X.R kaebus Tallinna Vangla 7. veebruari 2023. a käskkirja ja 9. märtsi 2023. a vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X.R Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Võtta asja juurde Tallinna Vangla kodukord, Tallinna Vangla 7. veebruari 2023. a käskkirjas nr 5-2/23/35 viidatud turvakaamera videosalvestis ja andmed A.L eesti keele oskuse kohta.
Rahuldada kaebus. Tühistada Tallinna Vangla 7. veebruari 2023. a käskkiri nr 52/23/35 ja 9. märtsi 2023. a vaideotsus nr 5-15/23/37-2.
Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt esmaspäeval, 23. oktoobril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega tuleb tähtaja kestel esitada nii taotlus kui ka apellatsioonkaebus, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla karistas 7. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 5-2/23/35 vahistatu X.R-i ebaviisaka käitumise eest noomitusega ja ametniku korraldusele allumatuse eest isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise keeluga kaheks nädalaks.
1.1.Käskkirja põhjenduste kohaselt asetas vanemvalvur E.B 8. jaanuaril 2023 õhtuse toidujagamise ajal kandiku kaebaja kambriluugile. Kaebaja keeldus kandikut eemaldamast, hoides sellest kinni nii, et ametnik ei saanud seda tagasi võtta ja kambriluuki sulgeda. Ametniku ettekande järgi hakkas kaebaja seejärel temaga kõva häälega ja üleolevalt rääkima. Kaebaja ütles, et kui tal on internetist infot vaja, peab ametnik seda otsima ja info talle edastama. Ametnik vastas, et tal ei ole sellist kohustust, ja andis kaebajale vähemalt viis korda korralduse eemaldada kandik kambriluugilt, et see sulgeda. Kaebaja eemaldas kandiku pärast seda, kui valvur liikus järgmise kambri juurde. Kaebaja nimetas ametnikku imbetsilliks.
1.2.Sündmuste tunnistajaks olnud kinnipeetav A.L selgituste järgi esitas kaebaja toidujagamise ajal ametnikule küsimuse, millele ametnik vastas. Kaebaja jäi oma küsimusele kindlaks. Ametnik vastas keeldumisega. A.L tunnistas, et kaebaja ja ametniku vahel toimus vaidlus, aga täpsemalt ta selle sisust aru ei saanud.
1.3.Osakonna koridori valvekaamerate videosalvestistelt nähtub, et E.B peatub toidu jagamisel kaebaja kambri juures, hoides kätt koos kambri võtmetega toiduluugi all. Avatud toiduluugil on kandik. Salvestistelt on näha, et ametnik, vaadates kambri poole, raputab pead ja ütleb midagi kambri suunal. Ametnik üritab vasaku käega toiduluuki kinni lükata. Ametnik žestikuleerib kaebaja avatud toiduluugi juures ja liigub luuki sulgemata järgmise kambri juurde, avades selle toiduluugi. Seejärel võetakse kaebaja kambri toiduluugilt kandik. E.B liigub kaebaja kambri juurde tagasi, sulgeb ja lukustab toiduluugi.
1.4.Vastustaja tunnistas kaebaja süüdi vangla kodukorra p 1.13.1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises. Kaebaja käitus ametnikuga ebaviisakalt ja üleolevalt, kasutades kõrgendatud hääletooni. Lisaks ei täitnud kaebaja ametniku korduvat korraldust võtta toidukandik luugilt.
1.5.Ametnikuga ebaviisaka käitumise eest on sobiv karistus noomitus. See annab kinnipeetavale mõista, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav, ja võimaluse käitumist muuta.
1.6.Isiklike vahendite arvel lisatoidu ostmise keeld kaheks nädalaks on proportsionaalne toimepandud teoga ja täidab eesmärki suunata kaebaja õiguskuulekale teele. Ametniku korraldusele allumata jätmine takistab vangla tööd ja ohustab julgeolekut. See võib põhjustada ka teiste kinnipeetavate allumatuse. Massiline allumatus on suur oht vangla julgeolekule. Karistamise eesmärk on heidutada kaebajat uusi rikkumisi toime panemast ja suunata teda õiguskuulekalt käituma. See annab ka teistele kinnipeetavatele mõista, et allumatust ei aktsepteerita.
2.Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, mille vastustaja jättis 9. märtsil 2023 tehtud vaideotsusega nr 5-15/23/37-2 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirja ja vaideotsuse tühistada.
2(7)
3-23-655
3.1.Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates. 8. jaanuaril 2023 kulgema hakanud 30-päevane menetlustähtaeg saabus 7. veebruaril 2023. Karistuse määramise käskkiri, mis anti kaebajale 8. veebruaril 2023, ei ole seega tähtaegne.
3.2.Vastustaja rikkus ka vaide lahendamise tähtaega. Kaebaja esitas vaide 12. veebruaril 2023. Vaideotsuse sai kaebaja 15. märtsil 2023, mistõttu on vaideotsus õigustühine. Nii käskkirjale kui ka vaideotsusele on märgitud varasemad kuupäevad (vastavalt 7. veebruar ja 9. märts 2023). HKMS § 37 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates selle üleandmisest saajale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) järgi kehtib haldusakt selle adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Distsiplinaarkaristuse määramisel kehtivate tähtaegade rikkumine toob kaasa karistuse õigusvastasuse muudest asjaoludest sõltumata.
3.3.Distsiplinaarmenetlus algatati 8. jaanuaril 2023. Kaebajat teavitati sellest 26. jaanuaril 2023. VangS § 64 lg 2 järgi tuleb kinnipeetavat kohe teavitada distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. VangS § 133 järgi direktori teavitamine ei tähenda, et kinnipeetavat ei peaks kohe teavitama.
3.4.Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 98 järgi tuleb distsiplinaarmenetluse protokollile lisada tunnistajate seletused ja ametniku ettekanne. Vastustaja edastas ametniku ettekande ja tunnistaja ütlused kaebajale 6. veebruaril 2023. Tunnistaja ütluste tõlge eesti keelde esitati kaebajale 7. veebruaril 2023 ehk menetluse viimasel päeval. Nimetatud tõenditele ei olnud kaebajal seega võimalik vastuväiteid esitada.
3.5.Tõendid tuleb esitada eesti keeles. Ametniku vabatõlge tunnistaja ütlustest ei ole korrektne. Ametlikus tõlkes kasutatakse väljendit „jäi oma küsimusele kindlaks“, ametniku tõlkes aga väljendit „käis küsimusega peale“, mis on halvustavam. See on kaebaja kaitseõiguse rikkumine. Ei ole teada, kes tunnistaja ütlused tõlkis, sest valvur rebis tõlke tiitellehe ära.
3.6.E.B ütlused ei ole tõesed, loogilised ja kooskõlas A.L ütlustega. Kaebaja kasutas eelmisel või samal päeval internetti, mistõttu polnud tal vaja paluda ametnikul internetist midagi vaadata. Ametniku ettekandest jääb arusaamatuks, mida kaebaja palus internetist järele vaadata. A.L ütluste järgi kaebaja ei karjunud, vaid esitas ametnikule küsimuse. A.L ei kinnita sõna imbetsill kasutamist ja märgib, et ametnik pani toiduluugi kinni. On loogiline, et vestluse ajal on toiduluuk lahti. Tegu on sõna sõna vastu olukorraga, mida tuleb tõlgendada kaebaja kasuks.
3.7.VangS § 63 lg 3 alusel võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest määrata ainult ühe karistuse. Kaebajale on määratud sama teo eest kaks karistust.
4.Vastustaja leiab kaebusele esitatud vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel pole tühise haldusakti tunnuseid. Ka vaideotsus on õiguspärane.
4.1.VangS § 64 lg 41 järgi võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub
3(7)
3-23-655 tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kaebaja pani rikkumise toime 8. jaanuaril 2023, mis tähendab, et karistuse määramise tähtaja kulgemine algas 9. jaanuarist 2023. Vaidlustatud käskkiri on koostatud 7. veebruaril ja kaebajale kätte toimetatud 8. veebruaril 2023, seega tähtaega järgides.
4.2.VangS § 11 lg 7 järgi lahendatakse vaie 30 päeva jooksul vaide edastamisest seda läbivaatavale haldusorganile. TsÜS § 136 lg 6 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Vastustaja võttis kaebaja vaide vastu 13. veebruaril 2023. Vaide lahendamise tähtaeg hakkas seega kulgema 14. veebruaril 2023 ja lõppes 15. märtsil 2023. Vangla lahendas vaide 9. märtsil 2023.
4.3.E.B oli kohustus teavitada 8. jaanuaril 2023 kaebaja käitumise kohta koostatud ettekandest vangla direktorit, mitte kaebajat (VangS § 133). Vastustajal ei olnud kohustust võtta kaebajalt selgitus ettekande koostamise päeval. Kinnipeetava distsipliinirikkumisest teavitamise nõude (VangS § 64 lg 2) eesmärk on tagada talle õigus olla ärakuulatud. Kohtupraktika järgi ei ole see, kui distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatakse teo toimepanemisest ja ettekande koostamisest hiljem, menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa karistamise käskkirja tühistamise (vt HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kaebaja on saanud oma selgitused esitada.
4.4.Distsiplinaarmenetluse algatamise teatises on ametniku 8. jaanuari 2023 ettekande sisu täpselt kajastatud. Kaebaja sai sellega tutvuda. Lisaks on ettekande sisu kajastatud distsiplinaarmenetluse protokollis. Seal on esitatud ka A.L selgituste eestikeelne vabatõlge, mis ei erine oluliselt ametlikust tõlkest. Kaebaja kirjutas vanglale 15. veebruaril 2023 esitatud pöördumises, et räägib vene keelt eesti keelega võrdväärselt. Seega ei saanud ka tunnistaja venekeelsed ütlused olla kaebajale arusaamatud.
4.5.Distsiplinaarmenetluses on tuvastatud kaebaja süü. Kaebajat on lühikese aja jooksul juba kolmel korral sarnase rikkumise eest karistatud. Kaebaja väide, et ta pole rikkumist toime pannud, on paljasõnaline.
4.6.VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme erineva rikkumise eest. Esiteks on kaebajat karistatud selle eest, et ta suhtles ametnikuga ebaviisakalt. Teiseks on kaebajat karistatud selle eest, et ta ei allunud ametniku korduvale korraldusele eemaldada toiduluugilt kandik. Järelikult on kaebaja toime pannud kaks erinevat rikkumist, mille eest võis talle määrata eraldi distsiplinaarkaristused.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorra eeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Selliste eeskirjade alla kuulub ka Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukord, mille kohus võtab praeguse asja toimiku juurde (kodukord on kättesaadav ka veebilehel https://www.vangla.ee/node/485). Kodukorra p 1.13.1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning järgima suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.
4(7)
3-23-655
6.Esmalt vaidlevad pooled selle üle, mis 8. jaanuaril 2023 kaebajale toidu jagamise ajal täpselt toimus. Vaidlust pole selle üle et E.B andis pärast kandiku asetamist kaebaja kambri toiduluugile kaebajale korralduse kandik eemaldada, et toiduluuk sulgeda. Vaidlust ei ole ka selle üle, et E.B ja kaebaja vahel toimus ajal, mil toiduluuk oli avatud, sõnavahetus. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millist hääletooni ja sõnu kaebaja E.B suheldes kasutas ning kas kaebaja täitis E.B korraldust kambri toiduluuk sulgeda.
7.Vastustaja lähtus E.B 8. jaanuari 2023. a ettekandest nr 1-23-248 (esitatud kohtule distsiplinaarmenetluse materjalidega, sisu kajastatud praeguse otsuse p-s 1.1). Distsiplinaarmenetluse käigus vaadati E.B ettekandes kirjeldatud sündmuste kohta kahte videosalvestist. Vastustaja võttis ütlused toidujagamisel osalenud kinnipeetavalt A.L (vt distsiplinaarmenetluse materjalid: 31. jaanuari 2023. a distsiplinaarmenetluse protokolli lisa 5).
8.Kaebaja selgitas distsiplinaarmenetluses vanglale oma arusaama toimunust. Kaebaja sõnul ei vasta E.B kirjeldus tõele ja A.L ütlused ei kinnita neid. Kaebaja arvates oleks A.L pidanud saama aru sõnast internet, kui kaebaja oleks seda sõna kasutanud. A.L ei kinnita E.B väidet, et kaebaja karjus ametniku peale.
Kohus leiab, et kaebaja allumatus ametniku korraldusele on tõendatud. Kohtule edastatud videosalvestiselt (vangla 1. augusti 2023. a vastuse lisa 1), mille kohus võtab praeguse asja toimikusse, on tuvastatav, kuidas E.B ootab, käsi toiduluugi all, et seda sulgeda, kuid ei saa, sest sellel asetseb toidukandik. Samuti on salvestiselt näha, kuidas ametnik kõneleb, raputab pead ja žestikuleerib, millest on järeldatav korralduse andmine ja tema soov toiduluuki sulgeda.
Ebaviisakat käitumist ja kõrgendatud hääletooni kasutamist kinnitavad A.L ütlused, mille järgi E.B ja kaebaja vahel toimus vaidlus. Määrav pole see, milliseid sõnu kaebaja kasutas. Tunnistaja ütlused ei lükka ümber E.B väidet, et kaebaja kasutas kõrgendatud hääletooni. A.L eesti keele oskus on algtasemel ehk A1 (vangla 1. augusti 2023. a vastuse lisa 2, mille kohus võtab praeguse asja toimikusse). Arvestades tunnistaja keeleoskust, on mõistetav, et ta ei saanud aru, mille üle vaieldi. Videosalvestiselt on tuvastatav, et A.L seisis vaidluse hetkel ametnikust ja toiduluugist kaugemal, mistõttu ei pruukinud ta kuulda kasutatud väljendeid ja hääletooni. Lisaks oli ajaks, mil A.L ütlused andis, sündmusest möödas enam kui kaks nädalat. See põhjendab ütluste vähest detailsust.
10.Kaebaja leiab, et teda on karistatud ühe ja sama teo eest kaks korda.
10.1.Ühe teoga on tegemist, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühtsest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-1-08, p 5; 3-1-1-22-11, p 12.1 ja 3-1-1-17-13, p 13.1). Jätkuva teo korral ei käsitleta iga üksikut tegu iseseisvana, vaid tervikteo osadena. Oluline on see, et teod oleksid olemuselt sarnased ja kantud ühtsest tahtlusest, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelneva teo jätkuna (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1 ja 13.2; 3-1-1-47-07, p 28 ja 31-1-1-11, p 10) Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama teokoosseis ja rünnatakse sama õigushüve (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 31-1-4-04, p 13.2).
5(7)
3-23-655
10.2.E.B ettekandest selgub, et samal ajal, kui kaebaja keeldus kambriluugil olevat toidukandikut eemaldamast, hoides sellest kinni, rääkis ta ametnikuga üleolevalt ja kõva häälega. Kaebaja ei eemaldanud kandikut ka pärast ametniku korraldusi seda ei teha, vaid jätkas sõnavahetust. Kaebaja tegu koosneb seega kahest sarnasel viisil ajaliselt lähedaselt toime pandud teost, mis kõrvaltvaatajale on mõistetavad ühtse jätkuva teona. Kaebaja rünnak oli suunatud samale õigushüvele – vanglas kehtestatud kord – mida lisaks sisekorraeeskirjadele tagatakse ametnike korraldustega. Kaebaja mõlema, üksteisega ajalisruumilises seoses oleva teo oluliseks tunnuseks on allumatus ja vanglas kehtestatud korra eiramine. Teod olid kantud ühtsest tahtlusest. Kaebaja, takistades toiduluugi sulgemist, käitus samal ajal ametnikuga ebaviisakalt. Kaebaja ei jõudnud esimest tegu enne lõpetada, kui alustas järgmist. Kaebaja pani seega toime ühe jätkuva teo.
10.3.VangS § 63 lg 3 teise lause järgi võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vastustaja on 7. veebruari 2023. a käskkirjaga karistanud kaebajat kahe karistusega. Käskkiri on seetõttu õigusvastane ja tuleb tühistada.
11.Kuigi vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus tuleb tühistada VangS § 63 lg 3 teise lause rikkumise tõttu, analüüsib kohus ka kaebaja väiteid selle kohta, et vastustaja rikkus distsiplinaar- ja vaidemenetluses menetlusnorme.
12.VangS § 64 lg 2 järgi informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja tal on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse toiminguid ei tohi seega läbi viia ilma, et kinnipeetavat oleks tema suhtes käimasolevast menetlusest teavitatud. Samuti tuleneb sellest kohustus kinnipeetav distsiplinaarmenetluse jooksul ära kuulata.
13.Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada. Samuti peab tal olema võimalus esitada haldusorganile omalt poolt asja õigeks otsustamiseks vajalikke andmeid. Inimesele peab olema selge, millise sisuga haldusakt võidakse välja anda ja millised on selle andmise peamised põhjused (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-172-10, p 17 ja 3-3-1-46-12, p 24). VangS § 64 lg-st 2 ega muudest normidest ei tulene vanglale aga kohustust informeerida kinnipeetavat või vahistatut tema kohta ettekande koostamisest.
14.8. jaanuari 2023. a ettekande koostamist ei ole alust pidada distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Iga ettekande põhjal distsiplinaarmenetlust ei algatata. HMS § 35 lg 1 p 2 järgi algab haldusorgani initsiatiivil alustatav haldusemenetlus menetlusosaliste teavitamisega menetlusest või esimese menetlustoimingu tegemisest menetlusosalise suhtes. Praegusel juhul algas distsiplinaarmenetlus kaebajale 26. jaanuaril 2023 vastavasisulise teate esitamisega. Kaebajat teavitati distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati. Samuti teavitati kaebajat tema õigusest esitada distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, tutvuda menetluse käigus kogutud tõendite ja koostatud dokumentidega ning esitada vastuväiteid karistuse määramise kohta.
15.Kaebaja andis selgitusi 29. jaanuaril ja 5. veebruaril 2023 (vastustaja 29. mai 2023. a vastuse lisa 1). Kaebaja on distsiplinaarmenetluses seega ära kuulatud.
16.Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus VSKE § 98 p-te 1 ja 2, kuna distsiplinaarmenetluse protokollile ei olnud lisatud tunnistaja selgitusi ja teenistuja ettekannet. Kaebuse järgi esitati teenistuja ettekanne ja A.L ütlused talle 6. veebruaril 2023 ehk pärast seda, kui kaebaja oli esitanud oma vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile ning päev enne 6(7)
3-23-655 menetlustähtaja lõppu. A.L ütluste tõlge eesti keelde esitati kaebajale aga 7. veebruaril 2023 ehk menetluse viimasel päeval, mistõttu ei saanud kaebaja nimetatud tõenditele vastu vaielda.
17.Kohus leiab, et vastustaja ei rikkunud menetlusnorme. E.B ettekanne ja A.L ütluste eestikeelne tõlge olid olulises osas kajastatud distsiplinaarmenetluse protokollis, mis toimetati kaebajale kätte 2. veebruaril 2023 (vastustaja 29. mai 2023. a vastuse lisa 1). Ametniku vabatõlge ei erine oluliselt ametlikust tõlkest. Ametlikus tõlkes kasutati väljendit „kaebaja jäi oma küsimusele kindlaks“, vabatõlkes aga väljendit „kaebaja käis küsimusega peale“. Erinevus ei ole oluline, sest kaebaja sai esitada oma seisukoha just viimasele väljendile. 18. Kaebaja leiab, et vastustaja tegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja menetlusnorme rikkudes, ületades karistuse määramiseks ette nähtud aega. VangS § 64 lg 41 järgi võib karistuse määrata ühe kuu jooksul arvates päevast, mil vangla sai teada teo toimepanemisest. Praegusel juhul sai vangla teo toimepanemisest teada 8. jaanuaril 2023. Tähtaegade arvutamisele haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid (HMS § 33 lg 1). Tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul algas tähtaja kulgemine 9. jaanuaril 2023 (HMS § 33 lg 2). TsMS § 62 lg-s 1 on menetlustähtaegade arvutamisel omakorda viidatud TsÜS sätetele. TsÜS § 136 lg 3 järgi saabub kuudes arvutatava tähtaja puhul tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Selleks päevaks oli 9. veebruar 2023. Pooled ei vaidle selle üle, et käskkiri toimetati kaebajale kätte 8. veebruaril 2023. Järelikult järgis vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel menetlustähtaega.
19.Vaideotsuse puhul heidab kaebaja vastustajale ette vaide lahendamise tähtaja rikkumist (VangS § 11 lg 7). Kaebaja vaie (vastustaja 29. mai 2023. a vastuse lisa 2) on registreeritud
13.veebruaril 2023. Vaideotsus on allkirjastatud 9. märtsil 2023. Kaebaja sõnul sai ta vaideotsuse kätte 15. märtsil 2023. VangS § 11 lg 7 ja TsÜS § 136 lg 6 järgi oli see vaide lahendamiseks viimane päev. Vastustaja järgis seega vaide menetlemise tähtaega.
20.Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab Tallinna Vangla 7. veebruari 2023. a käskkirja ja 9. märtsi 2023. a vaideotsuse. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist, seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja tasutud riigilõivu 20 eurot. Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 16. MAI. 2025
KOHTUOTSUSEGA.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.