Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Viola Aleksejeva Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist X omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxx) ning X kaasomandiosale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxxx).
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Xle.
3.Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avaldada määruse kirjeldavat osa.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MKS § 40 lg 1Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutus
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist
3-23-2013 isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.
5.Maksuhaldur on algatanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega, seejuures olukorras, kui äriühing deklareeris maksud ise (kuid jättis tasumata) ning deklaratsioonide õiguspärasuses maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12; 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 p-d 9-13).
2(4)
3-23-2013
6.Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et X osas algatatud maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus summas 87 209,14 eurot (sh intress 29 430 eurot). Vaidlust ei saa olla selles, et vastavas summas on X OÜ-l täitmata maksukohustus. Tasumata maksusummad on äriühing ise deklareerinud ning tähtpäevaks tasumata maksusummaga kaasneb intressi tasumise kohustus (MKS § 115), mille osas on äriühingule esitatud intressinõuded (MTA taotluse lisa 2). Maksuhaldur on taotluses põhjendatult leidnud, et X OÜ tegevus oli kõnealusel perioodil, s.o maksustamisperioodidel 09.2019–01.2022 X kontrolli all (X oli X OÜ ainus juhatuse liige perioodil 03.06.2008–14.02.2023 ja ainuosanik perioodil 25.04.2008–08.02.2023). Seega oli ka X OÜ rahaliste vahendite kasutamine X kontrolli all. Maksuhaldur on tuvastanud, et X OÜ rahalised vahendid on olulises osas sularahas äriühingu pangakontolt välja võetud (kokku summas 91 495 eurot). Praegusel ajal ei ole küll teada raha kasutus, sh selle seotus X OÜ ettevõtlusega ning võimalik X OÜ nõudeõigus X vastu. Samas on fakt, et vastavaid rahalisi vahendeid ei ole kasutatud X OÜ deklareeritud maksukohustuse täitmiseks (summas 57 779,14 eurot, millele lisandub intress 29 430 eurot). Seega saab asuda seisukohale, et X OÜ-l on olnud piisavalt vahendeid maksukohustuse täitmiseks, kuid X tehtud valikute tõttu ei ole maksukohustusi täidetud. Nimetatu viitab seadusliku esindaja kohustuste (MKS § 8) rikkumisele, mis on vastutuskohustuse tekkimise ja vastutusotsuse tegemise aluseks (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Kohus nõustub seega maksuhalduriga, et eelviidatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel esineb põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja X OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning X võib vastutada maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).
7.Kolmas isik saab vastutatada äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendatult selgitanud, et X OÜ-l puudub teadaolev vara, mille arvel maksukohustus täita, ning X OÜ ei ole tänaseks tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega on põhjendatud järeldada, et X OÜ ei ole suuteline maksuvõlga summas 87 209,14 eurot tasuma.
8.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti (vastutusotsuse) sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Arvestades X OÜ ja X osas maksuhalduri poolt kogutud teavet, millele on viidatud kohtule esitatud taotluses, esineb põhjendatud alus eeldada, et X on rikkunud teadlikult seadusliku esindaja kohustusi (MKS § 8), mis on põhjustanud X OÜ maksuvõlgade tekkimise. Sellises olukorras esineb alus arvata, et Xl puudub soov täita vastavaid maksukohustusi ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena (või täita nõudeid X OÜ ees, mille arvel viimane saaks maksukohustusi täita). See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.
9.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. X OÜ maksuvõlg on tuvastatud äriühingu enda poolt esitatud deklaratsioonidega ja maksuhalduri intressinõuetega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132) ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).
3(4)
3-23-2013
10.Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on X teadaolev sissetulek, samuti registrisse kantud vallasvara (sõiduki) väärtus ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X tegevust X OÜ majandustegevuse korraldamisel (millega kaasnes X OÜ maksukohustuse täitmata jäämine ja algselt ka osaline deklareerimata jäämine), peab kohus võimalikuks, et X võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
11.Maksuhaldur taotleb luba käsutamine keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse X omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx ning X kaasomandiosale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx. Maksuhalduri hinnangul on kinnisasja (registriosa numbriga xxxxxxxx) võimalik ligikaudne väärtus 49 837,50 eurot ja kinnisasja (registriosa numbriga xxxxxxxx) kaasomandi väärtuseks ligikaudu 49 991,85 eurot. Kinnisasjade võimaliku sundvõõrandamise korral on kohtutäituri tasu MTA arvestuse järgi ca 7956 eurot. Kohtul puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes. Arvetades, et mõlemad kinnisasjad on kaaskoormatud hüpoteegiga summas 100 000 eurot, on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kohtuliku hüpoteegi arvestamine ja seadmine on olemasoleva teabe alusel problemaatiline. Seega saab pidada põhendatuks käsutamine keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Käsutamise keelumärgete kandmine kaasomandiosale ja kinnistule ei takista nende kasutamist omanike poolt ega piira omanikke rohkem, kui on vaja võimaliku vastutusotsuse täitmiseks. Seetõttu saab pidada käsutamine keelumärke kandmist kinnistusraamatusse X omandis olevale kinnisasjale ja kaasomandi osale proportsionaalseks.
12.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel (87 209,14 eurot).
13.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus taotlejaga, et vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.