Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla tunnistas 06.06.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/220 kinnipeetav X (taotleja) süüdi Tallinna Vangla kodukorra (kinnitatud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88) p 1.14.7 rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamise (resolutsiooni p 1), samuti tunnistas taotleja samuti süüdi kodukorra p 1.14.12 rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamise (resolutsiooni p 2). Käskkirja kohaselt hakkas taotleja 09.05.2022 toidujagamise lõppemisel omaalgatuslikult osakonnast väljuma ja valvur üritas teda takistada, võttes välja teleskoopnuia ning vajutades häire nuppu. Turvakaamerast on näha, et enne kui valvur jõuab avada sektsiooni P2 ukse, on taotleja avanud juba sektsiooni sisemise trellukse ja avab klaasukse ning hakkab sektsioonist väljuma. Valvur üritab ukse juures taotlejat takistada, millele järgnevalt taotleja ründab, tõugates valvurit mõlema käega kõhu piirkonda uksest eemale. Seejärel jookseb taotleja valvurist mööda ruumi PK1-2, kus psühholoog vestleb teise kinnipeetavaga. Turvakaamera salvestiselt on näha, et ka valvur jõuab P1-2 ruumi ja suhtleb taotlejaga. Taotleja võtab seljast särgi ja karjub teise kinnipeetava peale ning kamandab ta ruumist välja. Seejärel siseneb PK1-2 ruumi mitu ametnikku. Taotleja ei kirjuta enda 30.05.2022 selgitustes, miks ta nii käitus, vaid soovis anda selgitusi advokaadi juuresolekul. Distsiplinaarmenetluse raames ei toimu selgituste andmist advokaadi juuresolekul. Kuna rikkumine on selgelt tuvastatav turvakaamera salvestiselt, siis ei muudaks taotleja selgitused ka oluliselt menetluse käiku. Ka saatmiskavast nähtub, et taotleja ei pidanud vaidlusalusel ajal sektsioonist P2 väljuma ega ruumi PK1-2 minema. Eelnevaga on tõendatud, et taotleja lahkus vanglateenistuse ametniku loata temale määratud viibimiskohast ja on süüdi kodukorra p 1.14.7 rikkumises. Samuti on tõendatud, et taotleja, tõugates valvurit, kasutas füüsilist vägivalda ja on süüdi kodukorra p 1.14.12
rikkumises. Kinnipeetav pani enda käitumisega otseselt ohtu vangla julgeoleku. Vanglateenistuse ametniku loal määratud kohtades viibimisega tagatakse vanglas järelevalve kinnipeetavate üle ja keeld väljuda määratud viibimiskohast ennetab võimalikke distsipliinirikkumisi vanglas (kinnipeetavate vahelised konfliktid, vargused, põgenemised). Tegemist on raske rikkumisega. Taotleja teol olid tõsised tagajärjed (kinnipeetav kasutas ametniku suhtes vägivalda, vestlusruumis sai ta kokku teise sektsiooni kinnipeetavaga, kellega ei pidanuks, ja seal võinuks tekkida tõsine konflikt). Vangla ei saa sellist käitumist aktsepteerida. Taotleja karistamata jätmisel võib jääda teistele kinnipeetavatele ettekujutus, et rikkumistele ei reageerita ja need on lubatud. Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on heidutamine ja seeläbi vanglas kehtiva korra järgimise tagamine. Vägivalla kasutamine on ka kriminaalkorras karistatav. Taotlejal ei ole ühtegi varasemat kehtivat distsiplinaarkaristust. Kartserikaristustest kergemad meetmed ei ole vastavuses distsipliinirikkumise raskuse ja vangla praktikaga ega täida seetõttu soovitud eri- ning üldpreventiivset eesmärki. Arvestades distsipliinirikkumise raskust, sellest tingitud võimalikku ohtu vangla julgeolekule ja taotleja varasemat käitumist, on määratud karistus sobiv.
Taotleja esitas 06.06.2022 Tallinna Vanglale vaide.
3.Taotleja esitas 07.06.2022 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirja vaidemenetluse ajaks. Vaidlustatud käskkiri on tühise haldusakti tunnustega. Taotleja suhtes kohaldati 09.05.2002 vangistusseaduse (VangS) §-s 69 sätestatud meetmeid (täiendavad julgeolekuabinõud) ja teavitati kriminaalmenetluse alustamisest karistusseadustiku (KarS) § 274 alusel. Taotlejale väideti, et algatati kriminaalmenetlus ja distsiplinaarmenetlus ning teised ametnikud ütlesid, et kriminaalmenetlus läks lõpetamisele. Advokaat andis taotlejale suunise, et ta annaks ütlusi kindlasti advokaadi juuresolekul ja mingeid seletuskirju ei kirjutaks. Kuna kõiki taotleja ütlusi saab kriminaalmenetlusega siduda, teatas taotleja, et sellises formaadis ta distsiplinaarasjas selgitusi ei kirjuta, kuid seda tõlgendati kui keeldumist. Taotleja ei saanud kasutada haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 40 sätestatud õigust esitada vastuväited. Selgitused olid raskesti arusaadavad (HMS § 36). Taotlejale anti ekslikku teavet, et oodatakse ära kriminaalmenetluse lõpetamine ja alles siis algatatakse distsiplinaarmenetlus.
4.Tallinna Vangla palus 08.06.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Taotlus ei ole põhjendatud ja taotleja ei ole selgitanud, millised korvamatud tagajärjed kartserikaristuse kandmisega kaasnevad. Vaidel ja hilisemal võimalikul kaebusel ei ole edulootusi. Asjas on kaalukas avalik huvi, et distsipliinirikkumisi toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta vaidlustas karistuse. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on VangS § 65 lg-s 6 sätestatud karistuse täitmisele pööramise 8 kuu pikkune tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega möödunud. Taotlejal on karistuse täideviimisel vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.
4.2.Võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Taotleja tõukas teda takistanud vanglateenistuse ametniku eest, väljus 09.05.2022 omavoliliselt eluosakonnast ja tungis omavoliliselt vestlusruumi PK1-2, kus avaldas valmisolekut ruumi PK1-2 juurde jõudnud vanglaametnikuga kaklusesse astuda. Taotleja tegevust tõendavad nii sündmuse kohta 09.05.2022 koostatud ametniku ettekanne kui ka turvakaamera salvestised, millega menetleja distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus tutvus. Ruumis PK1-2 võinuks tekkida tõsine konflikt.
2(4)
3-22-1254
4.3.Taotleja väited, et tal ei olnud võimalik distsiplinaarmenetluse käigus selgitusi anda või ei saanud üldse aru, et teatis distsiplinaarmenetluse algatamise kohta oli kehtiv, on otsitud. Taotleja on omakäeliselt kinnitanud, et on distsiplinaarmenetluse algatamisest teadlik ja talle ei ole esitatud distsiplinaarmenetluse lõpetamise teatist. Kriminaalmenetluse läbiviimine ei välista kirjalike ütluste esitamist distsiplinaarmenetluses nt kooskõlastatult advokaadiga. Taotleja vaides ja esialgse õiguskaitse taotluses välja toodu kohaselt oli talle hiljemalt 31.05.2022 teada, et kriminaalmenetlus on lõpetatud – arvestades, et distsiplinaarmenetluse protokoll on koostatud 02.06.2022, tähendab, et taotlejal oli ka siis võimalik tema suhtes läbi viidava distsiplinaarmenetluse osas selgitused anda. Samuti ei olnud takistusi vastuväidete esitamiseks pärast 03.06.2022 distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist. Protokolli ja selle lisadest koopiat saades ei saanud olla enam mingit eksiarvamust tema suhtes distsiplinaarmenetluse mittetoimumise osas. Taotleja rikkumise suhtes on läbi viidud nõuetekohane menetlus, kinnipeetava süü tuvastatud ja asjakohaste tõenditega tõendatud ning talle võis VangS § 63 lg 1 kohaselt kohaldada distsiplinaarkaristusi. Taotlejale distsiplinaarkaristusena määratud karistused on süütegudega proportsioonis ning vaidlustatud haldusakt on põhjendatud ja kaalutletud. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
6.Taotleja esitas praeguses asjas vaide 06.06.2022 vanglale ja esialgse õiguskaitse taotluse 07.06.2022 kohtule. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud kohtule vaidemenetluse ajal ja lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
7.Samuti tuleb taotlejal jaatada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, sest distsiplinaarkaristuse täideviimist saab pidada taotleja õigustesse ja vabadustesse oluliseks sekkumiseks.
8.VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Vangla sai taotleja poolt vangla kodukorra võimalikust rikkumisest teada 09.05.2022. Seega on taotlejale 06.06.2022 käskkiri distsiplinaarkaristuse määramine koostatud tähtaegselt.
9.Taotleja ei vaidle vastu, et ta on vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud rikkumised toime pannud. Taotleja leiab, et kuna talle ei olnud selge vastuväidete esitamise võimalus tema advokaadi edastatud juhistest tulenevalt ja ta ei andnud vangla võimaldatud tähtaja jooksul toimunud intsidentide kohta omapoolseid selgitusi, siis eksis vangla haldusmenetluse läbiviimisel ja vaidlustatud haldusakti on tühine.
10.Kohus ei nõustu taotlejaga, et vangla 06.06.2022 käskkiri võiks olla tühine. HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või adressaat, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan, kui see kohustab panema toime õigusrikkumise või kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul 3(4)
3-22-1254
objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Vaidlustatud käskkirjal ei ole mitte ühtegi tühise haldusakti tunnust.
11.Kohus ei saa väita taotleja ja vangla selgituste alusel, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel sai taotlejal tekkida kindel veendumus, et ta võib enda õigusi kahjustada distsiplinaarmenetluses vastuväidete esitamisega. Selle vältimiseks saanuks taotleja võtta ühendust advokaadiga.
12.VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele 8 kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. Seega tuleb kohtul mh arvestada, et praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib olla sisuliselt tegemist põhivaidluse ette ära otsustamisega. Üldpõhimõtte kohaselt tuleks kohtul esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse ette ära otsustamist vältida. Selliselt esialgse õiguskaitse kohaldamine on õigustatud üksnes juhul, kui selleks esineb ülekaalukas vajadus ja pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (vt Riigikohtu 22.09.2014 määruse asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Taotleja käitumine, kus ta eiras vangla kodukorda viibimise koha osas ja kasutas valvuri osas füüsilist vägivalda, ohustab vangla julgeolekut ning vangla administratsioon peab suhtuma sellesse väga tõsiselt. Kui taotleja tulevane kaebus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks kohtumenetluses rahuldatakse, puudub küll võimalus taotlejale käskkirjaga kaasnenud reaalseid tagajärgi hiljem kõrvaldada, kuid taotlejal võib tekkida vangla administratsiooni õigusvastase käitumise tõttu vangla vastu kahju hüvitamise nõude õigus.
13.Kohtu hinnangul ei ole taotlejal esinev esialgse õiguskaitse vajadus sedavõrd ülekaalukas, et see õigustaks vaidluse ajaks 06.06.2022 käskkirja kehtivuse peatamist. Praeguses asjas kaaluvad avalikud huvid vangla julgeoleku tagamisel üles taotleja huvi vältida temale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine. Määratud karistust ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. VangS § 63 lg 1 p 4 järgi saanuks vangla taotlejale määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Seetõttu peab ka kohus arvestama esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe.
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohus teeb praeguse määruse piiratud teabe tingimustes. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.