Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1487
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seoses suure reede jumalateenistuselt kõrvale jäämisega
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2022. a otsus Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2022. a otsuse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-21-1487. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus rahuldada osaliselt.
3.Tunnistada Tallinna Vangla tegevus X 2. aprilli 2021. a suure reede jumalateenistusele viimata jätmisel õigusvastaseks.
4.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
5.Muuta Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2022. a otsuse resolutsiooni punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7 eurot ja 50 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.“.
6.Jätta X menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
7.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
8.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. oktoobril 2023. a (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
3-21-1487 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X kandis ajavahemikul 23.03.–01.04.2021 kartserikaristust. 07.04.2021 esitas X Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse 50 eurot, sest tal ei võimaldatud osa võtta 02.04.2021 toimunud suure reede jumalateenistusest, kuigi ta oli kartserirežiimist vabanenud juba 01.04.2021. Taotlejale kaasnesid seetõttu tugevad hingelised läbielamised ning lootusetuse tunne, stress ja peavalu. Jumalateenistusest ilmajäämine oli diskrimineeriv, sest teised kinnipeetavad said jumalateenistusel osaleda.
2.Tallinna Vangla 15.06.2021 otsusega nr 5-37/21/94-2 jäeti taotlus rahuldamata. Jumalateenistusest osa võtta soovivad kinnipeetavad selgitati välja ajal, mil taotleja viibis kartserirežiimil, mistõttu ei olnud taotlejat jumalateenistusest osavõtjate nimekirjas. Vangla ei ole rikkunud kohustust tagada taotlejale tema usuliste vajaduste rahuldamist. Usutoiminguid saab teostada ka kambris.
3.X esitas 05.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla otsusele nr 537/21/94-2. Kaebaja taotleb vastustajalt kahju hüvitamist 100 eurot. Seaduse kohaselt oleks kaebaja pidanud saama jumalateenistusest osa võtta. Vastustajale ei saanud olla üllatus, et kaebaja kartserirežiim lõppes neljapäeval. Kaebaja suhtles eelnevalt korduvalt inspektor-kontaktisikuga, et kaebajat lubataks kirikusse ka kartserirežiimi ajal. Kaebaja kirjutas selleks kaebusi ja taotlusi. Valvur oleks saanud kaebaja jumalateenistusele viia, sest kõik teavad, et kaebaja käib kirikus. Kõik peale kaebaja said kirikusse. Kaebaja oli õigeusu jumalateenistusest osavõtjate nimekirjas ja käis pühapäeviti õigeusu jumalateenistustel. 04.04.2021 ei olnud kaebaja samuti kantud saatmiskava nimekirja, aga valvur võttis ta siiski jumalateenistusele kaasa, sest arvas, et tegemist on eksitusega, kuna kaebaja käib kogu aeg pühapäeviti jumalateenistustel.
4.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on kantud alates 04.06.2020 neljapäeviti toimuva venekeelse protestantliku jumalateenistuse osalejate nimekirja ning alates 01.07.2020 kolmapäeviti toimuva eestikeelse protestantliku jumalateenistuse osalejate nimekirja. 02.04.2021 toimus teise konfessiooni (õigeusk) jumalateenistus, mille nimekirja kaebajat kantud ole. Kaebajal tuli juhul, kui ta soovis osaleda teise konfessiooni jumalateenistusel, vanglale sellest teada anda. Tal puudus alus eeldada, et ta kantakse automaatselt suure reede jumalateenistusest osavõtjate nimekirja. Kaebajale oli teada, et õigeusu konfessiooni jumalateenistusel osalemiseks tuleb tal esmalt soovi avaldada.
2(7)
3-21-1487 Kinnipeetavate saatmiskava ajavahemikuks 02.04.–05.04.2021 kinnitati 01.04.2021. 02.04.2021 saatmiskavasse ei olnud kaebaja jumalateenistusest osavõtmist planeeritud, sest vanglal puudus teave, et kaebaja soovib seal osaleda. Planeerimata saatmisi tehakse vanglas vaid erakorraliselt (nt terviseseisundi äkilise halvenemise korral jms). Arvestades, et vangla esmaseks ülesandeks on tagada vanglas viibivate isikute julgeolek, ei oleks korrapidaja ega korrapidaja abi saanud anda korraldust kaebaja saatmiseks ilma eelnevalt põhjalikult asjaolusid hindamata. Saatmiskavast nähtuvalt oli jumalateenistusest osavõtt planeeritud 32 kinnipeetavale ning juba ainuüksi sellele, et tuvastada, kas esineb välistusi kaebaja ja mõne saatmiskavas märgitud kinnipeetava samal jumalateenistusel osalemisele, oleks kulunud märkimisväärne aeg. Kaebaja ei saanud küll osaleda 02.04.2021 suure reede jumalateenistusel, kuid ta osales kaks päeva hiljem 04.04.2021 toimunud 1. ülestõusmispüha jumalateenistusel. Samuti oli kaebajal võimalik kambrikaaslase televiisori vahendusel saada osa Oleviste kirikus toimunud suure reede jumalateenistusest, mida ETV kandis üle 02.04.2021 kell 11.00. Kaebaja osales 2021. a jaanuarikuus seitsmel, veebruaris kolmel, märtsis viiel ja aprillis viiel jumalateenistusel. Vastustaja on taganud kaebaja usuliste vajaduste rahuldamise piisaval määral. Vastuses halduskohtu kohtunõudele selgitas vastustaja täiendavalt, et kaebaja käis pühapäeviti jumalateenistusel omal soovil, kui oli jumalateenistuse osalejate kooskõlastatud nimekirjas. Vanemkaplani kinnitusel toimuvad pühapäeviti vangla kabelis õigeusu jumalateenistused. Samuti oli kaebaja kantud õigeusu jumalateenistustel osalejate nimekirja ning 2021. a-l oli esimest korda õigeusu jumalateenistustel osalejate nimekirjas 10. jaanuaril. Kaebaja inspektorkontaktisik ei mäleta kaebaja kirikus käimise sooviga seonduvaid vestlusi. Vestlusi ei ole fikseeritud ka vangiregistris. Kaebaja on esitanud vanglale küll mitmeid pöördumisi, kuid mitte seonduvalt suure reede jumalateenistusel osalemise sooviga. On selgunud, et lisaks sellele, et kaebaja paiknes ajavahemikul 23.03.–01.04.2021 kartseris, oli kaebaja ka alates 25.03.2021 Covid-19 haigusesse nakatunu lähikontaktsena eneseisolatsioonis. Vangla meditsiiniosakonna otsusel tunnistati kaebaja terveks alles 01.04.2021, samuti lõppes samal päeval kaebaja kartserikaristus ning kell 15.45 paigutati kaebaja tagasi avatud eluosakonda. Kuna 02.04.– 05.04.2021 saatmiskava on kinnitatud 01.04.2021, ei saanudki vangla kaebajat jumalateenistusele planeerida, sest saatmiskava koostamisel oli kaebaja veel kartseris ja lähikontaktsena eneseisolatsioonis.
5.Tallinna Halduskohtu 21.03.2022 otsusega kuulutati menetlus osaliselt kinniseks ja piirati X õigust tutvuda haldusasja nr 3-21-1487 materjalidega Tallinna Vangla 05.11.2021 esitatud vastuse lisa nr 2 osas (resolutsiooni p 1), jäeti X kaebus rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Vangistusseaduse (VangS) § 62 ja Tallinna Vangla kodukorra (kodukorra) p 18.1 järgi tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Kodukorra p 18.2.1 järgi tagab vangla kinnipeetavaile võimaluse osaleda jumalateenistustel vangla kabelis usutunnistuse alusel. Vaimulikke talitusi (piht ja armulaud, ristimine, laulatus, võidmine) peetakse üldjuhul vangla kabelis. Erandlikel juhtudel saab vaimulikke talitusi korraldada kinnipeetava kambris, vestlustoas või muus kohases ruumis. Jumalateenistustest jt religioossetest üritustest (piiblitund, leeritund, vaimulik vestlusring) kabelis saavad osa võtta ainult need kinnipeetavad, kes on kantud asjaomasesse nimekirja. Kinnipeetav kantakse usulises tegevuses osalejate nimekirja tema sooviavalduse alusel, mis tuleb esitada kontaktisiku vahendusel vangla kaplanile (kodukorra p 18.2.3).
3(7)
3-21-1487 Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 34 lg 2 järgi toimub vanglasisene saatmine üksnes saatmiskava või korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel. Planeeritud saatmine nähakse ette saatmiskavas; planeerimata saatmine toimub korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel (määruse nr 44 § 34 lg 3). Saatmiskava koostatakse ühe ööpäeva, mitme ööpäeva, nädala või kuu kohta. Saatmiskava kinnitab vangla direktor või tema määratud ametnik. Saatmiskava kinnitatakse enne selle perioodi algust, mille kohta see on koostatud (määruse nr 44 § 35 lg 1). Kaebaja oli kantud nii protestantliku kui õigeusu jumalateenistustel osalejate nimekirja ning kaebaja käis pühapäeviti õigeusu jumalateenistusel, kui oli jumalateenistusel osalejate kooskõlastatud nimekirjas. Vastustaja loetletud kuupäevade hulgas, mil kaebaja jumalateenistustel käis, on loetletud ka pühapäevasid, mil toimusid õigeusu jumalateenistused – 10.01.2021, 17.01.2021, 24.01.2021, 31.01.2021, 21.03.2021, 04.04.2021 ja 18.04.2021. 2021. a jaanuari kuni aprilli näitel ei ole kaebaja igal pühapäeval jumalateenistusel käinud. Seega ei pidanud vastustaja eeldama, et kaebaja soovib iga kord kirikus jumalateenistusel käia. Seejuures tuleb vastustajal koostada saatmiskava etteulatuvalt, mis omakorda eeldab, et kinnipeetav on esitanud sooviavalduse osaleda kindlal päeval jumalateenistusel. Tõendamata on kaebaja väide, et ta kartseris viibides esitas korduvalt taotlusi jumalateenistusel osalemiseks. Lisaks oli kaebaja 25.03.2021–01.04.2021 ka Covid-19 haigusesse nakatunu lähikontaktsena isolatsioonis. Ka seetõttu ei saanud vangla saatmiskava koostades ja kinnitades arvestada kaebaja osalemisega 02.04.2021 jumalateenistusel. Olenemata sellest, kas kaebaja oli kantud (protestantliku või õigeusu) jumalateenistusel osalejate nimekirja, puudub vaidlus selles, et kaebaja ei olnud kantud 02.04.2021 saatmiskava nimekirja. Määruse nr 44 § 34 lg 2 kohaselt toimub saatmine reeglina üksnes saatmiskava alusel. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks vanemvalvur ei saanud ilma saatmiskavasse kandmiseta kaebajat 02.04.2021 jumalateenistusele kaasa võtta. Planeerimata saatmisi tehakse üksnes erandjuhtudel. Viimasel hetkel kaebaja jumalateenistusele kaasa võtmise üle otsustamiseks oleks kulunud märgatav aeg. Vastustaja on asjakohaselt lähtunud sellises olukorras vangla julgeoleku tagamise prioriteedist. Kuigi kaebaja ei saanud osaleda 02.04.2021 jumalateenistusel, oli tal võimalik osaleda 04.04.2021 toimunud 1. ülestõusmispüha jumalateenistusel ning saada kambris oleva televiisori vahendusel osa Oleviste kirikus toimunud suure reede jumalateenistusest. Sellest nähtub, et vangla ei ole seadnud ebamõistlikke ega ebaproportsionaalseid piiranguid kaebaja usuliste vajaduste rahuldamisele. Tõene ei ole kaebaja väide, et 04.04.2021 jumalateenistusele minnes ei olnud ta samuti kantud saatmiskava nimekirja ning valvur võttis ta jumalateenistusele kaasa n-ö heast tahtest. 04.04.2021 saatmiskavast nähtub, et kaebaja oli kantud 04.04.2021 saatmiskavasse, osalemaks jumalateenistusel Püha Miikaeli kabelis. Usutavad ei ole kaebaja väiteid, et vangla soovib teda kartserikaristusele täiendavalt karistada ning diskrimineerida kirikusse mitte lubamise kaudu. Kaebajat on regulaarselt lubatud kirikusse nii protestantlikule kui õigeusu jumalateenistustele. Ka kaebaja ise on nentinud, et on tihe kirikus käija. Asjaolu, et kaebajal ei võimaldata kartseris viibides kirikus käia ning ka see, kui ta ei ole mingil põhjusel kantud saatmiskavasse, ei kujuta endast täiendavat karistamist. Kaebaja on märkinud, et mõistab ka ise, et ei saa oma usuliste vajaduste rahuldamist nõuda mistahes ajal ja mistahes viisil. Vangla julgeoleku tagamise huvides on see, kui vangla lähtub oma toimingutes kindlatest plaanidest, kavadest ja korrast. Seetõttu on vangla julgeoleku huvides ka see, kui vangla võtab jumalateenistusele kaasa üksnes need kinnipeetavad, kelle osas on osalemine kooskõlastatud saatmiskavas. Vangla käitus õiguspäraselt, kui ei võtnud kaebajat 4(7)
3-21-1487 02.04.2021 jumalateenistusele lähtuvalt asjaolust, et kaebajat ei olnud kantud 02.04.2021 saatmiskava nimekirja. Seega ei ole vangla tegevus õigusvastane ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub 25.02.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.03.2022 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Jumalateenistusel osalemiseks ei ole vaja eraldi registreerida. Saatmiskava kinnitati 01.04.2021 ajavahemiku 02.–05.04.2021 kohta. On arusaamatu, miks kaebajat ei olnud saatmiskavas 02.04.2021, kuid 04.04.2021 oli. Vangla oli teadlik kaebaja kartserikaristuse ja Covid-19 isolatsiooni lõppemisest. Kaebaja ei kujuta ohtu teistele kinnipeetavatele. 10., 17., 24., 31.01.2021 ning 23.03.2021, 04.04.2021, 18.04.2021 ei esitanud kaebaja samuti sooviavaldust jumalateenistustel osalemiseks, kuid ometi kaebaja nendele saadeti.
7.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 02.04.2021 suure reede jumalateenistus oli tavapärasest erineval päeval, kus osalemiseks oli ka suur huvi. Seetõttu selgitati eelnevalt välja jumalateenistusest osa võtta soovivad kinnipeetavad. Kuna kaebaja paiknes 23.03.–01.04.2021 kartseris ning oli ajavahemikul 25.03. –01.04.2022 Covid-19 haigusesse nakatunu lähikontaktsena eneseisolatsioonis, ei osanud vangla 01.04.2022 saatmiskava kinnitamisel kaebajat 02.04.2022 jumalateenistusele planeerida. Küll aga oli kaebaja kantud 04.04.2021 toimunud 1. ülestõusmispüha jumalateenistusel osalejate nimekirja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja ei väida, et vastustaja oleks üldiselt rikkunud kaebaja vangistuse jooksul VangS §-s 62 sisalduvat nõuet tagada kaebajale tema usuliste vajaduste rahuldamist. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kaebajal võimaldatakse usulistest tegevustest osa võtta regulaarselt. Vaidlus on selles, kas vastustaja käitus õigesti, kui ei võimaldanud kaebajal osaleda 02.04.2021 vangla kabelis toimunud suure reede õigeusu jumalateenistusel.
9.Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhjenduste kohaselt selgitas vangla jumalateenistusest osa võtta soovivad kinnipeetavad välja ajal, mil kaebaja oli kartserirežiimil ning sel põhjusel ei olnud kaebajat jumalateenistusest osavõtjate nimekirjas.
10.Vastuses kaebusele selgitas vastustaja, et kaebaja ei ole kantud õigeusu jumalateenistustel osalejate nimekirja ja kaebaja pidi jumalateenistusel osalemiseks ise soovi avaldama. Vastuses halduskohtu kohtunõudele selgitas aga vastustaja, et kaebaja on kantud õigeusu jumalateenistustel osalejate nimekirja ning 2021. a-l oli ta esimest korda õigeusu jumalateenistustel osalejate nimekirjas 10. jaanuaril. Vastustaja selgitused on vastuolulised. Tuginedes menetluses kogutud tõenditele, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja oli õigeusu jumalateenistusel osalejate nimekirja kantud ning osales ka pühapäeviti toimuvatel jumalateenistustel (nt 10.01.2021, 17.01.2021, 24.01.2021, 31.01.2021, 21.03.2021, 04.04.2021 ja 18.04.2021). Apellatsioonkaebuses avaldas kaebaja, et ei ole nendeks kuupäevadeks samuti eraldi sooviavaldust esitanud, kuid ometi saadeti kaebaja nendele jumalateenistustele. Samuti avaldas kaebaja, et ta ei olnud eraldi soovi avaldanud ka 04.04.2021 toimunud jumalateenistusel (pühapäevane õigeusu jumalateenistus) osalemiseks, kuid vastustaja on kaebaja saatmiskavasse märkinud ning kaebajal võimaldati seal osaleda ka ilma 5(7)
3-21-1487 selleks eraldi soovi avaldamata. Vastustaja ei ole neid väiteid apellatsioonimenetluses ümber lükanud.
11.Vastustaja on selgitanud, et suure reede jumalateenistus ei toimunud vanglas tavapärasel nädalapäeval, s.o kolmapäeval, neljapäeval või pühapäeval ja seetõttu selgitati eelnevalt välja jumalateenistusest osa võtta soovivad kinnipeetavad ning kaebaja soovi ei avaldanud. Kohtumenetluses esitatud materjalidest ei nähtu, mil viisil teavitas vangla kaebajat, et suure reede jumalateenistusel osalemiseks tuleb kaebajal eraldi soovi avaldada. Vangla varasemast praktikast sellist nõuet kaebajale ei tulenenud, sest kaebaja oli kantud õigeusu jumalateenistusel osalejate nimekirja ja suure reede jumalateenistus oli õigeusu jumalateenistus.
12.Vastustaja selgitused, et saatmiskava kinnitati ajal, mil kaebaja paiknes kartserirežiimil, ei õigusta seda, et kaebaja jäeti 02.04.2021 saatmiskavast välja. VangS § 63 lg 1 p 4 järgi määratakse kartserikaristus ööpäevades ning vanglale oli teada, et kaebaja kartserikaristus lõpeb 01.04.2021. Seejuures arvestatakse karterikaristuse kandmist kellaaja täpsusega. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kartserikaristus lõppes 01.04.2021 ning kell 15.45 paigutati kaebaja tagasi avatud eluosakonda. Vanglale oli see saatmiskava koostamisel teada. 04.04.2021 toimuvale 1. ülestõusmispüha jumalateenistusele oli võimalik kaebaja saatmiskavasse märkida. Seetõttu ei saanud saatmiskava koostamisel omada määravat tähtsust asjaolu, et kaebaja viibis saatmiskava koostamise ajal kartserirežiimil. Ajavahemikul, milleks saatmiskava koostati, paiknes kaebaja tavarežiimil. Kartserist vabanemise järel pidi vangla arvestama kaebaja saatmiskavasse lisamise vajadusega ning välja selgitama kaebaja soovi ka ajal, mil kaebaja viibis veel kartseris.
13.Vastustaja ei ole kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses põhjendanud kaebaja saatmiskavast väljajätmist kaebaja suhtes ajavahemikul 25.03.2021–01.04.2021 kohaldatud eneseisolatsiooniga. Seda väitis vastustaja alles kohtumenetluses. Isegi kui vastustaja tegelikult arvestas saatmiskava koostamisel kaebajale kohaldatud isolatsiooniga, pidi vanglale olema teada enne saatmiskava koostamist ja kinnitamist, et kaebajale kohaldatud 10päevane isolatsioon lõpeb 01.04.2021, st enne suure reede jumalateenistust.
14.Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda kiriku külastamist talle sobival ajal (Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-954, p 18). Kaebaja peab leppima, et ka usuliste vajaduste rahuldamisel vanglas on ta allutatud vangla reeglitele ja korrale (Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2018 määrus haldusasjas nr 3-181576, p 14). On mõistetav, et vangla võimaldab kinnipeetavatel jumalateenistustel osaleda vastavalt vangla poolt määratud korrale, nimekirjadele ja töökorraldusele. Kuid kui vangla on jumalateenistustel osalemise korra kehtestanud, tuleb seda kohaldada kõikide kinnipeetavate suhtes ühetaoliselt. Kaebaja paiknes suure reede jumalateenistuse toimumise päeval tavarežiimil ja oli kantud õigeusu jumalateenistustel osalejate nimekirja. Vastustaja ei ole tõendanud, et selgitas kaebajale, et kuna tegemist ei olnud tavapärasel nädalapäeval toimuva jumalateenistusega, tuleb kaebajal sellel osalemiseks eraldi soovi avaldada.
15.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohtu hinnangul vastustaja jätnud kaebaja õigusvastaselt ilma võimalusest osaleda 02.04.2021 Tallinna Vanglas toimunud suure reede jumalateenistusel.
16.Ringkonnakohus peab piisavaks hüvitiseks vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest ei ole põhjendatud. Kaebaja hingelised läbielamised ja nendega kaasnev võimalik enesetunde halvenemine võis olla vähene ning ajutine. Kaebajal oli võimalus jälgida Oleviste kirikus
6(7)
3-21-1487 toimunud suure reede jumalateenistust televiisorist. Samuti võimaldati kaebajale usuliste vajaduste rahuldamine kaks päeva hiljem toimunud jumalateenistusel.
17.Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada ja uue otsusega kaebus osaliselt rahuldada. Vastustaja tegevus tuleb tunnistada kaebaja 02.04.2021 suure reede jumalateenistusele viimata jätmisel õigusvastaseks ja muus osas jätta kaebus rahuldamata.
18.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt halduskohtu otsuse, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 2 näeb ette, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
19.Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 menetluskulude osas. Halduskohtus tasus kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse osaliselt ja mõistab seetõttu Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja sellest poole, st 7 eurot ja 50 senti. Kaebaja oli menetlusabi korras vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 euro tasumisest. Kaebajale osutatud menetlusabi kulud jäävad HKMS § 118 lg 2 alusel riigi kanda. Kaebaja ei ole taotlenud muude menetluskulude välja mõistmist vastustajalt. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
20.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.