Silvester Mets OÜ kaebus Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 osaliselt (Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise osas) tühistamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Silvester Mets OÜ (registrikood 11714524), volitatud esindaja jurist Ants Kuningas Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmas isik Mittetulundusühing Sõrve Sääre Jahiselts (registrikood 80359494), volitatud esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 13/22/584 punkt 1.8.
2.Mõista Keskkonnaametilt välja Silvester Mets OÜ kasuks menetluskulud summas 757 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-22-2693 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaameti 29.11.2022 korraldusega nr 1-3/22/584 pikendati mittetulundusühingu (MTÜ) Sõrve Sääre Jahiselts Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr Saare-1/13 kuni 29.11.2032 (resolutsiooni p 1.8.). Korralduse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Keskkonnaameti pädevuses on jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamine (jahiseadus (JahiS) § 14 lg 3 koosmõjus § 18 lg-ga 1). Kolmas isik on kasutusõiguse pikendamise loa taotluse esitanud 6 kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa (31.05.2023) lõppu. Jahimaa heaperemeheliku kasutamise jätkamiseks ning jahindusliku kasutuse edasiseks võimaldamiseks on otstarbekas pikendada kehtivat jahipiirkonna kasutusõiguse luba, et tagada jahimaa kasutuse stabiilsus ning jätkuv koostöö piirkonna maaomanikega. Kolmas isik ei ole teadlikult esitanud valeandmeid. Saare maakonna jahindusnõukogu toetab 12.01.2022, 16.02.2022 ning 31.08.2022 protokollilise otsuse kohaselt korralduse punktides 2.1.-2.8. nimetatud taotlejate jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse pikendamist ning jahipiirkonna kasutajad ei ole jätnud täitmata jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Seetõttu pikendab Keskkonnaamet mh Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa järgmiseks 10 aastaks. Loa saaja on kohustatud kinni pidama keskkonnaministri 23.05.2013 määrusega nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ sätestatud seireandmete kogumise ja esitamise korrast.
2.Silvester Mets OÜ esitas 27.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 osaliselt (Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise osas) tühistamisnõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt pikendanud kolmanda isiku jahipiirkonna kasutusõiguse luba kuni 29.11.2032.
3.1.Kaebaja omab kinnisasju Saare maakonnas Saaremaa vallas Torgu jahipiirkonnas (registriosa nr 3692134, 3692234, 3726034), JAH1000117 territooriumil. Kaebajal on olnud pikaaegne huvi jahindustegevuse korraldamiseks. Kaebaja on sõlminud lepingud jahipidamisõigust omava isikuga X. X. jäägri teenuse osutamiseks ning kaebaja kinnisasjadel jahipidamisõiguse korraldamiseks.
3.2.Vastustaja poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teade Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisest ei vasta jahiseaduse (JahiS) § 16 lg 2 punkti 1 nõuetele. Avaldatud ei ole jahipiirkonna nimetust Torgu, JAH1000117. See raskendas kaebajal nimetatud teate leidmist Ametlikes Teadaannetes.
2(9)
3-22-2693
3.3.Vastustaja ei avaldanud Ametlikes Teadaannetes teavet kolmanda isiku jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse kohta ega võimaldanud sellega eelnevalt tutvuda. Sellega on rikutud JahiS § 16 lg-d 1 ja 2.
3.4.Vastustaja ei korraldanud jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmiseks avalikku konkurssi.
3.5.Kaebaja vastab jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejale esitatud nõuetele (JahiS § 14 lg 2). Vastustaja ei kaasanud kaebajat jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetlusse. Sellega rikuti kaebaja õigust esitada menetluses oma seisukohti ja vastuväiteid ning taotleda kasutusõiguse luba samas jahipiirkonnas. Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse avalikkuse põhimõtet (haldusmenetluse seadus (HMS) § 7).
3.6.Kaebajale on tema enda kinnistutel jahipidamine takistatud, kuivõrd kolmas isik on korduvalt keeldunud jahilubade väljastamisest (vt kaebuse lisad 4 ja 8; Pärnu Maakohtu lahend nr 4-15-886).
3.7.Vastustaja ei ole kaalunud, kas kolmandal isikul on õigust jahipiirkonna kasutusõiguse luba saada, kuivõrd kolmas isik on korduvalt õigusvastaselt rikkunud JahiS tulenevat kohustust jahilubade väljastamiseks maaomanikele (kaebajale) ning tema esindajale (X. X.le) (vt Pärnu Maakohtu lahend väärteoasjas nr 4-15-886).
3.8.JahiS ei võimalda jahipiirkonna kasutusõiguse loa ennetähtaegset pikendamist ja avaliku menetluse põhimõtete eiramist (vt JahiS § 18 lg 1). Käesoleval juhul on vastustaja pikendanud Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse luba ennetähtaegselt, s.o 11 kuud ja 10 päeva enne loa lõpptähtaja saabumist.
3.9.Jahipidamise korraldamine ja jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenevate õiguste ning kohustuste realiseerimine on avalik ressurss, sest sellega kaasneb õigus jahilubade müügiks, samuti jahipidamiseks kasutusõiguse alal. Isegi kui kolmanda isiku 25 liiget tarvitaksid vahetult omatarbeks aasta jooksul ära kogu kütitud metsloomade liha, moodustab kütitava ulukiliha harilik väärtus olulise summa (ületab 50 000 eurot aastas). Ka juhul, kui jahipiirkonna kasutaja täidaks ainult ministri käskkirjaga seatud seakatku ohjeldamise kohustust ja kütiks ainult metssigu, moodustab Torgu jahipiirkonna kohustusliku küttimise mahu arvel kütitud metssigade eluskaal (nt kesikud 50 kg x 60 isendit) ca 3000 kg. Lihatööstuse kokkuostuhind metssea eluskaalu kohta on 3 eur/kg ja enam (vt kaebuse lisa 13). Võttes arvesse, et jahilube väljastatakse Torgu jahipiirkonnas nii põdra (elusloom tagasihoidliku eluskaaluga 500 kg x 3 eur), hirve kui ka metskitsede küttimiseks, on aastane jahipiirkonna kasutusõiguse pidaja tulu ulukiliha eluskaalu väärtuses vähemalt 50 000 eur, kui selle hulka mitte arvestada jahiturismi tulu. Seega antakse jahipiirkonna kasutusõiguse loaga jahipiirkonna kasutaja ja selle ühingu liikmete kasutusse oluline avalik ressurss. Seejuures on kolmanda isiku juhatuse liige selgitanud, et MTÜ Sõrve Sääre Selts liikmete piirarv on täis ja vastu võetakse eelistatult sugulasi (vt kaebuse lisa 12).
3.10.Ühestki dokumendist ei nähtu, et vastustaja oleks kontrollinud, kas kolmas isik omab maakasutajatega lepinguid Torgu jahipiirkonnas.
3.11.Vastustaja on väljastanud jahipiirkonna kasutusõiguse loa oma kohustusi korduvalt rikkunud kolmandale isikule. Kolmas isik on korduvalt jätnud seireandmete kogumise kohustuse täitmata (JahiS § 18 lg 3 p 3; vt kaebuse lisa 5). Väikeuluki lubade alusetu väljastamata jätmine kolmanda isiku poolt on oluline rikkumine, millega kolmas isik on
3(9)
3-22-2693 tahtlikult tekitanud kahju (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1268). Kolmas isik on jätnud täitmata keskkonnaministri määruse alusel jahindusnõukogu poolt Torgu jahipiirkonnale määratud kohustusliku metssigade küttimise mahu 2020-2021 aastaks. Jahindusnõukogu määras metssigade küttimismahuks 60 isendit, kuid kütiti ainult 40 (vt kaebuse lisa 9).
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
4.1.Kaebusest ei selgu, kas kaebus on esitatud kaebaja kui jahipiirkonnas kinnistuid omava äriühingu õiguste kaitseks ja/või soovib kaebaja hakata ise oma kinnistutel jahindustegevust korraldama. Kaebajal puudub kaebeõigus. Olukorras, kus kehtiv õigus näeb ette eelisjärjekorras kehtivate jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamise seaduses sätestatud tingimustel, ei riku pikendamise menetlus menetlusväliste isikute õigusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-21-1688). JahiS kohaselt ei anta jahipiirkonna kasutusõiguse luba jahipiirkonda, mis on juba kasutusel. Maaomaniku õigused on sätestatud JahiS §-s 6.
4.2.Jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist reguleerib JahiS § 18, mis on erinorm sama seaduse §-de 14-17 ees. See tähendab, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisel ei kohaldu JahiS § 16 lg 1. Vastustaja on vastavalt JahiS § 18 lg-le 5 avaldanud Ametlikes Teadaannetes jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise otsuse (vt kaebuse lisa 1).
4.3.Kaebajat ei pidanud menetlusse kaasama, kuivõrd Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine ei riiva kaebaja õigusi.
4.4.Jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise eeldused olid täidetud (JahiS § 18).
4.5.JahiS-s on ettenähtud võimalused jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks juhul, kui ei olda rahul jahipiirkonnakasutaja tegevusega ning seeläbi avaliku ressursi senise kasutamisega. Maaomanikud ei ole esitanud vastustajale ühtegi taotlust kolmandale isikule kuuluva Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks. Järelikult on jahipiirkonna maaomanikud ja maakonna jahindusnõukogu jahipiirkonna kasutaja tegevusega avaliku ressursi kasutamisel rahul.
4.6.Kohus ei saa hinnata küsimust, kas kolmandal isikul on kohustus oma liikmeteks arvata kõik soovijad või on tal õigus otsustada, kes tema liikmeskonda kuuluvad.
4.7.Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest keeldumise alused on sätestatud JahiS § 18 lgs
2.Vastustaja on nimetatud eeldusi kontrollinud. Haldusmenetluse läbi viimist ei puuduta see, et konkreetses piirkonnas ei saa jahimehed omavahel läbi. Peale Riigikohtu 13.12.2019 lahendi nr 3-17-1268 jõustumist ja vaidluste lõppemist on kolmas isik edaspidi Keskkonnaametile teadaolevalt X. X.le nõutud jahiload väljastanud. Konkreetse isiku puhul on esinenud vaidlused suur- ja väikeuluki lubade väljastamise osas lisaks kolmandale isikule ka paljudes teistes Saaremaa jahipiirkondades (sh Kaavi ja Salme), mis pigem viitab konkreetse isiku ning jahipiirkondade kasutajate vahelistele pikemaajalistele konfliktidele, mitte JahiS § 40 lg 4 tahtlikule eiramisele lubade väljastamisel kõikidele jahipiirkonnas elavatele maaomanikele ja nende volitatud jäägritele. Vastustaja on haldusmenetluse raames tuvastanud, et kolmandal isikul rikkumised ja pooleliolevad väärteomenetlused seoses JahiS § 60 puuduvad.
4.8.Kaebajal puudub kaebeõigus osas, et vastustaja on lahendanud kasutusõiguse loa pikendamise taotluse varem, kui seaduses sätestatud tähtaeg. JahiS § 18 lg 1 näeb ette, et
4(9)
3-22-2693
taotlus tuleb esitada 6 kuud enne seda, kui olemasolev loa kehtivus lõppeb, mitte aga 6 kuu jooksul enne olemasoleva loa kehtivuse lõppemist.
4.9.Vastustaja palub jätta tähelepanuta kaebuse punktid 12.2-12.3. Samuti on asjakohatud väited seoses vastustaja seisukohtadega haldusasjas nr 3-22-2418. Kaebaja poolt viidatud õiguskantsleri seisukohad ei ole vastustajale õiguslikult siduvad.
4.10.Kehtiv õigus ei näe ette jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamise menetluses maaomanikega sõlmitud kirjalike lepingute olemasolu kontrollimist ei vastustaja ega ka maakonna jahindusnõukogu poolt. Siiski sõlmisid erinevate huvigruppide esindajad kokkuleppe, mille kohaselt toetavad jahindusnõukogud konsensuslikult jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist juhul, kui on täidetud 18.06.2021 kohtumisel kokkulepitud kriteeriumid (vt vastustaja 23.01.2023 menetlusdokumendi lisa 3).
5.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega. Vaidlusalune haldusakt on seaduslik. Tuginetud on JahiS §-le 18. Kohaldamisele ei kuulu JahiS §-d 14-17.
5.2.Kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja õigusi ei puuduta see, kes korraldab Torgu jahipiirkonnas jahti. Kaebaja ei ole kordagi avaldanud soovi ise Torgu jahipiirkonnas jahti korraldada.
5.3.Ka juhul, kui vastustaja oleks pidanud kohaldama JahiS §-e 14-17, oleks kasutusõiguse luba tulnud väljastada ikkagi kolmandale isikule (JahiS § 14 lg 6), sest seda soovib maaomanike enamus. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb vaidlusalune korraldus jätta tühistamata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-02, p 24).
5.4.Kolmas isik ei ole rikkunud JahiS norme ega loaga pandud kohustusi, kaebaja sellekohased etteheited on alusetud ja tõendamata. Kolmandat isikut ei ole kordagi karistatud Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Kaebaja on kaebuses korduvalt esitanud asjasse puutumatuid, ebaõigeid või lausa laimavaid väiteid nagu oleks kolmas isik kuidagi vastustaja soosingus (vt kaebuse p 24) või nagu oleks Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisel mänginud olulist rolli sugulus- või hõimlussuhted (kaebus p 26). Tegemist on tõendamata väidetega.
5.5.Kolmas isik ei ole jätnud seireandmeid esitamata, ei ole X. X. metssea jahilubasid tühistanud, I. Jõgeva ei ole kunagi esitanud avaldust seltsi liikmeks saamiseks ning kolmas isik täitis 2020-2021 jahiaastal metssigade küttimismahu peaaegu kahekordselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, kuivõrd jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisel on oluliselt rikutud menetlusnormi (JahiS § 18 lg-s 1 sätestatud taotluse esitamise tähtaeg), mis võis mõjutada asja sisulist otsustamist. Nimelt on vastustajal kohustus sisuliselt kontrollida loa pikendamise taotlust, sh kas JahiS § 18 lg-s 2 loetletud loa pikendamisest keeldumise aluseid esineb. Oluline on, et vastustaja teostaks sellist sisulist kontrolli kogu seaduses sätestatud perioodi osas (9 aastat ja 6 kuud), mitte aga võttes arvesse oluliselt lühemat perioodi, nagu käesoleval juhul.
5(9)
3-22-2693
7.Esmalt on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine enne loa kehtivuse lõppemist on JahiS § 18 alusel lubatav, st ilma avalikku konkurssi korraldamata.
8.Enne vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse kontrolli juurde asumist lahendab kohus küsimuse, kas kaebajal on kaebeõigus. Nimelt on nii vastustaja kui ka kolmas isik leidnud, et kaebus tuleks jätta rahuldamata, kuivõrd kaebajal puudub Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 punkti 1.8 vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebeõigus
9.Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebuse kohaselt on kaebajal pikemaaegne oluline huvi jahitegevuse korraldamiseks ning kaebaja on sõlminud lepingud jahipidamisõigust omava isikuga jäägri teenuse osutamiseks ja avaldaja kinnisasjadel jahipidamisõiguse korraldamiseks (vt kaebuse p 1). Sellest johtuvalt on ilmne, et kaebaja on kohtusse pöördunud oma subjektiivsete õiguste kaitseks.
10.Puudub vaidlus, et jahipiirkonna kasutusõigus on piiratud avalik ressurss. Seda on jaatanud ka vastustaja (vt vastustaja 23.01.2023 menetlusdokumendi p 11). Riigikohus on selgitanud, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel; nendest menetlusnõuetest kõrvalehoidumist ei saa põhjendada asjaoluga, et puudub vastav menetluskord või õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded; isikul, kelle õigusi, eelkõige õigust võrdsele kohtlemisele, rikub kohase menetluse puudumine, on õigus halduse tegevuse vaidlustamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-59-05, pd 17-18). Kaebaja on seisukohal, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine lubatav ei olnud mh põhjusel, et esines JahiS § 18 lg 2 p-s 3 sätestatud pikendamisest keeldumise alus – kolmas isik ei ole täitnud kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi (ei ole seireandmeid nõuetekohaselt esitanud). Eeldades selle väite õigsust, siis loa pikendamata jätmisel tuleks välja kuulutada avalik konkurss (JahiS § 20 lg 4), millel osalemisest on kaebaja huvitatud.
11.Käesoleval juhul on kaebaja välja toonud, et tema on huvitatud isikuks, kes oleks soovinud avaliku konkursi korral kandideerida Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loale. Seejuures ei nähtu praegusel juhul asjaolusid, mis ilmselgelt välistaksid kaebaja võimaluse osaleda jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise konkursil. Nimelt sätestab JahiS § 14 lg 2, et jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada: 1) Eestis registreeritud juriidilisel isikul; 2) riigiasutusel. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (JahiS § 14 lg 5). Kaebuse kohaselt on kaebaja Eestis registreeritud juriidiline isik, kellel on samas jahipiirkonnas kinnisasjad (registriosa nr 3692134, 3692234, 3726034). Nimetatud faktilisi asjaolusid teised menetlusosalised kahtluse alla seadnud ei ole. Seega on kaebajal kaebeõigus Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse vaidlustamiseks.
12.Vastustaja on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-21-1688. Viidatud lahendis on kohtusse pöördunud maaomanikud oma omandiõiguse kaitseks. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu ei ole tegemist asjakohase lahendiga. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise otsuse õiguspärasuse kontroll
13.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 6(9)
3-22-2693
14.Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses, kuivõrd sellega antakse haldusvälisele isikule õigusi – Torgu jahipiirkonna kasutusõigus.
15.Vaidlusaluse korralduse õiguslikuks aluseks on JahiS § 18 lg-d 1-5 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 133). Tulenevalt JahiS § 18 lg-st 1 pikendatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale vastava taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul tulnuks korraldada kasutusõiguse loa andmiseks avalik konkurss, mis on reguleeritud JahiS §-des 14-17. Nimelt näeb JahiS § 18 ette võimaluse jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendada. Seejuures on õiguskantsler leidnud, et nimetatud norm ei ole kohaldatav lubadele, mis on väljastatud enne kehtiva JahiS jõustumist, st enne 01.06.2013 ning mis on JahiS § 67 lg 2 alusel automaatselt JahiS jõustumisel pikenenud 10 aastat1. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
17.Asja materjalist nähtuvalt on kolmandale isikule väljastatud Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtivuse algusega 10.10.2013 (dtl 127). Seetõttu kuulus kohaldamisele JahiS § 18. Küll aga leiab kohus, et vastustaja ei ole korrektselt JahiS § 18 lg-t 1 kohaldanud, mis on tinginud õigusvastase korralduse andmise.
18.Vaidlusaluse korralduse kohaselt esitas kolmas isik Keskkonnaametile taotluse, milles soovib Torgu jahipiirkonna (JAH1000117) kasutusõiguse loa nr Saare-1/13 pikendamist järgmiseks kümneks aastaks (dtl 134). Allmärkusena nr 8 on korralduses lisatud, et nimetatud taotlus registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 13-11/22/20173, mis on Keskkonnaameti dokumendiregistris 2 registreeritud kuupäevaga 13.10.2022. Samas nähtub vaidlusaluse korralduse lisast „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr Saare-1/13“, et kasutusõiguse luba kehtib alates 10.10.2013. See tähendab, et kolmas isik oleks pidanud esitama taotluse loa pikendamiseks 6 kuud enne loa kehtivuse lõppemist. Iseenesest asjaolu, et kolmas isik esitas taotluse varem, ei too kaasa vaidlusaluse haldusakti õigusvastasust, vaid oleneb, kas vastustaja asus taotlust lahendama enne seaduses sätestatud tähtaega. Paraku nähtub vaidlusalusest korraldusest, et see on antud isegi enne, kui saabus JahiS § 18 lg-s 1 nimetatud tähtaeg loa pikendamise taotluse esitamiseks. 19. Kohtu hinnangul on JahiS § 18 lg-s 1 väga selgelt sätestatud, et taotlust loa pikendamiseks ei saa esitada varem ega hiljem, kui 6 kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist. Seda kinnitab esmalt keeleline tõlgendus, aga ka normi mõte. Nimelt tuleb vastustajal enne loa pikendamise otsustamist mh kontrollida, kas jahipiirkonna kasutaja on täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustused (JahiS § 18 lg 2 p 3). On oluline, et vastustaja saaks kontrollida kogu seaduses ette nähtud perioodi osas, kas jahipiirkonna kasutaja on vastavaid kohustusi täitnud. Ka õiguskantsler on oma 11.03.2022 kirjas nr 61/211741/2201394 selgitanud, et taotlusi tuleb sisuliselt hinnata ning selle käigus kontrollida, kas loas ja seaduses sätestatud kohustused on täidetud (nt seirekohustuse täitmine, maaomanike nõusolekud jahi pidamiseks); soovi korral on võimalik kasutusõiguse loa taotluse esitamisest õiguskantsleri 11.03.2022 kiri nr 6-1/211741/2201394. Internetist kättesaadav aadressilt: https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/jahipiirkonnakasutus%C3%B5iguse-loa-pikendamine
https://adr.envir.ee/
Vt
7(9)
3-22-2693 teavitada ka avalikkust ja küsida nii maaomanike kui kohalike elanike arvamust . „Normi mõte on selles, et Keskkonnaametil tuleb senise jahipiirkonna kasutaja loa pikendamise taotlust lahendades hinnata jahipiirkonna kasutaja tegevust kogu senise loa kehtivusaja jooksul (9 aastat ja 6 kuud). Seega, kui täitevvõim hakkab pikendamistaotlusi omaalgatuslikult läbi vaatama oluliselt varem, kui seadusandja antud tähtaeg ette näeb, siis jääb seadusandja kehtestatud eesmärk täitmata.“ 4 Lisaks sõltub taotluse lahendamise hetkest ka pikendatud loa kehtivuse periood. Mida varem taotlus lahendatakse, seda lühemaks jääb loa kehtivuse aeg.
20.HMS §-st 58 tulenevalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuigi käesoleval juhul on tegemist menetlusnormi rikkumisega, siiski ei kuulu HMS § 58 kohaldamisele. Nimelt ei saa väita, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise taotluse lahendamine märkimisväärselt enne seaduses sätestatud tähtaega ei võinud mõjutada asja sisuliselt. Seda tingituna asjaolust, et vastustaja ei ole saanud hinnata jahipiirkonna kasutaja tegevust kogu seaduses sätestatud senise loa kehtivusaja jooksul (9 aastat ja 6 kuud). Nagu eelnevalt on viidatud õiguskantsleri 11.03.2022 kirjale, siis on vastustajal kohustus loa pikendamise taotlust sisuliselt hinnata.
21.Vaidlusaluses korralduses on ainult ühes põhjenduste punktis (punkt 3.6) väga lakooniliselt märgitud, et taotlejad ei ole teadlikult esitanud valeandmeid, Saare maakonna jahindusnõukogu toetab 12.01.2022, 16.02.2022 ning 31.08.2022 protokollilise otsuse kohaselt korralduse punktides 2.1.-2.8. nimetatu taotlejate jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse pikendamist ning jahipiirkonna kasutajad ei ole jätnud täitmata jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi (dtl 135). Rohkem põhjendusi vaidlusaluses korralduses JahiS § 18 lg-s 2 nimetatud eelduste kontrollimisest ei ole. Ka Saare Maakonna jahindusnõukogu 12.01.2022 koosoleku protokollist ei selgu, kas esines rikkumisi või mitte. Nimelt on viidatud protokollis leitud, et kuna Salme, Kuumi, Kaavi, Pihtla, Pärsama, Metsküla, Lümanda, Kärla, Laugi, Aste, Liiva ning Tamse statistiliste andmete esitamist, küttimismahtude täitmist ja karistuste puudumist kontrolliti eelmisel korral, siis seda uuesti ei kontrollitud (dtl 160). Arusaamatuks jääb, millal eelmisel korral ning millise perioodi osas. Nimelt nähtub jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise osas 18.06.2021 sõlmitud kokkuleppest mh, et lisaks Keskkonnaameti poolt koostatud juhisele jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks lepiti kokku, et jahindusnõukogud otsustavad vastavalt töökorrale konsensuse alusel toetada jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist juhul, kui viimase kolme aasta jooksul ei ole jahipiirkonna kasutaja keskkonnaministri määruse „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ §-s 4 sätestatud uluksõraliste vaatluse andmed esitamata jäänud (dtl 175). Samas periood, mille osas tuleb vastustajal anda hinnang rikkumiste puudumisele, on oluliselt pikem – JahiS § 18 lg-st 1 tulenevalt 9 aastat ja 6 kuud. Sisuliselt tähendab eelnev, et vaidlusalusest korraldusest ei selgu, kas vastustaja ka sisuliselt kontrollis kogu kasutusõiguse loa kehtivuse perioodil (arvestades JahiS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaega) rikkumiste puudumist või lähtus üksnes jahindusnõukogu seisukohast, kuigi viimane eelduslikult hindas üksnes viimast 3 aastat (samas sellegi perioodi osas ei ole üheselt selge, kas hindamist ikka toimus).
https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/jahipiirkonna-kasutus%C3%B5iguse-loa-pikendamine Õiguskantsleri 01.07.2022 kiri nr 6-1/211741/2203556, lk-d 2-3. Internetist kättesaadav aadressilt: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Jahipiirkonna%20kasutus%C3%B5iguse%20lo a%20andmine.pdf
8(9)
3-22-2693
22.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et JahiS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja järgimata jätmine on oluline menetlusviga, mis võis mõjutafs asja sisulist lahendamist. Seetõttu on tegemist õigusvastase korraldusega ning kaebus kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohus on juba tuvastanud vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse ning leidnud, et vaidlusalune korraldus kuulub tühistamisele, siis puudub vajadus käsitleda menetlusosaliste ülejäänud väiteid.
23.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 punkti 1.8. Menetluskulud 24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 757 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 20 eurot ning õigusabikuludest summas 737 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 110 eurot. Kokku on õigusabi osutatud 6,7 tundi. Menetluskulud on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11).
25.HKMS § 109 lg-st 6 juhindudes on kohtu hinnangul kaebaja menetluskulud põhjendatud ja mõistlikud, mistõttu mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud summas 757 eurot (ilma käibemaksuta).
26.Juhindudes HKMS § 108 lg-st 8 jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
27.Kaebaja on taotlenud vastustaja kohustamist tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
28.Viivise väljamõistmiseks puudub alus. Menetluskuludelt tasutava viivise väljamõistmine on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt, HKMS sellist võimalust ette ei näe (nt Riigikohtu 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27). Juhindudes HKMS § 1 lgst 3 jääb kaebaja taotlus viivise väljamõistmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.