X kaebus Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 ja 07.07.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/182-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – X; esindajad Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendis sisalduv kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus rahuldamata;
2.Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 25.09.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/220 määrati kinnipeetav Xle Tallinna Vangla kodukorra p-de 1.14.7 ja 1.14.12 rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kokku 30 ööpäevaks.
X esitas Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tallinna Vangla 07.07.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/182-2 rahuldamata jättis.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkiri nr 5-2/22/220 ja 07.07.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/182-2 tühistamise nõudes. Kaebaja arvates rikkus vangla
ärakuulamisõigust ja selgitamiskohustust ning uurimispõhimõtet. X esitas ka vastavasisulise esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 määrusega rahuldamata.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 määrusega jäeti rahuldamata kaebaja määruskaebus, mis oli esitatud seonduvalt eelnimetatud Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 määrusega.
5.Tallinna Halduskohtu 05.08.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse.
6.Tallinna Vangla vastas kaebusele 04.09.2022.
7.Tallinna Halduskohtu 21.06.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.Tallinna Vangla esitas 31.07.2023 täiendava seisukoha.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebuse sisu kajastab kohus lühidalt, sest kohati ei ole see selgelt loetav. Samas kajastuvad vastavad seisukohad erinevates menetlusdokumentides ja kohtute määrustes, mistõttu ei ole vaja neid siinkohal pikemalt üle korrata. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja käskkirjal on tühise haldusakti tunnused, kusjuures vangla on rikkunud nii selgitamiskohustust kui ka uurimiskohustust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja oli kaebuse menetlusse võtmise määrusele vastates seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata.
11.Vastustaja on leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo ja on lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt lahkus kaebaja 09.05.2022 loata talle määratud viibimiskohast, seejuures tõukas ta väljumist takistada püüdnud valvurit. Tegude toimepanemist tõendavad nii valvuri 09.05.2022 ettekanne kui ka turvakaamera salvestised. Samuti ei ole kaebaja sündmuse sellisel viisil toimumist eitanud. Seega oli vangla õigustatud kohaldama distsiplinaarkaristust. Kaebajat on 19.05.2022 teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ning ta on samal päeval omakäeliselt kinnitanud, et on distsiplinaarmenetluse algatamisest teadlik.
12.Täiendavas 31.07.2023 seisukohas, esitas vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna X on 10.05.2023 vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabanenud. Kuivõrd käskkiri on kaebaja suhtes ammendunud, on tühistamiskaebus muutunud õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu menetluslikult lubamatuks. Ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ei nähtu, et praegusel juhul esineks kaebajal preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist ja selle menetlemist kohtu poolt.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud käskkirjaga nr 5-2/22/220 karistati kaebajat vangla kodukorra punktide 1.14.7 ja 1.14.12 rikkumise eest kartserisse paigutamisega kokku 30 ööpäevaks. Vastavalt
vangistusseaduse § 67 punktile 1 on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirjade nõudeid Tallinna Vanglas on täpsustatud Tallinna Vangla kodukorraga. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.14.7 kohaselt oli kinnipeetaval keelatud väljuda vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast ning vastavalt sama kodukorra punktile 1.14.12 oli keelatud kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ja muude isikute suhtes. Kaebaja vaidlustab ka Tallinna Vangla 07.07.2022 vaideotsust nr 5-15/22/182-2, millega jäeti eelnevalt nimetatud 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 peale esitatud vaie rahuldamata. Põhivaidlus väljendub siiski 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada sel juhul kui 06.06.2022 käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta peaks osutuma õigusvastaseks. 06.06.2022 käskkirja õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsust tühistada ei saa. Kaebusest ei järeldu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega ning ei pidanud vaide rahuldamist põhjendatuks.
14.Vastustaja on oma 31.07.2023 menetlusdokumendis taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebaja oli 10.05.2023 vanglast vabastatud tingimisi enne tähtaega. Kaebuse läbi vaatamata jätmist reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku § 151. Nimetatud taotlus jääb rahuldamata, sest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 võib kohus pärast HKMS § 121 lg 2 sätestatud asjaolude ilmnemist kaebuse läbi vaatamata jätta, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Kaebus oli esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole oma nõudeid muuta soovinud. Kohtupraktikas on taolistes situatsioonides ning suhteliselt hilistes menetlusjärkudes eelistatud siiski kaebuse sisulist lahendamist. Antud juhul oleks kaebuse (tervikuna) läbi vaatamata jätmine küsitav või vaieldav veel seetõttu, et kaebaja on vaidlustanud ka vastavat vaideotsust. Menetluslikult vaadelduna on tegemist erinevate nõuetega, kusjuures formaalselt käsitletuna otsest seost protsessuaalses mõttes neil ka ei ole, sest distsiplinaarkaristuse võimalikust tühistamata jätmisest või selle õigusvastasuse tuvastamata jätmisest, või siis vastupidi, õigusvastasuse tuvastamisest, ei järeldu automaatselt vaideotsuse õigusvastasust või õiguspärasust. Ei saa välistada ka seda, et kartserikaristuse võimaliku õigusvastasuse tuvastamine võib olla vajalik kaebaja õiguste hilisemaks kaitseks mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise näol. Taolise teoreetilise võimalusega arvestati esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kohta tehtud määrustes. Kokkuvõttes võib asuda vastustaja 31.07.2023 taotluse puhul seisukohale, et kaebuse läbi vaatamata jätmine või menetluse lõpetamine ei oleks praeguses menetluslikus situatsioonis enam põhjendatud.
15.Lähtuvalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks lahendada vaidlus sisuliselt. Arvestades asjaolu et kaebaja on osundanud ka vaidlustatud haldusakti võimalikule tühisusele, käsitab kohus kõigepealt eelnimetatuga seonduvat.
16.Vaidlustatud haldusakti tühiseks pidada ei saa. Tühise haldusakti tunnuseid on loeteletud haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 ning tühise haldusaktiga on tegemist siis, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan (p 1), haldusakti adressaat (p 2), seda ei ole andnud pädev haldusorgan (p 3), see kohustab toime panema õigusrikkumise (p 4) või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Distsiplinaarkaristuse määramist puudutava Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 puhul ilmselgelt taolisi tunnuseid täheldada ei saa, mis tähendab seda et eelnimetatud konstateeringut ei ole vaja enam pikemalt motiveerida.
17.Vaidlustatud distsiplinaarkaristus määrati seetõttu, et kaebaja väljus 09.05.2022 kella 15.57 paiku ilma vanglateenistuse ametniku loata oma viibimiskohast sektsioonis ning kasutas teda takistada üritava vanglaametniku suhtes vägivalda. Sellega eiras kaebaja vangla sisekorraeeskirju. Kaebaja selle kohta sisulisi selgitusi esialgu ei andnud, viidates asjaolule, et selleks ajaks oli alustatud ka
kriminaalmenetlusega KarS § 274 (vägivald võimuesindaja vastu) lg 1 tunnustel ning advokaat olevat soovitanud ilma kaitsja juuresolekuta selgitusi mitte anda.
18.Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 punktile 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kuni 45 ööpäevaks kartserisse paigutamist, kusjuures distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas kohaldub vangistusseaduse § 64. Seega taandub vaidlusalune küsimus peamiselt sellele kas distsiplinaarsüütegu on tõendatud ja kas distsiplinaarmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud.
19.Vangistusseaduse § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Vastustaja on 02.06.2022 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli haldusasja materjalide juurde esitanud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättetoimetamise nõude täidetavuse osas ei saa samuti vaidlust olla.
20.Distsipliinirikkumine on fikseeritud vangla neljanda üksuse valvuri R. Klooster 09.05.2022 ettekandega nr 1-22-4336. Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt vangistusseaduse § 64 lg 2 informeeritud 19.05.2022 teatisega. Kaebaja on märkinud 19.05.2022 teatisele, et on distsiplinaarmenetluse algatamisest teadlik ja soovib anda selgitusi. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast on X hiljem (30.05.2022) teatises kajastatud juhtumi kohta selgitusi ka andnud, kuid mitte sisuliselt, viidates kriminaalmenetlusele, mida oli alustatud seoses sama juhtumiga. Samas nähtub haldusasja materjalist, et kriminaalmenetluse lõpetamisest sai kaebaja teadlikuks 31.05.2022 (hiljem oli selgunud et see lõpetati tegelikult 01.06.2022) ning peale seda oleks olnud võimalik juhtumi kohta selgitusi anda. Haldusaja materjalist ei ilmne ka seda, et vastustaja oleks kuidagi takistanud advokaadiga kohtumist või kooskõlastatult advokaadiga või mõne teise esindajaga asjassepuutuvate selgituste esitamist. Siinkohal peab nõustuma vastustaja väitega veel ka selles, et vangla ei olnud kohustatud kaebajale esindajat otsima.
21.Distsiplinaarmenetluse protokolli on tutvustatud kaebajale 02.06.2022 ja sellele võimaldati esitada vastuväiteid kuni 05.06.2022. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud, et X vastuväiteid tähtaegselt ei esitanud. Samas on kaebajal olnud võimalik neid esitada ja seda veel ka vaidemenetluse raames. Seega ei ole vastustaja selgitamis- ja ärakuulamiskohustust või omapoolset uurimispõhimõtet eiranud, vähemalt mitte olulisel määral. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 määruse, millega lahendati esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutava määruse peale esitatud määruskaebust, punktis 12 on tõdetud, et kaebust distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks ei saanud pidada perspektiivikaks kuna (võimalike) menetlusvigade mõju asja otsustamisele (HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1) oli vähetõenäoline, sest Xl ei olnud mingit takistust tuua 30.05.2022 selgituses välja neid argumente, mida ta olevat teabe- ja uurimisosakonna ametnikele 09.05.2022 suuliselt andnud ja et ebaselgus küsimuses kas kriminaalasi oli lõpetaud või mitte, ei saanud seda mõjutada, kusjuures X ei olnud toonud ka vaides selliseid uusi ja olulisi põhjendusi esile, mis ei saanud vanglale teada olla ja mis oleksid võinud lõpptulemust ilmselt mõjutada. Seda, et käskkirjas kirjeldatud rikkumise toimumises kui sellises vaidlust võiks olla, haldusasja materjalist ei nähtu. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda ei oleks põhimõtteliselt järgitud või et distsiplinaarsüütegu ei oleks tõendatud.
22.Vastustaja on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramisel osundanud käskkirjas põhjendatult asjaolule, mille kohaselt on vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu kriminaalkorras karistatav ja et seetõttu suhtuti sellesse tõsiselt. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga ei ole põhjust mitte nõustuda. Füüsilist vägivalda vanglateenistuse ametniku suhtes (olenemata selle intensiivsusest) või seadusliku korralduse eiramist võib vaadelda raske rikkumisena. Vangla peabki sellele reageerima, sest füüsilise vägivalla puhul vanglateenistuse töötaja suhtes ja sisekorraeeskirjade eiramise või korraldustele allumata jätmise puhul on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse (kui vastupidine ei ole ilmselge) ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Antud juhul ei saanud rikkumist õigustada ka asjaolu, et kaebaja arvates võis vangla olla piiranud kokkusaamist psühholoogiga põhjendamatult. Eesmärgi saavutamiseks pidi kasutama õiguspäraseid viise.
23.Vangla on karistanud kaebajat kartserisse paigutamisega kolmekümneks ööpäevaks, arvestades seejuures rikkumiste iseloomu. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 punktile 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega ei saa käesoleva vaidluse ja rikkumise raskuse konteksti arvestades asuda seisukohale, et vangla ilmselgeid kaalutlusvigu oleks teinud ja et taolise kartserikaristuse puhul oli tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse meetmega. Distsiplinaarkaristuse valikut on vaidlustatud haldusaktis piisavalt põhjendatud.
24.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda on järgitud, distsiplinaarsüütegu on tõendatud ning tegemist ei ole ebaproportsionaalse karistusega. Kaebaja vaidlustas ka vaideotsust, kuid selle tühistamiseks ei ole enam samuti alust, sest distsiplinaarkaristuse määramist puudutav käskkiri osutus õiguspäraseks ning haldusasja materjalist ei nähtu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et kaebaja ei nõustunud vaide rahuldamata jätmisega kui sellisega.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.