S. S., V. T., T. K., K. M., T. O. kaebus Viimsi Vallavalitsuse 27.04.2021 ettekirjutuse tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks ja 30.06.2021 korralduse nr 294 punkti 1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitajad: S. S., V. T., T. K., K. M., T. O., esindaja vandeadvokaat S. S. Vastustaja: Viimsi vald
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Viimsi Vallavalitsuse 27.04.2021 ettekirjutus ja 30.06.2021 korralduse nr 294 punkt 1.
2.Mõista Viimsi Vallavalitsuselt kaebajate kasuks välja menetluskulud järgmiselt: T. O. 15 eurot (riigilõiv), K. M. 15 eurot (riigilõiv), V. T. 15 eurot (riigilõiv), T. K. 15 eurot (riigilõiv), S. S. 2805 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud).
3.Kaebajatel teatada vastustajale andmed, kuhu menetluskulud tuleb kanda 5 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. oktoober 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor Viktor Beresnev tegi 27.04.2021 ettekirjutuse ja sunniraha määramise hoiatuse 640 euro tasumise kohta T. O., K. M., V. T., S. S. ja T. K. (ettekirjutus-hoiatus või ettekirjutus) (lisa 1, tl 7-9). Ettekirjutusega kohustatakse ettekirjutuse adressaate: Viimsis, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneering ja piirdeaed viia 31.07.2021 vastavusse ehitusprojektiga. Ettekirjutuse adressaadid esitasid Viimsi Vallavalitsusele vaide ettekirjutuse ja sunniraha määramise hoiatuse kehtetuks tunnistamiseks. Viimsi Vallavalitsus jättis 30.06.2021 korralduse nr 294 punktiga 1 rahuldamata ja ettekirjutus-hoiatuse kehtima (lisa 2, tl 10-13p).
(korraldus) vaide
2.29.07.2021 esitasid S. S., V. T., T. K., K. M., T. O. Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 27.04.2021 ettekirjutuse tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks ja 30.06.2021 korralduse 294 punkti 1 tühistamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse oma 24.08.2021 määrusega menetlusse. 08.06.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebajad paluvad tühistada Viimsi Vallavalitsuse 27.04.2021 ettekirjutuse või alternatiivselt tuvastada selle tühisus ja tühistada 30.06.2021 korralduse 294 punkt 1 alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Ettekirjutuse põhjenduste analüüs Ettekirjutust on põhjendatud Lehtpuu tee 5 ehitise kasutusloa puudumisega. Ettekirjutusest nähtuvalt esitati Viimsi Kodu OÜ poolt Viimsi Vallavalitsusele kasutusloa taotlus 16.08.2019, kuid see olevat tagastatud arendajale ettekirjutuse tegemise ajaks märkuste lahendamiseks seitse korda. Ettekirjutuses on märgitud, tsiteerin ettekirjutuse põhjendust: „rohkem kasutusloa taotlust esitatud ei ole, ehitis ei vasta jätkuvalt ehitusprojektile“. Kuna käesolevaks ajaks on ettekirjutuse põhjendustes toodud asjaolud oluliselt muutunud, kasutusloa taotlus esitati uuesti ja Lehtpuu tee 5 ehitisele on antud kasutusluba, siis eelduslikult vastab ehitis projektile ja ettekirjutus kuulub tühistamisele.
4.2.Asjaolud seoses hooviala vertikaalplaneeringuga Elamu Lehtpuu tee 5 on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja elamu paiknemine krundil vastab asendiplaanile koos vertikaalplaneerimisega. Arendaja esindaja sõnade kohaselt Lehtpuu tee 5 elamu projekti asendiplaan koos vertikaalplaneerimisega määras kindlaks elamu asukoha krundil ja elamu aluse vertikaalplaneeringu (s.t. arhitekti poolt oli elamu ehitusprojektiga projekteeritud elamu nelja nurga asukoha kõrgus), millest Lehtpuu tee 5 elamu ehitaja on ka juhindunud. Vastasel juhul ei oleks elamule antud kasutusluba, kui elamu kõrgused maapinna reljeefil ei vastaks vertikaalplaneeringule. Lehtpuu tee 5 elamu ehitusprojektiga ei ole
projekteeritud Lehtpuu tee 5 kinnistu hooviosa. Hooviosa vertikaalplaneerimine üldjuhul ei kvalifitseeru ehitamise mõiste alla, see oleks sellise tegevuse alla, millega muudetakse ehitise füüsikalisi omadusi. Kaebajatele ei ole ettekirjutusest aru saada, mida neilt vertikaalplaneerimise osas nõutakse. Kaebajatel ei ole Lehtpuu tee 5 korterelamu hooviosa vertikaalplaneeringu projekti ja kaebajad ei ole sellist ka www.ehr.ee keskkonnast leidnud. Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005.a. määrus nr 32 „Viimsi valla ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ p-s 4.1.2. on reguleeritud, et vertikaalplaneerimise projekti tegemist Viimsi vallas nõutakse krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemale kui 5 meetrit ja üle 0,5 meetri võrreldes naaberkrundiga ja sel juhul tuleb see projekt piirinaabritega kooskõlastada. Muul juhul võib, aga ei pea krundi pinna mullatöödel projekti koostama. Lehtpuu tee 5 krunti ei ole tõstetud 5 meetri kaugusel naaberkruntidest üle 0,5 meetri. Asjaolu on tõendatud asjatundja arvamusega (lisa 7, tl 18). RM Grupp OÜ geodeedid teostasid 2020 suvel maapinna kõrguste mõõtmisi aadressil Lehtpuu tee 5 ja osaliselt ka aadressil Lehtpuu tee 9. RM Grupp OÜ geodeet Egert Leetsar on andnud asjatundjana arvamuse, et kõrguste erinevus Lehtpuu tee 9 kinnistul ja Lehtpuu tee 5 kinnistul viie meetri kaugusel Lehtpuu tee 9 kinnistust on kuni 0,5 meetrit, kuid mitte rohkem. Asjatundja arvamusele on lisatud RM Grupp OÜ geodeetide mõõdistus (lisa 8, tl 19-20). Seetõttu ei saaks vastustaja Lehtpuu tee 5 hooviosa vertikaalplaneeringu projekti koostamist kaebajatelt ka nõuda. Seetõttu ei pidanud mullapinna silumist Lehtpuu tee 5 hooviosas ka piirinaabritega kooskõlastama. Kuna kaebajad kirjutasid vaides, et ettekirjutusest ei ole aru saada, mida neilt nõutakse, siis korralduses on vastustaja üritanud lahti kirjutada, mida kaebajad tegema peaksid, aga ebaselge haldusakt ei muutu õiguspäraseks, kui hilisemates dokumentides seda siluma hakatakse. Lisaks sellele, vastustaja nõue on ikkagi ebaselge. Ei ole aru saada, mida ja mille alusel kaebajad tegema peaksid. Korraldusest nähtuvalt leiab vastustaja, et elamu Lehtpuu tee 5 sisehoovi ehituslik lahendus ja vertikaalplaneering olevat kajastatud Lehtpuu tee 5 elamu põhiprojekti asendiplaanil, millisel olevat (tsiteerin vastustajat): „haljastus, samakõrgusjooned ning maakividest tugimüür ABS kõrgusega 12,60“. Kas kaebajad peaksid selle ettekirjutuse alusel hakkama vastustaja arvates maakividest müüri ehitama? Kaebajad ei nõustu vastustajaga, et elamu asendiplaani alusel peaksid (või isegi tohiksid) kaebajad hakkama ehitama hoovialasse mingisugust maakividest tugimüüri. Kohe kindlasti ei ole elamu asendiplaani näol tegemist rajatise (maakividest tugimüüri) projektiga. Vastustajal puudub alus nõuda kaebajatelt rajatise ehitamist, millel puudub projekt.
4.3.Asjaolud seoses piirdeaiaga Kaebajatele ei ole ettekirjutusest aru saada, mida neilt piirdeaia osas nõutakse. Kaebajad selgitavad, et Lehtpuu tee 5 kinnistu piirdeaed on arendaja poolt ehitatud 2019.a. Tegemist on kvaliteetselt ehitatud, keskkonda sobituva, ilusa piirdeaiaga, mis moodustab ühtse visuaalse terviku ümbruskonnaga ja naaberkinnistute piirdeaedadega. Kaebajad ei tea ja ettekirjutusest ei selgu, kas aia ehitus nõuab projekti või ei ja kui nõuab, kas aiaehituseks oli projekt või ei ja kui aiaehituseks oli projekt, siis kas aia ehitus oli sel juhul projektikohane või mitte. Mis mõttes ei vasta piirdeaed ehitusprojektile? Kaebajatel endal puuduvad projekteerimise ja ehitamise alal eriteadmised. Ettekirjutusest ei selgu, mida kaebajad piirdeaiaga ette võtma peaksid. Kuna piirdeaed on olemas ja kuna kohustus on viia piirdeaed vastavusse ehitusprojektiga, siis loogiliselt võttes peaks alustama piirdeaia lammutamisest (?!). Kui peaks piirdeaia lammutama, siis millises osas, kas kogu piirdeaia peab lammutama (?!). Kui kaebajad peaksid piirdeaia lammutama, siis oleks see pidanud
ettekirjutuses otsesõnu olema välja öeldud, et tegemist on lammutamisettekirjutusega. Sel juhul oleks õiguslik alus pidanud olema ehitusseadustik § 132 lg-s 3 (käesoleval juhul ei ole), millises on sätestatud lammutamisettekirjutuse alused ja lammutamise kohustamiseks peavad olema täidetud EhS § 132 lg 3 p 2 eeldused, mis käesoleval juhul kindlasti täidetud ei ole. Lammutusettekirjutuse tegemise andmine tuleb otsustada kaalutlus- ehk diskretsiooniõiguse kohaselt. Käesolevas ettekirjutuses puuduvad mis iganes kaalutlused. Tegemist on absurdse haldusaktiga. Ettekirjutus ei ole täidetav, sest isegi juhul, kui piirdeaed ei vastaks projektile, oleks naabritega külgnevate piirdeaedade lammutamine ja uuesti ehitamine õiguslikult võimalik ainult juhul, kui piirinaabrid oleks sellega nõus või siis tehtaks ka piirinaabritele ettekirjutus piirdeaia lammutamise kohta, mis omakorda oleks absurdne, sest osa piirdeaiast on ehitatud naabrite poolt rohkem kui 10 aastat tagasi. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest ja sama paragrahvi lg 3 teise lause kohaselt kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Ettekirjutuse täitmine piirdeaia osas oleks eelpooltoodud sätetega vastuolus. Igal juhul on piirinaabritega külgnev piirdeaed ka naabrite huvides, eelduslikult asub piirinaabritega külgnev piirdeaed mõlemal piirneval kinnistul ja Lehtpuu tee 5 korteriomanikud ei või piirdeaeda ilma naabrite nõusolekuta muuta. Kaebajad selgitavad veel, et arendaja sõnade kohaselt oli osa piirdeaeda 2019.a. juba olemas (Lehtpuu tee 7 ja Lehtpuu tee 9 kinnistutega külgnevas osas). Selles osas, kus piirdeaed ei olnud amortiseerunud, jäi alles olemasolev piirdeaed. Osaliselt oli olemas olnud piirdeaed amortiseerunud ja kokkuleppel piirinaabritega ehitatud uus piirdeaed, sarnane olemasolevaga (osaliselt olevat rahastanud piirdeaia taastamist ka piirinaabrid).
4.5.Ettekirjutuses puudub õiguslik analüüs Ettekirjutuse andmiseks puudub õiguslik alus ja ettekirjutus ei ole õiguspärane. Lisaks sellele, ettekirjutuses toodud asjaolud on muutunud. Kuna ettekirjutus-hoiatus kuulub tühistamisele (või tuvastab kohus selle tühisuse), siis kuulub tühistamisele ka korraldus, millega jäeti kaebajate vaie rahuldamata. Ettekirjutuses on toodud selle tegemise alusena EhS § 130, aga ettekirjutuses ei ole toodud paragrahvi lõiget ega punkti, mille alusel ettekirjutus on tehtud. Selles osas on tegemist ettekirjutuse vormilise puudusega. Kuna mullapinna silumine ei ole ehitamine (põhjendus toodud allpool), siis vertikaalplaneerimise kontroll selle sätte alusel (mitte ühegi selle paragrahvi lõike ega punkti alusel) kontrollimisele ei kuulu. Ettekirjutuses on toodud selle tegemise alusena ka KorS § 6 lg 1, mis sätestab, et korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. KorS § 28 lg 1 sätestab, millal korrakaitseorganil on õigus ettekirjutuse ja haldussunnivahendi kohaldamiseks. Viidatud sätte kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Ettekirjutusest ei selgu, milles seisneb ehitusseaduses toodud korrarikkumine kaebajate poolt.
Ettekirjutust ja korraldust on selle põhjendavas osas õiguslikult põhjendatud EhS §-ga 12 lg 1, mille kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid ning EhS §-ga 19, mille kohaselt omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehituse kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: 1) ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele; 2) ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Kaebajatele teadaolevalt on Lehtpuu tee 5 kinnistul asuv ehitis ehitatud ehitusprojekti kohaselt ja Lehtpuu tee 5 ehitis vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Vastasel juhul ei oleks ehitis saanud kasutusluba. Ettekirjutus ei ole õiguspärane. Lehtpuu tee 5 kinnistu hooviala mullapinna silumine ei ole käsitletav ehitisena ja ei kuulu ehitusseadustiku reguleerimise alasse. Juba seetõttu ei saa Lehtpuu tee 5 hooviala vertikaalplaneerimise küsimused olla käesoleva ettekirjutuse tegemise aluseks, kuna ettekirjutuses on tuginetud ehitusseadustiku sätetele. Kuna hooviala pinnasetöid ja mullapinna silumist ei saa käsitleda ehitamisena, puudub alus ettekirjutuse tegemiseks ehitusprojektile mittevastava ehitamise tõttu. EhS § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusena loodud ja aluspinnaga ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 sätestab, et ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 5 kohaselt on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Kaebajad ei nõustu vastustaja poolt korralduses esitatud seisukohaga, et Lehtpuu tee 5 hooviala mullapinna silumine olevat ehitamine, kuna sellel olevat oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-17-911 p 17). Käesoleval juhul ei ole Lehtpuu tee 5 hooviala mullapinda silutud ulatuses, millel oleks oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale, ammugi ei ole sellisel tegevusel funktsionaalset seost ehitisega. Isegi kui eeldada, et hooviala vertikaalplaneeringu kohta oleks olemas projekt ja vastustaja korralduses viidatud paekivist tugimüüri ehitus oleks nõuetekohaselt projekteeritud (millele kaebajad vastu vaidlevad), ei ole põhjendatud kohalikul omavalitsusel määrata kohustuslikke tähtaegu, millal projekti realiseerida. Ka sel põhjusel ei ole ettekirjutus õiguspärane. Lisaks eelpool öeldule, HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Käesoleval juhul ettekirjutus on ebaselge. Pole arusaadav, mida ja mille alusel on kaebajad ettekirjutuse alusel kohustatud tegema. Haldusakti täiendamine kohtumenetluses reeglina ei ole võimalik. Kohalik omavalitsus peab järelevalve käigus järgima järelevalvealuse isiku suhtes hea halduse tava ja põhiõiguste ning –vabaduste tagamise põhimõtet. Järelevalvetoimingud ning ettekirjutused ei tohi olla seadusliku aluseta. Käesoleval juhul ei ole järgitud hea halduse tava ja on tehtud ettekirjutus, millel puudub seaduslik alus. Kaebajad ei ole ehitusseadustiku sätteid rikkunud.
4.6.Vastuseks vastustaja seisukohtadele märgivad kaebajad, et väär ja kohut eksitav on vastustaja vastuses väide, et ehitusluba Lehtpuu tee 5 elamu ehitamiseks olevat antud kompleksena, nii elamu kui ka kinnistule rajatavate rajatiste osas. Tegelikult anti ehitusluba ainult ridaelamu püstitamiseks ja ei antud mitte ühegi rajatise püstitamiseks. Kaebajad esitavad tõendina Ehitisregistrist saadud väljavõtte Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 ehitise ehitusloast. Ehitisregistri andmetest nähtub, et ehitusluba on
antud ehitise (ridaelamu) püstitamiseks ja ühelegi rajatisele selle ehitusloaga ehitamise luba antud ei ole (vt lisa 1 tl 159-160). Lisaks eelpool öeldule viitavad kaebajad vastustaja enda poolt esitatud eelprojektile, milles on selgesõnaliselt kirjutatud, et antud projektiga taotletakse luba hoone rajamiseks (eelprojekti lk 2, ülevalt 18. rida). Seega on vastustaja väide, et ehitusluba olevat antud ka kinnistule rajatavate mingisuguste rajatiste osas, valelik ja väär.
4.7.Väär on vastustaja vastuses väide, et kinnistu alusele tasandile liikumiseks olevat ehitusloa saanud ehitusprojektis ette nähtud treppide rajamine (!?). Seda sõna („trepid“) kasutab vastustaja seonduvalt käesoleva haldusmenetlusega esimest korda. Ehitusloa aluseks olevas eelprojektis ei ole treppidest mitte ühtegi sõna. Ka ettekirjutuses ega vaideotsuses ei ole treppidest sõnagi. Tundub veider, et iga järgmise vastustaja poolt koostatud kirjaliku dokumendiga lisandub kaebajatele uute ja täiendavate rajatiste ehitamise kohustusi.
4.8.Vastustaja enda vastusest nähtub, et ridaelamu on ehitatud vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ja ei olnud alust kasutusloa väljastamata jätmiseks (kuigi vastustaja venitas täiesti põhjendamatult ridaelamule kasutusloa andmisega aasta ja kaheksa kuud). Vaidlust ei ole asjaolus, et ehitusloa alusel ehitatud ehitisele on kasutusluba käesolevaks ajaks väljastatud, järelikult vastab ehitis ehitusloa saanud ehitusprojektile ja seetõttu puudub alus sellise ettekirjutuse tegemiseks, et midagi tuleb viia vastavusse ehitusloa saanud ehitusprojektiga. Vaatamata sellele, et ehitis vastab ehitusloa saanud ehitusprojektile, kirjutab vastustaja ettekirjutuses (tsiteerin): „Viimsis, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneering ja piirdeaed viia vastavusse ehitusprojektiga“.
4.9.Nagu vastustaja vastusest aru võib saada, võtab vastustaja omaks asjaolu, et vertikaalplaneerimise projekti Lehtpuu tee 5 kinnistule tehtud ei ole.
4.10.Vaidlust ei peaks olema ka asjaolus, et maakividest tugimüüri ehitamiseks (mille ehitamist nähtuvalt vastustaja vastusest vastustaja kaebajatelt nüüd nõuab, kuigi ettekirjutuses ei nõudnud) projekti koostatud ei ole ja ehitusluba maakividest tugimüüri ehitamiseks väljastatud ei ole. Kaebajatele jääb arusaamatuks ka põhjus, mis eesmärgil vastustaja neilt tugimüüri ehitamist nõuab.
4.11.Kaebajad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et vaidlustatavas ettekirjutuses vastustaja ei ole kohustanud kaebajaid tugimüüri ehitama. Vaidlustatavas ettekirjutuses ei ole tugimüürist ega selle ehitamise kohustamisest sõnagi. Haldusakti täiendamine või muutmine kohtumenetluses reeglina ei ole võimalik. Ebaselge haldusakt ei muutu õiguspäraseks, kui hilisemates menetlusdokumentides seda täpsustama või muutma hakatakse.
4.12.Asjakohatu käesolevas menetluses on vastustaja väide, et kasutusloa menetlusse esitatud Lehtpuu tee 5 ehitise põhiprojekti seletuskirjas on sätestatud, et sadevett on keelatud juhtida naaberkinnistule. Kaebajad selgitavad, et sadevesi ei valgu Lehtpuu tee 5 kinnistult mitte ühelegi naaberkinnistule. Lehtpuu tee 5 kinnistu sadevee kogumisega käesoleval ajal probleemi ei ole.
4.13.Eksitav on vastustaja väide, et Arhitektuuribüroo Korrus OÜ olevat esitanud ühe kaebaja (S. S.) tellimisel 24.07.2019 kooskõlastamiseks ehitusteatise ja muudatusprojekti, mis käsitleb Lehtpuu tee 5 ridaelamu hooviosa vertikaalplaneeringu muudatust. S. S. ei ole suhelnud Arhitektuuribüroo Korrus OÜ-ga ja ei ole neilt muudatusprojekti tellinud. Arhitektuuribüroo Korrus OÜ-ga suhtles kasutusloa menetluse käigus arendaja, kuna kasutusloa hankimine jäi arendaja ülesandeks. Miks pidi arendaja üldse tellima vertikaalplaneeringu muudatusprojekti ja miks esitati vastav projekt vastustajale muudatusprojekti nime all, kui vertikaalplaneeringu
enda projekt puudus, sellest kaebajate lepinguline esindaja aru ei saa. Arendaja tagantjärgi antud selgituste kohaselt olevat vallavalitsuse ametnikud seadnud sellise muudatusprojekti tegemise eelduseks, et saada Lehtpuu tee 5 ridaelamule kasutusluba ja seetõttu arendaja sellega tegeles. Kuna see nö muudatusprojekt on märkustega arendajale tagastatud, siis ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisel see muudatusprojekt asjasse ja kaebajad paluvad jätta vastustaja viited muudatusprojektile ja vastustaja poolt koos vastusega esitatud tõendid (muudatusprojekt ja muudatusprojekti seletuskiri) tähelepanuta.
4.14.Täiesti arusaamatu on ka, mida vastustaja kaebajatelt seoses piirdeaiaga nõuab. Vastustaja on esitanud tõendina paikvaatluse akti, aga selles ei ole öeldud, et piirdeaial oleks mingeid puuduseid. Piirdeaia mittevastavusest ei ole paikvaatluse aktis mitte ühtegi sõna. Alles vaideotsuses viitab vastustaja piirdeaia osas esmakordselt KORRUS Arhitektibüroo poolt koostatud ehitise põhiprojektile Töö nr PR 167/15 lk 145 prügiaedikud, joonise nr Lisajoonis, kuupäev 20.06.2016 ja märgib, et rajatud piirdeaed ei vastavat ehitusprojektile, aga millises piirdeaia osas ja mis mõttes ei vasta, jätab märkimata. Kaebajate esindaja, tutvudes ehitisregistris põhiprojektiga ja põhiprojekti lk 145 lisajoonisega, märgib, et lisajoonis on pealkirjastatud „Kruntidevahelise piirdeaia näidis“ Selline piirdeaed oli arhitekti poolt näidisena soovitatud nende kruntide vaheliseks piiriks, mis projekti koostamise ajaks ei olnud veel piirdeaiaga eraldatud. Põhiprojekti lk-l 21/9 alt neljas rida kirjutab arhitekt: „kruntidevahelised piirid, mis täna ei ole eraldatud, eraldatakse metallvõrkpiirdega“ (vt põhiprojekt lk 21/9 alt neljas rida). Kaebajate esindaja saab nii aru, et arendaja ongi vastavalt eelpoolöeldule toimetanud.
4.15.Vastustaja on käesolevas haldusmenetluses rikkunud haldusmenetluse seadustiku sätteid, jättes kaebajate suhtes, kes olid käesoleva haldusmenetluse adressaatideks, sisuliselt haldusmenetluse läbi viimata. Kohus kohustas vastustajat esitama haldusmenetluse toimiku, mis pidi sisaldama kõiki järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendeid. Vastustaja esitas neli faili: 1) Lehtpuu tee 5 ridaelamu eelprojekti; 2) e-kirjavahetuse A. K. 2019 aastast (kes on naaberkinnistu Lehtpuu tee 9 üks omanikest ehk siis ei ole haldusakti adressaat; 3) paikvaatluse akt 17.05.2019.a.; 4) ehituskomisjoni protokolli 14.01.2021. Ehituskomisjoni 14.01.2021 protokollist nähtub, et vastustaja on seoses Lehtpuu tee 5 kasutusloa küsimusega suhelnud naaberkinnistu Lehtpuu tee 9 omanikuga, aga mitte kaebajatega. Kaebajate esindaja leiab, et ilmselgelt on Lehtpuu tee 9 omanik Lehtpuu tee 5 ridaelamu kasutusloa menetluses vastustaja ametnikud eksitusse viinud ja see sai juhtuda seetõttu, et kaebajaid ei kaasatud ehituskomisjoni tegevusse. Ehituskomisjoni 14.01.2021 protokollist nähtuvalt on Lehtpuu tee 9 omanik esitanud 08.01.2021 arvamuse, et (tsiteerin): „seoses Lehtpuu tee 5 kinnistul teostatud ehitusprojektile mittevastavate ehitustöödega on Lehtpuu tee 9 kinnistule tekkinud sademevee liigvesi, mis halvendab kinnistu seisukorda ja mille tulemusel mädaneb kinnistu piirile püstitatud puitaed“. Tegemist on absoluutselt väära ja valeliku väitega, kuid ilmselt vastustaja ametnikele selline emotsionaalne pöördumine mõjus. Nagu eespool kaebajad selgitasid, et arendaja poolt on rajatud Lehtpuu tee 5 kinnistule korralik ja toimiv drenaaž ja liigvee probleemi peale drenaaži rajamist absoluutselt ei eksisteeri. Lehtpuu tee 9 kinnistule ei valgu Lehtpuu tee 5 kinnistult sademevett. Lehtpuu tee 9 ja Lehtpuu tee 5 kinnistute piirile püstitatud puitaed ei mädane mitte kusagilt ja vastupidine Lehtpuu tee 9 omaniku väide oli teadlik vale. Ilmselgelt nähtub vastustaja poolt esitatud faile (nö haldusmenetluse toimikut) analüüsides, et kaebajate suhtes sisulist haldusmenetlust läbi viidud ei olegi.
HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist võimaldama menetlusosalistel esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. Koormava haldusakti puhul (nagu käesolev haldusakt on) on ärakuulamine kohustuslik, kui ei esine HKMS § 40 lgs 3 märgitud erandeid isiku ärakuulamata jätmiseks. Käesoleval juhul erandeid ei esine. Kaebajad rõhutavad, et kaebajate T. O., K. M., V. T. ja T. K. ei ole vastustaja enne vaidlustatava ettekirjutuse tegemist käesoleva haldusasjaga seoses üldse suhelnud ega enne ettekirjutuse tegemist neid sellest haldusmenetlusest teavitanud ega neilt selgitusi küsinud. Viies menetluse läbi kaebajate selja taga ja neid ära kuulamata on ebaseaduslik ja hea halduse tava vastane. Ainukesena on kaebajatest suhelnud vastustajaga e-kirja teel kaebaja S. S. ja seda omaalgatuslikult, kuna arendaja teavitas S. S., et Lehtpuu tee 5 ridaelamu S. S. kasutusse jääva boksiga külgneva naaberkinnistu Lehtpuu tee 9 üks omanikke on esitanud Viimsi Vallavalitsusele järjepidevalt kaebuseid Lehtpuu tee 5 kinnistul toimuva tegevuse suhtes. Kaebaja S. S. saatis vastustajale 2021 jaanuaris e-kirja, milles muuhulgas tegi ettepaneku teha jaanuaris koosolek Viimsi vallavalitsuse esindajatega ja arendajaga, et ühiselt asja arutada. Vastust oma ettepanekule läbi viia ühine koosolek S. S. kahjuks ei saanud, seega jäi S. S. suhtlemine vastustajaga ühepoolseks. Enamgi veel - tema suhtes toimuvast käimasolevast haldusmenetlusest vastustaja teda ei informeerinud.
4.16.Vastustaja on halduskohtule ühe tõendina esitanud paikvaatluse akti 17.05.2019. Kaebajad leiavad, et paikvaatluse akt ei tõenda ettekirjutuse asjaolusid. Aktis on märgitud, et paikvaatluse eesmärgiks on kontrollida kaebust ehitusloata ehitamise kohta. Paikvaatluse akt on üldsõnaline, aktis puudub vaatluse sisuline külg, et mida akti koostaja vaatlusel nägi. Akti koostaja on pelgalt tuvastanud, et teostatud vertikaalplaneerimise tööd ei vastavat ehitusloa aluseks olnud projektile (seega üks lause ja seegi üldsõnaline). Paikvaatluse aktist ei nähtu, mis ehitisele ehitusluba on antud, mis mõttes tööd ei vasta ehitusloa aluseks olnud projektile, ei selgu, mida üldse kontrolliti jne. Piirdeaia kohta ei ole paikvaatluse aktis midagi öeldud. Kaebajad rõhutavad, et piirdeaia kohta ei olnud midagi öeldud ka ehitusloa aluseks olnud eelprojektis.
4.17.Kaebajad paluvad vastustajalt mõista välja menetluskulu vastavalt menetluskulude nimekirjale välja järgmiselt: T. O. 15 eurot, K. M. 15 eurot, V. T. 15 eurot, T. K. 15 eurot, S. S. 2805 eurot (tl 166-169).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Lehtpuu tee 5 kinnistule väljastati ehitusluba 09.11.2015 nr 1512219/135022 3sektsiooniga ridaelamu ehitamiseks. Arvestades maapinna loomulikku kallet, kooskõlastati ridaelamu kinnistule maakividest tugimüüri rajamine, mille kaugus Lehtpuu tee 9 kinnistu piirist oli üle 5 m. Kinnistu alumisele tasandile liikumiseks on ehitusloa saanud ehitusprojektis ette nähtud treppide rajamine. Projekti asendiplaanil on välja toodud, et 5 m kaugusel Lehtpuu tee 9 kinnistu piirist jääb maapind samale tasandile Lehtpuu tee 9 kinnistu pinnaga. 23.01.2018 esitas OÜ Prodest esindaja Gunnar Andresson ehitamise alustamise teatise nr 1811581/00237 Lehtpuu tee 5 ridaelamu ehitamisega alustamiseks. Ridaelamu on ehitatud vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ja selles osas ei ole alust kasutusloa väljastamata jätmiseks. Samas on ehitusluba antud komplekssena – mis tähendab, et ehitusluba käsitleb ka asendiplaanilist lahendust pinnase kõrguse osas ja sinna rajatavate rajatiste osas. Proportsionaalne meede haldusorgani poolt on elamule kasutusloa väljastamine, et isikutele ei tuleneks ebameeldivusi ehitise kasutusloata kasutamise eest, kuid kasutusloa andmine ei välista
ehitusprojektile mittevastavat ja naabritega kooskõlastamata järelevalvemenetluse alustamist ja ettekirjutuse andmist.
tegevuste
osas
Kaebajad ei saa väita, et nad ei olnud teadlikud sellest, mida sisaldas ehitusloa saanud projekt kuna Arhitektuuribüroo Korrus OÜ esitas ühe kaebaja S. S. tellimisel 24.07.2019 kooskõlastamiseks ehitusteatise ja muudatusprojekti, mis käsitleb Lehtpuu tee 5 ridaelamu hooviosa vertikaalplaneeringu muudatust. Varasema tugimüüriga lahenduse asemel oli muudatusprojektiga soovitud viia Lehtpuu tee 5 kinnistu maapind krundil ühtlaselt tasaseks ning kõige rohkem muudetav ala võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga külgneb Lehtpuu tee 9 kinnistuga. Lehtpuu tee 9 kaasomanik ei olnud sellise lahendusega nõus. Muudatusprojekt tagastati märkustega 24.07.2019. Muudatusprojekti on esitatud uuesti kooskõlastamiseks ja Viimsi valla poolt tagastatud kooskõlastamata alljärgnevatel põhjustel: 28.10.2019 tagastati projekt kooskõlastamata, kuna märkusi ei olnud lahendatud. Kuigi projekteerija väitis, et piirinaaber on lahenduse kooskõlastanud, siis seda kooskõlastust projekti muudatuse juurde ei esitatud. 15.06.2020 esitas Arhitektuuribüroo Korrus OÜ uuesti kooskõlastamiseks muudatusprojekti. 02.07.2020 tagastati projekt järjekordselt märkustega kooskõlastamata, kuna ei vastanud nõuetele. Lehtpuu tee 9 kaasomanik ei ole muudatusprojektiga senini nõus ja leiab, et talle võib lähtuda kõrvalkinnistult liigvesi. 16.08.2019 esitati Viimsi Kodu OÜ (12656059) esindaja poolt kasutusloa taotlus nr 1911371/15894. Kasutusloa väljastamise eelsel paikvaatlusel augustis 2019 tuvastati, et aadressil Haabneeme alevik, Lehtpuu tee 5 rajatud vertikaalplaneering ja osaliselt piirdeaed ei vasta ehitusprojektile. Seda selgitati taotlejale. 04.09.2019 tagastati kasutusloa taotlus märkuste lahendamiseks esmakordselt ja juhiti taotleja tähelepanu asjaolule, et „5. ehitusjärgne mõõdistus (topo-geodeetiline) - ei vasta tegelikkusele - mõõdistusel kraav“. 09.12.2019 tagastati kasutusloa taotlus taotlejale uuesti koos märkusega „Lehtpuu tee 5 pinnase tõstmise probleem lahendamata - ei vasta ehitusloa aluseks olnud projektile“. 23.01.2020 tagastati taotlus märkusega „Lehtpuu tee 5 pinnase probleem tuleb lahendada“. 19.02.2020 tagastati taotlus märkusega „Pinnase probleem lahendamata“. 06.05.2020 tagastati taotlus märkusega „Vertikaalplaneering ei vasta projektile.“ 18.05.2020 tagastati taotlus märkusega „Vertikaalplaneering ei vasta projektile.“ 26.06.2020 esitas taotleja kasutusloa taotluse uuesti, kinnitades, et puudused on kõrvaldatud ning esitas Lehtpuu tee 5 muudatusprojekti. 30.06.2020 tagastati taotlus märkusega „Projekti muudatusel puudub Viimsi Valla ehitusosakonna kooskõlastus.“
5.2.Vastavalt EhS § 12 lg 1 tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 19 kohaselt omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: 1) ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele. Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
Ehitis on ka aed, kui rajatis ja kuna Lehtpuu tee 9 naaber esitas pretensiooni omavolilise aialahenduse ja vertikaali muutmise osas, siis võib teatud tingimuste täitumisel juhtuda, et kõrgemal asuvalt kinnistult lähtub naabrile kahjulik mõjutus ja vald ei saa lubade menetlemisel seda asjaolu tähelepanuta jätta. Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Kaebajatel ei ole tekkinud mingisugust õigust naabrite arvelt ehitusprojektist mööda ehitada. Paraku on viimane tegevus saanud üsna tavapäraseks ja loodetakse, et juba valmisehitatud olukorda enam ei muudeta.
5.3.14.12.2020 esitas Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor Viktor Beresnev Lehtpuu tee 5 kinnistu omanikele ettekirjutuse eelnõu koos sunniraha määramise hoiatusega ehitise kasutusloata kasutamise eest, kui kasutusluba on nõutav. Ettekirjutuse eelnõu saatmise järgselt esitati 06.01.2021 Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt läbi ehr.ee keskkonna kooskõlastamiseks muudatusprojekt, mis käsitleb vertikaalplaneeringu muudatust, mille käigus muutuvad krundi edelaosas asuva maapinna kõrgused ehk vertikaalplaneerimise põhimõtted. Varasema tugimüüriga lahenduse asemel viiakse Lehtpuu tee 5 kinnistu maapind krundil ühtlaselt tasaseks ning kõige rohkem muudetav ala võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga külgneb Lehtpuu tee 9 kinnistuga. Muudatusprojektis on kõrguslik üleminek lahendatud turbaplokkidest ühe astmelisena, turbaplokkidest tugimüüri abs. kõrgus on Lehtpuu tee 5 kinnistul 12.43 m, Lehtpuu tee 9 kinnistul 11.98 m. Turbaplokkidesse on kavandatud madalhaljastusega hekk. Muudatusprojekti koosseisus on 2020 suvel teostatud Lehtpuu tee 5 kinnistu ja osaliselt piirinaabrite kinnistuid hõlmav teostusmõõdistus, millest nähtub, et muudatused vertikaalplaneerimise osas olid Lehtpuu tee 5 kinnistul looduses juba ebaseaduslikult teostatud. 07.01.2021 kaasas Viimsi vald muudatusprojekti menetlusse naaberkinnistute omanikud. 08.01.2021 esitati Lehtpuu tee 9 kinnistu kaasomaniku poolt arvamus, milles ta leiab, et seoses Lehtpuu tee 5 kinnistul teostatud ehitusprojektile mittevastavate ehitustöödega, on Lehtpuu tee 9 kinnistule tekkinud sademevee liigvesi, mis halvendab kinnistu seisukorda ja mille tulemusel mädaneb kinnistu piirile püstitatud puitaed. Arvamusele on lisatud selgitav video ja fotod kirjeldatud probleemist. Sellest tulenevalt leiab Lehtpuu tee 9 kinnistu kaasomanik, et muudatusprojekti ei ole võimalik kooskõlastada ja pinnase planeerimisel tuleb juhinduda ehitusloa saanud ehitusprojekti lahendusest. Lehtpuu tee 5 kinnistul on kehtiv detailplaneering Lubja I, Lubja küla, DP 03-092, milles ei ole ette nähtud/lubatud kruntide maapinna tõstmist. Lehtpuu tee 5 ehitusprojekti koosseisus oleval geodeetilisel alusplaanil (2015) on maapinna abs. kõrgused Lehtpuu tee 9 kinnistu poolses osas 11.44-11.73 m, esitatud muudatusprojektis vastavalt 12.40-12.43 m. Võrreldes ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti lahendust muudatusprojektiga nähtub, et olemasolevad maapinda on tõstetud Lehtpuu tee 9 kinnistuga piirneval alal 70-97 cm. Seega on muudatusprojekt vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Muuhulgas on Lehtpuu tee 5 kinnistul Lehtpuu tee 9 kinnistu poolsele küljele paigaldatud projektiväliselt (õigusliku aluseta) drenaažitorustik, mille eelvool on suunatud Viimsi valla omanduses olevale Tammede pargi kinnistule (89001:001:0716). Lõpliku seisukoha kujundamiseks ja pikalt kestnud vaidluse lõpetamiseks lülitati küsimus vallavalitsuse ehituskomisjoni 14.01.2021 päevakorda. Arutluse käigus jõuti seisukohale, et EhS § 12 lg 2, asjaõigusseaduse § 144 lg 1 alusel ja kooskõlas Lehtpuu tee 5 kinnistul kehtiva detailplaneeringuga ning ehitusloa saanud ehitusprojektiga ning võttes arvesse Lehtpuu tee 9 kinnistu kaasomaniku esitatud arvamust, ei ole ehitusteatist ja muudatusprojekti võimalik kooskõlastada ja ehitis tuleb viia vastavusse ehitusloa väljastamise aluseks olnud kinnitatud
ehitusprojektiga. Ehituskomisjoni otsus on eelduseks järelevalvemenetluse alustamiseks ja olukorra ehitusloa saanud ehitusprojektiga vastavusse viimise ettekirjutuse andmiseks. Ehitusloa saanud projekti asendiplaan sedastab selgelt, et ainult hoone alust pinda tõstetakse kuni 0,5 m ja ülejäänud pinnas jääb samale tasandile. Ehitusloa saanud projekti seletuskirjas lk 2 on sedastatud, et vertikaalplaneerimine lahendatakse eraldi projektiga, tugimüür on planeeritud maakividest, maapinnale antakse kalle hoonest eemale, kuid sadevett on keelatud juhtida naaberkinnistutele. Kuna enne omavolilist maapinna tõstmist ei olnud eraldi vertikaalplaneerimise projekti tehtud ja vallale esitatud, siis tuli lähtuda ehitusloa saanud projektist. Kasutusloa menetlusse esitatud põhiprojekti seletuskirjas (ehr.ee Lehtpuu tee 5 kasutusloa dokumentatsioon, põhiprojekti seletuskiri lk 9) on samuti sätestatud, et tugimüür on maakividest ja sadevett on keelatud juhtida naaberkinnistule. Asjaolu, et kasutusloa menetlusse esitati ka topo-geodeetiline ehitusjärgne mõõdistus, kus on peal juba uued kõrgused, ei tähenda, et vald on pinnase tõstmise heaks kiitnud. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Kaebajate rajatud teistsugune aia ja vertikaali lahendus ei ole valla heakskiitu saanud, naaber ei ole nõustunud tekkinud lahendusega ja ei ole võimalik kindlasti väita, et olemasolevast lahendusest ei lähtu kahjulikke mõjutusi naaberkinnistule. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt on formaalselt õiguspärane kui haldusakti menetlusel on järgitud pädevusnõudeid, menetlusnõudeid ja vorminõudeid. Haldusakti on sisuliselt õiguspärane, kui haldusakti andmiseks eksisteerib õiguslik alus, haldusakt on kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Kaebajate poolt esile toodud vead haldusaktis ei ole sellist laadi, mis annaksid alust ettekirjutuse tühistamiseks. Samuti ei vabanda teadmatus oma kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja S. S. on vastustajaga pidanud pikalt kirjavahetust rajatud lahenduse teemal ja järelikult on ta olnud teadlik, et projektlahendus on teistsugune, kui looduses olemasolev. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti andmise põhjuste olulisust ja nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ning muid olulisi asjaolusid. Kaebuse aluseks olevat teemat on menetletud väga pikalt ja üritades lahendusi leida. Ettekirjutuses toodud nõue on lihtne ja selge, millest arusaamisega ei tohiks keskmisel inimesel raskusi tekkida – projektist mööda rajatud pinnas ja aed tuleb viia kooskõlla ehitusloa saanud projektiga. Eespooltoodule lisaks jääb vastustaja kõigi oma vaideotsuses antud selgituste ja põhjenduste juurde ning ei hakka neid menetlusökonoomia huvides käesolevas dokumendis uuesti esitama. Kaebajatel ei ole tekkinud mingeid õigusi, säilitamaks ebaseaduslik lahendus.
5.4.Vastustaja palub jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus tuleb tühistamisnõuetes rahuldada. Kuivõrd esmane nõue kuulub rahuldamisele, puudub kohtul vajadus analüüsida alternatiivse tühisuse tuvastamise nõude põhjendatust. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
7.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 1 ja 2). Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja 2). Kohus leiab, et vastustaja on oluliselt eksinud eeltoodud reeglite vastu, mis toob kaasa vaidlustatud Viimsi valla 27.04.2021 ettekirjutuse ja 30.06.2021 korralduse nr 294 p 1 tühistamise.
8.Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutuse õiguslike alustena on märgitud Ehitusseadustik (EhS) § 130 lg 2, korrakaitseseadus (KorS) § 6 lg 1 ja Viimsi Vallavalitsuse 26.02.2020 korraldus nr 121 “Volituste andmine ehitus- ja kommunaalosakonnale ja järelevalveosakonnale“. Vastavalt EhS § 130 lg-le 2 teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine ja 6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise kontrollimine. Eelnevast nähtub, et EhS § 130 lg 2 loetleb kuus erinevat riikliku järelevalve ülesannet. Kohus märgib, et kuivõrd käesoleval juhul ei viidud riiklikku järelevalvet läbi kõigi nimetatud lõikes loetletud ülesannete täitmiseks, oleks korrektne olnud viidata õigusnormile punkti täpsusega. Vastustaja oleks pidanud viitama EhS § 130 lg 2 konkreetsele punktile. See aga ei muuda vaidlustatud ettekirjutust veel sisuliselt õigusvastaseks.
9.Asjaolu, et vastustaja oli pädev andma riikliku järelevalve menetluse raames vaidlusalust ettekirjutust, kaebajad kahtluse alla seadnud pole.
10.Küll aga nähtub kohtule esitatud haldusmenetluse toimikust, et vastustaja on oluliselt rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Eriti oluline on isikute ära kuulamine olukorras, kus isikule pannakse haldusaktiga kohustusi. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusmenetluse toimikust ei nähtu, et kaebajad oleks enne ettekirjutuse tegemist ära kuulatud ning antud neile võimalus esitada omapoolsed seisukohad. Käesoleval juhul ei esine ka HMS § 40 lg 3 sätestatud erandeid, millisel juhul võiks jätta avamuse ja vastuväited ära kuulamata. Vastustaja ei ole ka ise vastavale sättele tuginenud. Vastustaja on küll viidanud suhtlusele ühe kaebajaga so S. S., kuid ühtegi tõendit selle kohta, et konkreetses järelevalvemenetluses oleks kaebajatelt avamust küsitud, ei ole. S. S. suhtlus on
toimunud vastustaja vastuse kohaselt seoses kasutusloa väljastamise küsimusega ja muudatusprojektiga. Seejuures on ka vastavad väited tõendamata. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ehitusloa muudatusprojekti tellijaks oleks olnud üks kaebajatest. Kasutusluba taotles ehr.ee leitavate andmete kohaselt arendaja Viimsi Kodu OÜ arhitektibüroo Korrus kaudu. Ka kohtule esitatud muudatusprojekti seletuskirjast ja jooniselt nähtub, et tellijaks on Viimsi Kodu OÜ ja koostajaks arhitektibüroo Korrus. Vastavad asjaolud ei anna alust jätta kõik ettekirjutuse adressaadid ära kuulamata. Ettekirjutusest ei nähtu, et asjas oleks küsitud kaebajate, kui ettekirjutuse adressaatide, arvamust seoses järelevalvemenetlusega. Vaideotsuses viidatakse küll, et 14.12.2020 on vastustaja edastanud ettekirjutuse adressaatidele ettekirjutuse-hoiatuse eelnõu, kuid selle kohta kohtule ühtegi tõendit esitatud ei ole vaatamata sellele, et kohus küsis vastustajalt korduvalt kogu haldusmenetluse toimikut (vt Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määruse resolutsiooni p 5 ja 08.06.2022 määrus). Kaebajad väidavad, et neid seoses järelevalvemenetlusega ära kuulatud ei ole. Arvestades, et vastustaja ei ole tõendanud oma väiteid seoses ettekirjutushoiatuse eelnõu kaebajatele seisukoha esitamiseks esitamisega, loeb kohus tõendatuks kaebajate ära kuulamata jätmise. Veelgi enam - vastustaja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et: „Lõpliku seisukoha kujundamiseks ja pikalt kestnud vaidluse lõpetamiseks lülitati küsimus vallavalitsuse ehituskomisjoni 14.01.2021 päevakorda. Arutluse käigus jõuti seisukohale, et EhS § 12 lg 2, asjaõigusseaduse § 144 lg 1 alusel ja kooskõlas Lehtpuu tee 5 kinnistul kehtiva detailplaneeringuga ning ehitusloa saanud ehitusprojektiga ning võttes arvesse Lehtpuu tee 9 kinnistu kaasomaniku esitatud arvamust, ei ole ehitusteatist ja muudatusprojekti võimalik kooskõlastada ja ehitis tuleb viia vastavusse ehitusloa väljastamise aluseks olnud kinnitatud ehitusprojektiga. Ehituskomisjoni otsus on eelduseks järelevalvemenetluse alustamiseks ja olukorra ehitusloa saanud ehitusprojektiga vastavusse viimise ettekirjutuse andmiseks.“ Kohus on seisukohal, et juhul kui ehituskomisjoni 14.01.2021 otsus oli eelduseks järelevalvemenetluse alustamisele on vastustaja esiteks esitanud kohtule valeväite selle kohta, et kaebajatele on saadetud ettekirjutus-hoiatuse eelnõu juba 14.12.2020 ehk kuu aega enne vastava komisjoni otsust. Vastavat eelnõud ei ole ka kohtule esitatud ja seega on igal juhul tegemist tõendamata väitega. Kohus leiab, et sisuliselt on vastustaja esindaja siiski jõudnud õigele järeldusele, et alles peale ehituskomisjoni 14.01.2021 otsust sai alustada järelevalvemenetlusega. Sama otsuse alusel oleks vastustajal esmalt tulnud vormistada haldusaktina ka ehitusprojekti muudatustest keeldumise otsus (mida oleks mh olnud kaebajatel õigus ka vaidlustada). Vastustaja on ajanud segamini kasutusloa menetluse, mille üheks osaks oli ka muudatusprojekti taotlus ja mille tulemusena oleks vastustajal tulnud välja anda konkreetsed haldusaktid, ja järelevalvemenetluse, mis vastustaja enda sõnade kohaselt sai alata alles peale 14.01.2021. Ehk siis peale seda kui oli selge, et muudatusprojekti ei kinnitata ning krundil tegelikult valitsevat olukorda ei legaliseerita. Peale järelevalvemenetluse algatamise aluse tekkimist (so antud juhul siis muudatusprojekti vastuvõtmisest keeldumist, mis esitati kasutusloa taotluse menetluse raames) oleks vastustajal tulnud algatada järelevalvemenetlus, viia läbi vastavad menetlustoimingud - selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud (vt HMS § 6), kuulata ära kõik puudutatud isikud (HMS § 40) ning alles seejärel teha õigusaktide nõuetele vastav otsus. Antud juhul vastustaja seda teinud ei ole. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldanud sisuliselt ainult kasutusloa menetlust ja omistanud seal tehtud toimingud automaatselt järelevalvemenetlusele. See ei ole kooskõlas hea halduse tava ning haldusmenetluse põhimõtetega. Isikutel peab olema võimalik üheselt ja
selgelt aru saada, et nende suhtes viiakse läbi mingit konkreetset menetlust - antud juhul järelevalvemenetlust - ning neil peab olema võimalik vastavas menetluses ka oma õigusi kaitsta ja eelkõige esitada omapoolsed seisukohad ja asjas tähtust omavad tõendid. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist sellise olulise menetlusveaga, mis võis oluliselt mõjutada asja otsustamist. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud ettekirjutus tühistada juba üksnes ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu (vt ka RK lahendid nr 3-17-1329, 3-3-1-52-13, 3-3-31-94-10). Kuivõrd ettekirjutus on juba pelgalt eeltoodu tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada, tuleb tühistada ka ettekirjutuse suhtes tehtud vaideotsus.
11.Kohus leiab, et ettekirjutus-hoiatus on ka oluliste põhjendamispuudustega, mis toob samuti kaasa haldusakti ja selle suhtes tehtud vaideotsuse tühistamise.
11.1.Esiteks leiab kohus, et ettekirjutus-hoiatuses esinevad põhjendamispuudused seoses vertikaalplaneerimisega ning sellest ei selgu, mida peavad kaebajad konkreetselt tegema ja mille alusel. Vastustaja ei ole vastavaid puudusi kõrvaldanud ka vaidemenetluses. Nii peavad haldusaktist selgelt nähtuma haldusakti andmise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud, kuid käesoleval juhul on vastav nõue täitmata. Samuti peavad olema läbi kaalutud menetlusosaliste seisukohad, kuid antud juhul neid haldusakti adressaatidelt ei küsitudki.
11.2.Vaatamata eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida seoses vertikaalplaneerimisega järgmist.
11.2.1.Kohus leiab, et kaebajad ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et ettekirjutuses esitatud väide, et kaebajad on jätnud vähemalt osaliselt täitmata EhS § 12 lg 1 sätestatud ehitise omaniku kohustused, oleks otseselt vale. Kohus ei nõustu kaebajate väidetega selles, et Lehtpuu tee 5, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa hooviala vertikaalplaneeringu osas üldse projekt puudub. Samuti ei jaga kohus kaebajate seisukohta selles, et ehitusluba on väljastatud üksnes hoonele ning ehitusluba ei puuduta piirdeaeda ega tugimüüri. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et ehitusluba on väljastatud komplekssena ehk see hõlmab endas kõiki ehitusloa aluseks olevas projektis kajastatud rajatisi. Ehitusseadustik võimaldab küll rajatisi rajada ehitusteatise alusel, kuid juhul, kui vastavad rajatised on kajastatud ehitusloa aluseks olevas projektis, on need ehitusloa osaks. Vastav põhimõte tuleneb otseselt EhS § 35 lg 5, mis sätestab, et kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, siis asendab ehitusteatist ehitusluba. Nimetatud kinnistu hooviala vertikaalplaneerimise osas kehtib kohtule esitatud materjalide kohaselt eelprojekt KORRUS Arhitektibüroo töö nr 123/15 joonis – asendiplaan koos tehnovõrkudega (tl 49-61p joonis tl 61p). Vastava eelprojekti alusel on ka väljastatud ehitusluba. Eelprojekti seletuskirjas on märgitud, et tugimüürid on planeeritud maakividest (vt Asendiplaani joonis). Samuti nähtub vastav asjaolu selgelt põhiprojekti 167/15 joonistelt Asendiplaan ja Tehnovõrkude koondplaan (tl 116p ja 117). Nimetatult joonistelt on võimalik kindlaks teha maakividest tugimüüri kaugus kinnistu piirist ning absoluutkõrgus. Samuti nähtub joonistelt, et tugimüürile on ette nähtud treppide rajamine. Õige on aga kaebajate seisukoht selles, et projektis ei ole esitatud täpsemaid tehnilisi andmeid seoses tugimüüri rajamisega. See ei tähenda aga seda, et projekti ei tuleks järgida. Vajadusel saab lasta projekti täiendada. On tõsi, et täiendavat vertikaalplaneerimise projekti, mis oleks vastustaja poolt heaks kiidetud ja mille alusel ehitusluba väljastatud, koostatud ei ole. Selline võimalus oli ette nähtud eelprojekti tekstilises osas, kuid see ei tähenda, et eelprojektist ja põhiprojektist ei tuleks
juhinduda. Vastustajale on küll esitatud KORRUS Arhitektibüroo poolt Ridaelamu muudatusprojekt töö nr PR 100/19, kus on kajastatud kinnistul tegelik olukord (võrdle muudatusprojekt ja RM Grupp maa-ala mõõtmise tulemused (tl 20)), kuid vastavat muudatust ei ole kinnitatud ega selle alusel ühtegi luba väljastatud. Järelikult tuli Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneerimise osas lähtuda esialgsest eelprojektist, mille alusel väljastati ehitusluba. Vastavat asjaolu ei muuda ka see, et vahepeal on hoonele väljastatud kasutusluba. Kohus märgib, et vastustaja oleks võinud kasutusloa väljastamisel olla täpsem ja üheselt ja selgelt kasutusloa väljastamise korralduses ära märkida, et kasutusluba on antud üksnes hoonele ja et vastustajal on endiselt pretensioonid seoses vertikaalplaneerimisega, kuid see ei välista iseenesest järelevalvemenetluse läbi viimist.
11.2.2.Kohus leiab, et asjas puudub tegelikult poolte vahel vaidlus selles, et aadressil Haabneeme alevik Lehtpuu tee 5 rajatud vertikaalplaneering ei vasta ehitusprojektile (tl 4961p). Nimelt nähtub Haabneeme alevik Lehtpuu tee 5 ehitusprojektilt (eelprojekt KORRUS Arhitektibüroo töö nr 123/15 jooniselt – asendiplaan koos tehnovõrkudega), et ridaelamu loode, lääne ja lõuna küljele on ette nähtud maakividest tugimüüri rajamine. Tugimüüri absoluutkõrguseks on märgitud 12,60. Tugimüürist naaberkinnistute so Lehtpuu tee 7, Lehtpuu tee 9 ja Tammede pargi (katastriüksuse nr 89001:001:0716) poole peab projekti kohaselt säilima olemasolev maapinna kõrgus (vt tl 61p). Vastav asjaolu nähtub ka põhiprojekti asendiplaanil joonisel 02-A (tl 116p). Seejuures on ehitusprojektilt üheselt ja selgelt tuvastav, et naaberkinnistute Lehtpuu tee 7 ja Lehtpuu tee 9 ning projektikohase maakividest tugimüüri vahe on 5 meetrit, lõunaküljel veelgi suurem (tl 61 p). Ka kaebajad ise kinnitavad kaebuses, et sellist tugimüüri rajatud ei ole ning selle üle vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus selle üle et kaebajate kinnistu osas on tõstetud kogu krundi pinda vaatamata sellele, et ehitusprojekt seda ette ei näinud. Küll aga on vastavad asjaolud nõuetekohaselt kajastamata (sh puuduvad viited asjas kogutud tõenditele) järelevalvemenetluses ning vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuses.
11.2.3.Järgmiseks toob kohus välja, et Viimsi vallas kehtib Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud teemaplaneering „Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted". Nimetatud teemaplaneeringu p 4.1.2. sätestab, et „Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabritega kooskõlastada enne vallalt kirjaliku nõusoleku küsimist.“ Lehtpuu tee 5 osas kehtiv eelprojekt ja põhiprojekt vastab eeltoodud nõuetele ehk pinda ei ole planeeritud tõsta naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0.5 m võrreldes naaberkrundiga (KORRUS Arhitektibüroo töö nr 123/15 joonis – asendiplaan koos tehnovõrkudega tl 61p ja vt116p). Naabrite poolt kooskõlastamata ning vastustaja poolt kinnitamata muudatusprojekt (tl 36), mis kajastab aga väidetavalt tegelikku olukorda krundil (vt mõõtmise tulemused tl 20), nimetatud teemaplaneeringule ei vasta. Kohtule kaebajate enda poolt esitatud andmetest nähtub (tl 20), et Lehtpuu tee 5 lääne poolses osas Lehtpuu tee 7 krundi maapinna piiri kõrgus erineb võrreldes Lehtpuu tee 5 krundi maapinna kõrgusega 5 meetri kaugusel 0,61m (vt joonisel absoluutkõrguse märgid Lehtpuu tee 7 piiril 12,26 ja Lehtpuu tee 5 krundil 5 m kaugusel naaberkinnistust 12,87 ja 12,89). Asjaolu, et maapind langeb järjest Tammede pargi kinnistu suunas ja Lehtpuu tee 5 ja Lehtpuu tee 9
kruntide vahel jääb rajatud pinnase vahe 0,5 meetri piiri sisse, ei tähenda seda, et vastavat vertikaalplaneerimise projekti (millele tuli saada nii naaberkinnistu omaniku nõusolek kui valla poolne kinnitus) ei tulnudki enne vertikaalplaneeringu elluviimist koostada. Seejuures ei ole kohtule esitatud andmete kohaselt lõplikult selge, millised on hetkel Lehtpuu tee 5 ja Lehtpuu tee 9 kruntide absoluutkõrgused 5 m ulatuses kinnistute piirist Lehtpuu 5 kinnistu poole. Nimelt nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohast, et: „Lehtpuu tee 5 kinnistul on kehtiv detailplaneering Lubja I, Lubja küla, DP 03-092, milles ei ole ette nähtud/lubatud kruntide maapinna tõstmist. Lehtpuu tee 5 ehitusprojekti koosseisus oleval geodeetilisel alusplaanil (2015) on maapinna abs. kõrgused Lehtpuu tee 9 kinnistu poolses osas 11.44-11.73 m, esitatud muudatusprojektis vastavalt 12.40-12.43 m. Võrreldes ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti lahendust muudatusprojektiga nähtub, et olemasolevad maapinda on tõstetud Lehtpuu tee 9 kinnistuga piirneval alal 70-97 cm. Seega on muudatusprojekt vastuolus kehtiva detailplaneeringuga.“ Kui vastustaja viib läbi järelevalvemenetluse, tuleb tal vastavad asjaolud üheselt ja selgelt välja selgitada ning koguda asjas ka vastavad tõendid ja vajadusel tuleb tellida ka uus mõõtmine. Kui mõõtmiste tulemusena peaks näiteks selguma, et Lehtpuu tee 9 ja 5 kõrguste vahe 5 m ulatuses kinnistu piirist Lehtpuu tee 5 poole jääb alla 50 cm, tuleb vastustajal hoolikalt kaaluda, kas ettekirjutuse tegemine on üldse põhjendatud, kaaludes selleks kõikide poolte huve (sh kuulates ära piirinaabrid ja kaebajad) ja arvestades, et teised piirinaabrid pretensioone vähemalt seni esitanud ei ole. Kui kinnistute absoluutkõrguste vahe peaks olema siiski üle 50 cm, siis on vastustajal võimalik teha uus täpsem ettekirjutus-hoiatus. Kohus rõhutab siinkohal, et vastustajal tuleb järelevalvemenetluse käigus ära kuulata lisaks piirinaabritele ka kaebajad, kaaluda poolte seisukohti ning teha asjas kaalutletud ja põhjendatud otsus, kust nähtuvad nii otsuse aluseks olevad õiguslikud kui ka faktilised asjaolud (sh tõendid).
11.2.4.Kaebajad märkisid kaebuses veel, et vastustaja ei saa ka kaebajaid kohustada vastavat tugimüüri rajama mingiks konkreetseks tähtajaks, kuna kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik määrata kohustuslikke tähtaegu, millal projekti realiseerida. Kohus kaebajate seisukohaga täielikult ei nõustu. Ehitada tuleb projekti järgi ja kuigi projekti realiseerimiseks tähtaja määramine võib olla vaieldav, siis arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ei välista kohus, et vastustajal on õigus määrata selleks ka tähtaeg. Samas, isegi juhul, kui vastustajal puuduks õigus kaebajaid kohustada vastavat tugiüüri rajama konkreetseks ajaks, jääb vastustajale endiselt õigus nõuda krundil pinnase osas valitseva olukorra viimist vastavusse teemaplaneeringuga, detailplaneeringuga ja eelprojektiga ehk teisisõnu saaks vastustaja igal juhul kohustada kaebajaid viia maapind 5m ulatuses krundi piirist tagasi detailplaneeringus ja eelprojektis märgitud absoluutkõrgustele.
11.3.Teiseks on ettekirjutus-hoiatuses kohtu hinnangul olulised põhjendamispuudused seoses piirdeaia väidetava mittevastavusega ehitusprojektile. Täpsemalt puuduvad haldusaktis mistahes põhjendused seoses piirdeaiaga. Kohus nõustub siinkohal kaebajatega ja leiab, et piirdeaia osas ei selgu ettekirjutusest, millises osas see projektile ei vasta ja mida täpselt peavad kaebajad tegema ehk ettekirjutus ei ole piisavalt selge. Nimelt sisaldub ettekirjutuses piirdeaia kohta ainult üks lause ja see on ettekirjutuse resolutsioonis: „Viimsis, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneering ja piirdeaed viia vastavusse ehitusprojektiga.“. Ka vaideotsuses esitatud viide asjas lõplikku selgust ei too. Vaideotsuses on märgitud: „Piirdeaia ehitamine on projektis kajastatud KORRUS Arhitektuuribüroo poolt koostatud
ehitise põhiprojektis Töö nr PR 167/15 lk 145, Joonis PRÜGIAEDIKUD, Joonise nr Lisajoonis, kuupäev 20.06.2016. Rajatud piirdeaed ei vasta ehitusprojektile.“ Kohus, analüüsinud ettekirjutust, vaideotsuses viidatud joonist (vt tl 123p), eelprojekti ja põhiprojekti koos kõikide asjasse puutuvate jooniste ja sõnalise osaga, ei saa aru, milles täpselt seisneb piirdeaia mittevastavus ehitusprojektile. Vastavaid asjaolusid ei ole vastustaja üheselt ja selgelt suutnud selgitada ka vastuses kaebusele vaatamata sellele, et kaebajad on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et piirdeaia osas jääb ettekirjutus selgusetuks. Vastustaja poolt viidatud joonisel asub üksnes kruntide vahelise piirdeaia näidis. Põhiprojekti 167/15 p 1.2.2.7.1. tuleneb: „Krundi tänavapoolsele piirile on näidatud puitlippidest piire h=1,0m (vt joonis 11), kruntide vahel 1,0m kõrgune võrkpiire. /.../ Kruntide vahelised piirid, mis ei ole eraldatud, eraldatakse metallvõrkpiirdega, paigaldades selle omale kinnistule naaberkrundi piirist min 50mm kaugusele /.../.“ (vt tl 109). Seega ei pea kindlasti vastama kogu aed vastustaja poolt viidatud piirdeaia näidisele. Näiteks võrkpiire, mida on kujutatud vastustaja poolt viidatud näidisel, tuli rajada kruntide vahel üksnes sinna, mis ei olnud varasemalt eraldatud. Kohus eeldab, et piirdeaia mittevastavuse all võis vastustaja pidada silmas seda, et piirdeaed ei asu õigel absoluutkõrgusel, kuna krundi pinnast on tõstetud, kuid ettekirjutus-hoiatusest seda ei nähtu. Lisaks toovad kaebajad põhjendatult välja, et piirinaabritega on aed rajatud osaliselt kahe krundi peale ja osaliselt on jäetud alles juba üldse varem olemas olnud puitaed, mis on ühendatud uue rajatud aiaga. Ka põhiprojekt näeb ette osaliselt olemasoleva aia säilitamise (vt põhiprojekt asendiplaan joonis 02-A tl 116p). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ettekirjutus on selles osas täiesti ebaselge ja seda ei ole võimalik seetõttu korrektselt täita. Samuti puuduvad ettekirjutuses igasugused põhjendused seoses piirdeaiaga. Sellest tulenevalt on ettekirjutus selles osas selgelt õigusvastane ega vasta haldusmenetluseseaduses sätestatud nõuetele.
12.Arvestades eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid kogumis saab asuda seisukohale, et vastustaja on õigusvastaselt koostanud kaebuse esitajatele ettekirjutus-hoiatuse, mille kohaselt tuleb kaebuse esitajatel Viimsis, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneering ja piirdeaed viia vastavusse ehitusprojektiga. Kohus tühistab Viimsi Vallavalitsuse 27.04.2021 ettekirjutuse. Kuivõrd ettekirjutus on õigusvastane, tuleb tühistada ka Viimsi Vallavalituse 30.06.2021 korralduse 294 punkt 1 (vaideotsus). Menetluskulud
13.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebajad on taotlenud menetluskulude hüvitamist järgmiselt: T. O. 15 eurot, K. M. 15 eurot, V. T. 15 eurot, T. K. 15 eurot, S. S. 2805 eurot (tl 166-169). Menetluskulud on välja mõistetavad (vt HKMS § 109 lg 1 ja 11). HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kohus leiab, et arvestades vaidlustatud haldusakti sisu ja kaebajate arvu, oli tegemist keskmise mahu ja keerukusega haldusasjaga. Kohus leiab, et kaebuse koostamine ja sellega seotud toimingud olid vajalikud ning põhjendatud. Kaebajatele kohaldatud tunnihind jääb
kohtupraktikas aktsepteeritud tunnihinna piiresse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud on tervikuna põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista järgmiselt: T. O. 15 eurot (riigilõiv), K. M. 15 eurot (riigilõiv), V. T. 15 eurot (riigilõiv), T. K. 15 eurot (riigilõiv), S. S. 2805 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.