Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 14. september 2023, Tartu 3-23-561 A, B, D, Ee, Gu, H, I, Ji ja Ki kaebus Haljala Vallavalitsuse
9.veebruari 2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks ja 17. veebruaril 2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning Haljala Vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed Tartu Halduskohtu 1. juuni 2023. a määrus Kaebajad – A, B, D, E, G, H, I, J ja K Kaebajate esindajad – vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Rait Sarjas Vastustaja – Haljala vald Kolmandad isikud – L ja M Esindajad vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Kevin Kõo Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 1. juuni 2023. a määrus osas, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebuse muutmise taotluse keelamisnõude osas ning rahuldamata kaebajate täiendava esialgse õiguskaitse taotluse.
2.Lubada kaebajatel esitada keelamiskaebus projekteerimistingimuste väljastamise keelamiseks Eru külas Haljala vallas Lääne Virumaal asuvale kinnistule (registriosa nr xxx; Xxx kinnistu) ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Xxx kinnistut läbiva tee kasutamise, toovad kaasa selle sulgemise ja tee kasutamise takistamise.
3.Rahuldada kaebajate täiendav esialgse õiguskaitse taotlus selliselt, et Haljala vallal on keelatud kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni väljastada projekteerimistingimusi Xxx kinnistule ehitiste ehitamiseks, mis võivad kaasa tuua tee sulgemise või mis takistavad tee kasutamist. Keelata kolmandatel isikutel Haljala Vallavalitsuse 9. veebruari 2023. a korralduse nr 50 täitmine osas, mis seab takistusi kinnistut läbiva tee kasutamiseks avalikkuse poolt ja piirab selle läbimist mootorsõidukitega.
4.Võtta asja materjalide juurde menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist (HKMS § 252 lg 7). Muus osas võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Haljala Vallavalitsus otsustas 9. veebruari 2023. a korraldusega nr 50 seada Haljala valla kasuks isikliku kasutusõiguse läbipääsu tagamiseks avalikes huvides Lääne-Virumaal Haljala vallas Eru külas asuvale kinnistule registriosa numbriga xxx (kinnistu koosneb kolmest katastriüksusest: Xxx, Xxx ja Xxx; edaspidi Xxx kinnistu). Korralduse kohaselt on külaelanikud kasutanud nimetatud kinnistut läbivat teed läbipääsuks Eru küla teele ja Eru ranna teele. Kinnistu omanikud soovivad ehitada Xxx katastriüksusele üksikelamu, mille kohta on Haljala Vallavalitsus väljastanud 17. juulil 2020 ehitusloa. Kavandatav ehitustegevus sulgeb eespool nimetatud kinnistut läbiva tee. Haljala Vallavalitsus pidas kinnistu omanike Sven ja Mga läbirääkimisi läbipääsu tagamiseks ning jõuti kokkuleppele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises Haljala valla kasuks tingimusel, et läbipääs on tagatud jalgsi, ratastega ja lapsekäruga, välja arvatud mootorsõidukid. Kinnistu omanik ehitab oma kuludega läbipääsu korralduse lisas oleval skeemil näidatud isikliku kasutusõiguse ala ulatuses. Isikliku kasutusõiguse ala laius on 1,5 meetrit, pikkus 209 meetrit ja pindala 312 m2.
2.Haljala vald ning L ja M sõlmisid 17. veebruaril 2023 notari juures isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, milles leppisid korralduses nr 50 toodud tingimustel kokku Haljala valla kasuks kinnistule nr xxx isikliku kasutusõiguse seadmises.
3.Eru küla elanikud A, B, D, E, G, H, I, J ja K esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Haljala Vallavalitsuse 9. veebruari 2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nimetatud korralduse tühistamiseks ja 17. veebruaril 2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning Haljala Vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid: 1) peatada esialgse õiguskaitse korras Haljala Vallavalitsuse 9. veebruari 2023. a korralduse nr 50 täitmine selliselt, et viidatud korralduse alusel ei oleks võimalik sõlmida lepinguid Haljala valla (õigustatud isiku) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks läbipääsu tagamiseks avalikes huvides Eru külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal asuvale kinnistule (registriosa nr xxx); 2) keelata esialgse õiguskaitse korras 17. veebruaril 2023 Haljala valla, L ja M vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu täitmine; 3) keelata esialgse õiguskaitse korras projekteerimistingimuste väljastamine Eru külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal asuvale kinnistule (registriosa nr xxx) kavandatava elamu projekteerimiseks ning mistahes muude Eru külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal asuvale kinnistule (registriosa nr xxx) planeeritava elamu ehitustegevuseks vajalike toimingute tegemine käesolevas kohtuasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni, alternatiivselt keelata ehitustegevus 10. jaanuaril 2023 koostatud Xxx elamu eelprojekti (töö nr 007-21) alusel, mille koosseisu kuulub Haljala vallavalitsuse 9. veebruari 2023. a korralduse nr 50 lisaks olev skeem (asendiplaan).
4.Tartu Halduskohus võttis 13. märtsi 2023. a määrusega kaebajate kaebuse menetlusse.
5.Tartu Halduskohus jättis 22. märtsi 2023. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse peale määruskaebuse ja palusid rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse.
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25. aprilli 2023. a määrusega kaebajate määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse. Tartu Ringkonnakohus peatas Haljala Vallavalitsuse 9. veebruari 2023. a korralduse nr 50 kehtivus osas, milles on sisuliselt keeldutud kolmandatele isikutele kuuluval kinnistul asuva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest.
8.Kaebajad esitasid 18. mail 2023 taotlused kaebuse muutmiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajad soovisid kaebust täiendada lisaks juba menetluses olevatele nõutele veel järgnevate nõuetega: 1) kohustada Haljala valda viima kaebajate õiguste kaitseks läbi kohane haldusmenetlus ning tegema selleks kõik vajalikud toimingud eesmärgiga määrata Eru külas Haljala vallas Lääne-Virumaal asuvat Xxx kinnistut läbiv tee avalikuks kasutamiseks kogu kinnistut läbivas ulatuses; 2) keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimused Eru külas Haljala vallas Lääne-Virumaal asuvale Xxx kinnistule ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Xxx kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse ja toovad kaasa Xxx kinnistut läbiva tee sulgemise või tee kasutamise takistamise. Täiendava esialgse õiguskaitse korras taotlesid kaebajad: 1) keelata kuni käesolevas kohtuasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni Xxx kinnistu omanikel ja Haljala vallal Eru külas Haljala vallas Lääne-Virumaal asuval Xxx kinnistul igasugune tegevus (sh sellise tegevuse jätkamine), mis võimaldab või toob kaasa Xxx kinnistut läbiva olemasoleva tee sulgemise, selle kasutamise takistamise (sh keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi, mis toovad kaasa Xxx kinnistut läbiva tee sulgemise või selle kasutamise takistamise); 2) alternatiivselt kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg-s 1 toodud esialgse õiguskaitse abinõud, mida kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks, et tagada kaebajate huvide kaitse.
9.Tartu Halduskohus lubas 1. juuni 2023. a määrusega kaebajatel kaebust täiendada nõudega Haljala valla kohustamiseks viia läbi haldusmenetlus Xxx kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks (resolutsiooni p 1), kuid jättis kaebuse muutmise nõude keelamisnõude osas rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebajate täiendava esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 5). Halduskohtu määruse põhjendused olid järgnevad.
9.1.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud. Praegusel juhul ei nähtu keelamiskaebuse esitamiseks õigust andvate erandlike asjaolude esinemist. Vastustaja on enda 31. mai 2023. a kirjaga nr 7-2/357-48 pikendanud Xxx kinnistu projekteerimistingimuste menetluse nr 351674 tähtaega kuni praeguses asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kuigi nimetatud kirjas ei ole tehtud konkreetset viidet käesolevale kohtuasjale, viitab sellele, et silmas on peetud kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-23-561, samadele isikutele saadetud Haljala Vallavalitsuse
28.märtsi 2023. a kirjas toodu (s.o projekteerimistingimuste menetluse tähtaja pikendamine seoses haldusasjas nr 3-23-561 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega). Vastustaja 31. mai 2023. a kirjaga menetlustähtaja pikendamist arvestades ei ole halduskohtu hinnangul kaebuse täiendamine kõnealuste projekteerimistingimuste väljastamise keelamise nõudega kaebajate õiguste kaitseks vajalik.
9.2.Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidluse esemest. Arvestades praegu menetluses olevaid kaebuse nõudeid ja seda, et halduskohus ei pidanud keelamiskaebust vaidlusaluste projekteerimistingimuste väljastamise keelamiseks lubatavaks, ei ole projekteerimistingimuste väljastamise keelamine esialgse õiguskaitse korras samuti lubatav. Kohaldatava esialgse õiguskaitse abinõu valikul tuleb silmas pidada seda, et valik oleks menetlusosaliste suhtes proportsionaalne. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid nii palju, kui see on kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Halduskohus leidis, et ei ole põhjendatud rakendada mingeid muid esialgse õiguskaitse abinõusid vaidlusaluse tee jätkuvaks kasutamiseks kohtumenetluse ajal, kuivõrd kinnistul asunud eratee on praeguseks eemaldatud ning sellele on rajatud haljastus. Kaebajatele ei kaasne nende õigusi kahjustavaid pöördumatuid tagajärgi juhul, kui kohtumenetluse ajal puudub neil võimalus Xxx kinnistut mootorsõidukiga läbipääsuks kasutada. Tegemist ei ole ainukese ligipääsuteega. Kõikide kaebajate kinnistutele on tagatud sõidukitega ligipääs ka mujalt (Eru küla idapoolsest küljest Eru ranna teelt). Isikliku kasutusõiguse alale on praeguseks rajatud jalgtee ning seega on jalgsi avalikuks kasutamiseks läbipääs tagatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu 1. juuni 2023. a määruse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata nende taotlus täiendada kaebust keelamisnõudega ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
10.1.Halduskohus eksis, kui leidis, et kõikidele kaebajate kinnistutele on tagatud sõidukiga ligipääs ka mujalt. Kaebaja Ile kuuluvale Xxx kinnistul asuva hooneni ei ole võimalik alates 5. aprillist 2023 sõidukiga ligi pääseda. Lisaks on Päästeamet avaldanud arvamust, et tee läbitavuse säilitamine on oluline. Kaebajate esitatud esialgne õiguskaitse on tunduvalt laiem kui projekteerimistingimuste väljastamise keelamine. Kaebajad soovivad, et sisuliselt keelataks tegevus, mis takistab Xxx kinnistut läbiva tee senisel viisil kasutamist.
10.2.Kaebajatele on ebaselge, milliste tõendite alusel halduskohus leidis, et teele on rajatud haljastus ja jalgtee. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule 13. juunil 2023 tehtud fotod selle kohta, et kuigi Xxx kinnistut läbiva tee katend on üles võetud, on tee endises asukohas alles, selgepiiriliselt tuvastatav ning ka sõidetav. Haljastuse rajamisega ei ole samastatav kolmandate isikute tegevus, mille tulemusena on teele kuhjatud puuoksi, üksikuid kive eesmärgiga takistada sõidutee sihipärast kasutamist. Arusaamatuks jääb ka see, et kui esialgse õiguskaitse korras on peatatud vaidlustatud korralduse kehtivus, siis millal ja millise loa alusel jalgtee rajati. See peab toimuma eraldi projekti alusel. Väidetava tee rajamine ilma vastava projekti ja loata, aga ka olemasoleva tee katendi eemaldamine ei saa õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist, seda enam, et kogu kirjeldatud tegevus on toimunud kohtumenetluse ajal.
10.3.Tagatud ei ole ka jalgsi läbipääsu. See on täielikult takistatud, st erinevate märkide ja tähistega on keelatud igasugune sisenemine kinnistule. Nii vastustaja kui kolmandad isikud on halduskohut senises menetluses eksitanud, mistõttu leidis halduskohus ekslikult, et korralduses märgitud senise läbipääsutee sulgemine on tingitud kavandatavast ehitustegevusest, mitte aga vaidlusalusest korraldusest ja selle alusel seatud isiklikust kasutusõigusest.
10.4.Halduskohus ei ole arvestanud ringkonnakohtu määruses esitatud selgitusega, mille kohaselt saab halduskohus kohustamis- ja keelamisnõude korral kohaldada kaebajate õigusi senisest tõhusamalt kaitsvaid esialgse õiguskaitse abinõusid, mille kohaldamine varasemalt esitatud tühistamiskaebuse puhul võimalik ei olnud. Ringkonnakohus avaldas varasemas määruskaebemenetluses, et põhjendatud võib olla ka tee avalikku kasutust välistavate projekteerimistingimuste andmise keelamiseks nõude esitamine olukorras, kus kolmandad isikud on alustanud ehitustegevust ja pidasid vaidlusaluse tee sulgemist muu hulgas ka sel põhjusel vältimatuks. Ringkonnakohus tuvastas juba varasemalt, et halduskohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaebajate selgitused selle kohta, et isikliku kasutusõiguse
seadmine ja kavandatav ehitustegevus on omavahel lahutamatult seotud. Ka vastustaja on kinnitanud, et kolmandad isikud on takistanud läbipääsu varasemast asukohast. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaasa tuua olukorra, milles kolmandate isikute mistahes edasised toimingud Xxx kinnistut läbival teel raskendavad oluliselt ja muudavad võimatuks haldusmenetluse läbi viimise Xxx kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Kaebajate hinnangul ei saa ajaloolise külatee avalikes huvides kasutamisest olla kaalukam kolmandate isikute soov, et võõrad ei läbiks nende kinnistut planeeritavast hoonest mootorsõidukitega 4 m kauguselt. Tõendamata on kolmandate isikute väide, et Xxx kinnistut läbiv tee on suletud ja juurdepääs teele takistatud ohutu ehitamise ning vara säilimise eesmärgil. Kolmandad isikud omandasid Xxx kinnistu ajal, mil ehitusluba oli juba väljastatud. Seega olid nad teadlikud sellest, et kinnistut läbib tee, mida kasutatakse avalikes huvides kui ka sellest, et ehitusõigus on antud alale, mis ei ulatu Xxx kinnistut läbivale teele. On usutav, et selline ehitusõigus väljastati põhjusel, et avalikes huvides toimiva tee kasutus jätkuks ka ehitusõiguse realiseerimisel. Xxx kinnistut on terve selle eelneva aja kuni kohtumenetluseni kasutatud erinevate teenuste osutamiseks, nt post ja jäätmevedu. Praegune olukord, kus kinnistut läbivat külateed ei saa kasutada sõiduteena, on ohtlik ning seda eriti jalgrattaga liiklejatele, sh lastele. Eru külas liiklemiseks tuleb neil minna ringiga ja läbida u 500 m ulatuses tiheda liiklusega Võsu–Kotka tee.
10.5.Kaebajad taotlevad kaebuse täiendamise lubamist keelamisnõudega, et vastustajal keelataks väljastada projekteerimistingimused Xxx kinnistule ehitise püstitamiseks, mis välistavad Xxx kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse ja toovad kaasa Xxx kinnistut läbiva tee sulgemise või tee kasutamise takistamise. Tee sulgemisega samal päeval, s.o 5. aprillil 2023 esitas kolmas isik ehitusteatise, mille kohaselt on ehitamise alustamise aeg 9. aprill 2023. Korralduse ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu lisaks on skeem, millelt nähtub, et planeeritav elamu asub teises asukohas võrreldes kehtiva ehitusloaga. Seega on realiseerunud olukord, milles kolmandad isikud on alustanud ehitustegevust ja peavad tee sulgemist muu hulgas ka sel põhjusel vältimatuks. Kuigi vastustaja väidab olevat projekteerimistingimuste väljastamise menetluse tähtaega pikendanud, ei tähenda see, et vastustaja ei jätkaks vastava menetlusega ning et ta siiski projekteerimistingimusi enne käesoleva kohtumenetluse lõppu ei väljastaks.
11.Vastustaja palus vastuses määruskaebusele jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata.
11.1.Kõikidele kaebajatele, sh Ile on tagatud ligipääs avalikult kasutatavale teele. Xxx kinnistule on tagatud sõidukiga juurdepääs nimetatud kinnistuga põhjaküljes külgnevalt teelt. Seadus ei näe ette, et sõidukiga peab pääsema hooneni. Vajadusel on Il võimalik enda kinnistul vastav juurdepääs korraldada. Sisuliselt ei saa ühegi kaebuses esitatud nõude rahuldamise korral tagajärjeks olla see, et vaidlusalune tee muutub avalikkusele läbipääsetavaks. Isegi kohustamisnõude rahuldamise korral tuleb vastustajal läbi viia kohane menetlus, mille käigus selgub, kas avalik kasutus on põhjendatud või mitte. Seega ei saa olla põhjendatud esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal ja kolmandatel isikutel Xxx kinnistul igasugune tegevus, mis võimaldab või toob kaasa Xxx kinnistut läbiva olemasoleva tee sulgemise, selle kasutamise takistamise ja kolmanda isiku kohustamise eemaldada kõik füüsilised takistused, mis võimaldavad või toovad kaasa Xxx kinnistut läbiva tee sulgemise ja selle kasutamise takistamise. Vaidlusalune tee on likvideeritud ning avatud on isikliku kasutusõigusega hõlmatud läbipääs Xxx kinnistul vastavalt vaidlustatud korralduse alusel sõlmitud lepingule kolmandate isikutega. Pärast kolmandate isikutega suhtlemist eemaldasid viimased teel olevad märgid. Uus läbipääs on läbitav jalgsi ja kergliiklusvahendiga, mistõttu puudub vajadus kasutada Ida-Erust Lääne-Erusse liikumiseks Võsu–Kotka teed.
11.2.Kui kaebusega kaitstavaid õigusi või huve saab rikkuda üksnes ehitamine ja ehitatav ehitis, puudub reeglina esialgse õiguskaitse vajadus ehitusprojekti koostamise aluseks oleva haldusakti kehtivuse peatamiseks. Projekteerimistingimused ei anna kolmandale isikule õigust elamu püstitamiseks ega too vahetult kaasa kaebuses väidetud kahjulikke tagajärgi. Vastustaja
kinnitas veel kord, et enne asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist ei anta projekteerimistingimusi ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Xxx kinnistut läbinud tee avaliku kasutuse.
11.3.Keelamiskaebuse esitamine ei ole lubatud, kuivõrd tegemist on nii kaebuse nõude kui ka aluse muutmisega. Lisaks ei ole keelamiskaebuse esitamine kaebajate õiguste kaitseks ka vajalik, kuna neil on olemas ka hilisemad efektiivsed õiguskaitsevahendid.
12.1.Kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ei lähtu kaebuse nõudest. Vaidlustatud korraldus ei reguleeri vaidlusaluse tee avalik-õiguslikku seisundit. Korraldusega määratakse üksnes, millistel tingimustel sõlmitakse vastustaja poolt isikliku kasutusõiguse leping kinnistule rajatava jalgtee osas ning antakse vallavanemale volitus lepingu sõlmimiseks. Tee sulgemise aluseks ei ole olnud mitte korraldus, vaid kolmandate isikute põhiseaduslik õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
12.2.Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajate kinnistutele on mootorsõidukitega juurdepääs tagatud ka mujalt (Eru ranna teelt) ning läbipääs kinnistult on võimalik mööda rajatud jalgteed. Muuhulgas on mööda Eru ranna teed tagatud juurdepääs ka Xxx kinnistule. Kaebajate kinnistuteni juurdepääs asfalteeritud riigiteelt (teeregistrisse kantud tee nr 17210) on Eru ranna tee kaudu isegi lühem, kui seda oli üle kinnistul paiknenud tee. Kolmandad isikud on rajanud läbipääsuks jalgraja, mis vastab korralduses ning lepingus sätestatud nõuetele ning mille rajamiseks puudus vajadus koostada ehitusprojekt või taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis. Tõkked on jalgtee laiuses avatud ning läbipääs jalgsi ei ole takistatud. Asjaolu, et kaebajad ei ole tänaseni jalgteed läbipääsuks kasutanud, näitab seda, et kaebajatel puudub tegelikult vajadus läbipääsuks.
12.3.Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu täitmine ei ole võimalik, kuivõrd kinnistul ei asu enam teed, mida kaebajad omavoliliselt kinnistu läbimiseks kasutasid. Kinnistult ei ole teed eemaldatud, ala planeeritud ja haljastust rajatud kogu ulatuses, vaid üksnes kinnistu idapoolsest osast umbes 106 m ulatuses. Tee on säilinud kinnistu läänepoolses osas 76 m ulatuses, et tagada juurdepääs kinnistule ehitatavale eluhoonele. Kaebajad on esitanud määruskaebusega fotod tee osast, mida polegi eemaldatud, planeeritud ja haljastatud. Kolmandad isikud on esitanud fotod eemaldatud tee kohta oma 13. aprilli 2023 menetlusdokumendiga, millelt nähtub selgelt, et tee on eemaldatud, ala planeeritud ja haljastatud ning kinnistu ei ole läbitav. Lisaks sellele, et endise tee alust maad ei ole võimalik füüsiliselt läbipääsuks kasutada, esinevad ka õiguslikud piirangud maa-ala läbipääsuks kasutamiseks. Kogu kinnistu asub ranna piiranguvööndis, mis looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 1 p 1 kohaselt ulatub Läänemere rannal 200 m kaugusele. LKS § 37 lg 3 p 6 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid. Olukorras, kus kinnistul teed ei asu, on endise tee alusel maa-alal mootorsõidukitega sõitmine LKS § 37 lg 3 p 6 kohaselt keelatud. Seega oleks esialgse õiguskaitse korras mootorsõidukitega läbipääsu määramine vastuolus kehtiva õigusega. Samuti riivaks juurdepääsu määramine ülemääraselt kolmandate isikute õigusi. Kinnistule on väljastatud 17. juulil 2020 kehtiv ehitusluba, mida kolmandad isikud on asunud realiseerima. Ehitusseadustiku (EhS) § 8 kohaselt on kolmandad isikud kohustatud tagama, et ehitamine toimuks ohutult. Kui kinnistu on vabalt läbitav kõigi isikute poolt, ei ole kolmandatel isikutel võimalik tagada ehitamise ohutust. Samuti kaasneks läbipääsuga oht kolmandate isikute, nende lähedastele ning nende varale (sh näiteks ehitustööriistadele ja -materjalidele), kuna kaebajad on oma käitumisega näidanud, et ei kasuta teed mõistlikult.
12.4.Halduskohus jättis keelamisnõude õiguspäraselt menetlusse võtmata ning vastavas osas ka esialgse õiguskaitse kohaldamata. Kuna projekteerimistingimuste menetlus on peatatud, puudub kaebajatel vajadus keelamisnõude esitamiseks, samuti vajadus kohaldada projekteerimistingimuste väljastamise keelamiseks esialgset õiguskaitset. Keelamiskaebus ei ole lubatav ka põhjusel, et projekteerimistingimuste väljastamine ei riku kaebajate õigusi HKMS § 45 lg 1 mõttes. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus liikuda üle kinnistu, sest seda
teed pole avalikuks kasutamiseks määratud ning kaebajate kasuks pole seatud ka sellekohaseid servituute. Samuti puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja määraks kinnistul asuva tee avalikult kasutatavaks. Kuna projekteerimistingimuste andmine ise ei saa tuua kaasa ehitamist, on kaebajatel võimalik oma õigusi kaitsta vaidlustades projekteerimistingimusi ja hiljem välja antavat ehitusluba. Õigus sulgeda tee tuleneb juba 2020. a välja antud ehitusloast, mis on kehtiv haldusakt.
13.Kaebajad esitasid ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märkisid järgnevat.
13.1.Kolmandad isikud olid kinnistut omandades teadlikud sellest, et seda läbib ajalooline tee ning et väljastatud ehitusloa alusel ei ulatu ehitusõigus kinnistut läbivale teele. Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et isikliku kasutusõiguse seadmine ja kavandatav ehitustegevus on omavahel lahutamatult seotud. Kolmandad isikud asusid tee kasutamist takistama just korralduse andmise järgselt.
13.2.Kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus lähtub kaebuse nõudest. Kohtu menetluses on kaebajate nõue kohustada vastustajat viima läbi kaebajate õiguste kaitseks kohane haldusmenetlus ning tegema selleks kõik vajalikud toimingud eesmärgiga määrata Xxx kinnistut läbiv tee avalikuks kasutamiseks kogu Xxx kinnistut läbivas ulatuses. Vastustaja on varasemates haldusmenetlustes – üldplaneeringumenetlus ja roigasaia ehitusõigusõiguse andmisest keeldumine – kinnitanud Xxx kinnistut läbiva tee avalikku kasutusse määramise vajalikkust ning lükanud tagasi kolmandate isikute vastupidised ettepanekud.
13.3.Eru ranna tee, mille kasutamisele võimalikkusele kolmandad isikud viitavad, on kehva kvaliteediga metsatee. Kolmandate isikute väide, et tagatud on ka ligipääs päästetöödeks, on paljasõnaline. Päästeamet on kinnitanud, et Xxx kinnistut läbiva tee sulgemine toob kaasa olukorra, kus elanikel ei ole võimalik metsatulekahju korral sõiduvahenditega evakueeruda, samuti võib osutuda keeruliseks jalgsi evakueerumine. Metsatulekahju puhul ei ole ebasoodsate tingimuste korral ka päästetehnikal juurdepääsu kinnistutele, mis piirnevad metsaga. Vastustaja koostatud Haljala valla teehoiukavast aastate 2020 kuni 2024 kohta nähtub, et vastustaja on hinnanud Eru ranna teed sõidukitega läbimatuks.
13.4.Xxx kinnistuni saab sõidukiga üksnes läbi Xxx kinnistu kulgeva tee.
13.5.Keskkonnaameti poolt vastustajale 9. märtsil 2023 väljastatud dokumendist nr 79/23/3715-2 tuleneb sõnaselgelt, et avaliku jalakäijatee jaoks on vajalik koostada eraldi ehitusprojekt. Seega on kogu nn jalgtee rajamine toimunud õigusliku aluseta. Jalgrada ei olegi lõpuni ehitatud ning on küsitav, kas toimunud tegevust saab üldse rajamiseks nimetada arvestades loodusest nähtuvat olukorda nn jalgraja osas. Kolmandad isikud ei ole ühegi tõendiga tõendanud ka haljastuse rajamist. Tee katendi osalise eemaldamisega ei ole Xxx kinnistut läbiv tee muutunud sõidukitega läbimatuks. Kuna tegemist on pikka aega kasutatud sõiduteega, on eemaldatud katendialune pind siiani piisavalt kõva, et seda sõidukitega läbida. Tegemist on paremas seisukorras oleva teega kui seda on Eru ranna tee.
13.6.Kolmandate isikute viide LKS § 37 lg 3 p-le 6 ei ole asjassepuutuv, arvestades, et Xxx kinnistut läbiv tee on osa Lahemaa ajaloolisest teedevõrgust ning Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas aastateks 2016–2025 on kinnitatud vajadust säilitada ajaloolist teedevõrku koos elementidega (vt kaitsekorralduskava p-d p-st 2.4.2.1., 2.4.2.2.).
13.7.Kuigi märgid on teetõkete küljest eemaldatud, on läbipääs puidust tõketega siiski takistatud. Märkide eemaldamisest saab järeldada, et tegemist ei ole enam ehitusobjektiga. Samas ei ole Xxx kinnistul ehitustegevust toimunudki ning mingisuguseid ehitusmaterjale ja tööriistu seal ei hoiustata.
14.Kolmandad isikud esitasid ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles pidasid vajalikuks selgitada vastuseks kaebajate seisukohtadele veel järgnevat.
14.1.Eru ranna teega seonduvalt on kaebajad jätnud tähelepanuta, et teehoiukava on koostatud 2020. a seisuga. Kavast nähtub, et 2022. a on tehtud investeeringuid tee korrashoiuks ning
tähelepanu vajadust hinnatakse uuesti 2025. a. Eru ranna teed on kaebajad probleemideta kasutanud juurdepääsuks juba kolm kuud, mil kinnistul asunud tee eemaldati.
14.2.Kaebajad tõlgendavad Päästeameti seisukohta vääriti. Päästeamet ei ole seisukohal, et tee sulgemine on õigusvastane, vaid et päästetööde seisukohalt on eelistatum, et piirkonnale oleks kaks juurdepääsu võimalust. Päästeameti viidatud evakueerimisvõimalus on tagatud ka jalgrada mööda. Samuti on päästetööde teostamine jätkuvalt võimalik Eru ranna teelt. Juurdepääs on tagatud ka Xxx kinnistule, millele rajatud värav ei asu vaidlusalusel teel.
14.3.Väited selle kohta, et jalgrada ei ole läbitav, on alusetud. Jalgrajast on osaliselt taimestik läbi kasvanud, kuna kaebajad ei ole seda kasutanud. See aga kinnitab veel kord seda, et kaebajatel puudub tegelikult vajadus läbipääsuks üle kinnistu.
14.4.Teelt katendi eemaldamise tõttu on pinnas pehme ja läbimatu. Kuna kinnistul ei asu teed, on sellel mootorsõidukitega liikumine tulenevalt LKS § 37 lg 3 p-st 6 keelatud.
15.Vastustaja esitas täiendava seisukoha vastuseks kaebajate seisukohale.
15.1.Eru ranna tee kvaliteet ei ole halb. See on oluliselt paremas seisukorras kui seda oli Xxx kinnistul asunud teelõik. Videost, mille vastustaja tegi, nähtub, et teelõik on probleemideta kasutatav ning seda ka operatiivsõidukite poolt. Kaebajad on seda teelõiku kasutanud alates ajast, mil Xxx teelõik suleti. Vastustaja esitas tee regulaarse hooldamise kinnituseks veoteenuse tellimuslehed, tööde vastuvõtmise aktid ja arved 2021. kuni 2023. a.
15.2.Xxx ja Pääsukese kinnistu kuuluvad mõlemad kaebaja Ile. Xxx kinnistul elamut ei asu, seal on vaid saun, mille juurde sõidukiga juurdepääs ei ole eluliselt vajalik. Pääsukese kinnistu kulgeb 250 m ulatuses kõrvuti Eru küla teega ning nimetatud teelt on ka Pääsukese kinnistule lõunast juurdepääs. Xxx kinnistut saab jätkuvalt läbida jalgsi.
16.Kolmandad isikud esitasid veelkordse täiendava seisukoha, mille kohaselt on nad Xxx kinnistule toonud mulda ning 19. juuli 2023. a õhtu seisuga oli muld kinnistul planeeritud, sellele uus muruseeme külvatud, jalgrada piirdega eraldatud ning tasandatud ala sõidukite ümberpööramiseks. Täiendava mulla toomise ja haljastuse vajaduse on põhjustanud kaebajad ise. Kuigi kaebajatel puudus õiguslik alus endise tee ala kasutamiseks ning endise tee alune maa oli haljastatud, jätkasid kaebajad ala läbimist mootorsõidukitega. Kolmandad isikud pidid ala uuesti haljastama, sest juba külvatud muru ei saanud kaebajate tegevuse ja kuumade ilmade tõttu kasvama hakatagi. 20. juuli 2023 hommikuks oli aga jalgraja piiret lõhutud ning värskel haljastusel tallatud. Rüüstamist on ka varem olnud ning politseile on vastav avaldus tehtud. Kolmandad isikud on kinnistule juurdepääsu piiranud ka põhjusel, et tagada enda ja kinnistu turvalisus. Kuna teed ei eksisteeri kolmandate isikute kinnistul juba 2023. a aprillist saati, on põhjendamatu kaebajate etteheide, et mulla toomine endisele tee alale on kantud eesmärgist takistada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebajatel ei ole tekkinud õigust kasutada kinnistut läbipääsuks ringkonnakohtu 25. aprilli 2023. a määruse alusel. Tee osas ei ole siiani seatud ühtegi servituuti ega määratud seda avalikku kasutusse. Samuti ei ole kohtumääruse kohaselt keelatud mistahes toiminguid seoses endise tee aluse alaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Halduskohtu menetluses on kaebajate esitatud järgnevad nõuded: 1) korralduse nr 50, millega seati Haljala valla kasuks isiklik kasutusõigus läbipääsu tagamiseks avalikes huvides Eru külas asuvale Xxx kinnistule tingimusel, et läbipääs on tagatud jalgsi, rattaga ja lapsekäruga, v.a mootorsõidukiga, tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks; 2) 17. veebruaril 2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks; 3) vastustaja kohustamiseks kõrvaldada tühistatud korralduse tagajärjed; 4) vastustaja kohustamiseks viia läbi haldusmenetlus Xxx kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks.
18.Asjas on kohaldatud ka esialgse õiguskaitset Tartu Ringkonnakohtu 25. aprilli 2023. a määrusega, millega peatati vaidlustatud korralduse kehtivus osas, millega sisuliselt keelduti kolmandatele isikutele kuuluval kinnistul asuva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest.
19.Käesoleval juhul on vaidluse all Tartu Halduskohtu 1. juuni 2023. a määrus. Ringkonnakohus analüüsib esmalt kaebajate taotlust täiendada kaebust keelamisnõudega (I) ning annab seejärel hinnangu kaebajate esitatud täiendavale esialgse õiguskaitse taotlusele (II). I
20.Kaebajad esitasid halduskohtule taotluse kaebuse muutmiseks nõudega keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimused Eru külas Haljala vallas Lääne-Virumaal asuvale kinnistule (Xxx kinnistu) ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Xxx kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse ja mis toovad kaasa Xxx kinnistut läbiva tee sulgemise ja selle kasutamise takistamise.
21.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohus leidis viidatud sättele tuginedes, et keelamiskaebuse esitamine ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Seejuures viitas halduskohus asjaolule, et vastustaja pikendas 31. mai 2023. a kirjaga nr 72/357-48 Xxx kinnistu projekteerimistingimuste menetluse nr 351674 tähtaega kuni praeguses asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Sellest järeldas halduskohus, et ei ole põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti, mis võiks kaebajate õigusi rikkuda ning et neid õigusi ei saaks hiljem tõhusalt kaitsta.
22.Nagu halduskohus välja tõi, on vastustaja korduvalt kinnitanud, et enne kohtumenetluse lõppu ja asjas lahendi jõustumist ta projekteerimistingimuste väljastamise menetlusega ei jätka. Ringkonnakohus möönab, et on olemas vastustaja lubadus mitte jätkata menetlusega, mille tulemina võidakse kolmandatele isikutele väljastada projekteerimistingimused Xxx kinnistule eluhoone ehitamiseks, kuid asjas esitatud materjalide pinnalt on võimalik asuda seisukohale, et antud lubadus ei pruugi siiski välistada vastupidist käitumist vastustaja poolt. Näiteks keeldus Haljala Vallavalitsus 19. aprilli 2022. a otsusega ehitusõiguse andmisest Xxx katastriüksustel piirdeaia rajamiseks. Otsusest võib leida järgnevad põhjendused: „Menetluse käigus on tuvastatud, et tegemist on ajalooliselt väljakujunenud teega. Haljala valla üldplaneeringu eelnõus käsitletakse Xxx kinnistu teed kohaliku teena. [...] Käesoleval juhul on Haljala valla üldplaneeringu eelnõus Xxx tee kavandatud kohaliku teena, kuna tee on ajalooliselt väljakujunenud ja olnud pikemat aega avalikkuse kasutuses ning nimetatud tee kasutamine on muutunud kohalikele inimestele tavaks.“ Lisaks ütles vald sõnaselgelt, et ta ei aktsepteeri Xxx kinnistut läbiva tee sulgemist (dtl 108). Sisuliselt keelduti sellega andmast luba Xxx kinnistut läbivat teed avalikule kasutusele sulgemast. Ka hiljem, kui Xxx kinnistu omanik esitas 10. mail 2022 ehitusteatise uuesti ning vald lubas piirdeaia ehitada, oli valla seisukoht, et „sõidutee sulgemine piirdeaiaga ei ole lubatud“ (dtl 118). See aga kinnitab seda, et kuigi vald esialgu ei lubanud tee kasutamist piirata ning lubas selle kasutamist ka sõiduautodele, siis hiljem, st vaidlustatud korraldusega lõi vald siiski olukorra, kus Xxx kinnistut läbiva tee kasutamine on võrreldes varasemaga piiratud ning lubatud ainult jalgsi ja kergliiklusvahenditega.
23.Oluline on ka see, et kehtiva 17. juuli 2020. a ehitusloa alusel ei ole ette nähtud tee sulgemist ehitustegevuse alustamisel ega ka ehitise valmimisel. Üksikelamu ehitusprojekti asendiplaanilt nähtub, et ehitamine ei puuduta mitte kuidagi teed, mis kulgeb läbi Xxx kinnistu. Asendiplaanilt on näha, et tee jääb alles ning maja on kavandatud teest 4 m kaugusele (dtl 61). Ilmselgelt on tegemist sellise distantsiga tee ja elumaja vahel, mis tagab turvalisuse nii liiklejatele kui kinnistu omanikele. Seda nii ehitamisfaasis kui ka hiljem, kui valminud hoones juba elatakse.
24.Lähtudes sellest, et kehtivas ehitusloas, üldplaneeringu eelnõus ja valla enda varasemas otsuses ei ole ette nähtud Xxx kinnistut läbiva tee sulgemist, on valla tegevus ja ka tegevusetus protsessis, mis on viinud hetkel sisuliselt tee sulgemiseni, sõnamurdlik ja ilmselt kaebajatele ka üllatuslik. Ringkonnakohus on seisukohal, et keelamiskaebuse esitamise esimene eeldus on täidetud – valla senist käitumist arvestades võib väita, et kaebajatel on põhjust arvata, et vastustaja väljastab kolmandatele isikutele projekteerimistingimused, seda ka olukorras, kus vastustaja on korduvalt vastupidist väitnud.
25.Kuigi iseenesest ei ole halduskohtu seisukoht väär, et kaebajatel on võimalik vaidlustada projekteerimistingimuste väljastamist ka hilisema menetluse käigus, on see ebamõistlik. Kaebajate eesmärk on saavutada Xxx kinnistut läbiva ajaloolise tee avalikuks kasutamiseks määramine. Kaebajate esitatud korralduse tühistamise või tühisuse tuvastamise nõue on selleks igati kohane, sest nagu ringkonnakohus juba 25. aprilli 2023. a määruses leidis, on vaidlustatud korraldusega sisuliselt keeldutud tee määramisest avalikuks kasutamiseks. Olukorras, kus kinnistu omanikud ehk kolmandad isikud on juba esitanud projekteerimistingimuste väljastamise taotluse ja mille osas on alustatud ka menetlust, võib eeldada, et projekteerimistingimuste väljastamise paratamatuks järelmiks on ka ehitusloa väljastamine. Võttes arvesse valla senist käitumist, seisukohtade heitlikkust ja hetkeseisuga pigem kolmandate isikute huvide eelistamist, on küllaltki tõenäoline, et projekteerimistingimuste väljastamisel võib tulemuseks olla kinnistut läbiva tee lõplik sulgemine kasutamiseks kohalike elanike ja Eru küla külastavate inimeste jaoks. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul kaebuse täiendamine keelamisnõudega lubatud ning tagab kaebuse ökonoomsema läbivaatamise, kuna aitab ära hoida tulevikus tekkida võivaid kohtuvaidlusi. Keelamiskaebuse esitamine aitab kaebajatel efektiivsemalt jõuda ka kaebuse eesmärgi saavutamisele – määrata avalikku kasutusse Xxx kinnistut läbiv tee. Keelamisnõude menetlemist käesoleva kohtuasja raames ei saa pidada ka ühtegi menetlusosalist ülemäära koormavaks. II
26.Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 kohaldab kohus esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See on olukord, kus vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole kaebajale ka soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või on selle hilisem heastamine ebaotstarbekas. Kahjulike tagajärgede saabumine ei pea olema kindel, kohus peab arvestama ka selliste tagajärgede saabumise ohuga (RKHKm nr 3-3-1- 67-01, p 3; nr 3-20-605, p 14). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (RKHKm nr 3-3-1-19-17, p 15).
27.Kaebajad taotlesid halduskohtult esialgse õiguskaitse korras keelata kolmandatel isikutel ja Haljala vallal Eru külas Xxx kinnistul igasugune tegevus, sh sellise tegevuse jätkamine, mis võimaldab või toob kaasa Xxx kinnistut läbiva olemasoleva tee sulgemise ja selle kasutamise takistamise (sh Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi, mis toovad kaasa tee sulgemise ja selle kasutamise takistamise) ja kohustada kolmandaid isikuid eemaldama kõik füüsilised takistused, mis võimaldavad või toovad kaasa Xxx kinnistut läbiva tee sulgemise ja selle kasutamise takistamise.
28.Halduskohus jättis nimetatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus ei pidanud projekteerimistingimuste väljastamise keelamist lubatavaks esialgse õiguskaitse abinõuks, kuna halduskohus ei lubanud kaebust täiendada vastavas osas keelamisnõudega. Halduskohus leidis, et ta ei pea põhjendatuks rakendada mingeid muid esialgse õiguskaitse
abinõusid vaidlusaluse tee jätkuvaks kasutamiseks kohtumenetluse ajal, kuivõrd kinnistul asunud eratee on praeguseks eemaldatud ning sellele on rajatud haljastus. Halduskohtu hinnangul ei kaasne kaebajatele pöördumatuid tagajärgi, kui nad ei saa kohtumenetluse ajal vaidlusalust teed kasutada, kuna tegemist ei ole ainukese ligipääsuteega. Kõikidele kaebajate kinnistutele on tagatud ligipääs ka mujalt. Jalgtee rajamisega on praeguseks tagatud jalgsi liikumiseks avalik läbipääs.
29.Ringkonnakohus halduskohtu arusaamaga ei nõustu.
30.On oluline rõhutada, et vastustaja ja kolmandad isikud peavad arvestama asjaoluga, et Tartu Ringkonnakohtu 25. aprilli 2023. a määruse alusel on esialgse õiguskaitse korras peatatud vaidlustatud korralduse kehtivus osas, milles see välistab sisuliselt tee avalikuks kasutamise määramise ja sellel mootorsõidukiga liiklemise. Sellest võib järeldada, et selle jõustunud määrusega on vastuolus igasugune tegevus, millega on muudetud või muudetakse tee senist olukorda võrreldes sellega, mis valitses vaidlusalusel maa-alal enne teekatendi ülesvõtmist, sinna mulla vedamist ja muruseemne külvamist. Tegemist on ajalooliselt kasutuses olnud teega. Ringkonnakohus rõhutab, et kolmandad isikud on teadlikult ja õigusvastaselt asunud ellu viima muudatusi, milleks neil ei ole praegusel juhul õiguslikku alust. Tasub meeles pidada, et Haljala vald ei ole väljastanud kolmandatele isikutele mitte mingisugust ehitusluba, mille kohaselt oleks lubatud ehitada vaidlusaluse tee peale uut eluhoonet, sh teha ettevalmistusi ehitustegevusega alustamiseks. Lisaks väärib esiletoomist asjaolu, et kolmandad isikud pidid kinnistut soetades olema teadlikud sellest, et kinnistule on väljastatud ehitusluba (dtl 98–103), mis lubab ehitada teatud piirides, kusjuures ehitusõigus ei laiene Xxx kinnistut läbivale ajaloolisele teele. Samuti oli kolmandatele isikutele kinnistut soetades ilmselt selge ka see, et kohalikud elanikud kasutavad kinnistut läbivat teed liikumiseks nii jalgsi, jalgrataste kui ka mootorsõidukitega. Seda enam, et keegi ei ole vaielnud vastu sellele, et kuni vaidlustatud korralduse sõlmimiseni oli tagatud ka vallapoolne teehooldus ning teed kasutati posti- ja prügiveoteenuse osutamiseks. Kolmandad isikud ei saa hetkel tugineda sellele, et kinnistut omandades oli neil lootus sellele, et vallaga läbirääkimiste tulemusel õnnestub neil muuta kinnistule väljastatud ehitusluba ja asuda seal tegutsema enda äranägemise kohaselt.
31.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajatel asjas olemas esialgse õiguskaitse vajadus. Kolmandad isikud on teinud tee olukorras selliseid muudatusi, et tee läbimine sõidukitega on väga keeruline teele seatud füüsiliste takistuste tõttu (vt dtl 537, 538, 541). Kui vald peaks kolmandatele isikutele väljastama projekteerimistingimused uue üksikelamu püstitamiseks, on kaebajatel veel keerulisem saavutada kaebusega taotletavat eesmärki, sest vajalik oleks vaidlustada projekteerimistingimusi ning võimalik ka, et projekteerimistingimuste alusel antavaid hilisemaid haldusakte. Samuti on oht, et projekteerimistingimuste ja hilisemate ehituslubade alusel jätkavad kolmandad isikud ehitamist, mis omakorda muudab tee hilisema taastamise ja kasutuselevõtmise raskemaks. Seda olukorda on ilmselgelt vajalik vältida. Sellest tulenevalt on oluline keelata projekteerimistingimuste väljastamine ja igasuguste ehitamist võimaldavate ettevalmistuste tegemine. Xxx kinnistule on küll väljastatud ehitusluba 17. juulil 2020. a, mille realiseerimine ei ole kolmandatel isikutel keelatud, aga selle ehitusloa varjus ei saa kolmandad isikud asuda ellu viima hoopis teisel ehitusprojektil põhinevat elamut. Ringkonnakohtu arvates viitavad asjaolud ka sellele, et kolmandate isikute eesmärk on saada vallalt projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamine, mis võimaldaks neil ehitada uue elamu uude asukohta, kusjuures see ulatuks osaliselt ka vaidlusalusele teele, mida senini on kasutatud. Ilmselgelt ei ole siis kolmandate isikute huvides enam see, et nende kinnistult kulgeks läbi tee, mida avalikkus võib kasutada.
32.Vaidluse all on olnud ka see, kas kõikide kaebajate kinnistutele on tagatud juurdepääs ka mujalt kui vaidlusaluselt teelt ja millises seisukorras need teed on. Eelkõige puudutab see
Pääsukese ja Xxx kinnistut. Kolmandad isikud väidavad, et ligipääs on tagatud ka Xxx kinnistule ning seda Eru ranna tee kaudu. Xxx ja Sepa kinnistuga piirnevale teelõigule on rajatud ka värav, mille kaudu saab kinnistule ligi (dtl 554, 559–562). Haljala vald on menetluses väitnud, et kuna Xxx ja Pääsukese kinnistu kuuluvad ühele ja samale isikule, on ligipääs Xxx kinnistule tagatud ka Pääsukese kinnistu kaudu. Haljala valla sõnade kohaselt ei ole Xxx kinnistul elamut, vaid seal on saun ja sinna pole tarvis sõidukiga juurde pääseda (dtl 627). Nimetatud kinnistute omanik on aga esile toonud, et loodulikult on kaks kinnistut eraldatud Eru ojaga, mistõttu ei ole võimalik ühelt kinnistult teisele sõidukiga pääseda, järelikult on eriti oluline, et mõlemale kinnistule oleks ligipääs tagatud avalikult kasutatavalt teelt (dtl 644). Ei vald ega kolmandad isikud pole nimetatud asjaolule vastuväidet esitanud, st nad pole lükanud ümber kaebajate väidet, et Pääsukese ja Xxx kinnistut eraldab teineteisest Eru oja, mistõttu ei ole kahe kinnistu vahel mootorsõidukiga võimalik takistusteta liikuda. Lisaks on kaebajad selgitanud, et Xxx kinnistul asub saun ja seda kasutatakse ka elamiseks, Pääsukese kinnistul on lihtsalt abihoone ja mitte suvila, nagu on väitnud vastustaja. Ka seda väidet ei ole ei vastustaja ega kolmandad isikud ümber lükanud.
33.Esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks räägib ka see, et Päästeameti seisukohast (dtl 104) tulenevalt raskendab vaidlusaluse tee sulgemine päästetööde teostamist just Eru küla idapoolsete kinnistute juures. Kuigi ringkonnakohus möönab, et Päästeameti seisukoht on pigem soovitus ja lähtub nende vaatest, kuidas kõige kiiremalt ja mugavamalt päästetöid organiseerida, on see kaalukas argument, sest kinnistutele võimalikult lühikese ja hästi läbitava juurdepääsu olemasolu ongi eluliselt kõige tähtsam õnnetuste korral.
34.Haljala vald on vastuväiteks kaebajate seisukohale, et Eru ranna tee on halvas seisukorras, ringkonnakohtule esitanud aastate 2021 kuni 2023 kohta teehooldusdokumente, tõendamaks, et Eru ranna tee on piisavalt heas seisukorras selle mootorsõidukitega läbimiseks. Lisaks on vald teinud ka video Eru ranna teest, mis viib kaebajate kinnistute juurde (vt dtl 629–639). Ringkonnakohus tutvus nimetatud dokumentidega ja videolõiguga Eru ranna teest. Ringkonnakohus märgib, et video kvaliteeti arvestades jääb tee tegelik olukord siiski hoomamatuks. Esitatud dokumentidest järeldub küll see, et teed on hooldatud, kuid seda, et tee oleks seejärel ka heas seisukorras, järeldada ei saa. Kuigi teel on tehtud hooldustöid ka 2023. a, on need tööd teostatud mai lõpus, st hetkel, mil halduskohus lahendas kaebajate täiendavat esialgse õiguskaitse taotlust, ning seda, milline oli tee kvaliteet vahetult enne seda või selle järgselt, samuti kindlalt väita ei saa. Vastustaja poolne teede hooldamine mai lõpus on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav vastustaja püüdlusena luua tõendid kinnitamaks seda, et tee on heas korras ja sõidukiga läbitav. Ka video, mis näitab Eru ranna tee üht lõiku, mida saab kasutada kaebajate kinnistute juurde jõudmiseks, on üles filmitud juuli esimeses pooles, st vahetult pärast teostatud teehooldustöid. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastustaja suutnud ümber lükata kaebajate väidet tee halva seisukorra kohta.
35.Kolmandate isikute väited sellest, kas kaebajad on kasutanud Xxx kinnistut läbivat teed kohtumenetluse ajal või mitte ja sellest tulenev järeldus esialgse õiguskaitse vajaduse kohta on vastukäivad. Näiteks on kolmandad isikud asunud seisukohale, et kaebajad on Eru ranna teed kasutanud probleemideta terve selle aja, mil Xxx kinnistut läbiv tee on eemaldatud olnud. Seetõttu, et jalgrada ei ole kasutatud, ongi sellest taimestik läbi kasvanud (dtl 611). Samas on nad ka väitnud, et just kaebajate tegevuse tõttu, mis on seisnenud tee omavolilises kasutamises, sh selle läbimises mootorsõidukitega, on nad pidanud vedama kinnistut läbivale teele mulda ja rajama sinna uue haljastuse, mis on seisnenud muruseemne külvamises (dtl 660). See aga kinnitab ju vastupidist – kaebajad kasutavad Xxx kinnistut läbivat teed, kuna neil on selleks vajadus.
36.Võttes arvesse eelnevat, on põhjendatud rahuldada ka kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna esialgse õiguskaitse üks eesmärke on säilitada senine olukord ajaks, mil vaidlus on pooleli, on praegusel juhul igati õigustatud kaebajate õiguste kaitsmine ja see, et teed oleks võimalik kasutada senini kehtinud tingimustel. Seega keelab ringkonnakohus Haljala vallal väljastada kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni projekteerimistingimusi Xxx kinnistule ehitiste ehitamiseks, mis võivad kaasa tuua tee sulgemise või mis takistavad tee kasutamist. Ringkonnakohus peab vajalikuks esialgse õiguskaitse abinõuna kohaldada ka HKMS § 251 lg 1 p-s 5 nimetatud abinõud, mis võimaldab esialgse õiguskaitse korras keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustab teda selleks. Vaidlustatud korraldusega, millega seati isiklik kasutusõigus Haljala valla kasuks, kohustati omanikku ehk siis käesoleva kohtumenetluse kolmandaid isikuid omal kulul välja ehitama läbipääsu skeemil toodud ulatuses ja asukohas (korralduse p 2.1.1.). Lisaks välistab korralduse p 2.1.2. läbipääsu mootorsõidukitega. Ringkonnakohus keelab HKMS § 251 lg 1 p 5 alusel vaidlustatud korralduse täitmise selliselt, et kolmandad isikud peavad hoiduma haldusakti täitmisest osas, mis takistab Xxx kinnistut läbiva tee kasutamist avalikkuse poolt ja piirab selle läbimist mootorsõidukitega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.