatas taotluse sisuliselt läbi ja andis selle kohta haldusakti. HMS § 44 lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada ühe kuu jooksul uuest asjaolust teada saamisest, mitte uue asjaolu ilmnemisest. Samal põhjusel on ebaõige viide tähtaja ennistamise piirangule (HMS § 34 lg 3). Halduskohtu viide, et seaduse mittetundmise ei vabasta selle täitmisest, on asjakohane eeskätt karistusõiguse küsimustes. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja alaline elukoht asub Soomes ning seega on igati mõistetav, et ta sai uue KHaS-i jõustumisest teada märgatavalt hiljem. Arusaadav ei ole, millise õigusnormi on kaebaja kohtu hinnangul jätnud täitmata. Vastuoluline on ka see, et kuigi halduskohtu hinnangul ei omanud õigusakti sisust tegelik teada saamine tähtsust, heitis kohus samas kaebajale ette muutunud asjaolude taotluses detailselt kirjeldamata jätmist, mis eeldab õigusakti sisu tundmist. Jääb arusaamatuks, kuidas omab tõendamiskoormuse jagamisel tähtsust asjaolu, et kaebajat esindas taotluse esitamisel õigusteadmistega esindaja. Vastustaja keeldumine kaebajale diplomi väljastamisest piirab jätkuvalt kaebaja õigusi. Halduskohus ei ole ka põhjendanud, miks oli kaebajal kohustus tõendada asjaolude muutumist. HMS § 44 lg-s 1 sätestatud uuendamise aluste esinemise tuvastamine on haldusorgani kohustus (vt Riigikohtu 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21). Halduskohtu loogika, et õpingutest pika aja möödumine välistab diplomi väljastamise, kuivõrd hariduse sisu on muutunud, tähendaks seda, et ära tuleks võtta kõikide inimeste diplomid, kelle haridustee oli läbitud aastaid tagasi, sest hariduse sisu on muutunud. Kaebajal on õigus saada diplom mitte uute haridusstandardite järgi, vaid hariduse kohta, mille osas on kaebaja läbinud õppekava ja kaitsnud diplomitöö. Kaebaja puhul on tõendatult täidetud kõik eeldused diplomi väljastamiseks (KHaS § 19 lg 1). Kuigi kõigile teistele samadele kriteeriumitele vastavatele üliõpilastele diplom väljastati, siis kaebajale ei ole seda käesoleva ajani väljastatud. Ilmselgelt on tegemist kaebaja õiguste kestva rikkumisega. Asjakohane on analoogia passi väljastamisega. Kui inimene on Eesti Vabariigi kodanik, siis on tal õigus nõuda endale Eesti Vabariigi passi. Kui taotlus jääb puuduste tõttu rahuldamata, ei jää isik elu lõpuni ilma passita, vaid tal on õigus esitada uus ja nõuetekohane taotlus passi väljastamiseks ning saada endale pass. Asjaolu, et kaebaja varasem taotlus diplomi väljastamiseks on jäänud rahuldamata, ei tähenda, et kaebaja ei saa vastavat taotlust enam hiljem esitada. Vastustaja ei ole haldusmenetluse raames esitanud ühtegi vastuväidet, mis puudutaks kaebajale diplomi väljastamise eelduste täidetust. Vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust, sest välistas kaebajale igasuguste vastuväidete esitamise. Vastustaja esindajakulud tulnuks HKMS § 109 lg 6 alusel jätta tema enda kanda. Halduskohus on vastustaja menetluskulude väljamõistmist põhjendanud mh argumentidega, 5(10)
3-22-281 mida vastustaja ei ole ise esitanud (nt vaidluse spetsiifiline iseloom). Vaidlus ei välju vastustaja igapäevasest põhitegevusest ja vastustaja positsioon oli ka äärmiselt lihtne, sest tugines taotluse tähtaegsuse küsimusele, mis ei eeldanud kahe vandeadvokaadi abi kasutamist.
9.Eesti Metodisti Kirik palub 26.10.2022 vastuses (täiendatud 05.10.2023 ja 12.10.2023) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja ei vaadanud kaebaja 02.12.2021 taotlust sisuliselt läbi, sest taotlus esitati hilinemisega. Asjaolu, et vastuses käsitleti ka muid kaebaja taotluses välja toodud aspekte, ei tähenda uue sisulise otsuse tegemist. Vastustaja selgitas üksnes kaebajale, miks ei olnud haldusmenetluse uuendamise tingimused ühelgi juhul täidetud. Halduskohus järeldas õigesti, et haldusmenetluse uuendamata jätmise peamine põhjus oli taotluse hilinenult esitamine (HMS § 44 lg 3). Kaebaja 02.12.2021 taotlus oli esitatud sedavõrd olulise hilinemisega, et see välistas ka tähtaja ennistamise. Õige on seegi, et praeguses asjas esitatud nõuded kattuvad haldusasjas nr 3-14-52397 lahendatud nõuetega. Kaebaja soovib jätkuvalt saavutada temale akadeemilise diplomi väljastamist, kuigi haldusasjas nr 3-14-52397 jõustunud lahendiga on leitud, et vastustaja jättis kaebajale diplomi väljastamata õiguspäraselt. Kui kaebaja on praeguseks keskhariduse omandanud, siis on tal vaidlusaluse diplomi saamiseks võimalik asuda EMKTSs uuesti õppima. Vastustaja otsusel jätta kaebajale diplom väljastamata ei ole kaebaja õigusi kestvalt piiravat mõju. Uued asjaolud, millele tuginedes isik haldusmenetluse uuendamist taotleb, peab välja tooma taotleja. See on tuvastatav mh HMS § 44 lg 1 p 1 grammatilisest tõlgendusest. Kaebaja ei toonud välja ühtegi uut asjaolu ega viidanud ühegi konkreetse õigusnormi äralangemisele. Kaebaja viitas üldsõnaliselt uue seaduse vastuvõtmisele, kuid sellega ei ole muudetud diplomi väljastamise eeldusi. Isegi kui uus seadus oleks keskhariduse omamise nõude kaotanud, tuleks diplomi väljastamise otsustamisel lähtuda varem kehtinud õigusest. Taotluses uute asjaolude võimalikult täpset väljatoomist võis taotlejalt eeldada, kuivõrd ta kasutas taotluse esitamiseks professionaalse õigusnõustaja abi. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud ning vastustaja on võimaluste piires arvestanud kaebaja kõigi argumentidega. Taotluse iseloomust ja asjaoludest tulenevalt puudus vastustajal igasugune vajadus koguda lisaandmeid. Vastustaja menetluskulud on põhjendatult jäetud kaebaja kanda. Haldusmenetluse uuendamist puudutavad vaidlused on vastustaja jaoks harvad, mis muudab need õiguslikult spetsiifilisteks ja vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvateks. Vastustaja koosseisus ei ole juristi ametikohti ning tema juures ei tööta õigusalase hariduse ja kogemusega õigusnõustajat. Kaebajat esindas samuti vandeadvokaat ning vastustaja oli ja on õigustatud kasutama samaväärset õiguskaitset. Kõik vastustaja menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Haldusmenetluse uuendamine
10.Kaebaja esitas EMKTS-le 02.12.2021 taotluse uuendada haldusmenetlus ning väljastada temale diplom ja akadeemiline õiend aastatel 2000–2004 omandatud kõrghariduse kohta. Uue asjaoluna HMS § 44 lg 1 p 1 tähenduses viitas kaebaja KHaS-i ja uue kõrgharidusstandardi kehtestamisele. EMKTS keeldus 04.01.2022 vastusega nr 1-10/34 taotluse rahuldamisest ja haldusmenetluse uuendamisest, märkides, et HMS § 44 lg-s 3 sätestatud taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ning taotlus on ka sisuliselt põhjendamatu, sest puudub taotleja õigusi kestvalt piirav haldusakt ja regulatsiooni, mille kohaselt on kõrghariduse omandamist kinnitava diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamise eelduseks keskhariduse omamine, ei ole 6(10)
3-22-281 muudetud (KHaS § 12 lg 1 ja § 19 lg 1; RakKKS § 15 lg 3 ja § 19 lg 1). Kaebuses on taotletud EMKTS-i 04.01.2022 vastuse nr 1-10/34 tühistamist ja vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 02.12.2021 taotlus uuesti läbi.
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebuse korduvus HKMS § 43 lg 1 tähenduses eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluste esemete (HKMS § 41 lg 1) kattuvust. Kaebuste samasus esineb juhul, kui hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad varasema kaebuse nõude ja alusega (nt Riigikohtu 06.02.2018 määrus nr 3-17-1182, p 10). Kuigi kaebaja lõppeesmärgiks on alati olnud diplomi ja akadeemilise õiendi saamine aastatel 2000‒2004 EMKTS-s täidetud õppekava kohta, siis isegi kui pidada kaebustes esitatud kohustamisnõudeid identseteks, ei ole praeguses asjas esitatud kaebus HKMS § 43 lg 1 p 2 tähenduses korduv, sest kaebuse aluseks haldusasjas nr 3-14-52397 ei saanud ühelgi juhul olla KHaS-i ning selle alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 11.07.2019 määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ jõustumine 01.09.2019.
12.HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile 1 kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Kuna kaebaja viitas taotluses haldusmenetluse uuendamise alustena KHaS-le ja uuele kõrgharidusstandardile, tulnuks taotlus esitada ühe kuu jooksul nende õigusaktide jõustumisest arvates (s.o hiljemalt 01.10.2019). Seejuures oli kaebajal tegelikkuses oluliselt pikem aeg uute normidega tutvumiseks, sest Riigi Teatajas avaldati KHaS 19.03.2019 ja kõrgharidusstandard 12.07.2019. Seaduse või muu õigusakti Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jääv ajavahemik (nn vacatio legis) ongi nähtud ette selleks, et õigusakti adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ja oma tegevust vajadusel ümber korraldada (nt Riigikohtu 19.12.2017 otsus nr 5-17-13, p 41; 30.06.2017 otsus nr 3-41-5-17, p-d 73–74). Olukorras, kus kaebaja on varem korduvalt taotlenud vastustajalt diplomi väljastamist ja sellest on keeldutud põhjendusega, et kaebaja puhul on täitmata RakKKS § 15 lg 3 ja varem kehtinud kõrgharidusstandardi § 8 lg 4 tingimused, ei saa pidada ebamõistlikuks eeldust, et kaebaja hoiab ennast kursis valdkonnas toimuvate arengutega. Riigi Teatajas avaldatavad õigusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad mh välisriikides, mistõttu ei ole asjakohane vastuväide, et kaebaja alaline elukoht on Soomes.
13.Kuigi ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja 02.12.2021 taotlus oli esitatud pärast HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist, ei ole sel praeguse vaidluse lahendamisel määravat tähtsust. Kaebaja on õigesti rõhutanud, et EMKTS ei ole 04.01.2022 vastuses piirdunud üksnes haldusmenetluse uuendamise taotluse tähtaegsuse kontrollimisega ega jätnud taotlust HMS § 14 lg 6 p 1 alusel läbi vaatamata, vaid hindas mh sisuliselt, kas KHaS § 12 lg 1 või taotluses välja toodud KHaS § 19 lg 1 on varasemate sätetega (RakKKS § 15 lg 3 ja § 19 lg 1) võrreldes muutunud ning võimaldaksid kaebajale diplomit väljastada või mitte. Menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on HMS § 43 lg 2 järgi haldusakt, sest sellega on ühtlasi otsustatud jätta taotletud haldusakt andmata (nt Riigikohtu 12.10.2009 otsus nr 3-3-1-50-09, p 12). Kuigi vastustaja ei oleks HMS § 34 lg-st 3 ja § 44 lg-st 3 tulenevalt saanud haldusmenetlust uuendada kaebaja 02.12.2021 taotluse alusel, olnuks tal siiski võimalus menetlus uuendada enda initsiatiivil ja selleks ei näe HMS haldusorganile ette mingit tähtaega. Haldusmenetluse uuendamine ei tohiks samas toimuda kergekäeliselt (nt Riigikohtu 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21).
14.Ringkonnakohtu hinnangul asus EMKTS 04.01.2022 vastuses põhjendatult seisukohale, et HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolusid haldusmenetluse uuendamiseks ei esine. Vastustaja keeldus 2004. a-l kaebajale EMKTS-i lõpetamise kohta diplomi väljastamisest, sest tuvastas enne õpingute lõppu, et kaebajal puudus keskharidus, mis oli RakKKS § 15 lg 3 ja varasema 7(10)
3-22-281 kõrgharidusstandardi § 8 lg 4 järgi rakenduskõrgharidusõppe alustamise vältimatu tingimus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebajale 2004. a-l või ka hiljem diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamisest keeldumine ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt. Selleks, et haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema isikule kehtestatud jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (nt Riigikohtu 11.06.2019 otsus nr 3-16-781, p 15.1). Isiku õigusi ei piira kestvalt haldusakt, millega keelduti temale soodustava haldusakti andmisest. Sellisel juhul saab isik asjaolude muutumisel esitada lihtsalt uue taotluse ja see vaadatakse läbi muutunud asjaolusid arvestades (vt lisaks A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu, 2004, lk 353). Kuna kaebajale varasemalt diplomi väljastamata jätmine ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt, siis on HMS § 44 lg 1 p 1 alusel haldusmenetluse uuendamine juba ainuüksi sellel põhjusel välistatud.
15.Kuna kaebaja esitas 02.12.2021 taotluse vandeadvokaadist esindaja vahendusel ja selles taotleti üheselt mõistetavalt haldusmenetluse uuendamist, siis ei ole alust vastustajale ette heita, et kaebaja taotlus lahendati HMS §-s 44 sätestatust lähtudes, mitte ei käsitatud seda korduva taotlusena diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamiseks. Sõltumata sellest, et vastustaja leidis, et puudub kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt ja taotluses puudub üksikasjalik selgitus, kuidas on asjaolud või õigusnormid muutunud, on EMKTS-i 04.01.2022 vastuses mh sisuliselt põhjendatud, miks ei kujutanud KHaS-i kehtestamine endast diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamisest keeldumise haldusakti aluseks olnud asjaolu või õigusnormi äralangemist HMS § 44 lg 1 p 1 tähenduses. Ehkki haldusmenetluse uuendamise aluste esinemise või puudumise peab tuvastama haldusorgan (nt Riigikohtu 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21), ei tähenda see haldusorgani kohustust kontrollida selliste aluste esinemist või puudumist, millele ei ole menetluse uuendamise taotluses tuginetud. Praegusel juhul on vastustaja oma uurimiskohustuse täitnud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et uue kõrgharidusseaduse jõustumisega ei muutunud rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimused (keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon – KHaS § 12 lg 1, RakKKS § 15 lg 3) ega ka rakenduskõrghariduse diplomi väljastamise tingimused (õppekava täies mahus täitmine – KHaS § 19 lg 1 ja § 47 lg 2; RakKKS § 19 lg 1). Asjaolu, et eeltoodud tingimusi ei soovitudki muuta, kinnitab selgelt KHaS eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 725 SE) seletuskiri (lk-d 28 ja 44). Seega ei olnud vastustajal alust haldusmenetlust HMS § 44 lg 1 p 1 alusel uuendada.
16.Halduskohus ja vastustaja on õigesti leidnud, et kuna kaebaja ei tuginenud ühelegi uuele tõendile, siis ei saanud haldusmenetluse uuendamiseks esineda ka HMS § 44 lg 1 p-s 2 toodud alust. Kaebaja ei ole ühelegi uuele tõendile viidanud ka kohtumenetluses.
17.Eeltoodust lähtudes oli EMKTS-i 04.01.2022 otsusega haldusmenetluse uuendamisest keeldumine õiguspärane ning halduskohus jättis seega õigesti rahuldamata kaebuse EMKTS-i 04.01.2022 otsuse tühistamiseks ja EMK-i kohustamiseks vaadata kaebaja 02.12.2021 taotlus uuesti läbi. II Vastustaja esindajakulud
18.Halduskohus mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja esindajakulu 2352 eurot, leides, et tegemist on spetsiifilise ja harvanähtava ning samas vastustaja jaoks põhimõttelise vaidlusega, mistõttu oli vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalik ja põhjendatud.
8(10)
3-22-281
19.Pikaajalise kohtupraktika järgi võib haldusorgan halduskohtumenetluses välist õigusabi küll kasutada, kuid sellega seotud kulud saab haldusorgani kasuks välja mõista üksnes siis, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24; 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 55). Üldjuhul ei saa haldusorganile seadusega pandud ülesannete täitmisest või täitmata jätmisest tekkinud vaidlusi pidada tema põhitegevuse raamidest väljuvateks (nt Riigikohtu 20.02.2020 otsus nr 3-16-2267, p 21; 26.02.2015 otsus nr 3-3-1-80-14, p 21; 27.10.2011 otsus nr 3-3-153-11, p 31). EMKTS on riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool, kes täidab diplomite väljastamise otsustamisel avalikku ülesannet, mistõttu on ka tema puhul asjakohane lähtuda kohtupraktikas kujundatud põhimõtetest haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamise kulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimuses. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et praegune vaidlus on sedavõrd spetsiifiline või keerukas, et õigustab senisest praktikast kõrvale kaldumist. Diplomite ja akadeemiliste õiendite väljastamine või väljastamisest keeldumine jääb ilmselgelt kaebaja põhitegevuse raamidesse. Tähtsust ei oma see, kas vastustaja koosseisus on mõni jurist või mitte (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-1505, p 39).
20.Kuivõrd kaebaja 02.12.2021 taotluse lahendamine ei väljunud EMKTS-le igapäevase põhitegevuse raamidest, siis tuli vastustaja esindajakulu jätta HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. III Kokkuvõte ja menetluskulud
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb X.D apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 17.08.2022 otsuse resolutsiooni pi 2 ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab menetlusosaliste menetluskulud esimese astme kohtus nende endi kanda. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
23.X.D on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 20 eurot ja kandnud esindajakulu 2353,40 eurot (käibemaksuga), mis vastab advokaadi 12,85 töötunnile tunnihinnaga 150 või 160 eurot + käibemaks. Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse asja menetlemisega ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg 1 1 nõuete kohaselt tõendanud. Kuna vaidlus ei ole mahukas ega keerukas ning menetlusosalised on suuresti üksnes korranud esimese astme kohtule esitatud väiteid, siis on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja esindajakulud apellatsiooniastmes põhjendatud 10 töötunni ehk 1800 euro ulatuses. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud mõista tema kasuks vastustajalt välja vastavalt apellatsioonkaebuse rahuldatud osale. Menetluskulude väljamõistmisega seonduv moodustas ligikaudu viiendiku vaidluse mahust apellatsiooniastmes. Seega tuleb HKMS § 108 lg 2 alusel mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 364 eurot. Kaebaja ülejäänud menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad tema enda kanda.
9(10)
3-22-281
24.EMK on kandnud apellatsioonimenetluses esindajakulu 1285,44 eurot (sh käibemaks). Käesoleva otsuse p-des 18–20 märgitud põhjendustest lähtudes jäävad EMK menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.