X kaebus Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 62/397-1 tühistamiseks, vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal töötada keevitajana ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X 17.09.2023. a taotlus Viru Vanglalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks rahuldamata.
2.Rahuldada kaebus tühistamisnõudes ja tühistada Viru Vangla 31.05.2021. a käskkiri nr 6-2/397-1.
3.Rahuldada kaebus hüvitamisnõudes ja mõista Viru Vanglalt X kahjuhüvitis 3060 eurot.
Mõista Viru Vanglalt X kasuks menetluskulude katteks välja 106,80 eurot.
6.Jätta menetluskulud osas, milles kaebaja oli nende tasumisest vabastatud, s.o riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda.
7.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1441 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Vanglatööstus (edaspidi EVT) sõlmis kinnipeetav X-iga (edaspidi ka kaebaja) 17.06.2019 kokkuleppe nr ME 17/06/2019 X töötamise kohta EVT-s alates 17.06.2019 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 204).
2.Viru Vangla üksuse juhi 19.06.2019. a käskkirjaga nr 6-2/371-1 (dtl 9) lubati kaebaja tööle EVT tootmistsooni Viru Vangla territooriumil asuvasse metallitsehhi abitöölisena alates 20.06.2019. Kaebaja töötas metallitsehhis alates 17.06.2019 kuni 27.01.2021. Alates 28.01.2021 kaebajat metallitsehhi keevitamise tööle ei viidud ning talle pakuti tööd toidujagajana. Kaebaja toidujagajana tööle ei hakanud.
3.X esitas 04.03.2021 Viru Vanglale taotluse, et teda lastaks tagasi tööle keevitajana.
4.Viru Vangla 11.03.2021. a käskkirjaga nr 6-2/192-1 (dtl 258) määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale tähtajatult alates 15.03.2021.
5.Viru Vangla jättis 30.03.2021. a otsusega nr 6-10/6487-2 (dtl 13) kaebaja 04.03.2021. a taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast tööd ning vangla suunab kinnipeetavad tööle lähtuvalt vangla vajadustest. Vangla on pakkunud kaebajale võimalust asuda tööle toidujagajana, kuid kaebaja on keeldunud. Vanglale teadaolevalt puuduvad põhjused, miks kaebaja ei saa toidujagajana töötada.
6.X esitas 16.04.2021 vangla 30.03.2021. a otsusele nr 6-10/6487-2 vaide (dtl 26–27), paludes, et talle antaks tagasi võimalus töötada metallitsehhis keevitajana. Vaides märgib kaebaja, et ta juba töötas keevitajana, mistõttu ei ole arusaadav, miks ta peab töötama koristajana 30 tundi ja toidujagajana 150 tundi. Kaebaja leiab, et vangla ei saa talle pakkuda teist tööd, kuna ilma BAC-analüüsita ei saa teda sundida toidujagajana töötama. Vangla jättis vaide tähtaegselt lahendamata.
7.X palus enda 16.04.2021. a avalduses maksta talle hüvitisena 670 eurot iga keevitajana mittetöötatud kuu eest, sest vangla ei ole võimaldanud töötada talle sobival alal ehk keevitajana.
8.Viru Vangla tunnistas 31.05.2021. a käskkirjaga nr 6-2/397-1 (dtl 30) alates 28.05.2021 kehtetuks Viru Vangla käskkirja, millega lubati X tööle EVT tootmistsooni. Käskkirja kohaselt on tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamise aluseks arsti 28.05.2021. a tõend (tervisekaardi väljavõte dtl 90), mille järgi on kaebaja võimeline töötama istuvas asendis kuni neuroloogi vastuvõtuni. EVT töö iseloom ei võimalda kinnipeetaval teha oma tööd istuvas asendis.
9.Kaebaja esitas Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 6-2/397-1 peale 04.06.2021 vaide (dtl 74), milles märgib, et ta saab töötada metallitsehhis, kuna seal on tööd kerged, ta saab istudes töötada ja teha vajadusel puhkepausi. Vangla jättis vaide tähtaegselt lahendamata. Vangla vastas vaidele kui märgukirjale 25.06.2021. a vastusega (dtl 76), märkides, et töö metallitsehhis on oluliselt füüsilisem,
3-21-1441 raskem ning keerukam kui töö näiteks majandustöödel ning kaebajal esinevad terviseprobleemid ei võimaldanud tal EVT-s tol hetkel töötada.
10.Viru Vangla jättis 16.06.2021. a otsusega (dtl 28–29) kaebaja 16.04.2021. a kahjunõude rahuldamata ning põhjendas seda järgmiselt.
10.1.Põhiseaduslik alus kinnipeetavate töökohustuseks tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)§ 29 lg-st 2. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 piirab kooskõlas PS § 29 lg-ga 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema, sõltumata sellest, kas see langeb tema vaba valikuga kokku või mitte. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus terve ühiskonna seisukohalt ning sellena tuleb seda vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. PS ei garanteeri õigust tööle ning töötul ei ole õigust nõuda, et riik tagaks talle töö. Subjektiivset õigust nõuda endale tööd ei ole ka kinnipeetaval. Seega tuleb vangla kohustust kindlustada kinnipeetav tööga sisustada vangla ülesandena korraldada vangistuse täideviimine võimalikult kõrget tööhõivet saavutaval viisil. Samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Vangla poolt määratud koristajana ning toidujagajana töötamise tundide piirmäärad on orientiirina paika pandud selleks, et ühtlustada vanglasiseselt kinnipeetavate töökoormuse jaotumist. Kohustus töötada mingi aeg koristaja ja toidujagajana on kõigil kinnipeetavatel, välja arvatud VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 määratletud juhtudel. Kuna kaebaja puhul ei esine VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 määratletud tööst vabastamise aluseid, siis on ta kohustatud töötama vangla poolt pakutaval tööl. Nüüdisaegses vangistuspraktikas püüeldakse selle poole, et katta kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused, seejärel muude riigiasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vajadused, ning viimases järjekorras rakendada kinnipeetavaid käsitöönduslikul või tööstuslikul tootmisel kasumi teenimise eesmärgil. Rahalise kahjuhüvitise maksmiseks puudub alus, kuna tõendatud ei ole vangla õigusvastane tegu.
11.X esitas 23.06.2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille kohus võttis pärast kaebuse täpsustamist 06.08.2021. a määrusega menetlusse nõuetes tühistada Viru Vangla 31.05.2021. a käskkiri nr 6-2/397-1, kohustada vanglat võimaldama kaebajal töötada keevitajana ja hüvitada kaebajale tekitatud varaline kahju.
12.Tartu Halduskohus jättis 26.07.2021. a ja 01.07.2022. a määrustega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused kaebaja keevitajana tööle ennistamiseks.
13.Kohus otsustas 23.08.2023. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks.
14.Kaebaja esitas kohtule 31.08.2023 riigi õigusabi taotluse, mille kohus jättis 12.09.2023. a määrusega rahuldamata. Sama määrusega kohustas kohus vastustajat esitama kohtule täiendavaid tõendeid ja selgitusi.
15.Vastustaja esitas 14.09.2023 kohtule täiendavad tõendid ja selgitused.
16.Kaebaja esitas kohtule täiendavad avaldused 14.09.2023 ja 17.09.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 6-2/397-1, millega tunnistati kehtetuks tema EVT metallitsehhis töötamise luba, kohustada Viru Vanglat võimaldama tal töötada keevitajana ning mõista Viru Vanglalt välja kahjuhüvitis ehk töötasu, mis kaebajal jäi keevitajana töötamise mittevõimaldamise tõttu saamata. Kaebaja põhjendab
3-21-1441 kaebust järgmiselt.
17.1.Kaebaja omandas vanglas keevitaja elukutse ja töötas vanglas keevitajana pikka aega, kuid alates 29.01.2021 jättis vangla ta sellest võimalusest ilma ning soovis, et kaebaja asuks tööle toidujagajana. Kaebaja töötas keevitajana hommikust õhtuni ning ta ei tahtnud töötada oma lõuna- ja puhkeajal pärast keevitajana töötamist. Seetõttu kaebaja keeldus. Kaebaja ei ole saanud käskkirja töölt vallandamise ega lepingu lõpetamise kohta, kuid tööle teda samuti ei lubata. Seoses vangla ebaseadusliku tegevusega jäeti kaebaja ilma võimalusest arendada enda tööoskusi ja kujundada välja harjumus töötada, koguda raha vabanemiseks ning võimalusest aidata enda finantsraskustes ema.
17.2.Arst tegi küll ettekirjutuse, et kaebajale ei sobi töö, mida pidevalt peab tegema seistes, kuid keevitajad töötavad vanglas istudes, tegeledes keevitamisega nende jaoks mugavas asendis. Kaebajal pole selliseid meditsiinilisi piiranguid, et ta ei või tõsta või kanda raskusi mingist kindlast kaalust rohkem. Kaebaja tegi keevitajana töötades suurema osa tööst istudes, vahel oli vaja seistes töötada, kuid see ei põhjustanud probleeme, kuna see ei toimunud pidevalt. Tegemist oli tükitööga, mis võimaldas kaebajal töötada talle sobivas vabas tempos ning soovi korral väikeste pausidega. Mistahes arsti arvamus on soovitus ja vangla ei saa keelata kaebajale tööd, kui ta ei ole arsti otsusega nõus ning on võimeline seda tööd endale kahju tegemata tegema. Samuti on tsehhis olemas kraana, tõstuk, kahveltõstuk jm. See tähendab, et puudus ka põhjus kaebajaga lepingut lõpetada. Kaebaja oli poolteist aastat keevitajana töötanud ning ta oli suuteline tegema seda tööd ka edaspidi. Samuti ei teinud kaebaja midagi, mille eest teda võiks töölt kõrvaldada. Töö tsehhis keevitajana ei ole raske. Kaebajal on olnud seljaga probleemid juba alates ajast, kui ta 13-aastasena vigastas selga.
17.3.Kaebaja ei saa terviseprobleemide tõttu töötada koristajana. Mingeid muid lepinguid töötamiseks ei ole kaebaja sõlminud.
18.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub arvestada 16.06.2021. a kahjunõude otsuse põhjendustega ning selgitab täiendavalt järgmist.
18.1.Kinnipeetaval, sh kaebajal, puudub õigus nõuda endale meelepärast tööd. Vangla eesmärk on maandada erinevaid riske, mis seonduvad süüdimõistetu isikuga. Kaebaja keeldus toidujagajana tööle määramise eelduseks olevast tervisekontrollist, milleks on bakteriaalse analüüsi andmine (nähtub ka kaebaja tervisekaardi 18.01.2021. a kandest). Kuna isik keeldus tervisekontrollist, ei olnud võimalik teda toidujagajana tööle määrata. Tervisekaardi kannetest nähtub, et kaebaja keeldus nii koristaja kui ka toidujagaja tööst tulenevalt tema sotsiaalsetest hoiakutest.
18.2.2021. aastal kaebas kaebaja korduvalt tervishoiutöötajatele seljavalu üle. Kaebaja tervisekaarti 27.05.2021 tehtud kandes on arst märkinud, et kaebaja vajas edaspidiseks käsitluseks neuroloogi konsultatsiooni ning kaebaja on töövõimeline istuvas asendis kuni neuroloogi vastuvõtuni. Kaebajale oli neuroloogi vastuvõtt planeeritud 08.09.2021. On üldteada, et keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koosdeformeerimist. Keevitaja kasutab oma töös erinevaid keevitus- ja gaasilõikeseadmeid, mehaanilisi käsitööriistu ning muid tööks vajalikke abivahendeid, mis ei ole kerged. Keevitaja töö on raske, muu hulgas tuleb tihti töötada ebameeldivas asendis, sundasendis, seistes ja kummardades. Kuna arst leidis, et isik on suuteline töötama ainult istuvas asendis, siis pidas vangla vajalikuks võtta isik EVT metallitsehhi töölt maha põhjusel, et tööiseloom ei võimalda teha tööd istuvas asendis.
18.3.Vangla esmane ülesanne ei ole tagada vangistuse kandmise ajal kinnipeetavale teenimisvõimalust. See, et isiku sissetulekud vangistuse ajal langevad, on VangS § 41 lg 1
3-21-1441 kohane paratamatus. Lisaks, kaebaja ise sisuliselt kinnitab oma kaebuses, et tema tervislik seisund ei ole selline, mis võimaldaks teha keevitaja tööd. EVT, kus kaebaja töötada soovib, ei ole Viru Vangla struktuuriüksus ning vangla ei saa anda EVT nimel ametlikku seisukohta, kuid vanglale teadaolevalt ei ole EVT keevitaja töö selline, mis kohusetundlikul tööülesannete täitmisel võimaldaks istumist ning raskuste tõstmise vältimist. Kaebaja kirjeldatud võimalus, et teised kinnipeetavad tõstavad asju tema eest, ei lähe kokku vanglale teadaoleva EVT töökorraldusega. Ka EVT ei tohi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg-s 1 kirjeldatud töö- ja töötervishoiuohutuse nõudeid eirata ning lubada tööle isikut, kelle tervislik seisund ei vasta tehtava töö nõuetele. Ainuüksi see, et kaebaja tervislik seisund ei ole ka tema enda kirjelduse järgi selline, mis võimaldaks keevitajana töötada, on tema kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Lisaks, kuna EVT ei ole vangla struktuuriüksus, siis ei tagaks vangla käskkiri seda, et kaebajale võimaldatakse EVT-s tema soovitud töö. Käitises töötamise võimalus sõltub eelkõige tellimuste olemasolust.
KOHTU SEISUKOHT
19.Kohus käsitleb esmalt veel lahendamata menetluslikke küsimusi, sh kaebaja taotlusel täiendavate tõendite kogumise vajadusest (I), hindab seejärel vangla vaidlusaluse tegevuse õiguspärasust (II, III), lahendab kaebuse nõuded (IV) ning esitab viimasena lõppjäreldused ja jaotab menetluskulud (V). I
20.Esmalt võtab kohus seisukoha selle osas, kas kohus saab arvestada kõikide kaebaja poolt kohtule esitatud seisukohtadega.
20.1.Tartu Halduskohtu 23.08.2023. a määrusega anti pooltele tähtaeg 06.09.2023, mille jooksul oli menetlusosalistel õigus esitada kohtule täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sealhulgas menetluskulude väljamõistmise taotlusi ja kuludokumente; ning tähtaeg 15.09.2023, mille jooksul oli menetlusosalistel õigus esitada vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kaebaja esitas kirjalikus menetluses oma täiendavad seisukohad 31.08.2023, 14.09.2023 ja 17.09.2023. Kaebaja 17.09.2023. a avaldus, milles on esitatud taotlus Viru Vanglalt täiendavate andmete küsimiseks, ei ole seega esitatud tähtaegselt. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
20.2.Kaebaja 17.09.2023. a avaldusest saab järeldada, et see on olnud ajendatud Viru Vangla 14.09.2023. a täiendavatest selgitustest ja tõendist, mille esitamiseks andis kohus vanglale täiendava võimaluse veel 12.09.2023. a määrusega. Eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks arvestada ka kaebaja 17.09.2023. a avalduses tooduga ning leiab, et avalduse menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist.
21.Kaebaja palub enda 17.09.2023. a avalduses nõuda vanglalt välja info selle kohta, mitu kinnipeetavat töötasid, millistel töökohtadel nad töötasid ja kui palju oli töötuid. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta on silmas pidanud vanglalt kinnipeetavate töötamise kohta info väljanõudmist 2021. a esimeste kuude kohta, mis on vaidluse all praeguses asjas, ning on soovinud vastavate andmetega tõendite asja juurde võtmist. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus leiab, et info teiste töötajate töötamise ja mittetöötamise kohta ei oma
3-21-1441 kaebuse lahendamisel tähtsust. Kaebaja nõuete lahendamisel saab kohus hinnata vangla tegevuse õiguspärasust ka asja materjalide hulgas juba olevate tõendite pinnalt ja kaebaja õiguste rikkumise osas seisukoha võtmiseks ei ole tarvis hinnata teiste kinnipeetavate tööga hõivatust. II
22.Kohtule esitatud tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuete lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas Viru Vangla on õiguspäraselt mitte võimaldanud kaebajal alates 2021. a jaanuari lõpust keevitajana EVT metallitsehhis töötamist.
23.VangS § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi; kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lg 1). VangS § 38 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus kinnipeetavate kindlustamiseks tööga rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel. Samuti võib vastavalt VangS § 38 lg-le 3 lubada kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist füüsilisel isikul või äriühingul. Selliseks äriühinguks on ka EVT. Tegemist on riigile kuuluva ja kinnipeetavaid töösse rakendava ettevõttega, millel on tootmisüksused kõigi kolme Eestis tegutseva vangla juures. Eeltoodut täpsustab Viru Vangla kodukord, mille p 17.4.1 sätestab, et kinnipeetav võib töötada majandustöödel või vangla territooriumil paiknevates käitistes. Kodukorra p 17.4.2 kohaselt lähtutakse kinnipeetavat tööle määrates VangS-s sätestatust, üldjuhul määratakse kinnipeetav kõigepealt majandustöödele ning kui tööharjumus on kujunenud ja usaldus tekkinud, määratakse kinnipeetav võimaluse korral tööle käitisesse.
24.Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (VangS § 38 lg 21). Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord on kehtestatud justiitsministri 16.02.2007. a määrusega nr 9 (edaspidi määrus nr 9). Määruse nr 9 § 4 sätestab muu hulgas nõuded kinnipeetava tööle vormistamise dokumendile ning näeb ette vastava dokumendi kinnipeetavale teatavaks tegemise.
25.Viru Vangla on praeguses asjas selgitanud, et kaebaja õppis ajavahemikul 03.09.2018– 26.08.2019 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja omandas keevitaja kutse (osakutse poolautomaatkeevitaja). Asja materjalidest nähtub seegi, et enne õppima asumist oli kaebaja määratud finants- ja majandusosakonna majandustööde abitöölise, koristaja ametikohale, millelt ta vabastati alates 29.09.2018 seoses õppima asumisega (Viru Vangla 04.10.2018. a käskkiri nr 6-2/797-1, dtl 7). Kaebaja asus tööle EVT metallitsehhi alates 17.06.2019 ning töötamise kohta on kaebaja ja EVT vahel 17.06.2019 sõlmitud kokkulepe nr ME 17/06/2019 (dtl 204). Viru Vangla üksuse juhi 19.06.2019. a käskkirjaga nr 6-2/371-1 (dtl 9) on kaebaja lubatud tööle EVT tootmistsooni Viru Vangla territooriumil asuvasse metallitsehhi abitöölisena alates 20.06.2019. Eeltoodust nähtub, et kaebaja töötas esmalt Viru Vanglas majandustöödel koristajana, omandas seejärel keevitaja kutse ning asus pärast seda EVT-ga kokkuleppel ja vangla loal tööle Viru Vangla territooriumil asuvasse metallitsehhi abitöölisena. Viru Vangla 19.06.2019. a käskkirjaga on kaebaja VangS § 38 lg 2 1 ja määruse nr 9 § 4 tähenduses tööle vormistatud.
26.Vastavalt VangS § 38 lg-le 22 võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav.
3-21-1441 Määruse nr 9 §-d 5 ja 6 reguleerivad kinnipeetava töökohustuse peatumist ja ajutist töölt kõrvaldamist (§ 5) ning kinnipeetava töölt vabastamist ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamist (§ 6). Määruse nr 9 § 5 lg 2 järgi peatub kinnipeetava töökohustus: 1) pikaajalise kokkusaamise ajal; 2) lühiajalise kokkusaamise ajal; 3) lühiajalise väljasõidu ajal; 4) lühiajalise väljaviimise ajal; 5) ajutise töövõimetuse ajal; 6) ajutiselt teise vanglasse paigutamise ajal (näiteks kohtuistungi või menetlustoiminguga seoses); 7) VangS § 42 lg-s 1 sätestatud töökohustusest vabastamise ajal; 8) distsiplinaarkaristusena kuni üheks kuuks töölt eemaldamisel. Määruse nr 9 § 5 lg 3 annab võimaluse kinnipeetav ajutiselt töölt kõrvaldada: 1) distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks; 2) tööandja taotlusel (näiteks tööseisak); 3) kartserisse paigutamise ajaks. Kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada (määruse nr 9 § 5 lg 4). Kui ajutiselt kõrvaldatakse töölt käitises töötav kinnipeetav, edastatakse käskkiri viivitamata käitisele (määruse nr 9 § 5 lg 5). Määruse nr 9 § 6 lg 1 kohaselt vabastatakse kinnipeetav töölt ja käitises töötamise luba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) vangla tuvastab töösuhte lõpetamise või kui tööandja on esitanud vanglale tõendi töösuhte lõppemise kohta; 2) arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha; 3) kinnipeetav paigutatakse ümber teise vanglasse; 4) kinnipeetav vabaneb vanglast. Määruse nr 9 § 6 lg-s 2 sätestatu kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui: 1) töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut; 2) on tuvastatud kinnipeetava poolt õigusrikkumise toimepanek; 3) kinnipeetav rikub töödistsipliini; 4) tööoskused ja -tulemused on ebarahuldavad. Töölt vabastamine ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamine tehakse kinnipeetavale teatavaks ning käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamisest teavitab vangla viivitamata käitist (määruse nr 9 § 6 lg-d 3 ja 4).
27.EVT kinnitusel töötas kaebaja metallitsehhis kuni 27.01.2021 (dtl 203). Kohtule arusaadavalt ei viidud kaebajat seega alates 28.01.2021 enam keevitajana tööle ning talle pakuti tööd toidujagajana. Kuigi kaebajale toidujagaja töö pakkumist kinnitavad mõlemad pooled, ei ole kohtule esitatud ühtegi kirjalikku dokumenti ei kaebajale toidujagaja töö pakkumise ega ka kaebaja enne 2021. a maikuud keevitajatöölt kõrvaldamise ega sellelt töölt vabastamise kohta. Vastustaja on üksnes väitnud, et kuna kaebaja ei nõustunud tegema bakteriaalset analüüsi, mis on toidujagajana töötamise kohustuslikuks eelduseks (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lg 1 p 1 ja lg 3 koosmõjus toiduseaduse § 28 lg-ga 1), ei olnud võimalik kaebajat toidujagajana tööle määrata ega tööle määramise käskkirja koostada. Küll on kohtule esitatud Viru Vangla 11.03.2021. a käskkiri nr 6-2/192-1 kaebaja tööle määramise kohta finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale alates 15.03.2021 (dtl 258). Viru Vangla ega EVT ei ole kohtule ka väitnud, et kaebaja puhul oleks 2021. a alguses esinenud mõni määruse nr 9 § 6 lg-tes 1 või 2 nimetatud asjaoludest. Kohus küsis 12.06.2023. a kohtunõudega EVT-lt, kas see, et 2021. a alguses ei võimaldatud kaebajal teha enam tööd EVT metallitsehhis, oli tingitud (kasvõi osaliselt) EVT enda vajaduste äralangemisest (nt töömahtude vähenemine). EVT märkis 22.06.2023. a kirjas (dtl 203) vastuseks kohtu küsimusele, et kaebaja eemaldati töölt vangla poolt. Samas kirjas märkis EVT, et kaebaja töökoht täideti 17.02.2021.
28.Viru Vangla selgitab kaebaja keevitajana tööle mittelubamist sellega, et kinnipeetaval, sh kaebajal, puudub õigus nõuda endale meelepärast tööd ning vangla eesmärk on maandada erinevaid riske, mis seonduvad süüdimõistetu isikuga. Veel on vangla juhtinud kohtu
3-21-1441 tähelepanu kaebaja tervisekaardi kannetele, millest nähtub vangla hinnangul, et kaebaja keeldus nii koristaja kui ka toidujagaja tööst tulenevalt tema sotsiaalsetest hoiakutest. Enda 03.03.2021. a vastuses (dtl 133–134) kaebaja taotlustele on Viru Vangla selgitanud, et tol hetkel oli vangla vajadustest lähtuv kaebajale pakutav töö toidujagamine ning võimalust asuda tööle toidujagajana kaebajale ka pakuti, kuid kaebaja keeldus toidujagajana tööle hakkamiseks vajaliku analüüsi andmisest. Veel selgitas vangla, et ei olnud tunnistanud kehtetuks kaebaja tööle lubamise käskkirja EVT-sse, vaid oli suunanud kaebajat muusse tööhõivesse.
29.Kohus leiab, et vastustajal puudus õigusaktidest tulenevalt õigus mitte lubada kaebajat pärast 27.01.2021 enam keevitajana tööle. Kui VangS § 39 lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel, siis käitises töötamise korral tuleneb kinnipeetava töötamise aeg ja muu töökorraldus kinnipeetava ja käitist pidava äriühingu vahelisest kokkuleppest. Käitisesse tööle vormistatud kinnipeetavale tuleneb tema ja tööandja vahel sõlmitud kokkuleppest ja vangla käskkirjast tema käitisesse tööle lubamise kohta seega subjektiivne õigus käitises kokkulepitud aegadel ja viisil töötamiseks. Antud juhul ei ole vangla tõendanud, et kaebaja puhul oleks esinenud mõni määruse nr 9 §-s 5 toodud alustest töökohustuse peatumiseks või ajutiselt töölt kõrvaldamiseks või määruse nr 9 §-s 6 toodud alustest kaebaja töölt vabastamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et vangla ei tunnistanud kaebaja käitises töötamise luba kehtetuks enne 31.05.2021, ja selles, et kaebaja mittetöötamine ei olnud tingitud EVT-st. Kohtu hinnangul ei tulene vanglale õigust kinnipeetava kõrvaldamiseks töölt käitises pelgalt PS § 29 lg-st 2, VangS § 37 lg-st 1 ja VangS § 38 lg-st 1 ega vangla osutatud eesmärgist katta kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused. VangS § 38 lg 2 2 ning määruse nr 9 §-d 5 ja 6 näevad selleks ette kindla korra, millest tuleb vanglal lähtuda. Kohtu käsitlust toetab ka asjaolu, et seadusandja on näinud töölt eemaldamise ette ühe kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise võimalusena (VangS § 63 lg 1 p 3, määruse nr 9 § 5 lg 2 p 8).
30.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et õigusvastane on olnud nii vangla tegevus kaebaja alates 2021. a jaanuari lõpust keevitajana EVT metallitsehhi tööle lubamata jätmisel kui ka 30.03.2021. a otsusega nr 6-10/6487-2 (dtl 13) kaebaja 04.03.2021. a taotluse (keevitaja tööle tagasi lubamiseks) rahuldamata jätmine. III
31.Pärast seda, kui kaebaja ei olnud töötanud käitises keevitajana alates 28.01.2021 ning oli 11.03.2021. a käskkirjaga määratud koristajana majandustöödele, vormistas Viru Vangla 31.05.2021 käskkirja nr 6-2/397-1 kaebaja EVT loa kehtetuks tunnistamise kohta (dtl 30). Nimetatud käskkirjas on õigusliku alusena muu hulgas viidatud VangS § 38 lg-le 2 2 ning määruse nr 9 § 6 lg 1 p-le 2 ja lg-le 3. Käskkirjas on kehtetuks tunnistatava käskkirjana nimetatud „käskkirja nr 6-2/1“. Hoolimata sellest, et kaebaja oli lubatud EVT metallitsehhi abitöölisena tööle Viru Vangla üksuse juhi 19.06.2019. a käskkirjaga nr 6-2/371-1 (mitte käskkirjaga nr 6-2/1), on käskkiri selles osas siiski üheselt mõistetav ning eksimus käskkirja numbri märkimisel ei ole mõjutanud asja otsustamist (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). Küll aga kontrollib kohus järgnevalt käskkirja õiguspärasust selle kontekstis, kas esines määruse nr 9 § 6 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu kaebaja töölt vabastamiseks ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamiseks.
32.Nagu kohus eespool viitas, tuleb vanglal tulenevalt määruse nr 9 § 6 lg 1 p-st 2 kinnipeetav töölt vabastada ja tunnistada käitises töötamise luba kehtetuks, kui arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha. Vangla 31.05.2021. a käskkirja kohaselt oli kaebaja tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamise aluseks arsti 28.05.2021. a tõend,
3-21-1441 mille järgi on kaebaja võimeline töötama istuvas asendis kuni neuroloogi vastuvõtuni ning EVT töö iseloom ei võimalda kinnipeetaval teha oma tööd istuvas asendis. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on arst teinud sinna haigusjuhu nr A10903 202 raames (27.05.2021 kuni 28.05.2021) järgmise kande: „Vajab edasiseks käsitluseks neuroloogi konsultatsiooni. Kp töövõimeline istuvas asendis kuni neuroloogi vastuvõtuni“ (tervisekaardi väljavõte dtl 90). Kohtule on esitatud ka vangiregistri väljavõte, millest nähtub täpsemalt kaebajale 28.05.2021 väljastatud tõendis tehtud otsus: „Võimeline töötama istuvas asendis kuni neuroloogi vastuvõtuni. Pärast neuroloogi vastuvõttu kutsutakse kp med osakonda arsti vastuvõtule, kus täpsustatakse üle kp töövõimelisus“ (dtl 97).
33.Kohus leiab, et vangla viidatud arsti 28.05.2021. a tõendist ei tulene, et arst oleks tuvastanud kaebaja võimetuse tööd teha määruse nr 9 § 6 lg 1 p 2 tähenduses. Iseenesest puudub kohtul alus kahelda, et metallitsehhis abitöölisena (keevitajana) töötamine eeldab vastavalt töö või toote iseloomule seismist või istumist, liikumist tsehhis ning võimekust tõsta raskeid esemeid, nagu seda on kohtule kinnitanud EVT juhatuse liige enda 22.06.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl 203). Ka kaebaja ise on vestluses meditsiinitöötajaga viidanud sellele, et ta saab vajadusel paluda teisi kinnipeetavaid appi asju tõstma, kui seda on vaja (12.03.2021. a kanne kaebaja tervisekaarti, dtl 82). Samuti on kaebaja tervisekaardi andmete pinnalt kohtule selge see, et kaebajal olid probleemid seljavaluga juba vähemalt alates 2021. a jaanuarikuust (nt tervisekaardi väljavõte dtl 79), ning 31.05.2021. a tervisekaardi kandest (dtl 91) nähtuvalt on ta ka ise meditsiinitöötajale öelnud, et selg tõesti ei luba tal seistes tööd teha. Küll aga nähtub nii vastustaja viidatud 28.05.2021. a tõendist kui ka vastavast tervisekaardi sissekandest, et arsti otsus ei ole olnud lõplik, vaid üksnes ajutine ehk kehtivusega kuni neuroloogi vastuvõtuni (seejuures oli kaebajale neuroloogi vastuvõtt planeeritud 08.09.2021). Tõendis on arst selgelt pidanud vajalikuks kutsuda kaebaja pärast neuroloogi vastuvõttu uuesti arsti vastuvõtule, et tema töövõimelisus üle täpsustada. Seda arvestades ei saanud olla tegemist määruse nr 9 § 6 lg 1 p-s 2 silmas peetud olukorraga, mille puhul on peetud vajalikuks vabastada kinnipeetav töölt ja tunnistada tema käitises töötamise luba kehtetuks ilma kaalutlusõigust kohaldamata.
34.Kui kinnipeetav on ajutiselt töövõimetu, peatub määruse nr 9 § 5 lg 2 p 5 alusel selleks ajaks tema töökohustus. Juhul aga, kui kaebaja tööandja pidas ise kaebaja terviseseisundist tulenevalt tema poolt tööülesannete täitmist raskendatuks või võimatuks, oleks olnud ka tööandjal endal võimalus kaebajaga töösuhe lõpetada (vt kokkuleppe nr ME 17/06/2019 p-d 2.4 ja 4.1, määruse nr 9 § 6 lg 1 p 1 ja lg 2 p 3, TTOS § 1 lg 3 p 1 ja § 14 lg 1 p 10).
35.Kuna vastustaja ei ole kaebaja tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamisel tuginenud määruse nr 9 § 6 lg 2 p-le 1, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas antud juhul võis kaebaja tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamise vajadus tuleneda sellest, et tema töötamine ohustas tema enda julgeolekut. Samuti on tegemist kaalutlusõiguse kohaldamist eeldava otsustusega ning selliseid kaalutlusi käskkirjast ei nähtu.
36.Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla 31.05.2021. a käskkiri nr 6-2/397-1 õigusvastane. IV
37.Kaebaja on esitanud kohtule nõuded Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 6-2/397-1 tühistamiseks, Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks (30 eurot iga päeva eest, millest ta alates 29.01.2021 ilma jäi) ning Viru Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal EVT-s keevitajana töötada. Tühistamisnõue
3-21-1441
38.Arvestades kohtu eelnevalt esitatud seisukohta Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja nr 6-2/397-1 õigusvastasusest, rahuldab kohus seda puudutavas osas kaebuse ja tühistab nimetatud käskkirja. Hüvitamisnõue
39.Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi (RVastS § 7 lg 2). Nimetatud sätete alusel hüvitatakse muu hulgas saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3).
40.RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiramise aluseid. Vastavalt RVastS § 13 lg-le 2 ei hüvitata saamata jäänud tulu, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides (RVastS § 13 lg 3).
41.RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui see ei ole seadusega sätestatud teisiti ega vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab isik muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu 21.06.2011. a otsus nr 3-2-1-55-11, p 12; 19). VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb kahju hüvitada üksnes juhul, kui asjaolu, millel väidetava kahju tekitanud isiku vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
42.Kaebaja palub hüvitada talle 30 eurot iga päeva eest, millest ta ilma jäi, alates 29.01.2021. Veel on kaebaja märkinud, et tema keskmine töötasu ühes kuus oli 670 eurot. Kohus luges 08.07.2021. a määruses kaebaja kahjunõude suuruseks 3060 eurot, s.o töötasu 102 tööpäeva eest alates 29.01.2021 kuni kaebuse esitamise ajani. Kaebaja ei ole sellele kohtu järeldusele vastuväiteid esitanud ning on tasunud sellest summast lähtuvalt kaebuse esitamisel vajaliku riigilõivu. Seejuures kinnitavad kaebaja märgitud hinnangulise keskmise töötasu, s.o 670 euro, (ja seda arvestades ka tööpäeva hinnangulise keskmise tasu) õigsust EVT poolt kohtule 22.06.2023 esitatud andmed kaebaja töötasude kohta perioodist juuli 2020–jaanuar 2021 (dtl 203).
43.Kohus on eespool leidnud, et vangla tegevus kaebaja keevitajana tööle mitte lubamisel alates 2021. a jaanuari lõpust, kaebaja tööle lubamise taotluse rahuldamata jätmisel ning kaebaja käitisesse tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamisel 31.05.2021. a käskkirjaga on olnud õigusvastane. Vanglale tulenes kaebaja tööle lubamise käskkirjast kohustus sooritada toiming ehk võimaldada kaebajal täita tema ja EVT vahel sõlmitud kokkuleppe kohaseid töökohustusi. Viru Vangla kodukorra p 17.4.5 kohaselt lähevad kinnipeetavad tööle ja tulevad töölt üldjuhul päevakavas märgitud ajal või töögraafiku alusel. Kaebaja on väitnud ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud, et kaebaja töötas tööpäeviti esmaspäevast reedeni.
3-21-1441 Kodukorra p 17.4.10 sätestab, et tööstushoones töötavad ja õppivad kinnipeetavad lähevad hoonesse ning tulevad tagasi ainult vanglateenistuse ametniku saatel tootmisosakonda viiva ukse kaudu, kus vanglateenistuse ametnik otsib kõik kinnipeetavad läbi. Seega on kaebaja antud juhul jäetud õigusvastaselt vanglateenistuse ametnike poolt tema töögraafiku järgsetel aegadel metallitsehhi saatmata.
44.Vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju tekkimise, s.o töötasu saamata jäämise vahel esineb põhjuslik seos. Asja materjalide pinnalt on selge, et kaebajal oli olemas kavatsus ja võimalus metallitsehhis töötamise läbi tulu saada, kui teda oleks sinna tööle saadetud. Kohtul puudub alus arvata, et ka juhul, kui vangla oleks lubanud kaebajal jätkuvalt metallitsehhis töötada, oleks kaebaja töökoht saanud täidetud teise kinnipeetavaga. Täidetud on ka kahju hüvitamise eeldus, et kaebajal ei olnud võimalik kahju vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega – kaebajal ei olnud võimalik saavutada tema tööle lubamist ka vanglale korduvate sellekohaste taotluste esitamisega.
45.Kohtule ei nähtu, et asjas esineks RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiramise aluseid. Samuti ei ole vastustaja tõendanud, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi (RVastS § 13 lg 2).
46.Seega leiab kohus, et kaebaja kahjunõue tuleb rahuldada täies ulatuses ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 3060 eurot. Kohustamisnõue
47.Vastavalt RVastS § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud (Riigikohtu 23.03.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 12; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2017. a otsus nr 3-15-2829, p 20). Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus kohustamiskaebuse rahuldamiseks hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga üksnes taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal ega ka kaebuse esitamise ajal (Riigikohtu 19.11.2019. a otsus nr 3-3-1-62-09, p 13 ja seal viidatud praktika). Kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu (Riigikohtu 24.04.2012. a otsus nr 3-3-1-1-12, p 20; 14.12.2009. a määrus nr 3-3-1-7709, p 12).
48.Kohtu hinnangul on vangla jätnud 30.03.2021. a vastusega õigusvastaselt rahuldamata kaebaja taotluse lubada ta tagasi tööle keevitajana (vt käesoleva otsuse põhjendused eespool). Arvestades, et kohus tühistab käesoleva otsusega ka Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja, taastub kohtuotsuse jõustumisel Viru Vangla üksuse juhi 19.06.2019. a käskkirja nr 6-2/371-1 õigusjõud, millega on kaebaja EVT metallitsehhi abitöölisena tööle lubatud.
49.Kohus on menetluse käigus palunud EVT-l kohtule selgitada, kas EVT on valmis võtma kaebaja metallitsehhi uuesti tööle. EVT märkis vastuses, et hõivab vangla poolt tööle lubatud kinnipeetavaid sõltuvalt vajalike tööde ja vabade kohtade olemasolust (dtl 203). Arvestades EVT poolt samuti märgitut, et kaebaja töökoht täideti 17.02.2021, ei ole kohtul võimalik kahtlusteta järeldada, et täidetud oleksid kõik eeldused selleks, et kaebaja saaks ka vanglateenistuse poolt metallitsehhi saatmisel seal käesoleval ajal reaalselt töötada. Lisaks tuleks vanglal metallitsehhis abitöölise koha vabanemisel ja kaebaja tööle saatmise võimaluse tekkimisel täiendavalt hinnata kaebaja konkreetse aja võimekust seda tööd teha. Nendel
3-21-1441 põhjustel ei pea kohus võimalikuks lisaks Viru Vangla 31.05.2021. a käskkirja tühistamisele kohustada vastustajat eraldi ka kaebajat metallitsehhi tööle saatma.
50.Kohustamisnõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
V
51.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt, s.o tühistamis- ja hüvitamisnõuete osas, ning jätab rahuldamata kohustamisnõuet puudutavas osas.
52.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). HKMS § 118 lg-st 2 tuleneb, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta.
53.Kaebaja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 106,80 eurot (91,80 eurot kaebuse esitamisel ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel). Lisaks on kohus vabastanud 01.07.2022. a määrusega kaebaja täiendava esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 euro tasumisest. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud.
54.Kohus rahuldab käesoleva otsusega kaebaja esitatud kolmest nõudest kaks. Seejuures rahuldab kohus nõude, mille järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv arvestatud (HKMS § 104 lg 1 teine lause), s.o hüvitamisnõude täies ulatuses. Seda, kaebuse eesmärgi sisulist saavutamist ja vaidluse muid asjaolusid (sh muutunud faktilisi asjaolusid) arvestades ei pea kohus põhjendatuks võtta kaebuse rahuldamise proportsiooni kindlakstegemisel arvesse kohustamisnõude rahuldamata jätmist. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kogu kaebaja kantud menetluskulude ulatuses ehk 106,80 eurot ning jätab riigilõivu 20 eurot, mille tasumisest oli kaebaja vabastatud, Eesti Vabariigi kanda.
55.Kuivõrd käesolev otsus sisaldab endas andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta, asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse arvutivõrgus avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2024 lahendis nr 3-211441 toodud muudatustega 11. märtsil 2025 a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.