lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2134/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 06.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2134/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1588
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusRÕS § 10 lg 31Riigi õigusabi taotluse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2134/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-24-2466/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja02.09.20243-24-102/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.01.20243-23-1543/24Riigikohtu halduskolleegium15.01.20243-23-2820/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.12.20233-23-2830/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja11.12.20233-23-2493/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.11.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2134

Määruse kuupäev

6. oktoober 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

XX (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebakvaliteetse meditsiiniabi osutamisega

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-2134.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav XX esitas 27. septembril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märkis, et soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist, et tema vahendusel esitada kohtule kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
RÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine
VangS § 41 lg 1Töötamine väljaspool vanglat
2.
Tartu Halduskohus jättis 28. septembri 2023. a määrusega XX riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva alates määruse kättesaamisest.
3.XX esitas 29. septembril 2023 kohtule kaebuse täiendusena pealkirjastatud avalduse. Kaebaja selgitas, et ta soovis, et valvurid kutsuksid meditsiinitöötaja, sest ta tundis ennast halvasti ja oksendas, küljes olid valud. Kaebaja pidi arsti vastuvõttu ootama kaks päeva ning ka siis meditsiinitöötaja vältis teda. Erakorralisel vastuvõtul tehti kaebajale vereproov, mille tulemusel avastati tal äge põletik ning sapikivid, mis põhjustasid valusid küljes. Peale vereproovi võtmist ja sapikivide avastamist suunati kaebaja Maarjamõisa haiglasse, kus teda opereeriti. Sapikividest oli kaebajal tekkinud äkiline põletik ning sellest omakorda oleks võinud tekkida veremürgistus. Kaebaja on seisukohal, et kuna vangla jättis õigeaegselt talle osutamata vajaminevat vältimatut arstiabi, on vangla rikkunud nii vangistusseaduse (VangS) § 41 lõiget 1 kui riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõiget 1. Vangla teadlik ja tahtlik tegevus tekitas kaebajale tervisekahjustuse ning alandas inimväärikust. Kaebaja palus, et kohus võtaks ta kaebuse vangla vastu menetlusse, rahuldaks selle ja mõistaks vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot.

3-23-2134

Kaebaja täpsustas, et soovib saada riigi õigusabi korras esindajat, et esitada eeltooduga seoses kas siis kohtule või vanglale nõuetele vastav kahju hüvitamise nõue.

4.Kaebaja esitas 29. septembril 2023 kohtule täiendava pöördumise, mis on pealkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlusena. Kaebaja osutas pöördumises, et märkis kaebuses ekslikult VangS § 41 lõige 1 aresti all viibimise kohta. Õigem on vahi all viibimine.
5.Tartu Halduskohus tegi 29. septembril 2023 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega. Võimalike taotluste olemasolul tuli need koos vangla vastustega kohtule edastada.
6.Tartu Vangla esitas 3. oktoobril 2023 vastusena kohtunõudele kaebaja 21. märtsil 2019 registreeritud kahjunõude nr 1-13/78-1 ja Tartu Vangla 21. mai 2019. a otsuse nr 1-13/78-2.

KOHTU SEISUKOHT

7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tulenevalt kohtule esitatud pöördumiste sisust ning arvestades, et kaebaja on osutanud 29. septembril 2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumises, et „märkisin ekslikult kaebuses“, ning varem esitatud 29. septembri 2023. a pöördumine on pealkirjastatud kaebuse täiendusena ja selle tekstis on kaebaja palunud kohtul kaebuse menetlusse võtta ja rahuldada, mõistab kohus kaebaja pöördumisi kaebuse ja riigi õigusabi taotlusena. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja esitatud pöördumistest tema tahe esitada kohtule kaebus ning saada riigi õigusabi. Kohus ei tõlgenda 29. septembril 2023 esitatud täiendavat pöördumist sõltumata selle pealkirjast esialgse õiguskaitse taotlusena, kuna pöördumise sisu ei viita kaebaja tahtele kaitsta oma õigusi esialgse õiguskaitse korras. Kohus peab võimalikuks, et kaebaja on e-toimiku vahendusel kohtule dokumenti koostades eksinud dokumendi malli valimisel, mistõttu on kaebaja pöördumisel mitteteemakohane pealkiri. Kohus märgib siiski lisaks, et isegi kui käsitada kaebaja 29. septembri 2023. a pöördumist esialgse õiguskaitse taotlusena, siis tuleks selline taotlus jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja ei saa taotleda esialgset õiguskaitset praeguses asjas esitatud kaebuse raames. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise asjades. I
8.HKMS § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse, taotledes kahju hüvitamist seoses ebakvaliteetse ja mitteõigeaegse meditsiinilise abi osutamisega vahetult enne seda, kui tal diagnoositi äge põletik ning sapikivid. Kaebusest nähtub, et kaebaja heidab Tartu Vanglale ette, et ta pidi arsti vastuvõttu ootama kaks päeva ning ka siis arst vältis teda. Kaebaja tugineb kahjunõude esitamisel väärikuse alandamisele ja tervise kahjustamisele RVastS § 9 lõike 1 mõttes.
10.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

3-23-2134

kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lõikes 8 . Nimetatud sätte kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

11.Seega saab kohus kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Eelnev tähendab seda, et kaebaja saab halduskohtusse pöördudes nõuda vanglalt kahju hüvitamist üksnes nendel alustel, millistel ta taotles kahju hüvitamist vanglalt kohtueelses menetluses. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust.
12.Tartu Vangla 3. oktoobri 2023. a vastusest ja sellele lisatud dokumendist nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale 20. märtsil 2021 dateeritud kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/78-1, milles nõudis hüvitist vangla tegevusetuse eest meediku kutsumisel, millega vangla kahjustas tema tervist ja seadis ohtu tema elu. Kaebaja ei tuginenud antud kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/78-1 ebakvaliteetsele meditsiiniabi osutamisele (viivitus abi osutamisel) ega taotlenud sellega seoses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
13.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et talle osutati ebakvaliteetset meditsiinilist abi vahetult enne seda, kui tal avastati äge põletik ning diagnoositi sapikivid, mistõttu pidi ta minema Tartu Ülikooli Kliinikumi lõikusele. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks vanglale vastava taotluse esitanud. Kaebaja on pigem andnud mõista, et tal on ehk vajalik esmalt esitada esindaja abiga nõuetele vastav kahju hüvitamise taotlus vanglale. Seega ei saa kaebaja kaebuse osas VangS § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning kaebus kuulub HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.
14.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
15.Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi korras esindajat. Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
16.Arvestades, et kohus tagastab hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebajal enne halduskohtule uue hüvitamiskaebuse esitamist pöörduda esmalt vangla poole, mistõttu on praegusel juhul asjakohane otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks

3-23-2134

haldusmenetluses (RÕS § 4 lõike 3 punkt 6). RÕS § 10 lõike 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.

17.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
18.RÕS § 7 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib kaebaja riigi õigusabi selleks, et nõuda Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses ebakvaliteetse meditsiinilise abi osutamisega. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Seega ei ole käesoleval juhul kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud.
19.Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Haldusmenetluses osalemine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 6 alusel rahuldamata. III
21.Kohus asendab omal algatusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, sest määrus sisaldab kaebaja terviseandmeid (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja