X kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 11.04.2023 otsus nr 2.1.-5/23/435-8 osas, millega Andmekaitse Inspektsioon lõpetas järelevalvemenetluse
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindajad v. adv. Liisi Jürgen, v. adv abi Grete Savila ja Mari- Liis Vähi Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Andres Kudrjavtsev
Asja läbivaatamine
13.09.2023 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.11.2023 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X on Ukraina kodanik, kes tuli 2022. aasta veebruaris alanud sõja tõttu oma lastega Eestisse elama. Eestis asus ta tööle OÜ-sse Swissotel Estonia (edaspidi: Swissotel) toateenindajana.
2.Umbes neli päeva pärast Swissoteli tööle asumist teavitas hotelli personalijuht J. B., et nii Xt kui paari teisi Ukraina päritolu toateenindajat tullakse pildistama X oli esialgu arvamusel, et tegemist on töö tegemiseks vajalike või tööga seotud fotodega, mis jäävad hotellisiseseks kasutamiseks.
3.Kui fotode tegemise päeval juhendati Xt ja teisi pildil olijaid mitmekesi hotellitoa voodile istuma, mõistis X, et tegemist ei ole personalifotode tegemisega, kuid soovides konflikti vältida, ei avaldanud X oma vastumeelt, sest tema ainus prioriteet sel hetkel oli just sõja eest pagenud emana säilitada saadud töökoht ning mitte tekitada konflikti.
4.Xle teadaolevalt oli Swissoteli personalijuht küsinud fotograaf A. K., kas fotode tegemiseks on vajalik töötajate nõusolek, millele saadi eitav vastus.
5.16.03.2022 ilmus Äripäeva veebiväljaandes artikkel pealkirjaga „Swissôtel on valmis pagulasi palkama, kuid järjekorrad politseis aeglustavad protsessi“ (edaspidi ka: Äripäeva 16.03.2022 artikkel), mida illustreeris Xst ja tema kahest kolleegist tehtud foto Swissoteli hotellitoa voodil. X sai sellest teadlikuks Facebooki vahendusel.
6.Äripäeva 16.03.2022 artikli ilmumise järel ei pöördunud X koheselt oma õiguste kaitseks ühegi ametiasutuse poole, sest ta pidas kriitilisemaks enda töökoha säilitamist ja faktiliselt üksikvanemaks jäänuna (ta abikaasa täidab sõjaväe kohustust Ukrainas) kolme lapsega uues riigis hakkama saamist. Tema nime, pagulasstaatuse, töökoha ja pildi taaskordne avaldamine ja eksponeerimine üleriigiliselt, hakkas tema suhtes tekitama rohkem tähelepanu ja häirima ta normaalset ühiskonda sulandumist.
7.2022. aasta lõpus selgus, et sama foto oli esitatud ka Aasta Pressifoto 2022 konkursile, mis hiljem ühena parimatest ka välja valiti ja suurematesse Eesti kaubakeskustesse (Tallinna ja Tartu Kaubamajja) näitusele üles pandi.
8.Foto levikuga kaasnes X jaoks palju tähelepanu. Nii X lapse koolist, tema töökaaslased kui lähikondlased märkisid, et on Xst tehtud fotot näinud nii televisioonis kui avalikus ruumis. Selline liigne ja soovimatu tähelepanu on Xs tekitanud ärevust ning ebamugavust, sest ta tunneb justkui tema ainus soov jätkata oma elu Eestis „tavalise“ inimesena ei ole enam võimalik. Xle on tema kujutisega foto avaldamine tekitanud palju ebamugavusi ning soovimatut ärevust. Kuigi ta tunneb Eesti ees äärmist tänutunnet ning loodab võimaluse korral ka tulevikus siia jääda, ei soovi ta soovimatut tähelepanu, mida temast tehtud foto üleriigiline levitamine on kaasa toonud.
9.19.02.2023 esitas X kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi: AKI), mille alusel algatas AKI järelevalvemenetluse. Äripäevale ja fotograaf A. K. tehtud arupärimise järel tegi AKI 11.04.2023 otsuse menetlus lõpetada rikkumist tuvastamata.
10.X esitas 11.05.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse nõudega tühistada AKI 11.04.2023 otsus nr 2.1.-5/23/435-8 osas, millega AKI lõpetas järelevalvemenetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) AKI ei eristanud vaidlustatud otsuses erinevaid isikuandmete töötlemise akte ega seega ka nende seaduslikke aluseid. AKI on leidnud ebaõigesti ja lubamatult üldistades, et kõigi töötlemise aktide seaduslik alus tuleneb isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-idest 4 ja 5. AKI
2(10)
3-23-1054 ei ole järginud haldusmenetluse põhimõtteid, kuivõrd vaidlustatud otsus ei ole loogiliselt jälgitav ega igakülgselt põhjendatud. Täpsemalt ei ole AKI vaidlustatud otsuses analüüsitud mõjuvat õiguspärast huvi ning ülekaalukat avalikku huvi, mis on IKS §-ide 4 ja 5 obligatoorsed eeldused. 2) Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) artikkel 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted, nende seas seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtted (IKÜM artikkel 5 lg 1 p a). Läbipaistvuse põhimõte eeldab ennekõike andmesubjekti teavitamist vastutava töötleja identiteedist ning töötlemise eesmärgist ja täiendavast teabest, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute suhtes õiglane ja läbipaistev töötlemine (IKÜM selgituspunkt 39). Kaebajale ei avaldatud, et temast teeb fotot pressifotograaf ega seda, et foto kavatsetakse avaldada üleriigilise levikuga meediaväljaandes, kuigi seda oli võimalik vahetult enne foto tegemist teha. Samuti ei teavitatud kaebajat sama foto esitamisest konkursile ning selle võimalikest tagajärgedest, milleks oli fotode esitamine näitustel. Seega on rikutud kaebaja õigust tema isikuandmete läbipaistvale töötlemisele, kuid mille on AKI oma vaidlustatud otsuses täielikult käsitlemata jätnud. 3) IKS § 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei vaidle vastu, et sõjapagulaste temaatika on 2022. aastal alanud sõja tõttu avaliku huvi orbiidis ning seda peabki käsitlema. Samas on ebaõigelt ja täiesti põhjendamatult asutud seisukohale, justkui oleks avalik huvi konkreetselt kaebaja isiku vastu. Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-152-09 selgitanud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on siiski üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Avalikkusel ei ole ega saagi olla huvi konkreetselt kaebaja isiku vastu, sest ta on tavaline inimene, kes töötas ühes pealinna hotellis eesmärgiga teenida raha, mis oleks piisav enda ja oma kolme lapse sisseelamiseks teises riigis. Ka kaebaja töökoht ei ole avaliku iseloomuga, toateenindaja puutub loomupäraselt oma tööülesannete täitmisel kokku pigem väheste inimestega. Seega ei pea kaebaja ka oma tööpositsioonist tulenevalt taluma kõrgendatud avalikku huvi ja privaatsusesse sekkumist. Vastupidiselt, tulenevalt kaebaja pagulasstaatusest tulnuks tema puhul erilise hoolsusega kaaluda tema õiguste ja taotletava eesmärgi vahekorda. Veelgi enam on Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti Pagulasabi koostöös ÜRO pagulasametiga rõhutanud Ukraina pagulaste turvatunde tagamise ja kohanemise toetamise olulisust. Ülekaaluka avaliku huvi puudumist kinnitab ka fakt, et ilma selle konkreetse foto kasutamiseta Äripäeva veebiväljaandes avaldatud artikli illustratsioonina ei oleks selle artikli uudisväärtus kuidagi langenud. Näiteks oleks olnud võimalik kasutada mõnda pilti vabaks kasutamiseks mõeldud fotopangast või isikutest, kes pildistamiseks ja avaldamiseks IKÜM-ile vastava nõusoleku andsid. Järgimata jäeti ka ajakirjanduseetika põhimõtteid, kuna isik jäeti teavitamata pildi tegemise eesmärgist, sellele lisatavatest isikut iseloomustavatest kirjeldustest ning selgitamata jätmist võimalikest tagajärgedest. Kaebaja ei soovi enda isikule tähelepanu tõmmata ega seda, et temast töökeskkonnas ja -riietuses tehtud pilt oleks kõigile avalikult kättesaadav. Kui kaebaja oleks teadnud, milleks tehtud fotosid tegelikult kasutada taheti ning et neid võidakse esitada ka konkursile, ei oleks ta kaamera ette üleüldse läinud. Kaebajast tehti fotosid tema töökohas, kus ta oli vaid üksikud päevad jõudnud töötada. Kaebaja uskus, et tööandja ja töötaja alluvussuhtest tulenevalt ei ole tal otsustusõigust fotodel olemiseks või sellest keeldumiseks. Samuti ei arvestatud kaebaja paratamatu keelebarjääriga, mida arvestades tulnud veenduda, et kaebaja ka päriselt teaks kes, milleks ja miks fotosid teeb ehk teisisõnu oleks informeeritud.
3(10)
3-23-1054 4) Tagajärgedest ja mõjutustest kaebaja õigustele on AKI oma vaidlustatud otsuses võtnud põhjendamatult seisukoha, justkui „fotol ei ole jäädvustatud kaebaja eraelu detaile“ arvestamata seejuures foto juurde lisatud kirjeldusi nagu pealkiri „põgenikud“, fotol olijate nimed ning tööpositsioon. Kaebaja töökoht ja põgeniku staatus ning nime avaldamine ongi selgelt need eraelulised detailid, mis tema elu negatiivselt mõjutanud on. Arusaamatult on nii ajakirjandusliku eesmärgi kui avaliku huvi argumenteerimisel vaidlustatud otsuses läbivalt tuginetud foto edule Aasta Pressifoto 2022 konkursil ning saadud positiivsele tagasisidele. Kaebaja hinnangul on lausa küüniline heroiseerida tulemit, mis saadi pildistatud isikute trikitamise läbi ning tema isikuandmete kaitse õigusi rikkudes. Ka üks õiguse üldpõhimõtetest on, et ebaõiglus ei tohi sünnitada õigust. 5) Ka IKS § 5 analüüsimisel on AKI tuginenud peaasjalikult kaebajast tehtud foto edule Aasta Pressifoto 2022 konkursil. Vaidlustatud otsusest ei selgu, millistele argumentidele tuginedes on võimalik õigustada mh kaebaja kujutise nõusolekuta töötlemist foto pressifotograafina foto tegemisel ning selle avaldamisel ning Äripäeva artikli juurde illustratsiooniks lisamisel. Samuti, miks on AKI pidanud A. K. kunstilist eneseväljendust kaalukamaks kaebaja isikuandmete kaitse õigusest ega seda millise konkreetse töötlemise akti õiguslikuks aluseks see loeti või milles väidetav kunstiline eneseväljendus üldse iga töötlemise akti puhul seisnes.
8.Andmekaitse inspektsioon leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) AKI menetluse lõpetamise otsuses on jõutud kokkuvõtvalt järeldusele, et andmesubjekti foto avalikustamiseks esineb IKS §-idest 4 ja 5 toodud õiguslik alus ehk ajakirjandusväljaandel ja foto teinud fotograafil on konkreetsel juhul õigus fotot töödelda nii ajakirjandusliku (foto tegemine ja avaldamine meediaväljaandes) kui ka kunstilise eneseväljenduse (foto tegemine, avalikustamine konkursil/näitusel) eesmärgil. Kui andmete avaldamine on olnud IKS §-des 4 või 5 sätestatud erandite alusel õiguspärane, siis on avaldatud andmete muu töötlemine samal eesmärgil ja alusel samuti õiguspärane. Nimetatud ajakirjandusliku ja kunstilise eneseväljenduse erand sisustavad vastava sätte eesmärgina nii avaldamist kui ka muud töötlemist. Nii on eeltoodud eesmärkidega hõlmatud nii foto tegemine, säilitamine, avalikustamine kui ka arhiveerimine. On ilmne, et fotot pole võimalik kuidagi avaldada, kui see pole eelnevalt pildistatud ja salvestatud. Seega kui esineb alus isikuandmete avalikustamiseks IKS §-ide 4 ja 5 järgi (esmaseks eesmärgiks ongi avalikustamine), siis esineb alus ka isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks. 2) Nõustuda ei saa kaebajaga, justkui ei oleks AKI isikuandmete töötlemise läbipaistvusele tähelepanu pööranud. Tõsi, AKI vaidlustatud otsuses ei ole otseselt viidatud IKÜM põhjenduspunktile 39, kuid isikuandmete töötlemise läbipaistvuse aspekte on otsuses siiski läbivalt käsitletud. Äripäev AS ja fotograaf A. K. on andmetöötlejatena kinnitanud, et foto ei ole tehtud salaja, vaid fotosessiooni käigus ning et andmesubjektidele oli teada, et tegemist on pressifotograafiga. Samuti oli foto tegemine kooskõlastatud kõigi fotol olevate isikutega ning fotoseeriast saatis fotograaf ka andmesubjektidele foto. Fotosessiooni ajal, enne ja pärast seda, ei andnud keegi andmesubjektidest teada, et soovitakse isikuandmete (sh foto) töötlemise lõpetamist. Foto ilmus meediaväljaandes juba 16.03.2022, kuid esimese vastuväite tegi kaebaja andmetöötlejale alles 01.03.2023 ehk ligi aasta hiljem. Kaebuse punktides 1.2 – 1.3 väidab kaebaja, et ta oli arvamusel, et tegemist on töö tegemiseks vajalike või tööga seotud fotodega, mis jäävad hotellisiseseks kasutamiseks. Samas fotosessiooni käigus X mõistis, et tegemist ei ole personalifotode tegemisega. Juhul, kui kaebajale jäi arusaamatuks fotode teostaja isik ja pildistamise eesmärk, siis oleks kaebaja võinud fotosessiooni käigus paluda selgitusi fotograafilt. Hiljemalt hetkel, kui X koos kolleegidega juhendati voodile istuma ja ta mõistis, et tegemist ei ole personalifotodega, oli tal veel võimalus pildile jäämisest ka keelduda. Seda X
4(10)
3-23-1054 ei teinud enda sõnul põhjusel, et ei soovinud tekitada konflikti ja ta soovis säilitada töökohta. Puuduvad igasugused viited sellele, et kui X oleks palunud fotosessiooni käigus täiendavaid selgitusi pildistamise eesmärgi kohta või keeldunud pildistamisest, oleks see tekitanud konflikti või mõjutanud tema töökohta. Vastupidi, kaebaja ise väidab kaebuse punktis 2.2.6, et kui ta oleks teadnud, milleks tehtud fotosid tegelikult kasutada taheti ning et neid võidakse esitada ka konkursile, ei oleks ta kaamera ette üldse läinud. Eeltoodu viitab samuti sellele, et puudus alus eeldada konflikti tekkimist või töökoha kaotust olukorras, kus kaebaja oleks palunud fotosessiooni käigus fotograafilt selgitusi. Kuigi IKS § 4 alusel isikuandmete töötlemine ei nõua andmesubjekti nõusolekut, oli konkreetsel juhul Xl reaalne võimalus ka vältida fotole sattumist. Äripäev AS on kinnitanud, et kellestki ei tehtud fotosid vastu tahtmist või survemeetmeid kasutades ning vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. 3) Vastustaja on oma otsuses käsitlenud ka ajakirjanduseetika koodeksit, kus ei tuvastanud avalikustatud foto puhul vastuolu ajakirjanduseetika koodeksiga. Puudub alus väita, et Äripäev AS või tema fotograaf oleks kaebajasse suhtunud kuidagi pahatahtlikult, teda eksitusse viies või asjaolusid varjates. IKS §-de 4 ja 5 alusel isikuandmete töötlemisel ei ole andmesubjekti nõusolek vajalik ning andmetöötleja ei pea kooskõlastama töötlemise kõiki toiminguid fotografeeritavaga. Pärast seda, kui X pöördus 01.03.2023 vastuväitega Äripäev AS-i poole palvega lõpetada isikuandmete töötlemine, viis andmetöötleja viivitamatult läbi täiendava õigusliku aluse kaalumise IKÜM art 21 lg 1 järgi isikuandmete avaldamise jätkamiseks. Äripäev AS esitas AKI-le 02.03.2023 läbi viidud ning dokumenteeritud hinnangu, mille tulemusena jõudis järeldusele, et esineb alus IKS § 5 (osas, mis puudutab fotograafi õigust fotot töödelda) ja IKS § 4 (osas, mis puudutab ajakirjandusliku väljaande õigust fotot töödelda) järgi isikuandmete töötlemise jätkamiseks 4) Foto algsel avalikustamisel avalikustati ka kaebaja eesnimi, töökoht ja põgeniku staatus, kuid tegemist ei olnud selliste eraeluliste detailidega, millele juurdepääs kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust. Kaebaja asus tööle hotelli toateenindajana, mille käigus on kolmandatele isikutele kättesaadavad teenindaja nimi ja töökoha andmed ning keelebarjääri tõttu ka pagulase staatus. Seega olid avalikustatud andmed ainult faktidel põhinevad ning vastustaja on oma otsuses käsitlenud kaebaja õiguste kahjustamist ja jõudnud järeldusele, et andmetöötlejad ei ole avaldanud andmeid, mis riivaksid oluliselt kaebaja eraelu puutumatust ning vaidlusaluse foto avaldamine ei kahjusta kaebaja privaatsust ülemääraselt. X pöördumisest ajendatuna on Äripäev AS täiendava kaitsemeetmena eemaldanud ka kõigist oma artiklitest andmesubjektide nimed, andmetöötleja ei kasuta andmesubjektide osas sõna „põgenik“ ning on eemaldanud ka viite andmesubjektide töönimetuse kirjeldusele. Viidatud palve edastati ka aasta pressifoto näituse korraldajale. Fotol endal ei ole jäädvustatud kaebaja eraelu kohta käivaid detaile. Eeltoodu viitab sellele, et andmetöötleja on peale X poolt vastuväite saamist arvestanud täiendavalt andmesubjektide huvidega, minimeerinud kaebaja kahjustamist ja eelduslikult oleks seda tehtud juba ka fotosessiooni ajal kui keegi andmesubjektidest oleks avaldanud soovi fotole mitte jääda või jätta mingid andmed avaldamisest välja. Puuduvad tõendid väita vastupidist. 5) IKS § 11 ja ka viidatud Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-152-09 kirjeldavad juhtumit, kus inimesel on keeruline või ei ole võimalik kaamera ette jäämist avalikus kohas vältida. Sellisel juhul isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks, millele lisanduvad täiendavad kohtulahendis toodud eeldused. See ei puuduta aga muudel seadusest tulenevatel alustel isikuandmete töötlemist (nt pildistamine / filmimine ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, õigustatud huvi alusel turvakaamerate kasutamine vms). Kaebajaga seotud foto töötlemisel on
5(10)
3-23-1054 aga isikuandmete töötlemise õiguslikuks alusteks IKS §-id 4 ja 5 ning ei esine IKS §-s 11 toodud olukorda. 6) Kaebuse punktis 2.2.4. leiab kaebaja, et ülekaaluka avaliku huvi puudumist kinnitab ka fakt, et ilma konkreetse foto kasutamiseta Äripäeva veebiväljaandes avaldatud artikli illustratsioonina ei oleks selle artikli uudisväärtus kuidagi langenud ning oleks võinud kasutada ka mõnda muud pilti, näiteks vabaks kasutamisest mõeldud fotopangast või isikutest, kes pildistamiseks ja avaldamiseks IKÜM-ile vastava nõusoleku andsid. Esiteks ei pea IKS § 4 kohaldamise eelduseks esinema ülekaalukas avalik huvi, vaid piisab avaliku huvi olemasolust, selle on AKI oma otsuses tuvastanud ning avaliku huvi olemasolu on ka kaebuse punktis 2.2.2. jaatatud. Teiseks ei ole isikuandmete töötlemiseks IKS § 4 eelduste olemasolul andmesubjekti nõusolek vajalik. Kolmandaks on Äripäeva fotograaf kinnitanud, et andmesubjektidele oli teada, et tegemist on pressifotograafiga ja fotode tegemine oli kooskõlastatud fotol olevate isikutega. Neljandaks oli Xl veel enne fotosessiooni algust, saades aru, et tegemist pole personalifotodega, võimalik pildistamisest ka keelduda. Viiendaks on pressifotode/ fotokunsti kasutamine ajakirjandusliku väljaande poolt avalikes huvides, foto eemaldamine ajakirjanduslikust sisust lõhub ajakirjanduslikku teost kui tervikut ning selle nõudmiseks puudub ka alus, kui on täidetud IKS §-s 4 toodud eeldused. 6) Kaebuse punktis 1.8 märgib kaebaja, et foto levikuga kaasnes kaebaja jaoks palju soovimatut tähelepanu ja ebamugavust. Vastustaja nendib, et foto avalikustamisega võis kaebaja tunda ebamugavust ja soovimatut tähelepanu ning kaebaja privaatsust on sellega riivatud. Samas ei ole kaebaja privaatsuse riive olnud ülemäärane ning vastupidise kohta tõendid puuduvad. Vastustaja on kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes ning neid kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et konkreetses asjas ei kaalu kaebaja õigused ülesse õigust vabale ajakirjandusele ehk sõnavabadusele. 7) Kaebuse punktis 2.3.2 märgib kaebaja, et ei mõista, millistele argumentidele tuginedes on võimalik õigustada mh kaebaja kujutise nõusolekuta töötlemist ning miks on AKI pidanud fotograafi kunstilist eneseväljendust kaalukamaks kaebaja isikuandmete kaitse õigusest. Vaidlustatud otsuses on jõutud järeldusele, et kõnesoleva foto näol on tegemist fotokunstiga ning kaebaja ei ole ka vastupidist väitnud. Vaidlustatud otsuses on kaalutud kaebaja õiguste kahjustamist ja jõutud järeldusele, et vaidlusaluse foto avaldamine ei kahjusta kaebaja privaatsust ülemääraselt. 8) Kaebuse esitaja on ekslikult pidanud IKS §-ide 4 ja 5 obligatoorseteks eeldusteks mõjuvat õiguspärast huvi ning ülekaalukat avalikku huvi. Esiteks ei pea IKS § 4 kohaldamise eelduseks esinema ülekaalukas avalik huvi, vaid piisab avaliku huvi olemasolust, mis on üheselt tuvastatud ning ka kaebaja on avaliku huvi olemasolu jaatanud. IKS § 5 eeldusena aga avaliku huvi tuvastamine pole üldse vajalik. Jääb arusaamatuks, mida täpsemalt peab kaebaja silmas „mõjuva õiguspärase huvi“ all. Juhul kui kaebaja peab silmas IKÜM art 21 lg 1 nimetatud mõjuvat õiguspärast põhjust, siis vastustaja on oma otsuses leidnud, et tulenevalt vastustaja poolt läbiviidud analüüsist, Äripäev ASi poolt edastatud vastusest ning koostatud õigustatud huvi analüüsist on Äripäev AS tõendanud, et kaebaja isikuandmete avalikustamiseks esineb õiguslik alus IKS §-ide 4 ja 5 järgi. Kolmandaks jääb arusaamatuks, mis osas ei ole otsus kaebajale loogiliselt jälgitav. Seda pole kaebuses kuidagi põhjendatud ja on seega sisutühi etteheide. Vastustaja on seisukohal, et otsus on igati loogiliselt jälgitav ja igakülgselt põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja pöördus vastustaja poole 19.02.2023. Kaebaja on pöördumises (vt 19.02.2023 Sekkumistaotlus, AKI 21.06.2023 vastus kaebusele, lisa 1) toonud esile Äripäeva 16.03.2022
6(10)
3-23-1054 artiklit, mille juures avaldatud fotol oli kaebaja koos kahe teise hotellitöötajaga. Sekkumistaotlusest nähtuvalt on pöördumine AKI poole ajendatud eeskätt viidatud foto esitamisest Aasta Pressifoto 2022 konkursile, mis tõi endaga kaasa foto laiema kajastamise ja tähelepanu meedias ja avalikus ruumis (Pressifoto konkursi võistlustööd olid nt väljapanekul Tartu ja Tallinna kaubanduskeskustes). Asjaolu kasuks, et kaebajat häiris eelkõige foto avaldamine Aasta Pressifoto 2022 konkursil, kõneleb see, et AKI poole pöördudes oli Äripäeva 16.03.2022 artikli avaldamisest möödunud juba 11 kuud, andmetöötleja poole pöördus kaebaja alles 01.03.2023. Äripäeva 16.03.2022 artikkel oli küll jätkuvalt kättesaadav Äripäeva veebiarhiivis, kuid kuna juba algselt avaldati foto juures üksnes kaebaja eesnimi (vt kaebuse lisa 1), ei olnud kaebaja foto ilma eelteadmisteta, nt otsingumootori abil leitav ega kaebaja identiteet tuvastatav. Ka AKI sekkumise kohustuse ulatus sõltub sellest, kas tegemist on jätkuvalt avalikkuse tähelepanu all oleva kestva tegevusega või siis minevikus toimunud sündmusega, mille suhtes avalikkuse tähelepanu/huvi on langenud või sootuks raugenud. Viimase mainitud olukorra puhul võib olla tegemist nähtusega, mida tähistatakse kui „õigust olla unustatud“, st tegemist on olukorraga, kus minevikus toimunud sündmuste avaldamine eeskätt veebikeskkonnas ei pruugi isikuandmete kaitse seisukohast olla mingi aja möödudes enam põhjendatud. Kohtule arusaadavalt leiab kaebaja, et kaebaja isikuandmete töötleme juba algselt, st Äripäeva 16.03.2022 artikli juures, samuti Aasta Pressifoto 2022 konkursi raames, on olnud õigusvastane, mistõttu pidi vastustaja järelevalve käigus kontrollima, kas kaebaja isikuandmeid töödeldi juba esmase avaldamise puhul õiguspäraselt. Vastustaja on sellise kontrolli läbi viinud.
10.Kaebaja leiab, et AKI ei eristanud vaidlustatud otsuses erinevaid isikuandmete töötlemise akte ega seega ka nende seaduslikke aluseid. Kaebaja toob välja, et antud asjas saab eristada vähemalt nelja kujutise töötlemise akti (kaebuse p 2.1.3): 1) kaebajast foto tegemine, 2) selle avaldamine üleriigilise levikuga meediaväljaandes, 3) selle esitamine Aasta Pressifoto 2022 konkursile ning 4) selle avaldamine näitusel Eesti erinevates kaubanduskeskustes. Kaebaja leiab, et IKÜM-s sätestatud isikuandmete töötlemise üldiseid põhimõtteid tuleb järgida ka olukordades, kus töötlemine toimub riigisisesest õigusaktist tulenevalt alusel, milleks võivad olla IKS §-d 4 ja 5. Kaebaja hinnangul, kuna teda ei teavitatud, et temast teeb fotot pressifotograaf ja sellest, et foto kavatsetakse avaldada üleriigilise levikuga meediaväljaandes, samuti ei teavitatud kaebajat foto esitamisest konkursile ja selle võimalikest tagajärgedest, on rikutud kaebaja õigust tema isikuandmete läbipaistvale töötlemisele. Seeläbi on kaebaja hinnangul rikutud ka ajakirjanduseetika põhimõtteid. Kaebaja ei ole täpsemalt põhjendanud, millist tähtust õiguslikus mõttes omaks kujutise töötlemise erinevate aktide eristamine. AKI on selgitanud, et kui andmete avaldamine on olnud IKS §-des 4 või 5 sätestatud erandite alusel õiguspärane, siis on avaldatud andmete muu töötlemine samal eesmärgil ja alusel samuti õiguspärane. Nimetatud ajakirjandusliku ja kunstilise eneseväljenduse erand sisustavad vastava sätte eesmärgina nii avaldamist kui ka muud töötlemist. Nii on eeltoodud eesmärkidega hõlmatud nii foto tegemine, säilitamine, avalikustamine kui ka arhiveerimine. AKI selgituste kohaselt on ilmne, et fotot pole võimalik kuidagi avaldada, kui see pole eelnevalt pildistatud ja salvestatud. Seega kui esineb alus isikuandmete avalikustamiseks IKS §-ide 4 ja 5 järgi (esmaseks eesmärgiks ongi avalikustamine), siis esineb alus ka isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks. Kohus nõustub AKI seisukohaga ja leiab, et erinevad kaebaja kujutluse töötlemise aktid peavad vastama IKS §-de 4 ja 5 tingimustele. Kohtu arvates tuleb andmete töötlemise kontekstis eristada Äripäeva 16.03.2022 artiklit ja Aasta Pressifoto 2022 konkurssi, sest esimesest sündmusest oli möödunud juba üksjagu aega ja kohtu arvates, arvestades, et kaebaja oli algsel
7(10)
3-23-1054 fotol kajastatud vaid eesnimega ja peale 01.03.2022 pöördumist kõrvaldati kõik viited kaebaja nimele ja staatusele, oli tema õiguste riive sekkumistaotluse esitamise ajal vähene.
11.Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM art 6 lg-s 1 toodud tingimustel, mh andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). IKÜM art 85 lg 1 kohaselt ühitavad liikmesriigid õigusaktiga IKÜM kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, mh seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel ja kunstilise eneseväljenduse eesmärkidel. IKÜM art 85 lg 2 kohaselt näevad liikmesriigid seoses isikuandmete töötlemisega sellistel eesmärkidel ette vabastusi või erandeid IKÜM II–VII ja IX peatükist, kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eestis kehtestatud IKS §-s 4 ja 5, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul ja kunstilise eneseväljenduse eesmärgil. IKÜM põhjenduste p-s 153 on selgitatud, millistel eesmärkidel peaksid liikmesriigid sellised vabastused ja erandid vastu võtma. IKS §-dega 4 ja 5 ongi soovitud anda ajakirjandusele ja kunsti viljelejatele lisaks IKÜM artiklites 6 ja 9 sätestatud isikuandmete töötlemise alustele erialus. Nimetatud erialus ei eelda isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekut. Kaebaja läbivaks väiteks on olnud, et tema isikuandmete töötlemine on toimunud ilma tema nõusolekuta. IKS § 4 ja 5 kontekstis ei ole andmesubjekti nõusolek aga isikuandmete töötlemiseks obligatoorne.
12.Kaebaja toob välja, et läbipaistvuse põhimõte eeldab andmesubjekti teavitamist vastutava töötleja identiteedist ning töötlemise eesmärgist ning seda kaebaja väitel ei tehtud. Kaebaja näeb siin ka ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist. Kaebaja ja Äripäeva esindajate seisukohad kaebaja teavitamise osas on mõnevõrra lahknevad. Fotograaf A. K. on selgitanud, et, vaidlusalune foto ei ole tehtud salaja, vaid fotosessiooni käigus, sealjuures oli kaebajale teada, et A. K. oli pressifotograaf. Äripäeva ja fotograaf A. K. ühises 29.03.2023 vastuses AKI järelepärimisele (vastus kaebusele, lisa 5) on välja toodud, et foto tegemine oli kõigi fotol olevate isikutega kooskõlastatud ning fotoseeriast saatis fotograaf ka andmesubjektidele foto. Puuduvad andmed selle kohta, et fotosessiooni järgselt oleks keegi fotodel olnutest teada andnud, et soovi foto kasutamist ajakirjanduslikel vms eesmärkidel. Kohus märgib, et tagantjärele on keeruline tuvastada, millist infot kaebajale fotode tegemise ajal anti ja kuidas kaebaja sellest teabest aru sai või oleks pidanud aru saama. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja selgelt väljendatud nõusolekut foto avaldamise kohta ei ole. Samas, nagu varasemalt märgitud, et ei ole andmesubjekti nõusoleku olemasolu IKS §-de 4 ja 5 puhul andmete töötlemisel obligatoorne. Pole tõendeid, mis viitaksid ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumisele, st et fotograaf A. K. oleks kaebajasse suhtunud kuidagi pahatahtlikult, teda eksitusse viies või asjaolusid varjates. Kohus leiab, et ajakirjanduse toimimise eripära arvestades ei pruukinud andmesubjekti väga detailne informeerimine olla fotode tegemise ajal võimalik. Pressifotograaf ei pruugi fotode tegemise ajal teada, millised pildid konkreetse loo juurde valitakse, millal lugu ilmub, milline on käsitluse laad, foto avaldamise kontekst jms. Ette ei pruugi olla võimalik näha ka sündmusi, mis toimuvad mitmeid kuid hiljem, nt foto valmine Aasta Pressifoto nominentide hulka ja konkreetse foto edukus sellel konkursil (mis toob kaasa suurema tähelepanu). Kaebaja lähenemine eeldaks senisest ulatuslikumat isikuandmete töötlemist, nt fotograafi poolt fotografeeritavate isikute kontaktandmete kogumist, et vajadusel kuid hiljem nõusolekut küsida jms. Kohtu arvates pole ajakirjanduse eripära arvestades (töödeldavate isikuandmete hulk on suur ja avaldamise aeg ei pruugi olla ette prognoositav) see võimalik või oleks liialt koormav, mistõttu selleks otstarbeks ongi IKS §-s 4 ajakirjanduslik erand kehtestatud. Kohtule ei nähtu, et käesoleval juhul oleks Äripäeva või fotograaf A. K. andmetöötlemise lihtsustatud korda kuritarvitatud. Kaebaja 01.03.2023 pöördumise järel eemaldati foto juurest veel need vähesedki andmed, mis kaebaja isikut ja staatust võimaldasid identifitseerida. Seega kohus ei nõustu, et rikutud on andmetöötlemise läbipaistvuse ning ajakirjanduseetika põhimõtteid.
8(10)
3-23-1054
13.Järgnevalt kontrollib kohus, kas täidetud olid IKS § 4 nõuded kaebaja isikuandmete töötlemisel Äripäeva 16.03.2022 artikli juures. IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Vastustaja on õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et kehtiv IKS § 4 ei eelda ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, vaid piisab avalikust huvist. Kohtu arvates on AKI õigesti leidnud, et IKS § 4 nõuded olid täidetud. Ka kaebaja ise möönab, et sõjapõgenike temaatika kajastamise vastu märtsis 2022, peale Ukraina-Vene konflikti vallandumist esines avalik huvi. Äripäeva 16.03.2022 artikli fookuses ei olnud rääkida isiklikku lugu kaebajast, vaid artikkel rääkis sõjapõgenike tööle saamisest üldisemalt ja sellega kaasnevatest probleemidest riigipoolsel asjaajamisel. Räägiti Swisoteli näitest. Artikli juures oleval fotol oli kujutatud kolme Swishoteli töötajat, sh kaebaja. Õige on see, et avalikkusel puudus huvi kaebaja isiku vastu. Kaebaja isikut aga ei eksponeeritudki, vaid kaebajat kujutati tema tööalases rollis. Kaebaja õigusi ei riku see, kas kõik kolm pildid olnud isikut olid tõepoolest sõjapõgenikud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kohta avaldati tõeseid andmeid. Vastustaja pole öelnud, et foto avaldamine ei riiva kaebaja eraelu puutumatust, vaid, et foto algsel avalikustamisel avalikustati kaebaja eesnimi, töökoht ja põgeniku staatus, kuid tegemist ei olnud selliste eraeluliste detailidega, millele juurdepääs kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust. Kohus nõustub AKI hinnanguga, et kaebaja õigusi ei kahjustatud ülemääraselt. Infot kaebaja isiku kohta esitati minimaalselt ning kaebaja pöördumise järgselt 01.03.2023 eemaldati kõik viited kaebaja isikule ja tema staatusele. Olukorras, kus Äripäeva 16.03.2022 artikkel puudutas mh sõjapõgenike värbamist Swisoteli poolt, oli põhjendatud loo juures avaldada foto, millel oli kujutatudsõjapõgenikke, kelle kohta artiklis kirjutati.
14.Õigust olla internetis unustatud („to be forgotten online“) tunnustas Euroopa Kohus 13.05.2014 otsuses C-131/12. Õigus olla unustatud on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-te 7 ja 8 kaitsealas. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud (EIK 22.06.2021 otsus asjas Hurbain vs.Belgia, p-d 100‒104 ja seal viidatud kohtupraktika), et ajakirjandusel on väärtuslik roll uudiste arhiivide haldamisel ja nende üldsusele kättesaadavaks tegemisel. Internetiarhiivid aitavad oluliselt kaasa uudiste ja teabe säilitamisele ja kättesaadavaks tegemisele. Digitaalarhiivid on oluline haridusja ajaloouuringute allikas, eriti kuna need on üldsusele kergesti kättesaadavad ja üldiselt tasuta. EIK möönis, et kui panna ajakirjandusväljaannetele kohustus analüüsida mingi aja möödudes veebiartiklite, mille esialgse avaldamise seaduslikkust ei ole kahtluse alla seatud, avaldamise kestvat õiguspärasust, mõjutab see pressivabadust ja toob kaasa ohu, et ajakirjandus hoidub üldse veebiarhiivi pidamisest või muudab artiklid automaatselt anonüümseteks. Veebiarhiivide muutmine õõnestab arhiivide terviklikkust ja seega nende olemust. EIK märkis, et siseriiklikud kohtud peavad olema eriti valvsad, kui nad rahuldavad taotluse arhiveeritud artikli elektroonilise versiooni muutmiseks või anonüümseks muutmiseks eraelu austamise tõttu. EIK toonitas siiski, et õigus hoida arhiive veebis üldsusele kättesaadavana ei ole absoluutne, vaid seda tuleb tasakaalustada teiste asjaomaste õigustega. Viidatud kohtuasjas peeti kõiki vastanduvaid huvisid tasakaalustavaks lahendust, kus isiku ees- ja perekonnanimi asendati ajalehe veebiarhiivis tähega X artiklis, mis esialgu oli avaldatud ajalehe 1994. a paberväljaandes ja mis alates 2008. a-st oli isiku nimeotsingu alusel taas ajalehe veebiarhiivi kaudu leitav. Käesoleval juhul avaldati juba algselt kaebaja puhul üksnes tema eesnimi ja kaebaja pöördumise järgselt eemaldati kõik viited tema identiteedile. Kohtu arvates käitus Äripäev ja AKI EIK praktika valguses õiguspäraselt, kui ei kõrvaldanud Äripäeva veebiarhiivist Äripäeva 16.03.2022 artikli juures avaldatud fotot.
9(10)
3-23-1054
15.Kohtu arvates vaidlusaluse foto avaldamist Aasta Pressifoto 2022 konkursil võib analüüsida nii IKS § 4 kui § 5 alusel, kuna kahtlemata on tegemist konkursiga, kus andmetöötluse eesmärk on kunstiline. Samas ei saa kuidagi kõrvale jätta ajakirjanduslikku külge ‒ fotod ei ole lahutatavad päevakajalistest sündmustest, millega seoses need on avaldatud. Kohtu arvates on ka Aasta Pressifoto 2022 konkursi raames täidetud IKS § 4 ja § 5 eeldused. Üheks põhjuseks fotode valimisel konkursile ongi vastava teema päevakajalisus, mis seondub avaliku huviga. Ukraina-Venemaa sõda on kahtlemata avalikus sfääris üks enim kõneainet pakkunud teema 2022. aastal. Kohtu arvates saaks kahjustatud sääraste konkursside eesmärk, kui teatud teemasid välditakse (nt sõjapõgenikud), võistlustööde puhul eeldatakse kõigi asjaosaliste nõusolekut või materjali anonümiseeritakse põhjendamatult. Sellisena võivad fotod kaotada suure osa oma kunstilisest väärtusest. Pooleli oleva konkursi keskel või siis konkursi lõppedes fotode eemaldamine võib endaga kaasa tuua veelgi suurema tähelepanu, kuna konkursi võidutöö „keelamine“ tekitab paratamatult kõneainet ja avalikkuse tähelepanu ning võib tähelepanu ja avaliku uudishimu raugemise asemel omada vastupidist toimet. See võib kaasa tuua kaebajale täiendavat soovimatut tähelepanu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja kui andmesubjekti õiguste kahjustamine ei olnud ka Aasta Pressifoto 2022 konkursi raames ülemäärane. Põhjendused on siinjuures samad, mis Äripäeva 16.03.2022 artikli puhul.
16.Vastustaja on õigesti leidnud, et Riigikohtu lahendi asjas nr 3-2-1-152-09 kontekst oli teine. Selles lahendis ei analüüsinud kohtud andmete avaldamist IKS ajakirjanduse või kunsti erandi alusel. Ka olid kaasuse asjaolud teised ‒ selles kohtuasjas esitati telesaates isikut kontekstis, kus televaatajale jäi mulje, et tegemist oli liiklusrikkujaga, kuigi hageja polnud telesaates kajastatud rikkumisi toime pannud ning seega oli tegemist isiku maine kahjustamisega. Seega on olukord praegusest erinev. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kaebaja kohta ei esitatud ebaõiget infot. Ka on õiguslik keskkond vahepeal muutunud (jõustunud on IKÜM ja uus IKS), mistõttu ei ole selge, kas ning mil määral varasemad Riigikohtu järeldused oleksid praegusele olukorrale üle kantavad.
17.Kohtule ei nähtu ka, et AKI poleks järginud haldusmenetluse põhimõtteid. Kohtu arvates on AKI vaidlustatud otsus loogiliselt jälgitav ja vajalikul määral põhjendatud. Analüüsitud on kõiki IKS §-des 4 ja 5 toodud kriteeriume ja motiveeritud, miks AKI rikkumisi ei tuvastanud. Kuna AKI kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse alusel, piirdub AKI menetluse lõpetamise sisuline kohtulik kontroll hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud (vt RKHKo 23.03.2016, 3-3-1-85-15, p 17). Kohus AKI tegevuses rikkumisi ei tuvastanud. Kaebajal on õigus esitada nõue otse andmetöötlejate vastu, kui ta leiab, et tema õigusi jätkuvalt rikutakse.
18.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. AKI ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad AKI võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.