Taotleja – Ants Võrro Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Menetluse alus ringkonnakohtus
Ants Võrro määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Ants Võrro määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-1254.
Jätta Ants Võrro määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1254 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla tunnistas 06.06.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/220 kinnipeetav Ants Võrro süüdi Tallinna Vangla kodukorra p-de 1.14.7 ja 1.14.12 rikkumises ning määras talle vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel distsiplinaarkaristuseks kokku 30 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Kodukorra p 1.14.7 keelab kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loata väljuda talle määratud viibimiskohast. A. Võrro lahkus 09.05.2022 loata talle määratud viibimiskohast ehk vangla P2 sektsioonist ja jooksis vestlusruumi PK1-2. Seejuures tõukas A. Võrro temal P2 sektsioonist väljumist takistada püüdnud valvurit, rikkudes kodukorra p 1.14.12, mille kohaselt on mh keelatud kasutada füüsilist vägivalda vanglateenistujate suhtes. Tegude toimepanemist tõendavad valvuri 09.05.2022 ettekanne ja turvakaamera salvestised. Vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast lahkumisega seadis kinnipeetav otseselt ohtu vangla julgeoleku. Tegemist on raske rikkumisega, millel olid tõsised tagajärjed (kinnipeetav kasutas ametniku suhtes vägivalda ning sai vestlusruumis kokku teise sektsiooni kinnipeetavaga, kellega ta ei pidanuks kokku saama ja oleks võinud tekkida tõsine konflikt). Sobiv karistus kodukorra p 1.14.7 rikkumise eest on 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine.
3-22-1254 Vägivalla kasutamine on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega ning võib seada ohtu teise inimese tervise. Samuti võib ühest vägivalla kasutamise episoodist areneda edasi massiline vägivalla kasutamine, mis võib seada ohtu teiste kinnipeetavate ja vanglateenistuse ametnike elu ja tervise. Kuna kinnipeetav kasutas vägivalda ametniku suhtes, kes üritas teda takistada sektsioonist väljumisel, seadis see ohtu ka vangla üldise turvalisuse ja julgeoleku. Tegemist on raske distsipliinirikkumisega. Sobiv karistus kodukorra p 1.14.12 rikkumise eest on kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks.
2.Ants Võrro esitas Tallinna Vanglale 06.06.2022 vaide Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 kehtetuks tunnistamiseks. Käskkirjal on ilmselged tühise haldusakti tunnused, sest vangla rikkus teadlikult haldusmenetluse seadust (HMS). Vaide esitajale teatati 05.05.2022, et tema ja Tallinna Vangla psühholoogi vahel on kohaldatud nn isolatsiooni, sest vangla leidis, et nende suhtlus on läinud nn suhte formaati. Kohtumised psühholoogiga tühistati ja psühholoogi survestati, et ta ei vastaks vaide esitaja kõnedele. Psühholoog tuli 09.05.2022 teise sektsiooni vestlusruumi ja vaide esitaja väljus jõuga P2 sektsioonist ning sisenes ruumi, kus viibisid psühholoog ja teine kinnipeetav, kes lahkus vaide esitaja sisenemisel. Vaide esitajal tekkis rüselus ruumi sisenenud vanglaametnikega, kes ei nõustunud lahkuma. Hiljem toimus uus rüselus, sest A. Võrrol oli psühholoogiga kehaline kontakt, millesse ametnikud sekkusid. Vangla oleks pidanud võimaldama vaide esitajale psühholoogiga rahumeelselt kohtuda, mida ta oli korduvalt soovinud. Siis poleks vaide esitaja pidanud soovitu saamiseks jõudu kasutama. Vaide esitaja oli vanglat varem hoiatanud, et vajadusel läheb jõuga. Kokkuvõttes tingis vangla tegevus selle, et vaide esitajal tuli oma eesmärgi saavutamiseks kasutada jõudu ning kuna vaide esitaja saavutaski eesmärgi (st tal võimaldati psühholoogiga kohtuda), siis järelikult vangla aktsepteeris vägivalda kui lahendust. Pärast intsidenti selgitati vaide esitajale, et tema suhtes kohaldatakse VangS §-s 69 sätestatud julgeolekumeetmeid ning algatatakse kriminaalasi karistusseadustiku § 274 alusel, teavitades ühtlasi, et kõiki ütlusi ja selgitusi saab kasutada tema vastu kriminaalmenetluses. Ka advokaat soovitas vaide esitajal kaitsja juuresolekuta ütlusi mitte anda. Vaide esitaja esitas 19.05.2022 teabenõude, et saada kriminaalasja andmeid, kuid samal päeval teavitas inspektor-kontaktisik, et algatatud on hoopis distsiplinaarmenetlus ja kriminaalasi lõpetatakse ning pakkus võimalust anda selgitusi. Vaide esitaja sai teabenõudele 23.05.2022 vastuse, et kriminaalasi on endiselt aktiivne ning kontaktisik teatas 25.05.2022, et tema kriminaalmenetlusest midagi ei teadnud ja 19.05.2022 teatis on tühine. Teine kontaktisik teatas vaide esitajale 30.05.2022, et kui ta oma selgitusi ei anna, siis käsitatakse seda keeldumisena. Vaide esitaja märkis 30.05.2022 seletuses, et seoses aktiivse kriminaalasjaga ei saa ta selgitusi anda. Vaide esitajale teadaolevalt lõpetati sündmusega seotud kriminaalasi alles 31.05.2022. Vangla on rikkunud HMS §-st 36 tulenevat selgitamiskohustust ning vaide esitaja ei saanud kasutada HMS §-des 38 ja 40 sätestatud õigusi, kuigi ta seda soovis. Vangla on eiranud ka uurimispõhimõtet (HMS § 6), sest menetlejad ei ole selgitanud välja olulisi asjaolusid ega kogunud tõendeid omal algatusel. Isegi kui menetlus oleks viidud läbi õiguspäraselt, ei avaldaks 30-ööpäevane kartserikaristus vaide esitajale mingit mõju. Arvestades vaide esitaja teo motiive, oleks ükskõik kui range karistus tema jaoks tühine.
3.Ants Võrro esitas Tallinna Halduskohtule 07.06.2022 esialgse õiguskaitse taotluse peatad Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 kehtivus vaidemenetluse ajaks. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe ning kuna tegemist on pikaajalise kartserikaristusega, siis ei oleks ka vaide või kaebuse rahuldamise korral võimalik hiljem kõrvaldada alusetult kartseris viibimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Vaidlustatud käskkirjal on ilmselgelt tühise haldusakti tunnused, sest vangla rikkus oluliselt haldusmenetluse nõudeid.
2(6)
3-22-1254
4.Tallinna Vangla palus 08.06.2022 seisukohas jätta A. Võrro esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotleja ei ole selgitanud, millised pöördumatud tagajärjed talle kartserikaristuse kandmisega kaasnevad. Asjas esineb kaalukas avalik huvi selle suhtes, et distsipliinirikkumisi toime pannud kinnipeetav ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta vaidlustas oma karistuse ja esialgset õiguskaitset. VangS § 65 lg 6 järgi ei saa distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata, kui karistuse määramisest on möödunud üle 8 kuu. See tähtaeg oleks kohtulahendi jõustumise ajaks tõenäoliselt juba möödunud. Täidetud karistust ei oleks küll võimalik tagasi täita, kuid käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral saaks taotleja nõuda alusetu karistusega tekitatud kahju hüvitamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud, kuna kaebusel ei ole suuri eduväljavaateid. Taotlejal ette heidetud tegude toimepanemine on selgelt tõendatud. Väited seletuse andmise võimaluse puudumise ja menetluse käigu ebaselguse kohta on otsitud. Taotlejale tutvustati 19.05.2022 distsiplinaarmenetluse algatamise teatist ja kuna talle ei olnud esitatud teatist menetluse lõpetamise kohta, ei saanud ta ka arvata, et menetlus on lõpetatud. Käimasolev kriminaalmenetlus ei välista kirjalike ütluste andmist distsiplinaarmenetluses, sh kooskõlastatult advokaadiga. Kuna taotlejale oli hiljemalt 31.05.2022 teada, et kriminaalasi on lõpetatud, siis olnuks tal võimalik esitada oma selgitusi ja vastuväiteid ka pärast 03.06.2022 tutvumist distsiplinaarmenetluse protokolliga. Distsiplinaarmenetlus toimus nõuetekohaselt, kinnipeetava süü on tuvastatud ja asjakohaselt tõendanud ning määratud karistused on tegudega proportsioonis, samuti on käskkiri põhjendatud ja kaalutletud. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim, kui karistus täidetakse kohe.
5.Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest distsiplinaarkaristuse täideviimist saab pidada oluliseks sekkumiseks taotleja õigustesse ja vabadustesse. Karistus on määratud tähtaegselt (VangS § 64 lg 41) ja taotleja ei vaidlusta kirjeldatud rikkumiste toimepanemist. Vaidlustatud käskkirjal ei ole mitte ühtegi tühise haldusakti tunnust (HMS § 63 lg 2). Taotleja ja vangla selgituste alusel ei saa kohus väita, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel sai taotlejal tekkida kindel veendumus, et ta võib vastuväidete esitamisega kahjustada enda õigusi Selle vältimiseks saanuks taotleja võtta ühendust advokaadiga. Kuna kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib ületada VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega, siis tuleb mh arvestada, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võidakse sisuliselt põhivaidlus ette ära otsustada. Seda tuleks üldjuhul vältida ja esialgse õiguskaitse kohaldamine saaks sel juhul olla põhjendatud üksnes erandina (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Taotleja käitumine (vangla kodukorra eiramine viibimiskoha osas ja valvuri suhtes füüsilise vägivalla kasutamine) ohustas vangla julgeolekut ning vangla peab suhtuma sellesse väga tõsiselt. Kui tulevane kaebus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks kohtumenetluses rahuldatakse, puuduks küll võimalus kõrvaldada taotlejale kartserikaristusega kaasnenud tagajärgi, kuid taotlejal võib tekkida õigus nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole nii kaalukas, et õigustada 06.06.2022 käskkirja kehtivuse peatamist vaidluse ajaks. Avalik huvi vangla julgeoleku tagamiseks kaalub üles taotleja huvi vältida määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine. Karistust ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, sest VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt saanuks taotleja kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Vanglal peab olema võimalik reageerida distsipliinirikkumisele adekvaatse karistusega. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim, kui karistus täidetakse kohe.
6.Ants Võrro palub 13.06.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.06.2022 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kartserikaristus võidakse igal ajal täitmisele pöörata ning isegi vaide või kaebuse rahuldamisega ei oleks enam hiljem võimalik kõrvaldada alusetult kartseris viibimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Vangla teatas 09.05.2022, et samal päeval toimunud sündmusega seoses alustatakse kriminaalmenetlust, kuid 19.05.2022 teavitati teda hoopis distsiplinaarmenetluse algatamisest ja väideti, et kriminaalasi lõpetati ära. 3(6)
3-22-1254 Määruskaebuse esitaja sai oma teabenõudele 23.05.2022 vastuse, et kriminaalasi on endiselt aktiivne ja kõiki ütlusi võidakse seal kasutada tema vastu. Distsiplinaarmenetluse algatamisest teatanud ametnik selgitas mõni päev hiljem, et tema ei teadnud kriminaalasjast midagi ja kuna kriminaalmenetlus on aktiivne, siis on distsiplinaarmenetluse teatis tühine. Kuna 30.05.2022 nõuti ikkagi selgitusi, siis kirjutas taotleja selgitustes, et soovib kriminaalasjast tulenevalt anda ütlusi advokaadi juuresolekul, kuid seda talle ei võimaldatud. Suuliselt teavitati määruskaebuse esitajat, et kriminaalasi lõpetati kas 30.05.2022 või 31.05.2022, kuid prokuratuuri 10.06.2022 vastuse kohaselt lõpetati see hoopis 01.06.2022. Vangla on distsiplinaarmenetluses jämedalt rikkunud HMS §-s 36 sätestatud selgitamiskohustust ning HMS §-s 6 toodud uurimispõhimõtet (mh ei sisalda distsiplinaarmenetluse materjalid andmeid A. Võrro selgituste kohta, mis esitati pärast juhtumit vangla teabe- ja uurimisosakonnale). Seetõttu ei saa vaiet või kaebust pidada perspektiivituks. Halduskohus on vaidluse sisuliselt juba ette ära otsustanud. Seisukoht, et kui asjas kohaldada esialgset õiguskaitset, võiks määruskaebuse esitaja karistusest pääseda, sest seda ei pruugita enam jõuda 8 kuu jooksul täitmisele pöörata, on küüniline. Esmalt tuleks teha selgeks, kas haldusmenetlus oli nõuetekohane, ja alles siis oleks alust kaebajat karistada. Kohus on lisaks viidanud, et A. Võrro oleks võinud kasutada selgituste andmisel advokaati, kuid seda määruskaebuse esitaja ju sooviski, kuid vangla seda talle ei võimaldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida Tallinna Vanglalt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja 08.06.2022 seisukohaga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Halduskohus järeldas õigesti, et taotlejal on HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus, sest kui Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/220 A. Võrrole määratud kartserikaristus pööratakse VangS § 65 lg-st 1 tulenevalt täitmisele juba enne vaideja sellele võimalikult järgneva kohtumenetluse lõppu, siis ei oleks taotlejale sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi (s.o kinnipeetava õiguste rikkumist) võimalik hiljem ka vaide või kaebuse rahuldamise korral kõrvaldada. Kuigi taotlejal säilib võimalus nõuda õigusvastase kartserisse paigutamisega tekitatud (mittevaralise) kahju hüvitamist, ei kõrvaldaks see õiguste rikkumist. Kartserisse paigutamine kujutab endast kinnipeetava põhiõiguste intensiivset riivet, kuid see ei tähenda tingimata, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks alati põhjendatud. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada ka avalikku huvi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
9.Vastustaja ja halduskohus leidsid, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kuivõrd vaidemenetlusele tõenäoliselt järgnev kohtumenetlus ei pruugi jõuda lõpule enne distsiplinaarkaristuse määramisest 8 kuu möödumist, siis võiks tekkida olukord, et VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt jääb A. Võrro karistuseta isegi juhul, kui vaidlustatud käskkiri tunnistatakse kohtumenetluse tulemusel õiguspäraseks. Ringkonnakohus nõustub, et VangS § 65 lg-d 1 ja 6 lähtuvad hinnangust, et karistuse mõju on eeldatavalt suurim siis, kui see järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Distsiplinaarkaristuse täideviimise vastu esineb oluline avalik huvi, mis seisneb distsipliini tagamises vanglas ja rikkumise toime pannud kinnipeetava mõjutamises (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, lk 156). Karistamise tõhusus on avalikes huvides ja esialgse õiguskaitse korras 4(6)
3-22-1254 karistuse täideviimise peatamine riivab seda avalikku huvi. Tegemist ei ole siiski olukorraga, kus kohus otsustaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega ette ära põhivaidluse tulemuse ja avalik huvi saaks pöördumatult kahjustatud, sest esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks karistuse täitmisele pööramise üksnes edasi ning kohus saaks vastustaja taotlusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõu hiljem ka tühistada, kui tekib oht, et karistus võibki jääda täitmata (HKMS § 253 lg 1). Erinevalt vastustajast ja halduskohtust leiab ringkonnakohus seetõttu, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda vaidel ja võimalikul hilisemal kaebusel väga häid eduväljavaateid, vaid üksnes seda, et vaie / kaebus ei oleks ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võimaldaks mõjusalt saavutada karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, kuid tuleb ka arvestada, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine looks võimaluse karistusliku meetme ekslikuks kohaldamiseks, millega kahjustatakse nii avalikke huve kui ka isiku põhiõigusi (nt Riigikohtu 16.03.2005 määrus nr 3-3-1-11-05, p 10).
10.A. Võrro on praegusel juhul heitnud vanglale ette tema menetluslike õiguste rikkumist distsiplinaarkaristuse määramisel. Eelkõige on vaide esitaja hinnangul rikutud selgitamis- ja ärakuulamiskohustust (HMS §-d 36 ja 40) ning uurimispõhimõtet (HMS §-d 6 ja 38). Nõustuda ei saa taotleja seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri on nende väidetavate menetlusvigade tõttu ilmselgelt tühine. Haldusakti tühisuse ehk algusest peale kehtetuse saavad kaasa tuua üksnes HMS § 63 lg-s 2 või muus seaduses selgesõnaliselt välja toodud olulised puudused, mis peavad lisaks olema ilmselged (nt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13). Praegusel juhul ei esine ühtegi seaduses märgitud tühisuse alust, mistõttu on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, sõltumata selle võimalikust õigusvastasusest.
11.Seni esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei saa välistada, et distsiplinaarmenetluses on võinud esineda menetluslikke minetusi, mis puudutavad eelkõige kinnipeetava selgitustega arvestamist. A. Võrro 30.05.2022 selgituses on juhitud tähelepanu, et kriminaalasjast tulenevalt soovib ta distsiplinaarmenetluses anda seletusi advokaadi juuresolekul, kuivõrd ütlusi võidakse kasutada tema vastu kriminaalmenetluses. Samuti palus A. Võrro lähtuda tema poolt teabe- ja uurimisosakonna ametnikele 09.05.2022 antud esmastest avaldustest. Distsiplinaarmenetluse protokollis märgitud piirangut, et distsiplinaarmenetluse raames ei toimu selgituste andmist advokaadi juuresolekul, seadusest ei tulene. HMS § 13 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Kuna VangS § 11 lg 2 ega ükski muu säte ei näe sellest ette erandit, siis on distsiplinaarmenetluses esindaja kasutamine VangS § 11 lg 1 järgi lubatav. Isegi kui A. Võrro 30.05.2022 selgituse lõpus toodud märkusest („Edasine suhtlus toimub vaidemenetluse ja halduskohtu raames! Head menetlemist!“) olnuks vanglal alust järeldada, et A. Võrro siiski ei soovi täiendavaid seletusi anda, ei saanud see õigustada esmaste seletuste kõrvalejätmist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et vangla oleks üldse uurinud, millega A. Võrro oma käitumist 09.05.2022 teabe- ja uurimisosakonnale põhjendas. Seadusest ei tulene nõuet, et seletusi on võimalik anda üksnes kirjalikult, mitte suuliselt. VangS § 11 lg 4 kohaldub üksnes vaiete ja taotluste suhtes.
12.Eeltoodule vaatamata ei saa A. Võrro vaiet ja võimalikku kaebust distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks pidada perspektiivikaks, sest on vähetõenäoline, et menetlusvead võisid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Esiteks ei olnud A. Võrrol mingit takistust tuua 30.05.2022 selgitustes välja kõik need argumendid, mida ta olevat teabe- ja uurimisosakonna ametnikele 09.05.2022 andnud suuliselt. Ebaselgus küsimuses, kas kriminaalasi on lõpetatud või mitte, ei saanud seda kuidagi mõjutada. A. Võrro ei ole ka vaides toonud esile selliseid uusi ja olulisi põhjendusi, mis ei saanud olla vanglale teada ja mis võinuks ilmselt lõpptulemust mõjutada. A. Võrro ei ole väitnud, et 06.06.2022 käskkirjas oleks rikkumise asjaolud tuvastatud ebaõigesti, ning ta ei eita kodukorra p-de 1.14.7 ja 1.14.12 rikkumise toimepanemist. Temale määratud viibimiskohast 5(6)
3-22-1254 vanglateenistuse ametniku loata ja ametniku suhtes vägivalda kasutades lahkumist ei saa mitte mingil viisil õigustada see, et A. Võrro hinnangul oli vangla eelnevalt õigusliku aluseta või muul põhjusel õigusvastaselt piiranud tema võimalusi suhelda ja saada kokku Tallinna Vangla psühholoogiga. Eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada üksnes õiguspäraseid viise. Tähtsust ei oma seegi, et vaide esitaja oli vanglat eelnevalt hoiatanud jõu kasutamise eest (mh nähtub valvuri 09.05.2022 ettekandest, et vanglale oli teada, et toidujagamise lõppedes võib A. Võrro üritada sektsioonist P2 lahkuda), sest rikkumise toimepanemise kavatsusest ette teavitamine ei muuda rikkumist olematuks ega pisenda seda, vaid ilmestab hoopis rikkuja süüd (s.o tahtlik ja ettekavatsetud käitumine). Ilmselgelt meelevaldne on seisukoht, et kuna taotlejal kokkuvõttes õnnestuski vangla psühholoogiga kohtuda ja vestelda, siis järelikult vangla aktsepteeris tema poolt valitud õigusvastast ja vägivaldset lahendust tekkinud situatsioonile. Kartserikaristuse määramine kinnitab üheselt, et vangla ei aktsepteerinud A. Võrro käitumist (s.o eesmärkide saavutamiseks jõu kasutamist).
13.A. Võrro toime pandud rikkumiste iseloomu ja raskust arvestades (s.o ohustasid otseselt vangla julgeolekut ja vanglateenistuse ametnike tervist) ei ole kokku 30 ööpäevaks kartserisse paigutamine ilmselgelt ebaproportsionaalselt range karistus ka esmakordse rikkumise korral. Vaide esitaja ei ole väitnud, et kartserisse paigutamine oleks tema terviseseisundist tulenevalt vastunäidustatud. Määratud distsiplinaarkaristuse täideviimise peatamist või täideviimisest loobumist ei saa tingida seegi, et taotleja hinnangul ei avaldaks karistus temale mingit mõju, sest kinnipeetava karistamisel on muu hulgas üldpreventiivne eesmärk. Kokkuvõttes jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata.
14.Eelneva põhjal jääb A. Võrro määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.