X. X.i kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seoses Suure Reede jumalateenistuselt kõrvale jäämisega Kaebaja: X. X. Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus osaliselt kinniseks ja piirata kaebaja õigust tutvuda haldusasja nr 3-21-1487 materjalidega Tallinna Vangla poolt 05.11.2021 esitatud vastuse lisa nr 2 osas.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X. X. (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Vanglale (edaspidi vastustaja) 07.04.2021 kahju hüvitamise taotluse 50 eurot, sest tal ei võimaldatud osa võtta 02.04.2021 toimunud Suure Reede jumalateenistusest. Taotluse kohaselt lõppes kaebaja kartserikaristus neljapäeval ning teda oleks saanud jumalateenistusele kaasa võtta, kuid vanemvalvur keeldus sellest.
2.Vastustaja vastas 15.06.2021 kaebaja kahju hüvitamise taotlusele (nr 5-37/21/94-2). Vastustaja märkis, et jumalateenistusest osa võtta soovijate nimekiri selgitati välja ajal, mil kaebaja viibis kartserirežiimil. Seetõttu ei olnud kaebajat jumalateenistusel osalejate nimekirjas. Vastustaja leidis, et vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud.
3.Kaebaja esitas 05.07.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse Tallinna Vangla otsusele nr 5-37/21/94-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotlus. Kaebaja taotleb kaebuses vastustajalt kahju hüvitamist summas 100 eurot seoses sellega, et tal ei võimaldatud Suurel Reedel osaleda kiriku jumalateenistusel, kuigi ta oli juba eelmisel päeval kartserist vabanenud. Kaebaja märgib, et pidi seetõttu taluma tugevaid hingelisi läbielamisi, lootusetuse tunnet, stressi, peavalu.
4.Vastustaja esitas 05.11.2021 vastuses kaebusele lisa 2, mis puudutab vanglasisest saatmiskava 02.04-05.04.2021. Dokument sisaldab andmeid (nimed, sünniajad, vangikood, kambri number) erinevate Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate kohta ning on seetõttu tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 alusel. Vastustaja hinnangul on olemas kaalukas huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet. Seetõttu taotles vastustaja selle dokumendi kaebajale avaldamata jätmist. Kohtulahendite registri kohaselt tutvus kaebaja 05.11.2021 vastusega 22.12.2021.
5.Kohus määras 15.02.2022 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 100 eurot.
7.Seaduse kohaselt oleks kaebaja pidanud saama jumalateenistusest osa võtta. Vastustajale ei saanud olla üllatus, et kaebaja kartserirežiim lõppes neljapäeval. Kaebaja suhtles eelnevalt korduvalt inspektor-kontaktisikuga, et kaebajat lubataks kirikusse ka kartserirežiimi ajal. Kaebaja kirjutas vastavasisulisi kaebusi ja taotlusi.
8.Vanemvalvuril oli võimalik olukorda parandada, kuna kõik teavad, et kaebaja käib aastaid kirikus. Kuid valvur ei teinud midagi.
9.Kaebaja koges hingelisi läbielamisi, lootusetuse tunnet. Selle asemel, et kohtuda toredate inimestega ja kuulata huvitavaid lugusid, sai kaebaja naerualuseks, tundis stressi ning peavalu.
10.Kirikus käivad ühed ja samad inimesed. Kõik peale kaebaja said kirikusse, tegu on ilmselge diskrimineerimise ja meelevaldsusega.
11.Kaebaja oli kirjas õigeusu jumalateenistusest osavõtjate nimekirjas ning käis pühapäeviti kirikus õigeusu jumalateenistustel.
12.Kaebaja arvab, et ei olnud ka 04.04.2021 jumalateenistusel (õigeusk) osalejate nimekirjas, kuid valvur võttis ta kaasa, sest ka tema arvas, et tegu on ilmselge veaga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja jääb 15.06.2021 vastuses esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada kaebuse lahendamisel.
14.Nähtuvalt Tallinna Vangla kaplani 15.06.2021 vastusest nr 5-18/21/15804-1 (05.11.2021 menetlusdokumendi lisa 1), on kaebaja kantud neljapäevase jumalateenistuse nimekirja alates 04.06.2020 ja eestikeelse jumalateenistuse nimekirja alates 01.07.2020. Kaplanilt saadud suuliste selgituste kohaselt on kaebaja kantud vangla kabelis kolmapäeviti eestikeelse ning neljapäeviti venekeelse protestantlikul jumalateenistusel osalejate nimekirja. Kuid 02.04.2021 toimus teise konfessiooni (õigeusk) jumalateenistus, mille nimekirja ei ole kaebajat kantud. Eelnevale tuginedes tuli kaebajal juhul, kui ta soovis osaleda teise konfessiooni jumalateenistusel, vanglale sellest teada anda. Tal puudus alus eeldada, et ta kantakse automaatselt Suure Reede jumalateenistusest osavõtjate nimekirja.
15.Kinnipeetavate perioodi 02.04.-05.04.2021 saatmiskava on kinnitatud 01.04.2021 (05.11.2021 menetlusdokumendi lisa 2). 02.04.2021 saatmiskavasse kaebaja jumalateenistusest osa võtmist planeeritud ei ole, kuivõrd vanglal puudus teave selle kohta, et kaebaja soovib jumalateenistusel osaleda. Planeerimata saatmisi vanglas tehakse vaid väga erakorraliste sündmuste puhul (nt meditsiinisaatmine terviseseisundi äkilise halvenemise korral jms erijuht). Seda enam ei ole planeerimata saatmist võimalik teostada olukorras, mil kaebaja vahetult saatmist läbiviivale ametnikule avaldab, et ta soovib ka jumalateenistusest osa võtta. Arvestades, et vangla esmaseks ülesandeks on tagada vanglas viibivate isikute julgeolek, ei oleks korrapidaja või korrapidaja abi saanud anda korraldust kaebaja saatmiseks ilma eelnevalt põhjalikult asjaolusid hindamata – kuivõrd saatmiskavast nähtuvalt oli jumalateenistusest osavõtt planeeritud 32-le kinnipeetavale, oleks juba ainuüksi sellele, et tuvastada, kas esineb välistusi kaebaja ja mõne saatmiskavas märgitud kinnipeetava samal jumalateenistusel osalemisele, kulunud märkimisväärne aeg.
16.Kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamist puudutavas kohtupraktikas on jõutud järeldusele, et subjektiivne õigus usuliste vajaduste rahuldamisele ei tähenda õigust osaleda jumalateenistusel igal nädalal, samuti ei ole tunnustatud kinnipeetava õigust nõuda vangla kiriku külastamist talle sobival ajal (Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-092036, 3-10-954). Käesolevalt ei saanud kaebaja küll kabelisse 02.04.2021 Suure Reede jumalateenistusele, kuid tal oli võimalik osaleda kaks päeva hiljem 04.04.2021 toimunud 1. ülestõusmispüha jumalateenistusel (lisa 2; 04.04.2021 saatmiskava). Samuti oli kaebajal võimalik kambris oleva isikliku televiisori vahendusel osa saada Oleviste kirikus toimunud Suure Reede jumalateenistusest, mida ETV 02.04.2021 kell 11.00 üle kandis. Tallinna Vangla on igati soodustanud kaebaja osavõttu jumalateenistustest — nt 2021. a jaanuarikuus osales kaebaja seitsmel (06., 07., 10., 14., 17., 21., 24., 31.), veebruaris kolmel (03., 04., 18.), märtsis viiel (3., 4., 17., 18., 21.) ja aprillis viiel jumalateenistusel (4., 14., 18., 28., 29.). Seega on vastustaja taganud kaebaja usuliste vajaduste rahuldamise piisval määral.
17.Tallinna Vangla vanemkaplan Dmitri Hüvaneni selgitusel käis kaebaja pühapäeviti jumalateenistusel oma soovil, kui oli jumalateenistuse osalejate kooskõlastatud nimekirjas. Vanemkaplani kinnitusel toimuvad pühapäeviti vangla kabelis õigeusu konfessiooni jumalateenistused. Samuti oli kaebaja kantud õigeusu konfessiooni jumalateenistustel osalejate nimekirja ning 2021. aastal oli esimest korda õigeusu konfessiooni jumalateenistustel osalejate nimekirjas 10. jaanuaril.
18.Kaebaja inspektor-kontaktisik Andrei Skorodumov kaebaja kirikus käimise sooviga seonduvaid vestlusi ei mäleta, samuti ei ole selliseid vestlusi fikseeritud vangiregistris. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi „Delta“ andmetest nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale küll mitmeid erinevaid pöördumisi, kuid mitte ükski nendest ei ole seotud Suure Reede jumalateenistuse või seal osalemise sooviga. Esimene kaebaja pöördumine seonduvalt Suure
Reede jumalateenistusega on dokumendihaldusprogrammis registreeritud 07.04.2021 nr-ga 537/21/94-1 ning selleks on Suure Reede jumalateenistuselt kõrvale jäämise peale esitatud kaebaja kahjunõue.
19.On selgunud, et lisaks sellele, et kaebaja paiknes ajavahemikul 23.03.-01.04.2021 kartseris, oli kaebaja ka alates 25.03.2021 Covid-19 viirusesse nakatunu lähikontaktsena eneseisolatsioonis. Vangla meditsiiniosakonna otsusel tunnistati kaebaja terveks alles 01.04.2021 ja siis lõpetati kaebaja isolatsioon, samuti lõppes samal päeval kaebaja kartserikaristus ning kell 15.45 paigutati kaebaja tagasi avatud eluosakonda. Kuivõrd perioodi 02.04.-05.04.2021 saatmiskava on kinnitatud 01.04.2021, ei saanud vangla kaebajat jumalateenistusele planeerida, kuna saatmiskava koostamisel oli kaebaja veel kartseris ja lähikontaktsena eneseisolatsioonis.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused (HKMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab vastustaja taotluse piirata kaebaja õigust tutvuda haldusasja nr 3-21-1487 materjalidega Tallinna Vangla poolt 05.11.2021 esitatud vastuse lisa nr 2 – saatmiskava vanglasiseseks saatmiseks - osas. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Kohus võib menetlusosalise taotlusel piirata teise menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (HKMS § 88 lg 2). Toimikule juurdepääsu piiramise aluseks on menetluse kinniseks kuulutamine. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. HKMS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt võimaldatakse menetlusosalisel toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 79 lg 1 p-st 1 tulenevalt saab piirangu alusteks olla asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Kohus nõustub vastustajaga, et saatmiskava sisaldab paljude kinnipeetavate isikuandmeid (nimed ja sünniajad). Lisaks sisaldab dokument paljude kinnipeetavate vangikoodi, kambrit ja selgitust, mis põhjusel nende vanglasisest saatmist teostatakse. Need andmed on seotud vangla julgeolekuga. Seega leiab kohus, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega. Saatmiskava seondub kaebusega, esiteks, küsimuses, kas kaebaja oli nende isikute nimekirjas, kelle saatmine toimus 02.04.2021 jumalateenistusele. Kohus järeldab kaebusest, et puudub vaidlus selle üle, et kaebajat selles nimekirjas ei olnud. Teiseks, seondub saatmiskava kaebusega selles küsimuses, kas kaebaja oli nende isikute nimekirjas, kelle saatmine toimus 04.04.2021 jumalateenistusele. Tõend ei oma määravat tähendust asja lahendamisel. Kaebajal puudub vajadus teisi kinnipeetavaid puudutavate andmetega tutvumiseks. Kaebaja õigusi ei riivata ebaproportsionaalselt, kuivõrd tõendite hindamise tagab kohus, kellel on võimalik tutvuda vastuse lisa nr 2 sisuga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastustaja taotluse. Kaebajale oli 22.12.2021 seisuga teada vastustaja taotlus. Ta ei esitanud kohtule taotlust omada juurdepääsu sellele tõendile. Neid asjaolusid kogumis arvestades ei ole taotluse lahendamine otsuse tegemisel menetluslik viga.
22.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Nimetatud sättest tulenevad seega järgmised kahju hüvitamise nõude eeldused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) kahju tekkimine; 3) põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel; 4) muude õiguskaitsevahendite ammendatus. Juhul kui kasvõi üks eelloetletud eeldustest on täitmata, ei ole kahjunõue põhjendatud ning jääb rahuldamata. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Kaebaja märgib, et pidi taluma tugevaid hingelisi läbielamisi, lootusetuse tunnet, stressi, peavalu. Lisaks on kaebaja märkinud, et jumalateenistusest ilma jätmine kujutas endast diskrimineerimist võrreldes teiste kinnipeetavatega, kes said 02.04.2021 jumalateenistusele minna. Kohus tõlgendab kaebaja kirjeldatut kui väärikuse alandamise ning tervise kahjustamise läbi tekkinud mittevaralist kahju.
23.Vangistusseaduse (VangS) § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Samasisulise normi sätestab Tallinna Vangla kodukorra p 18.1. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse osaleda jumalateenistustel vangla kabelis usutunnistuse alusel. Vaimulikke talitusi (piht ja armulaud, ristimine, laulatus, võidmine) peetakse üldjuhul vangla kabelis. Erandlikel juhtudel saab vaimulikke talitusi korraldada kinnipeetava kambris, vestlustoas või muus kohases ruumis (kodukorra p 18.2.1). Jumalateenistustest jt religioossetest üritustest (piiblitund, leeritund, vaimulik vestlusring) kabelis saavad osa võtta ainult need kinnipeetavad, kes on kantud vastavasse nimekirja. Kinnipeetav kantakse usulises tegevuses osalejate nimekirja tema sooviavalduse alusel, mis tuleb esitada kontaktisiku vahendusel vangla kaplanile (kodukorra p 18.2.3). Kaebaja on kantud neljapäevase jumalateenistuse nimekirja alates 04.06.2020 ja eestikeelse jumalateenistuse nimekirja alates 01.07.2020 (vastustaja 05.11.2021 vastuse lisa 1). Vangla kaplani suuliste selgituste kohaselt vastustajale on kaebaja kantud kolmapäeviti eestikeelse ning neljapäeviti venekeelse protestantlikul jumalateenistusel osalejate nimekirja. Vastustaja täpsustas 08.02.2022 esitatud seisukohas, et Tallinna Vangla vanemkaplan Dmitri Hüvaneni selgitusel käis kaebaja pühapäeviti jumalateenistusel oma soovil, kui oli jumalateenistuse osalejate kooskõlastatud nimekirjas. Vanemkaplani kinnitusel toimuvad pühapäeviti vangla kabelis õigeusu konfessiooni jumalateenistused. Samuti oli kaebaja kantud õigeusu konfessiooni jumalateenistustel osalejate nimekirja ning 2021. aastal oli esimest korda õigeusu konfessiooni jumalateenistustel osalejate nimekirjas 10. jaanuaril. Kahju hüvitamise nõude aluseks olnud sündmus puudutab 02.04.2021 toimunud Suure Reede jumalateenistust, mis vastustaja selgituste (vastustaja 05.11.2021 vastuse p 8) kohaselt oli õigeusu konfessiooni jumalateenistus.
24.Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 44) § 34 lg 2 kohaselt toimub vanglasisene saatmine üksnes saatmiskava või korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel. Planeeritud saatmine nähakse ette saatmiskavas; planeerimata saatmine toimub korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel (määrus nr 44 § 34 lg 3). Saatmiskava koostatakse ühe ööpäeva, mitme ööpäeva, nädala või kuu kohta. Saatmiskava kinnitab vangla direktor või tema määratud ametnik. Saatmiskava kinnitatakse enne selle perioodi algust, mille kohta see on koostatud (määrus nr 44 § 35 lg 1).
25.Vaidlusaluse, 02.04.2021 kuupäeva osas kinnitati saatmiskava 01.04.2021 (perioodi 02.04.05.04.2021 kohta) (vastustaja 05.11.2021 vastuse lisa 2). Puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis kartseris kuni 01.04.2021 kl 15.45 (vastustaja 08.02.2022 vastus).
Kaebaja on tõstatanud küsimuse, kas vastustaja pidi perioodi 02.04.-05.04.2021 kohta saatmiskava koostades ja kinnitades arvestama, et kaebaja vabaneb kartserist 01.04.2021. Kohus nõustub kaebajaga selles, et tuginedes vastustaja esitatud andmetele, oli kaebaja kantud nii protestantliku kui õigeusu konfessiooni jumalateenistustel osalejate nimekirja. Samuti nähtub vastustaja selgitustest, et kaebaja käis pühapäeviti õigeusu jumalateenistusel oma soovil, kui oli jumalateenistuse osalejate kooskõlastatud nimekirjas. Vastustaja poolt loetletud kuupäevade (05.11.2021 vastuse p 10) hulgas, mil kaebaja jumalateenistustel käis, on loetletud ka pühapäevasid, mil toimusid õigeusu jumalateenistused. Need olid 10.01.2021, 17.01.2021, 24.01.2021, 31.01.2021, 21.03.2021, 04.04.2021, 18.04.2021. Kohtule nähtub, et 2021. a jaanuari-aprilli näitel ei ole kaebaja mitte igal pühapäeval kirikus jumalateenistusel käinud. Seega ei pidanud vastustaja automaatselt eeldama, et kaebaja soovib iga kord kirikus jumalateenistusel käia. Seejuures tuleb vastustajal koostada saatmiskava saatmisele eelneva perioodi kohta etteulatuvalt. See omakorda eeldab, et vastustajale on edastatud informatsioon selle kohta, et kinnipeetav on esitanud sooviavalduse osaleda teatud päeval jumalateenistusel. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks 02.04.2021 jumalateenistusele eelnevalt esitanud sooviavalduse jumalateenistusel osaleda. Vastustaja 08.02.2022 vastuse kohaselt ei mäleta inspektor-kontaktisik Andrei Skorodumov kaebaja kirikus käimise sooviga seonduvaid vestlusi. Samuti ei ole selliseid vestlusi ega pöördumisi fikseeritud vangiregistris. Esimene kaebaja pöördumine seonduvalt Suure Reede jumalateenistusega on dokumendihaldusprogrammis registreeritud 07.04.2021 nr-ga 5-37/21/94-1 ning selleks on Suure Reede jumalateenistuselt kõrvale jäämise peale esitatud kaebaja kahjunõue. Seega on tõendamata kaebaja väide, et ta kartseris viibides esitas korduvalt taotlusi ning avaldusi jumalateenistusel osalemiseks.
26.Lisaks on vastustaja 08.02.2022 vastuses välja toonud, et kaebaja viibis 25.03.202101.04.2021 lisaks ka Covid-19 viirusesse nakatunu lähikontaktsena isolatsioonis. Ka seetõttu ei saanud vangla saatmiskava koostades ja kinnitades arvestada kaebaja osalemisega 02.04.2021 jumalateenistusel.
27.Olenemata sellest, kas kaebaja oli kantud (protestantlikul või õigeusu) jumalateenistusel osalejate nimekirja, puudub vaidlus selles, et kaebaja ei olnud kantud 02.04.2021 saatmiskava nimekirja (vastustaja 05.11.2021 vastuse lisa 2). Määruse nr 44 § 34 lg 2 kohaselt toimub saatmine reeglina üksnes saatmiskava alusel. Kohtu hinnangul on vastustaja asjakohaselt põhjendanud, miks vanemvalvur ei saanud ilma saatmiskavasse kandmiseta kaebajat 02.04.2021 jumalateenistusele kaasa võtta. Planeerimata saatmisi tehakse üksnes erandjuhtudel (nt meditsiinilistel põhjustel). Seda toetab vajadus tagada vangla julgeolek. Vangla selgituste ning saatmiskava kohaselt oli jumalateenistusest osavõtt planeeritud 32-le kinnipeetavale. Kohus nõustub vastustajaga, et viimasel hetkel kaebaja jumalateenistusele kaasa võtmise üle otsustamiseks oleks kulunud märgatav aeg (mh vajadus kindlaks teha, kas kaebaja ja mõne teise kinnipeetava samal jumalateenistusel viibimise osas on välistusi). Kohtu hinnangul on vastustaja asjakohaselt lähtunud sellises olukorras vangla julgeoleku tagamise prioriteedist. Kuigi kaebaja ei saanud osaleda 02.04.2021 jumalateenistusel, oli tal võimalik osaleda 04.04.2021 toimunud 1. ülestõusmispüha jumalateenistusel ning saada kambris oleva isikliku televiisori vahendusel osa Oleviste kirikus toimunud Suure Reede jumalateenistusest, mida ETV 02.04.2021 kell 11.00 üle kandis (vastustaja 05.11.2021 vastuse p 10). Sellest nähtub, et vangla ei ole seadnud ebamõistlikke ega ebaproportsionaalseid piiranguid kaebaja usuliste vajaduste rahuldamisele.
28.Tõene ei ole kaebaja väide, et 04.04.2021 jumalateenistusele minnes ei olnud ta samuti kantud saatmiskava nimekirja ning valvur võttis ta jumalateenistusele kaasa n-ö heast tahtest. Kohtule esitatud 04.04.2021 saatmiskavast (vastustaja 05.11.2021 vastuse lisa 2) nähtub, et kaebaja oli kantud 04.04.2021 saatmiskavasse osalemaks jumalateenistusel Püha Miikaeli kabelis.
29.Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid selle kohta, et vangla soovib teda kartserikaristusele täiendavalt karistada ning diskrimineerida kirikusse mitte lubamise kaudu. Kohtule nähtub, et kaebajat on regulaarselt kirikusse lubatud, nii protestantlikule kui õigeusu jumalateenistustele. Ka kaebaja ise on nentinud, et on tihe kirikus käija (05.07.2021 kaebus). Asjaolu, et kaebajal ei võimaldata kartseris viibides kirikus käia ning juhul kui ta ei ole mingil põhjusel kantud saatmiskavasse, ei kujuta endast täiendavat karistamist. Kaebaja on märkinud, et mõistab ka ise, et ei saa oma usuliste vajaduste rahuldamist nõuda mistahes ajal ja mistahes viisil. Vangla julgeoleku tagamise huvides on see, kui vangla lähtub oma toimingutes (sh kinnipeetavate saatmisel) kindlatest plaanidest, kavadest ja korrast. Seetõttu on vangla julgeoleku huvides ka see, kui vangla võtab jumalateenistusele kaasa üksnes need kinnipeetavad, kelle osas on osalemine kooskõlastatud saatmiskavas.
30.Vangla käitus seega õiguspäraselt, kui ei võtnud kaebajat 02.04.2021 jumalateenistusele lähtuvalt asjaolust, et kaebajat ei olnud kantud 02.04.2021 kohta koostatud saatmiskava nimekirja. Seega ei ole vangla õigusvastane tegevus tuvastatav ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega
1.Rahuldada X. X.i apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2022. a otsuse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 321-1487. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus rahuldada osaliselt.
3.Tunnistada Tallinna Vangla tegevus X. X.i 2. aprilli 2021. a suure reede jumalateenistusele viimata jätmisel õigusvastaseks.
4.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
5.Muuta Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2022. a otsuse resolutsiooni punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7 eurot ja 50 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.“.
6.Jätta X. X.i menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
7.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
8.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.