Maksu- ja Tolliameti taotluse kohta saada luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Kohtuasja number
3-23-2131
Määruse tegemise aeg
28.9.2023 Ülle Polluks
Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm
Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks X (isikukood X) suhtes Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 27.9.2023 esitatud taotlus haldusasjas nr 3-23-2131 ning anda Maksu- ja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtulik hüpoteek: X kuuluvale 1⁄2 suuruses kinnisasjale registriosa numbriga X asukohaga X summas 70 000,00 eurot; X kuuluvale 1⁄2 suuruses kinnisasjale registriosa numbriga X (asukohaga X) summas 134 165,43 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte X
4.Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
1.Maksuhaldur esitas 27.9.2023 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks X (isikukood X ) suhtes.
2.Taotluses märgitakse: „MKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. Tulenevalt seadusega pandud kohustusest on maksuhalduri menetluses X(registrikood, endise nimega X OÜ) maksuvõla sissenõudmine. X OÜ maksuvõlg seisuga 20.09.2023 on kokku 241 218,43 eurot,1 sh põhivõlg 195 735,43 eurot ja äriühingule koostatud intressinõudes on intressi suuruseks 45 483,00 eurot.2 Lisaks arvestuslik intress 8 338,31 eurot (27.09.2023 seisuga). Maksuvõlg on kujunenud 17.01.2023 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/058291-73 alusel ning 17.01.2023 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/060121-34 alusel. Maksustamisperioodid on vastavalt
3-23-2131 01.2021-03.2022 ning 04.2022. Lisaks koosneb võlg deklareeritud kohustustest maksustamisperioodidel 04.2022, 05.2022, 08.2022, 10.2022 ja 11.2022. Tabelis 1 on kajastatud võlas olevad summad maksude lõikes. Tabel 1 Kirjeldus Võla saldo Erijuhtude 9,50 EUR tulumaks Käibemaks 104 699,55 EUR Kinnipeetu 1 194,38 EUR d tulumaks Sotsiaalma 83 778,04 EUR ks Töötuskind 6 053,96 EUR lustusmaks e
KOKKU
195 735,43 I Maksuotsus Alustasime 19.04.2022 korralduse nr 12.2-3/058291-15 alusel X OÜ tööjõumaksude6 arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel 01.2021 kuni 03.2022 (k.a). Kontrollitava perioodi kohta esitas X OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustuse makse deklaratsioonid (TSD), mille lisadel 2 kajastub Ukraina mitteresidendist töötajatele bruto töötasu kokku 212 772,12 eurot. Mitteresidentide töötasude väljamaksetelt arvestas X OÜ vaid tulumaksu kokku 42 554,40 eurot, kuid jättis arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu ning arvestamata ja kinni pidamata töötuskindlustusmaksed, mida aga tulnuks teha. Nimelt sõlmis äriühing Ukraina kodanikest mitteresidentidega Eestis töölepingud, registreeris nad töötajatena töötamise registris (TÖR) ning maksis neile Eestis töötamise eest töötasu. Alates 01.02.2012 kehtib küll Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustusleping, mille artikkel 5 lg 2 kohaselt kohaldatakse lepingupoole territooriumil töötavale isikule selle lepingupoole õigusakte, kelle territooriumil ta töötab, sõltumata tema elukohast.7 Sotsiaalkindlustuse lepingu art 5 rakendamist puudutavaid tõendeid (et peaks kohaldama Ukraina sotsiaalkindlustuse alast õigust) väljastab Ukraina Pensionifond ning sellisel tõendil näidatakse muu hulgas ära töötaja nimi ja muud isikuandmed, tema dokumentide andmed, tema Ukraina tööandja andmed, tema Eesti tööandja andmed, töötamise kestus Eestis jmt. Ehk seda saab kohaldada juhul, kui isik on samaaegselt töösuhtes nii Eesti kui ka Ukraina tööandjaga. X OÜ esitas Ukraina Pensionifondiga sõlmitud lepingud,8 mis aga ei tõenda, et kõnealused ukrainlastest töötajad on lisaks X OÜ-le töötanud ka veel mõne Ukraina tööandja juures. Samuti ei saa esitatud dokumentide põhjal öelda, et Ukraina riigiasutus on töötajate sealset sotsiaalmaksukohustust või sotsiaalseid tagatisi ametlikult kinnitanud. Tuvastasime, et ukrainlased töötasid täistööajaga kuust kuuse Eestis ja olukorras, kus ukrainlane saab igakuiselt töötasu, siis on välistatud, et ta samal perioodil töötaks ka Ukrainas. Seega töötasult ukrainlaste eest Ukrainas sotsiaalmaksu ei tasuta ning nende Eestis tehtud töötasude väljamaksetelt tekib sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete tasumise kohustus Eestis. Seega olenemata sellest, et X OÜ-s töötanud töötajad olid Ukraina residendid, kuid kuna nad töötasid vaid Eestis, siis kohaldatakse neile Eestis kehtivaid õigusakte. 15.11.2022 pärast kõnealuses asjas kontrollakti9 väljastamist edastas X OÜ esindaja X e-kirja teel teavituse, et äriühing on nõus esitama parandusdeklaratsioonid, kuid mitte kontrolliaktis näidatud summades. Ta avaldas soovi korrigeerida deklaratsioone osade isikute osas, kellele X OÜ tema sõnul ei ole väljamakseid teinud (isikud välja toodud maksuotsuse10 punktis 3). Samas esitas äriühing kontrollimenetluse käigus kontrollimiseks 2021. a pearaamatu.11 Pearaamatu kontol nr 1000 „Kassa“ on kajastatud töötasu väljamaksed Ukraina kodanikele ja kassast välja makstud töötasude summad ühtivad X OÜ poolt TSD-del deklareeritud summadega. Seega oli väide, et osadele ukrainlastele ei ole väljamakseid tehtud, alusetu. Kokkuvõttes parandusdeklaratsioone ega täiendavaid tõendeid asjas
3-23-2131 ei esitatud ja seega oli X OÜ-l kontrollitaval perioodil kohustus arvestada ja deklareerida sotsiaalmaksu 71 356,50 eurot, tööandja töötuskindlustusmakseid 1 729,87 eurot ja töötaja töötuskindlustusmakseid summas 3 459,72 eurot ja need summad tasuda Maksu- ja Tolliameti pangakontole. II Maksuotsus 20.12.2022 korralduse nr 12.2-3/060121-112 alusel alustasime X OÜ tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 04.2022. Nimelt esitas X OÜ 23.11.2022 perioodi 04.2022 TSD paranduse,13 millega tekkis kinnipeetud tulumaksu tagastusnõue 2 403,24 eurot. Kontrollimenetluse käigus selgus, et tagastusnõue ei ole põhjendatud. X OÜ ei esitanud kontrollimenetluses täiendavaid tõendeid, mis kinnitaks paranduste õigsust, ei täitnud kaasaaitamiskohustust ja sellepärast ei olnud võimalik veenduda, et tagastustaotlus on õigustatud. Leidsime, et X OÜ-l on kohustus täiendavalt tasuda tööjõumakse kokku 6 531,71 eurot (kinnipeetud tulumaks 2 333,79 eurot, sotsiaalmaks 3 913,35 eurot, töötaja töötuskindlustusmakse 189,71 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakse 94,86 eurot. Märgime siinkohal, et 27.12.2022 vahetus äriühingu osanik ja alates 02.01.2023 sai uueks juhatuse liikmeks X . Juhatuse liikme vahetuse ajaks oli X OÜ maksuvõlg 114 991,43 eurot (deklareeritud maksukohustused).X on isik, kelle nimele vormistatakse äriühingud, millest senised omanikud tahavad vabaneda erinevatel põhjustel nagu maksuvõlg, muud makseraskused, maksuhalduri tähelepanu alla sattumine jmt. Juhatuse liikme vahetumisel sai firma nimeks X OÜ, eelnevalt oli äriühingu nimeks X OÜ. Taoline võlgades ettevõtte vormistamine likvideerija nimele on iseloomulik mahajäetavate ettevõtete puhul, kui ei taheta maksuhaldurile esitada andmeid ja dokumente. Deklareeritud maksukohustused Alljärgnevas tabelis 2 on kirjas deklareeritud maksukohustused maksude lõikes. Tabel 2 Periood Kirjeldus Tähtpäev Saldo Dok. liik TSD 10.2022 Erijuhtud 10.11.202 0,25 EUR e
tulumaks TSD 11.2022 Erijuhtud 12.12.202 9,25 EUR e
makse Kokku 114 991,43 EUR Äriühingu seadusliku esindaja kohustuseks on tagada, et ettevõttel oleks maksukohustuste tekkimise perioodil nende täitmiseks piisavalt raha. Juhatuse liige on kohustatud korraldama maksukohustuste õigeaegse täitmise. X oli kontroll X OÜ raha kasutamise üle, omas ligipääsu äriühingu nimel avatud pangakontodele ning teadis tasumisele kuuluvatest maksukohustustest (juurdepääs e-MTA-sse ja ta esitas ise ka maksudeklaratsioone), kuid jättis maksukohustused õigeaegselt ja täielikult tasumata. Äriühingu pangakontole laekusid rahasummad, mida oleks muu hulgas saanud kasutada deklareeritud maksukohustuste tasumiseks. Äriühing esitas 21.09.2022 maksuvõla ajatamise taotluse, mille me rahuldasime, kuid tasuti vaid kaks osamakset kuuest ja seega ei täitnud ajatamine oma eesmärki. Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel iseenesest seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides otsustusvõimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades. Praegusel juhul eelistas X juhatuse liikmena täielikult teisi võlausaldajaid. Teiste võlausaldajate eelistamine ning maksude esialgne tasumata jätmine oleks põhjendatud juhul kui see oleks vajalik ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ning juhatuse liikme valik nõnda käituda (ja maksud maksmata jätta) põhines loogilistel majanduslikel prognoosidel selle kohta, et nõnda tegutsedes on võimalik ettevõtja majanduslikku olukorda sedavõrd parandada, et ka maksuvõlad saavad mingisuguse aja jooksul likvideeritud. Praegusel juhul maksuvõlad tasutuks ei saanud olgugi, et äriühingu tegevusest laekusid pangakontole arvestatavad summad. Käesoleva taotluse esitamisega kohtusse jätkame X OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla X solidaarne vastutus X OÜga maksuotsustega määratud ja deklareeritud ja tasumata jäetud maksukohustuste eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.
3.Menetluse tõenäoliseks tulemiks on rahalise nõude määramine MKS § 8 lg 1 eesmärk on kohustada juhatuse liikmeid maksuhaldurile esitama õiget ja täielikku teavet esindatava maksukohustuste aluseks olevate asjaolude kohta ning täitma nõuetekohaselt äriühingu maksukohustusi. X OÜ juhatuse liikmeks asudes võttis X endale kohustuse korraldada äriühingu MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Juriidilise isiku juhatuse liikme pädevus ja ülesanded tulenevad seadusest ning juhatuse liikmel on kohustus neid täita õigeaegselt ja täielikult. Seega pidi X korraldama X OÜ majandustegevust selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegse tasumise.
4.Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus MKS § 96 lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud TSD
10.2022
3-23-2131 maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Nimetatud normid on õiguslikuks aluseks X OÜ endise juhatuse liikme X solidaarseks vastutuseks X OÜ maksuvõla eest. MKS § 40 lg 4 kohaselt tuleb maksuõigussuhetes seadusliku esindaja vastutuse raames MKS § 40 lgs 1 nimetatud tahtluse või raske hooletuse sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 regulatsioonist. Järelikult peab vastutuse tekkimiseks MKS § 40 lg 1 alusel X OÜ juhatuse liige rikkuma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi VÕS § 104 lg 4 tähenduses raskelt hooletult või § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult. Kokkuvõtlikult on seadusliku esindaja vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
5.X OÜ maksuvõlg tekkis X juhatuse liikmeks olemise ajal Maksuvõla tekkimise ajal oli X OÜ juhatuse liige X . Seega on X OÜ-le maksuotsustega määratud ja äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. X OÜ endise seadusliku esindajana on X vastutav äriühingu MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse läbiviimist alustasime 24.07.2023 edastades X OÜ endisele juhatuse liikmele X korralduse nr 13-7/01315-1 koos kirjalike seletuste protokolliga,14 milles olevatele küsimustele palusime tal vastata ning vastused tagastada. 18.08.2023 tagastas X kirjalike seletuste protokolli koos vastustega.15 X tekkis korralduse ja kirjalike seletuste protokollis oleva pinnalt täiendavaid küsimusi ning ta soovis tutvuda tema valduses mitteolevate dokumentidega (muu hulgas maksuotsused, kontrollaktid), et nende kaudu kujundada oma seisukoht, milleks soovis X lisaaega, mis me ka võimaldasime. 15.09.2023 edastas ta täiendava vastuse korraldusele. Muu hulgas teatas X käimasoleva vastutusmenetluse raames 15.09.2023 saadetud kirjas, et X OÜ probleemide peamiseks põhjuseks on asjaolu, et äriühingu töötaja X tekitas ettevõttele kahju. Märgime, et meie andmete kohaselt lõpetas X OÜ töösuhte temaga 17.09.2021. Samas aga tekkis maksuotsustega määratud võlg hoopis valesti deklareerimisest ning hetkel võlasolevat käibemaksu deklareeris äriühing 08.2022 ja 10.2022 KMD-l ja seega esmalt puutumust X ja maksuvõla tekkimise vahel justkui ei nähtu. Maksuotsustega määratud maksukohutused tekkisid TSD-del valesti kajastatud maksusummade tõttu. Deklareeritud maksukohustusest suurem osa tekkis äriühingu masinate müügitehingust. Osutus, et X OÜ (juhatuse liige F) soetas X OÜ-lt (tehingu ajal oli juhatuse liige X ) masinaid (deklareeritud 10.2022 KMD-l), mille müügist sai X OÜ raha (pangakontodel nähtuvad ülekanded).17 Arved olid koostatud käibemaksuga. X OÜ kasutas X OÜ-le tasutud käibemaksu summat oma sisendkäibemaksu arvestuses ja sellest tulenevalt tekkis tal käibemaksu enammakse, mille ta ka riigilt tagasi sai. X OÜl tekkis omakorda kohustus tasuda riigile käibemaks, kuid jättis viidatud KMD alusel tekkinud maksukohustuse täielikult täitmata. Olgugi, et eelnevalt mainitud tehingust laekus X OÜ kontole raha, siis sellest maksuvõlgasid likvideerima ei asutud. X põhjendas maksuvõla tasumata jätmist sellega, et eesmärk oli X OÜ päästa ning selleks tuli katta omad kohustused, mis võimaldaksid äritegevuse jätkumist ning arvestades, et maksuhaldurit ei tohi teistele võlausaldajatele eelistada. X OÜ tegi 10.2022 X OÜ-lt laekunud summadest väljamakseid eelkõige liisingufirmadele (ostis vara välja), aga tagastas ka ärilaenu, soetas kütust, ehitusmaterjale jne. Arvestades, et X l on pikaajaline ettevõtluskogemus, oli talle teada, et deklareeritud maksukohustused tuleb tasuda, kuid selle asemel, et korraldada maksuvõlgade tasumine äriühingu majandustegevusest tulnud vahendite arvelt (nt masinate müük) tema hoopis võõrandas X OÜ variisikule X. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et võõrandamine variisikule ei ole juhuslik, vaid nii soovitakse vabaneda vastutusest muu hulgas maksuvõla tasumisega seoses. Enamasti äriühingu majandustegevusega ei jätkata, seega ei ole tingimusi äriühingul oleva maksuvõla tasumiseks. Nii ka praegusel juhul, majandustegevus on
3-23-2131 täielikult lõppenud (maksudeklaratsioone ei ole peale võõrandamist esitatud). Võõrandamine sattus ka aega, mil äriühingule oli väljastatud kontrollakt seoses valesti kajastatud tööjõumaksudega. X küll avaldas soovi teha TSD-des parandusi, kuid jättis selle tegemata, ka uus juhatuse liige seda ei teinud ja nii väljastasime maksuotsuse, millega määrasime äriühingule täiendavalt maksukohustusi. Ka toimus kontrollimenetlus äriühingu tagastustaotluse osas, mille õigsust X ei tõendanud ja mille osas tegime ka täiendava maksude juurdemääramise. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ehk praegusel juhul X juhatuse liikmelt X lt. Käimasoleva vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus. Arvestades X osas kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on meil põhjendatud kahtlus, et X juhatuse liige X rikkus juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tulemusena on äriühingul tekkinud maksuvõlg, mida äriühing maksta ei suuda. Viimase aja kohtupraktika küll sedastab, et olukorras, kus äriühingul on raha vähem, kui on vaja kõikide kohustuste täitmiseks, ei saa juhatuse liikmele ette heita ettevõtte majandustegevusega seotud kulude eest tasumise eelistamist maksude tasumisele, kui ta lähtub mõistlikust arusaamast, et ainult nii toimides on võimalik pikemas perspektiivis ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ja saavutada olukord, kus äriühing saab tasutud nii vanad võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused. Praegusel juhul seda ei juhtunud, äriühing majandustegevust ei jätka ega ole jätkamas. X on vastutav äriühingu MKS-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Meie hinnangul on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on teadlikult ja tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva menetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsus. Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev X solidaarne vastutus X -ga äriühingule koostatud maksuostuste alusel määratud maksukohustuste ja deklareeritud maksukohustuste eest summas 195 735,43 eurot.
6.Põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks MKS § 1361 kohaldamise eeldus on muu hulgas ka see, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Meie põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgnevalt kirjeldatul. Maksuvõla tekkimise aegse juhatuse liikme X tegutsemisviis näitab, et tema suhtumine riiklike maksude tasumisse on ebakorrektne. Nagu eelnevalt märgitud viisime X suhtes läbi kontrollimenetlused. X oli teadlik asjaoludest, mis tingisid maksude juurdemääramise. Ta avaldas ka soovi teha kontrollakti18 pinnalt, mis eelneb maksuotsuse väljastamisele, deklaratsioonide parandused, kuid need jäid tegemata. Ka ei esitanud ta täiendavaid tõendeid, mis võinuks maksukohustuse suurust muuta. Menetluse lõpufaasis peale kontrollakti väljastamist X hoopis võõrandas X variisikule X. Selline tegutsemisviis näitab, et selle asemel, et leida tekkinud olukorrale lahendusi, soovis X hoopis vabaneda vastutusest maksuvõla tasumise eest. X sõnul ta küll võõrandas X kuna ühingul oli tekkinud mitmeid probleeme. Muu hulgas viitas X oma käimasoleva vastutusmenetluse raames 15.09.2023 saadetud kirjas,19 et X probleemide peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et töötaja X tekitas ettevõttele kahju. Märgime, et meie andmete kohaselt lõpetas X töösuhte temaga 17.09.2021. Samas aga tekkis maksuotsustega määratud võlg hoopis valesti deklareerimisest ning näiteks hetkel võlas olevat käibemaksu deklareeris äriühing 08.2022 ja 10.2022 KMD-l ja seega puutumust X ja maksuvõla tekkimise vahel justkui ei nähtu. Lisaks nähtub X esitatud andmetest, et äriühing deklareeris perioodil 09.2021 kuni 11.2022 (k.a) käivet ca 3,99 miljonit eurot (s.o keskmiselt 285 000 eurot kuus). Eeltoodu ei viita kuidagi ettevõtlusega tegelemise võimatusele. Seega soovib X praegu teadaolevatele andmetele tuginedes
3-23-2131 veeretada maksuvõla tekkimise süü teisele isikule. Märkimist väärib asjaolu, et X on ka varasemalt maksuvõlaga ettevõtte X OÜ (ärinimi kuni 05.10.2022 X OÜ) maha jätnud, mis jällegi vormistati X. Lisaks märgime, et andsime äriühingule võimalusi tasuda võlad osade kaupa (ajatamine) ning 4-l juhul lõppes graafik tasumisega, mis tähendab, et ajatamise võimaldamine kandis oma eesmärki. Samas enne viimast ajatamistaotlust arestiti äriühingu pangakontod koos korraldusega üle kanda maksuvõla summas raha maksuhalduri vastavale kontole. Selle peale esitas äriühing ajatamistaotluse, mille me ka rahuldasime. Viimases ajatamisotsuses koostatud graafiku alusel toimus vaid 2 osamakset. Ajatamise tulemus lisaks ositi maksmise võimalusele on ka see, et äriühingu pangakonto vabastatakse arestist, kui eelnevalt on see arestitud või ajatamise kehtivuse ajal aresti ei kohaldata. See võimaldab pangakonto kaudu jätkata tegevust. Kehtiva graafiku ajal toimusid äriühingu pangakontole tasumised X OÜ-lt (juhatuse liige X ) seoses masinate ostuga X -lt. Seega raha pangakontole laekus ja selle arvelt oleks saanud tasuda ka ajatatud maksuvõla, mille suurus ei olnud tegelikult sellel ajal üldsegi suur arvestades millised rahasummad laekusid sel ajal X pangakontole X OÜ-lt.20 Nimelt ajatas X oma sel hetkel võlgu oleva summa 18 311,87 eurot, millest jäi lõpuks tasumata 12 207,91 eurot. Kui kõnesolev ajatamisgraafik tühistati ja arestiti pangakontod, siis oli kogu raha X -lt üle kantud eelkõige liisingufirmadele (vara välja ostmine), aga tagastati ka ärilaenu, soetati kütust, ehitusmaterjale jne. Sellest tegevusest nähtus äriühingu soov saada oma täielikku valdusesse vara selle edasimüümiseks. Meie andmete kohaselt tehti 2022. aastal X väljamakseid X -st keskmise kuutasuga 1 212,02 eurot. Perioodi 04.2023 – 07.2023 kohta on deklareeritud väljamaksed X OÜ-st, keskmiselt 1 154,39 eurot kuus. Võttes seda arvesse, ei ole X sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Lisaks on X juba asunud võõrandama oma vara, täpsemalt kinnistuid. Nimelt võõrandas ta 2023. a augustis kokku 8 kinnisasja (registriosa numbritega X, X, X, X, X, X, X,X). Võimalik, et isik (X), kellele X nimetatud kinnisasjad võõrandas on tema lähikondne. Neil on sama ametlik elukoha aadress ja on alates 2018. aastast kinnisasja registrinumber X kaasomanikud. Eelnevat arvesse võttes oleme seisukohal, et summa suurus ja tuvastatud kahtlus maksudest kõrvalehoidumise kohta annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et võimalikku nõuet ei asuta vabatahtlikult tasuma. Juba on asunud ta võõrandama oma vara ja seega oht, et isik muudab ennast menetluse kestel täiesti varatuks, on põhjendatult kõrge. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille tegemisel on oluline arvesse võtta ka isiku varasemat käitumist. X tegutsemisviis, mis seisnes valede andmetega maksudeklaratsioonide esitamisest, käibemaksu tasumata jätmises, millest tekkis maksuvõlg ning lõpuks maksuvõlgadega äriühingu võõrandamises variisikule, kes tegevusega ei jätkanud, mistõttu puudus võimalus tasuda riigile võlgu olevad maksud tulevikus võimaliku tekkiva tulu arvelt. Sellise tegutsemisviisi eesmärgiks oli vabaneda vastutusest. Lisaks on X juba ka varasemalt kasutanud sama taktikat ja maksuvõlgadega äriühingu maha jätnud ja see iseloomustab meie hinnangul tema suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võib X suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks teha end maksejõuetuks. Eeltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust ning et isikuil puudub sissetulek ulatuses, mille arvelt oleks võimalik planeeritava vastutusotsusega määratava kohustuse täielik täitmine, leiame, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine X suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.
7.Isik, kellele vastutusotsust soovitakse väljastada, on kohustatud täitma maksumaksja kohustust X on äriregistris registreeritud alates 25.09.2008, X oli üheks asutajaks, lisaks tegutses juhatuse liikmena ajavahemikul 25.09.2008–02.01.2023. Osanikuks oli ajavahemikel 25.09.2008–30.12.2011 ja 30.01.2018–27.12.2022. Tuginedes eelnevates punktides toodud asjaoludele, vastutab X nii maksuotsustega määratud kui ka deklareeritud maksukohustuste eest. Ta oli kohustatud täitma MKS-st ja teistest maksuseadustest
3-23-2131 tulenevaid kohustusi. Kui X X juhatuse liikmena oleks täitnud seadusest tulenevat deklareerimis-, tasumis- ja korraldamiskohustust, poleks äriühingul pruukinud maksuvõlga tekkida. Maksuvõlg on käesoleva ajani tasumata ning selle sissenõudmine äriühingult on muutunud võimatuks.
8.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna meil on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos X juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub maksuvõla osas X suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg 01.2021 TSD esitamise ja tasumise tähtpäevast, milleks oli 10.02.2021. Võttes aluseks viieaastane aegumistähtaeg, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine hiljemalt 01.2026. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg möödunud.
9.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine ning X ei ole registrist kustutatud Riigikohus on oma lahendi nr 3-3-1-15-12 p-s 50 e) märkinud, et selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohutus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. X on 25.09.2023 seisuga maksuvõlg (vt lisa 1) ning sissenõutavad nõuded ei ole aegunud (vt punkt 8). Samuti ei ole maksuvõlga kustutatud. X ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud.
10.Maksuvõla sissenõudmine X -lt ei ole tulemusi andnud Maksusumma tähtpäevaks mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kuna X ei tasunud vastavaks tähtpäevaks maksuotsustega määratud ega deklareeritud maksusummasid, siis viis maksuhaldur läbi omapoolseid toiminguid X -lt maksuvõla sissenõudmiseks. Alljärgnevas Dok. liik Dok. nr Summa Saldo tabelis on toodud sundtäitmise hoiatamise kohta Võlan. kpv 22.03.2023 Maksuotsu 12.276 546,08 76 546,08 EUR s 3/0582917 03.03.2023 Maksuotsu 12.24 197,92 4 197,92 EUR s 3/0601213 20.01.2023 Sundtäitmi 131 596,02 1 596,02 EUR se hoiatus 11/2538 07.12.2022 Sundtäitmi 13119 838,57 113 395,41 EUR se hoiatus 11/63073 Kokku: 247 661,59 241 218,43 Alustasime X deklareeritud maksukohustuste osas sundtäitmist 19.12.2022 ja 27.02.2023, mil väljastasime LHV Pank AS-ile korraldused X pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha kokku summas 121 434,59 eurot ülekandmiseks maksuhaldurile.21 Pangakonto arestimise tulemusena vähenes maksuvõlg 6 443,16 euro võrra. Seega nimetatud toimingute tegemine ei viinud maksuvõla täieliku tasumiseni. Maksuotsustega määratud maksuvõla osas alustasime sundtäitmist 07.03.2023 ja 22.07.2023, mil väljastasime LHV Pank AS-ile korraldused X pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha kokku summas 80 741,00 eurot ülekandmiseks maksuhaldurile, mille tulemusena maksuvõlg ei vähenenud.
3-23-2131 Meie poolt sooritatud päringutest Eesti Väärtpaberikeskusesse ning e-kinnistusraamatusse nähtuvalt ei oma äriühing registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga rahuldada. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasist nähtub, et X -le kuulub ehitusaastaga 2007 SCANIA R 420 LA4X2MNA registreerimismärgiga X mis on koormatud kohtutäiturite käsutamise keelumärgetega. Samuti on sõiduki registrikanne peatatud ja sõidukil ei ole liikluskindlustuse lepingut. Sõidukit ei tohi kasutada. Seega on sõiduk tõenäoliselt vähemalt väheväärtuslik. X deklareeris viimati maksustatavat käivet KMD-l ja tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid TSD-l 2022. a novembris. Majandusaasta aruandeid esitas X aastatel 2008-2019. Viimane laekumine MTA ettemaksukontole toimus 23.12.2022, mil laekus 6 401,78 eurot ja mille sisuks oli tagastusnõude kandmine ettemaksukontole 11.2022 KMD-l kajastatu alusel. Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnast (e-MTA) nähtub, et X KMD-sid ja TSD-sid ei esita, töötamise registris (edaspidi TÖR) töötajaid registreeritud ei ole. Seega ei ole meie hinnangul X aktiivselt tegutsev äriühing ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt ning sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul äriühingu maksuvõlga sisse nõuda, seega on meil MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
11.Täitetoimingu valik Täitetoiminguks loa taotlemisel tuleb maksuhalduril valida üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 loetletud toimingutest ning põhjendada oma valikut. Kinnistud Kinnistusraamatu kohaselt kuuluvad X järgmised kinnistud: Elamumaa 100%, Xja reaalosa elu- ja mitteeluruum nr 33, mille üldpind on 63,60 m2. X kuulub 1⁄2 kaasomandist. Päring Maa-ameti registrisse näitas, et kõnealuses asumis Tartus on keskmine korteriomandite m2 müügihind 1 993,21 eurot. See teeks X korteriomandi väärtuseks ca 126 768,56 eurot ja X osa suuruseks on 63 384,10 eurot. Elamumaa 100%, X ja eriomandi ese nr 6. Kinnistule on seatud 04.09.2019 hüpoteek summas 390 000,00 eurot AS LHV Pank kasuks. X kuulub 1⁄2 kaasomandist. Ehitusregistri andmete kohaselt võib ühe korteriomandi suuruseks olla ca 116,3 m2. Päring Maa-ameti registrisse näitas, et kõnealuses asumis Tartus on keskmine korteriomandite m2 müügihind 2 344,63 eurot. See teeks X korteriomandi väärtuseks ca 272 680,47 eurot ja X osa suuruseks on 136 340,23 eurot. Märgime, et saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt X omanduses oleva korteriomandite väärtust kuna: väärtuse määramisel on oluline arvestada ka korteriomandi seisundit, mis meile teada ei ole; ei ole teada, kui suur on hüpoteegiga tagatud nõude tegelik suurus. Sõidukid X nimel on registreerotud järgmised sõidukid:
1.VOLKSWAGEN PASSAT VARIANT (X) ehitusaasta 1998
2.VOLKSWAGEN PASSAT (X) ehitusaasta 1998 Auto24.ee veebileheküljel on kõnealuse aastaarvuga ja seda marki sõidukid müügis hinnaga 500-2 500 eurot. Kuivõrd ei ole teada nimetatud sõidukite seisundid, siis keskmiselt võib nende väärtuseks olla 1 250 eurot, mis kokku teeb 2 500, kuid arvestades sõidukite vanust, siis nende realiseerimisest võimalik saadav tulu ei ole märkimisväärne ja võimalikku X pandavat kohustust märkimisväärselt ei vähenda, mistõttu jätame keelumärgete seadmise sõidukitele taotlemata. Ülejäänud tema nimele kantud sõidukid ei ole kasutuses.
3-23-2131
3.MITSUBISHI LANCER EVOLUTION (X) – sõiduki registrikanne on peatatud ja sõidukil ei ole liikluskindlustuse lepingut. Sõidukit ei tohi kasutada.
4.VOLKSWAGEN PASSAT (X) – sõiduk ei ole liiklusregistrisse kantud ja seda ei tohi kasutada.
5.AUDI 80 (X) – sõiduki registrikanne on peatatud ja sõidukil ei ole liikluskindlustuse lepingut. Sõidukit ei tohi kasutada. X väikelaevu ei kuulu ning Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel väärtpaberikontot ei ole. Arvestades eeltoodut oleme hinnanud X kuuluva kogu vara ligikaudseks väärtuseks umbkaudu 199 724,33 eurot (kinnistud). Selgitame, et MKS § 130 lg 1 p-s 2 nimetatud täitetoimingu sooritamine ehk hüpoteegi seadmine X kuuluvatele kinnisasjadele registriosa numbriga X (asukohaga X ja X (asukohaga X) on meie hinnangul põhjendatud, kuivõrd hüpoteegi seadmine kinnistule ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Lisaks rõhutame, et taotluses arvestatud kinnisasja turuväärtus on hinnanguline, st tegelik müügihind võimalikul sissenõude pööramisel võib sellest madalam olla, arvestades kinnisvara tegelikku seisukorda ning et enamasti müüakse täitemenetluse käigus vara turuhinnast mõnevõrra madalama hinnaga. Arvestades, et X lt sissenõutava X maksuvõla suuruseks on 195 735,43 eurot (solidaarselt X -ga), peame otstarbekaks ja põhjendatuks hüpoteekide seadmist X kuuluvatele kinnisasjale registriosa numbriga X ja X selliselt, et oleks tagatud X lt võimaliku vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg kogusummas 195 735,43 eurot, lisanduvad eeldatavad sundtäitmise kulud. Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg-st 1 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt teate elektroonilisel edastamisel 15,00 eurot, muul viisil 30,00 eurot. KTS § 35 lg 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas kuni 200 000,00 eurot 4 500,00 eurot. KTS § 32 lg-st 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, seega lisandub nii menetluse alustamise tasule (kuni 30,00 eurot) kui ka kohtutäituri tasule (4 500,00 eurot) 20% käibemaks (900,00 eurot), moodustades kokku kulu koos käibemaksuga 5 430,00 eurot (30+4500+900). Täitetoimingu lisatasu puhul võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3 000,00 eurot. Käesolevas taotluses on X vara hinnanguliseks väärtuseks arvestatud umbes 199 724,33 eurot, millest 5% on 9 986,22 eurot. Seega on tagatise väärtuseks kokku 204 165,43 eurot (195 735,43 eurot võimalik sissenõutav maksuvõlg + 5 430,00 eurot kohtutäituri tasu + 3 000,00 eurot sundtäitmise kulud). Märgime veel, et vastutusmenetlus ülalmainitud isiku suhtes alles kestab. MKS § 126 lg 1 p-st 1 tulenevalt vabastab maksuhaldur tagatise, kui nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki. Seega, kui vastutusmenetluse tulemusena selgub, et X endine juhatuse liige ei vastuta maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest, siis esitatud tagatis vabastatakse.
12.Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud Tulenevalt MKS § 1361 lg 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 järgi võib maksuhaldur tagatisena nõuda käenduse või pandi andmist või tagatissumma maksmist. Tagatise ulatuse määramisel lähtume tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi
3-23-2131 vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib tagatisena kasutada deposiidina makstavat tagatissummat, siis on tagatissummaks kokku 195 735,43 eurot jj“. Kohtu seisukohad ja põhjendused
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
14.MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.
15.Käesolevas asjas on taotlenud maksuhaldur halduskohtult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 2 alusel saada luba Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X kuuluvale 1⁄2 suuruses kinnisasjale registriosa numbriga X asukohaga X summas 70 000,00 eurot; X kuuluvale 1⁄2 suuruses kinnisasjale registriosa numbriga X (asukohaga X) summas 134 165,43 eurot.
16.MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.
17.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha isiku suhtes vastutusotsus. Vastutusotsuse näol on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuhaldur on algatanud käesoleva taotlusega isiku suhtes menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
18.Kirjeldatu alusel on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. Kohus nõustub maksuhalduriga, et arvestades käesolevas taotluses toodud asjaolusid, leiab maksuhaldur, et on
3-23-2131 vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine X kuuluva vara suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna selleks mitte loa andmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur luba täitetoimingute sooritamiseks isiku omandis olevale 1⁄2 suuruses kinnisasjale registriosa numbritega X ja X.
19.Kohtu ülesanne on kontrollida taotluse eeldusi. MKS § 96 lg 1 ja § 41 lg 1 alusel rakendatava vastutuse materiaalsed eeldused on järgmised: 1) isiku suhtes on jõustunud lahend, millega ta on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest; 2) äriühingu maksuvõlg on tekkinud kuriteo toimepanemise tagajärjel; 3) isiku tegevuse ja maksuvõla tekke vahel on põhjuslik seos. Järelikult on olemas menetlus, kus maksuhalduril saab loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida. Kohtupraktika kohaselt on maksukuriteo toimepanija vastu võimalik esitada nõue MKS § 41 lg 1 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 38; 2. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-73-09, p-d 9-11). Riigikohus on selgitanud ka seda, et vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (14. mai 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12).
20.Kohus märgib, et antud asjas on eelnimetatud eeldused täidetud (vt taotluse p 1-12). MKS § 96 lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKSst ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus ei korda maksuhalduri taotluse põhjendusi käesoleva määruse p. 1-12, kuna nõustub nendega.
21.Kohus märgib, et maksuhalduril on asja kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks. Kohtu arvates on põhjendatud isiku kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna vastasel juhul võib olla edaspidi võimatu isikule tehtava vastutusotsuse täitmine.
22.Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23). Riigikohtu halduskolleegium pidas vajalikuks siiski märkida, et põhjendatud kahtluse tekkimisel ei saa määravaks osutuda ainuüksi maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud on käesolevas asjas piisavad, tekitamaks maksuhalduril põhjendatud kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava haldusakti (vastutusotsuse) sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks kui ei anta luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
23.Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas, vältida tuleb ületagamist. Kohus märgib, et käesolevas asjas on maksuhaldur kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse suurust ja kinnistu võimalikku maksumust ning täitekulud.
3-23-2131
24.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik ise on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.
25.Kohus rahuldab maksuhalduri taotluse X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.