Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-21-1718 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1718 tuleb tühistada. Elamu on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja elamu paiknemine krundil vastab asendiplaanile koos vertikaalplaneerimisega. Ettekirjutusest ei ole aru saada, mida kaebajatelt vertikaalplaneerimise osas nõutakse. Ei selgu, millise ehitusprojektiga tuleb vertikaalplaneering vastavusse viia ja mis mõttes. Ettekirjutuses ei ole isegi viiteid ehitusprojekti kohta. Alles vaideotsuses on antud soovitus otsida ehitusprojekti www.ehr.ee keskkonnast. Selline ettekirjutus ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Kaebajatel ei ole Lehtpuu tee 5 hooviosa vertikaalplaneeringu projekti ja nad ei ole seda ka www.ehr.ee keskkonnast leidnud. Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (teemaplaneering) p-ga 4.1.2 nõutakse vertikaalplaneerimise projekti tegemist krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemale kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga ja sel juhul tuleb projekt piirinaabritega kooskõlastada. Lehtpuu tee 5 krunti ei ole tõstetud 5 m kaugusel naaberkruntidest üle 0,5 m, mis on tõendatud RM Grupp OÜ geodeedi EL arvamusega. Arvamuse kohaselt on kõrguste erinevus Lehtpuu tee 9 kinnistul ja Lehtpuu tee 5 kinnistul 5 m kaugusel Lehtpuu tee 9 kinnistust kuni 0,5 m, kuid mitte rohkem. Asjatundja arvamusele on lisatud geodeetide mõõdistus. Seega ei saa vastustaja Lehtpuu tee 5 hooviosa vertikaalplaneeringu projekti koostamist nõuda ja mullapinna silumist kinnistu hooviosas ei pidanud piirinaabritega kooskõlastama. Vaideotsuses on vastustaja üritanud lahti kirjutada, mida kaebajad peaksid tegema, kuid ebaselge haldusakt ei muutu õiguspäraseks, kui seda tehakse hilisemates dokumentides. Lisaks on vastustaja nõue ikkagi ebaselge, sest aru ei ole saada, mida ja mille alusel peaksid kaebajad tegema. Kaebajad ei nõustu vastustajaga, et elamu asendiplaani alusel peaksid kaebajad hakkama ehitama hoovialasse mingisugust maakividest tugimüüri. Vastustajal puudub alus nõuda kaebajatelt rajatise ehitamist, millel puudub projekt. Ettekirjutus ei ole arusaadav ka piirdeaia osas. Piirdeaed on ehitatud arendaja poolt 2019. a-l. Tegemist on kvaliteetselt ehitatud, keskkonda sobituva ja ilusa piirdeaiaga, mis moodustab ühtse visuaalse terviku ümbruskonnaga ja naaberkinnistute piirdeaedadega. Ettekirjutusest ei selgu, kas aia ehitus nõuab projekti või mitte ning kui nõuab, siis kas aiaehituseks oli projekt või mitte. Kui kaebajad peavad olemasoleva piirdeaia lammutama, siis oleks pidanud ettekirjutuses olema välja toodud, et tegemist on lammutusettekirjutusega. Ettekirjutuses puuduvad igasugused kaalutlused. Ettekirjutus ei ole täidetav, sest isegi kui piirdeaed ei vastaks projektile, oleks naabritega külgneva piirdeaia lammutamine ja uuesti ehitamine õiguslikult võimalik vaid juhul, kui piirinaabrid on sellega nõus või tuleks ka piirinaabritele lammutusettekirjutus teha. Ettekirjutuse andmiseks puudub õiguslik alus. Ettekirjutuse õigusliku alusena on toodud EhS § 130, kuid välja pole toodud paragrahvi lõiget ega punkti. Ettekirjutuse alusena on toodud ka KorS § 6 lg 1, kuid ettekirjutusest ei selgu, milles seisneb korrarikkumine. Kaebajatele teadaolevalt on Lehtpuu tee 5 kinnistul asuv ehitis ehitatud ehitusprojekti kohaselt ja ehitis vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Vastasel juhul ei oleks ehitis saanud kasutusluba. Kinnistu hooviala mullapinna silumine ei ole käsitatav ehitamisena ega kuulu EhS-i reguleerimisalasse. Seega ei saa vertikaalplaneerimise küsimused olla ettekirjutuse tegemise aluseks. Hooviala mullapinda ei ole silutud ulatuses, millel oleks oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale, ammugi pole sellisel tegevusel funktsionaalset seost ehitisega. Isegi kui eeldada, et hooviala vertikaalplaneeringu kohta on olemas projekt ja viidatud tugimüüri ehitus oleks nõuetekohaselt projekteeritud (millega kaebajad ei nõustu), ei ole põhjendatud määrata kohustuslikke tähtaegu, millal projekt realiseerida. Ehitusluba on antud ainult ridaelamu püstitamiseks, mitte komplekssena nii elamu kui kinnistule rajatavate ehitiste ehitamiseks. Ka vastustaja enda poolt esitatud eelprojektist nähtub, et projektiga taotletakse luba hoone rajamiseks. 3(13)

3-21-1718 Väär on vastustaja väide, et kinnistu alumisele tasandile liikumiseks olevat ehitusloa saanud ehitusprojektis ette nähtud treppide rajamine. Eelprojektis ei ole treppidest ühtegi sõna, samuti mitte ettekirjutuses ega vaideotsuses. Ettekirjutuses ei ole kohustatud kaebajaid ka tugimüüri ehitama. Asjakohatu on vastustaja väide, et kasutusloa menetluses esitatud põhiprojekti seletuskirjas on sätestatud, et sadevett on keelatud juhtida naaberkinnistule. Sadevesi ei valgu Lehtpuu tee 5 kinnistult ühelegi naaberkinnistule. Vastustaja ei ole enne ettekirjutuse tegemist kaebajaid haldusmenetlusest teavitanud ega neilt selgitusi küsinud. Ainukesena on kaebajatest vastustajaga e-kirja teel suhelnud SS ja seda omaalgatuslikult seoses Lehtpuu tee 9 ühe omaniku kaebustega vallale. SS tema suhtes toimuvast haldusmenetlusest ei informeeritud.

3-21-1718 muudatusprojektiga, nähtub, et maapinda on Lehtpuu tee 9 kinnistuga piirneval alal tõstetud 70‒97 cm. Seega on muudatusprojekt vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Lisaks on Lehtpuu tee 5 kinnistul Lehtpuu tee 9 kinnistu poolsele küljele paigaldatud projektiväliselt (õigusliku aluseta) drenaažitorustik, mille eelvool on suunatud Viimsi valla omanduses olevale Tammede pargi kinnistule. Küsimus lülitati vallavalitsuse ehituskomisjoni 14.01.2021 päevakorda ja arutluse käigus jõuti seisukohale, et ehitusteatist ja muudatusprojekti ei ole võimalik kooskõlastada ning ehitis tuleb viia vastavusse ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojektiga. Ehituskomisjoni otsus on eelduseks järelevalvemenetluse alustamiseks. Ehitusloa saanud projekti asendiplaan sedastab selgelt, et ainult hoone alust pinda tõstetakse kuni 0,5 m ja ülejäänud pinnas jääb samale tasandile. Ehitusloa saanud projekti seletuskirja kohaselt (lk 2) lahendatakse vertikaalplaneerimine eraldi projektiga, tugimüür on planeeritud maakividest, maapinnale antakse kalle hoonest eemale, kuid sadevett on keelatud juhtida naaberkinnistutele. Kuna enne omavolilist maapinna tõstmist ei olnud eraldi vertikaalplaneerimise projekti tehtud ja vallale esitatud, siis tuli lähtuda ehitusloa saanud projektist. Kasutusloa menetluses esitatud põhiprojekti seletuskirjas on samuti kirjas, et tugimüür on maakividest ja sadevett on keelatud juhtida naaberkinnistule. Asjaolu, et kasutusloa menetluses esitati ka topo-geodeetiline ehitusjärgne mõõdistus, kus on peal juba uued kõrgused, ei tähenda, et vald on pinnase tõstmise heaks kiitnud. Kaebajate poolt esile toodud vead haldusaktis ei ole sellist laadi, mis annaksid alust ettekirjutuse tühistamiseks. SS on vastustajaga pidanud pikalt kirjavahetust rajatud lahenduse üle, järelikult on ta olnud teadlik, et projektlahendus on teistsugune kui looduses olemasolev. Ettekirjutuses toodud nõue on lihtne ja selge ning sellest arusaamisega ei tohiks keskmisel inimesel raskusi tekkida – projektist mööda rajatud pinnas ja aed tuleb viia kooskõlla ehitusloa saanud projektiga.

3-21-1718 ettekirjutuse adressaatidele ettekirjutus-hoiatuse eelnõu, kuid selle kohta kohtule ühtegi tõendit ei esitatud, kuigi kohus küsis vastustajalt korduvalt kogu haldusmenetluse toimikut. Kaebajad väidavad, et neid ei ole seoses järelevalvemenetlusega ära kuulatud. Arvestades, et vastustaja ei ole tõendanud oma väiteid seoses ettekirjutus-hoiatuse eelnõu kaebajatele seisukoha esitamiseks esitamisega, loeb kohus tõendatuks kaebajate ära kuulamata jätmise. Juhul kui ehituskomisjoni 14.01.2021 otsus oli eelduseks järelevalvemenetluse alustamisele, on vastustaja esitanud kohtule valeväite selle kohta, et kaebajatele on saadetud ettekirjutushoiatuse eelnõu juba 14.12.2020 ehk kuu aega enne vastava komisjoni otsust. Vastavat eelnõud ei ole ka kohtule esitatud ja seega on igal juhul tegemist tõendamata väitega. Sisuliselt on vastustaja esindaja siiski jõudnud õigele järeldusele, et alles pärast ehituskomisjoni 14.01.2021 otsust sai alustada järelevalvemenetlusega. Sama otsuse alusel oleks vastustajal esmalt tulnud vormistada ka ehitusprojekti muudatustest keeldumise otsus (mida oleks mh olnud kaebajatel õigus ka vaidlustada). Vastustaja on ajanud segamini kasutusloa menetluse, mille üheks osaks oli ka muudatusprojekti taotlus ja mille tulemusena oleks vastustajal tulnud välja anda konkreetsed haldusaktid, ja järelevalvemenetluse, mis vastustaja enda sõnade kohaselt sai alata alles pärast 14.01.2021, kui oli selge, et muudatusprojekti ei kinnitata ja krundil tegelikult valitsevat olukorda ei seadustata. Pärast järelevalvemenetluse algatamise aluse tekkimist (s.o muudatusprojekti vastuvõtmisest keeldumist, mis esitati kasutusloa taotluse menetluse raames), oleks vastustajal tulnud algatada järelevalvemenetlus, viia läbi vastavad menetlustoimingud, selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud (vt HMS § 6), kuulata ära kõik puudutatud isikud (HMS § 40) ja alles seejärel teha õigusaktide nõuetele vastav otsus. Vastustaja seda teinud ei ole. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldanud sisuliselt ainult kasutusloa menetlust ja omistanud seal tehtud toimingud automaatselt järelevalvemenetlusele. See ei ole kooskõlas hea halduse tava ega haldusmenetluse põhimõtetega. Isikutel peab olema võimalik üheselt ja selgelt aru saada, et nende suhtes viiakse läbi mingit konkreetset menetlust, neil peab olema võimalik vastavas menetluses oma õigusi kaitsta, esitada omapoolsed seisukohad ja asjas tähtust omavad tõendid. Tegemist on sellise olulise menetlusveaga, mis võis oluliselt mõjutada asja otsustamist. Vaidlustatud ettekirjutus tuleb tühistada juba üksnes ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu. Kuivõrd ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb tühistada, tuleb tühistada ka ettekirjutuse suhtes tehtud vaideotsus. Ettekirjutus-hoiatus on ka oluliste põhjendamispuudustega, mis toob samuti kaasa haldusakti ja selle suhtes tehtud vaideotsuse tühistamise. Ettekirjutus-hoiatuses esinevad põhjendamispuudused seoses vertikaalplaneerimisega ja sellest ei selgu, mida peavad kaebajad konkreetselt tegema ja mille alusel. Vastustaja ei ole vastavaid puudusi kõrvaldanud ka vaidemenetluses. Haldusaktist peavad selgelt nähtuma haldusakti andmise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud, kuid praegusel juhul on vastav nõue täitmata. Samuti peavad olema läbi kaalutud menetlusosaliste seisukohad, kuid antud juhul neid haldusakti adressaatidelt ei küsitudki. Vaatamata eeltoodule ei ole kaebajad ümber lükanud ega tõendanud, et ettekirjutuses esitatud väide, et kaebajad on jätnud vähemalt osaliselt täitmata EhS § 12 lg-s 1 sätestatud ehitise omaniku kohustused, oleks otseselt vale. Ehitusluba on väljastatud komplekssena ehk see hõlmab endas kõiki ehitusloa aluseks olevas projektis kajastatud rajatisi. EhS võimaldab küll rajatisi rajada ehitusteatise alusel, kuid juhul, kui vastavad rajatised on kajastatud ehitusloa aluseks olevas projektis, on need ehitusloa osaks (EhS § 35 lg 5). Kinnistu hooviala vertikaalplaneerimise osas kehtib kohtule esitatud materjalide kohaselt eelprojekt Arhitektibüroo Korrus OÜ töö nr 123/15 joonis – asendiplaan koos tehnovõrkudega – mille alusel on ka väljastatud ehitusluba. Eelprojekti seletuskirjas on märgitud, et tugimüürid on 6(13)

3-21-1718 planeeritud maakividest. Samuti nähtub vastav asjaolu selgelt põhiprojekti 167/15 joonistelt asendiplaan ja tehnovõrkude koondplaan. Nimetatult joonistelt on võimalik kindlaks teha maakividest tugimüüri kaugus kinnistu piirist ja absoluutkõrgus, samuti see, et tugimüürile on ette nähtud treppide rajamine. Õige on aga kaebajate seisukoht, et projektis ei ole esitatud täpsemaid tehnilisi andmeid seoses tugimüüri rajamisega. See ei tähenda aga, et projekti ei tuleks järgida. Vajadusel saab lasta projekti täiendada. On tõsi, et täiendavat vertikaalplaneerimise projekti, mis oleks vastustaja poolt heaks kiidetud ja mille alusel ehitusluba väljastatud, koostatud ei ole. Selline võimalus oli ette nähtud eelprojekti tekstilises osas, kuid see ei tähenda, et eelprojektist ja põhiprojektist ei tuleks juhinduda. Vastustajale on küll esitatud Arhitektibüroo Korrus OÜ poolt ridaelamu muudatusprojekt töö nr PR 100/19, kus on kajastatud kinnistu tegelik olukord (võrdle muudatusprojekt ja RM Grupp maa-ala mõõtmise tulemused), kuid vastavat muudatust ei ole kinnitatud ega selle alusel ühtegi luba väljastatud. Järelikult tuli Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneerimise osas lähtuda esialgsest eelprojektist, mille alusel väljastati ehitusluba. Vastavat asjaolu ei muuda ka see, et vahepeal on hoonele väljastatud kasutusluba. Vastustaja oleks võinud kasutusloa väljastamisel olla täpsem ja üheselt korralduses märkida, et kasutusluba on antud üksnes hoonele ja vastustajal on endiselt pretensioonid seoses vertikaalplaneerimisega, kuid see ei välista iseenesest järelevalvemenetluse läbiviimist. Asjas puudub tegelikult poolte vahel vaidlus selles, et Lehtpuu tee 5 rajatud hooviosa ei vasta ehitusprojektile. Nimelt nähtub Lehtpuu tee 5 ehitusprojektilt (eelprojekt Arhitektibüroo Korrus töö nr 123/15 joonis – asendiplaan koos tehnovõrkudega), et ridaelamu loode-, lääne- ja lõunaküljele on ette nähtud maakividest tugimüüri rajamine. Tugimüüri absoluutkõrguseks on märgitud 12,60 m. Tugimüürist naaberkinnistute, s.o Lehtpuu tee 7, Lehtpuu tee 9 ja Tammede pargi poole peab projekti kohaselt säilima olemasolev maapinna kõrgus. Vastav asjaolu nähtub ka põhiprojekti asendiplaanil joonisel 02-A. Seejuures on ehitusprojektilt üheselt ja selgelt tuvastav, et naaberkinnistute Lehtpuu tee 7 ja Lehtpuu tee 9 ning projektikohase maakividest tugimüüri vahe on 5 m, lõunaküljel veelgi suurem. Ka kaebajad ise kinnitavad kaebuses, et sellist tugimüüri ei rajatud. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajate kinnistu osas on tõstetud kogu krundi pinda vaatamata sellele, et ehitusprojekt seda ette ei näinud. Küll aga on vastavad asjaolud nõuetekohaselt kajastamata (sh puuduvad viited asjas kogutud tõenditele) järelevalvemenetluses ning ettekirjutus-hoiatuses. Teemaplaneeringu p 4.1.2. sätestab, et krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabritega kooskõlastada enne vallalt kirjaliku nõusoleku küsimist. Lehtpuu tee 5 osas kehtiv eelprojekt ja põhiprojekt vastab eeltoodud nõuetele ehk pinda ei ole planeeritud tõsta naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga (Arhitektibüroo Korrus töö nr 123/15 joonis – asendiplaan koos tehnovõrkudega). Naabrite poolt kooskõlastamata ja vastustaja poolt kinnitamata muudatusprojekt, mis kajastab aga väidetavalt tegelikku olukorda krundil, teemaplaneeringule ei vasta. Kaebajate enda poolt esitatud andmetest nähtub, et Lehtpuu tee 5 läänepoolses osas erineb Lehtpuu tee 7 krundi maapinna piiri kõrgus võrreldes Lehtpuu tee 5 krundi maapinna kõrgusega 5 m kaugusel 0,61 m. Asjaolu, et maapind langeb järjest Tammede pargi kinnistu suunas ja Lehtpuu tee 5 ja Lehtpuu tee 9 kruntide vahel jääb rajatud pinnase vahe 0,5 m piiri sisse, ei tähenda seda, et vastavat vertikaalplaneerimise projekti ei tulnudki enne vertikaalplaneeringu elluviimist koostada. Seejuures ei ole kohtule esitatud andmete kohaselt lõplikult selge, millised on hetkel Lehtpuu tee 5 ja Lehtpuu tee 9 kruntide absoluutkõrgused 5 m ulatuses kinnistute piirist Lehtpuu 5 kinnistu poole. Kui vastustaja viib läbi järelevalvemenetluse, tuleb tal vastavad asjaolud välja selgitada, koguda asjas tõendid ja 7(13)

3-21-1718 vajadusel tuleb tellida uus mõõtmine. Kui mõõtmiste tulemusena peaks näiteks selguma, et Lehtpuu tee 9 ja 5 kõrguste vahe 5 m ulatuses kinnistu piirist Lehtpuu tee 5 poole jääb alla 50 cm, tuleb vastustajal kaaluda, kas ettekirjutuse tegemine on üldse põhjendatud. Kui kinnistute absoluutkõrguste vahe peaks olema siiski üle 50 cm, on vastustajal võimalik teha uus täpsem ettekirjutus-hoiatus. Vastustajal tuleb järelevalvemenetluse käigus ära kuulata lisaks piirinaabritele ka kaebajad, kaaluda poolte seisukohti ning teha asjas kaalutletud ja põhjendatud otsus, kust nähtuvad nii otsuse aluseks olevad õiguslikud kui ka faktilised asjaolud (sh tõendid). Ehitada tuleb projekti järgi ja kuigi projekti realiseerimiseks tähtaja määramine võib olla vaieldav, siis arvestades praeguse vaidluse asjaolusid, ei saa välistada, et vastustajal on õigus määrata selleks ka tähtaeg. Samas isegi juhul, kui vastustajal puuduks õigus kaebajaid kohustada vastavat tugiüüri rajama konkreetseks ajaks, jääb vastustajale endiselt õigus nõuda krundil pinnase osas valitseva olukorra viimist vastavusse teemaplaneeringuga, detailplaneeringuga ja eelprojektiga ehk kohustada kaebajaid viima maapind 5 m ulatuses krundi piirist tagasi detailplaneeringus ja eelprojektis märgitud absoluutkõrgustele. Ettekirjutus-hoiatuses puuduvad mistahes põhjendused seoses piirdeaiaga. Ettekirjutusest ei selgu, millises osas ei vasta piirdeaed projektile ja mida täpselt peavad kaebajad tegema. Ka vaideotsuses esitatud viide ei too asjas lõplikku selgust. Vastavaid asjaolusid ei ole vastustaja üheselt ja selgelt suutnud selgitada ka vastuses kaebusele. Vastustaja poolt viidatud joonisel asub üksnes kruntidevahelise piirdeaia näidis. Põhiprojekti 167/15 p-st 1.2.2.7.1. tuleneb: „Krundi tänavapoolsele piirile on näidatud puitlippidest piire h=1,0m (vt joonis 11), kruntide vahel 1,0m kõrgune võrkpiire. /.../ Kruntide vahelised piirid, mis ei ole eraldatud, eraldatakse metallvõrkpiirdega, paigaldades selle omale kinnistule naaberkrundi piirist min 50 mm kaugusele /.../“. Seega ei pea kindlasti vastama kogu aed vastustaja poolt viidatud piirdeaia näidisele. Näiteks võrkpiire, mida on kujutatud vastustaja poolt viidatud näidisel, tuli rajada kruntide vahel üksnes sinna, mis ei olnud varasemalt eraldatud. Eeldatavasti võis vastustaja piirdeaia mittevastavuse all pidada silmas seda, et piirdeaed ei asu õigel absoluutkõrgusel, kuna krundi pinnast on tõstetud, kuid ettekirjutus-hoiatusest seda ei nähtu. Lisaks toovad kaebajad põhjendatult välja, et piirinaabritega on aed rajatud osaliselt kahe krundi peale ja osaliselt on jäetud alles juba üldse varem olemas olnud puitaed, mis on ühendatud uue rajatud aiaga. Ka põhiprojekt näeb ette osaliselt olemasoleva aia säilitamise. Ettekirjutus on selles osas täiesti ebaselge ja seda ei ole võimalik seetõttu korrektselt täita. Arvestades eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid kogumis on vastustaja õigusvastaselt koostanud kaebajatele ettekirjutus-hoiatuse. Kuivõrd ettekirjutus on õigusvastane, tuleb tühistada ka korralduse 294 p 1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1718 kohta, et kaebajatele on saadetud ettekirjutuse eelnõu. Pärast ettekirjutuse eelnõu saamist edastati Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt läbi www.ehr.ee keskkonna kooskõlastamiseks muudatusprojekt, mis käsitleb vertikaalplaneeringu muudatust, mille käigus muutuvad krundi edelaosas asuva maapinna kõrgused. Samuti esitas SS 04.01.2021 omapoolse seisukoha ettekirjutuse eelnõule. Allkirjastatud ettekirjutus saadeti kaebajatele 27.04.2021. Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ettekirjutusest ei ole võimalik üheselt aru saada ja seda täita ning vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Ettekirjutuse nõue on ühene – piirdeaed ja hoov tuleb ehitada vastavalt ehitusloa saanud projektile. Kaebajatel ei saa olla tekkinud tulenevalt menetluses esitatud dokumentatsioonist mingit ebaselgust selles, mida ja kuidas nad peavad tegema. Kaebajad ei ole lihtsalt soovinud ehitada vastavalt ehitusloa saanud projektile, mistõttu on ka proovinud esitada korduvalt projektimuudatusi, mida vald ei ole aktsepteerinud. Kaebajad ei saa väita, et nad ei olnud teadlikud sellest, mida sisaldas ehitusloa saanud projekt, kuna Arhitektuuribüroo Korrus OÜ esitas SSi tellimisel 24.07.2019 kooskõlastamiseks ehitusteatise ja muudatusprojekti, mis käsitleb Lehtpuu tee 5 ridaelamu hooviosa vertikaalplaneeringu muudatust. Kaebajatel ei ole õigust naabrite arvelt ehitusprojektist mööda ehitada. Muudatusprojekti koosseisus on 2020. a suvel teostatud Lehtpuu tee 5 kinnistu ja osaliselt piirinaabrite kinnistuid hõlmav teostusmõõdistus, millest nähtub, et muudatused verikaalplaneerimise osas olid Lehtpuu tee 5 kinnistul looduses juba ebaseaduslikult teostatud. Lehtpuu tee 5 kinnistul kehtiv detailplaneering ei näe ette kruntide maapinna tõstmist. Ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti võrdlusel muudatusprojektiga nähtub, et maapinda on tõstetud Lehtpuu tee 9 kinnistuga piirneval alal 70‒97 cm. Seega on muudatusprojekt vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Vallavalitsuse ehituskomisjoni 14.01.2021 istungi käigus jõuti seisukohale, et ehitusteatist ja muudatusprojekti ei ole võimalik kooskõlastada ja ehitis tuleb viia vastavusse ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojektiga. Ehituskomisjoni otsus on eelduseks järelevalvemenetluse alustamiseks ja ettekirjutuse andmiseks. Kuna ettekirjutus anti lõplikult 27.04.2021, on haldusakt õiguspärane ja täidetav. Vastustaja ei ole kasutusloa menetlust ja järelevalvemenetlust segi ajanud. Kaebajate poolt esile toodud vead haldusaktis ei ole sellist laadi, mis annaksid alust ettekirjutuse tühistamiseks.

9(13)

3-21-1718 Ettekirjutus on oluliste põhjendamispuudustega. Alles ettekirjutuse vaidlustamise menetluses on vastustaja hakanud ettekirjutust sisustama. Kaebajad on esitanud tõendi Lehtpuu tee 5 ja Lehtpuu tee 9 kinnistute maapinna kõrguste vahe kohta. Geodeet ELi arvamuse kohaselt on kõrguste erinevus kahe kinnistu vahel kuni 0,5 m, kuid mitte rohkem. Vastustaja on kohtumenetluses lähtunud kahest eri aegadel koostatud plaanist ja võrrelnud nendel kajastatud maapinna kõrgusi. Need kaks plaani ei ole omavahel võrreldavad, sest maapinna kõrgused on arvutatud erinevates kõrgussüsteemides. Enne 2018. aastat oli Eestis maapinna kõrguse mõõtmise aluseks Balti kõrgussüsteem, 01.01.2018 kehtestati Eestis aga uus Euroopa kõrgussüsteem (Eestis kasutusel lühend EH2000). Vastustaja esitatud eelprojektist nähtub, et geodeetiline alusplaan on koostatud 2014. a-l ja selles on selgelt kirjas, et kõrgused on mõõdetud Balti süsteemis. Muudatusprojekt on koostatud 2020. a-l ja sellel on kõrgused mõõdetud EH2000 süsteemis. Seega on vastustaja arvandmed maapinna absoluutkõrguste muutmise suuruse kohta igal juhul ebaõiged. Lehtpuu tee 9 kinnistu maapinna kõrgust on võrreldes 2015. a-ga märkimisväärselt tõstetud. Kui kaebajad peaksid hakkama viima haljasala maapinna kõrgust vastavusse elamu aastatetaguse ehitusprojekti asendiplaanil kajastatud maapinna kõrgusmärkidega, langeks Lehtpuu tee 5 haljasala maapind kohati madalamale isegi Lehtpuu tee 9 haljasala maapinnast. Ebaselgeks jääb, miks peaksid kaebajad ehitama haljasalale tugimüüri. Elamu eelprojekti ega põhiprojekti seletuskirjadest ei nähtu müüri ehitamise vajaduse põhjendust. Drenaažitorustiku ja sadevete liikumise osas Tammede pargi kinnistul asuvasse kraavi ei ole vastustajal vastuväiteid. Kui ehitada keset Lehtpuu tee 5 haljasala tugimüür, võib see hakata takistama sadevete kogumist, sest müür asuks elamu ja drenaažitorustiku vahel. SS ei ole suhelnud Arhitektuuribüroo Korrus OÜ-ga ega neilt muudatusprojekti vertikaalplaneeringu kohta tellinud. Arhitektuuribürooga suhtles kasutusloa menetluse käigus arendaja Viimsi Kodu OÜ, mis nähtub ka muudatusprojekti asendiplaanilt. Ettekirjutusest ei selgu, mida ja millises osas peaksid kaebajad ette võtma piirdeaiaga. Olemasoleva piirdeaia lammutamiseks kohustamiseks peavad olema täidetud EhS § 132 lg 3 ps 3 sätestatud eeldused, mis praegu ei ole täidetud. Ettekirjutuses puuduvad igasugused kaalutlused. Lisaks on osa piirdeaiast ehitatud naabrite poolt ja nende huvides.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1718

3-21-1718 kõrguste erinevus on kuni 0,5 m, kuid mitte rohkem. Niisiis ei saa olla pinnast tõstetud krundi piiril ligi meetri jagu, kui 5 m kaugusel krundi piirist on see alla 0,5 m. Ka SS on oma 04.01.2021 vastuses kinnitanud, et tegelikkuses tõsteti maapinda 30‒40 cm ja aiapiirist mõni meeter eemal kõigest 10 cm. Need väited on valla poolt ümber lükkamata. Kaebajad on vastuses apellatsioonkaebusele lisaks selgitanud, et 2014. a geodeetilise alusplaani ja 2020. a mõõdistused (mille kõrguste vahele tugineb vastustaja) on teostatud erinevates kõrgussüsteemides (vastavalt Balti ja Euroopa kõrgussüsteem), mis on võinud viia ebatäpse tulemuseni. Vastustaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ega seda ümber lükanud. Lisaks viitavad kaebajad, et ka Lehtpuu tee 9 kinnistu maapinna kõrgust on tõstetud ja kui kaebajad peaksid ettekirjutuse alusel hakkama viima haljasala maapinna kõrgust vastavusse elamu ehitusprojekti asendiplaanil kajastatud maapinna kõrgusmärkidega, langeks Lehtpuu tee 5 haljasala maapind kohati madalamale Lehtpuu tee 9 haljasala maapinnast, kuigi maapinna looduslik kalle on projektist nähtuvalt Lehtpuu tee 5 kinnistult Lehtpuu tee 9 kinnistu poole. Ka sellele väitele ei ole vastustaja vastu vaielnud.

3-21-1718 resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (HKMS § 200 p 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.