Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel WolfTamme, Toomas Kärmiku, Jaak Roosipuu, Ülle Roosipuu, Urmas Vinteri ja Tiina Vinteri kaebus Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks, 17.02.2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks, Haljala valla kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed ja viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks ning Haljala valla keelamiseks väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule seal asunud tee kasutamist välistava ehitise püstitamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel Wolf-Tamm, Toomas Kärmik, Jaak Roosipuu, Ülle Roosipuu, Urmas Vinter ja Tiina Vinter, esindajad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Rait Sarjas Vastustaja – Haljala vald, esindajad vallavanem Anti Puusepp ja vandeadvokaat Raul Keba Kolmandad isikud – Sven Kotke ja Krista Kotke, esindajad vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Kevin Kõo Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindajad Kristiin Jääger ja Maret Vildak
Asja läbivaatamise vorm
Istungil 12.06.2025, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastustaja ja kolmandate isikute taotlused kaebuse tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuetes läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
6.Jätta kolmandate isikute alternatiivsed taotlused kohustamisnõudes haldusasja menetluse lõpetamiseks ja kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
8.Kohustada Haljala valda viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut (registriosa nr 2745950) läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamiseks.
9.Keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule (registriosa nr 2745950) seal asuva sõidutee kasutamist välistava ehitise püstitamiseks kuni Arni kinnistut (registriosa nr 2745950) läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamise menetluse lõpuni.
10.Mõista vastustajalt kaebajate menetluskulude katteks välja 26 751,60 eurot.
11.Jätta vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.09.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel Wolf-Tamm, Toomas Kärmik, Jaak Roosipuu, Ülle Roosipuu, Urmas Vinter ja Tiina Vinter (edaspidi ka kaebajad) on LääneVirumaal Haljala vallas asuva Eru küla elanikud. Kalle Kõllo on Pihlakaõue kinnistu (registriosa nr 258331) omanik, T. ja R. Kõrgmaa Pedaja kinnistu (reg osa nr 258131) omanikud, I. Wolf-Tamm Marjamaa kinnistu (registriosa nr 1685831) omanik, T. Kärmik Toomarahva kinnistu (registriosa nr 258231) omanik, Ü. Roosipuu Pääsukese (registriosa nr 2
3-23-561 3050131) ja Ööbiku kinnistu (registriosa nr 3297131) omanik ning U. ja T. Vinter Tali kinnistu (registriosa nr 4162731) omanikud. Nende kinnistute läheduses Eru külas paikneb ka Arni kinnistu (registriosa nr 2745950). Arni kinnistut läbib eratee, mida külaelanikud on kasutanud läbipääsuks (sh mootorsõidukitega) Eru küla teelt Eru ranna teele ja vastupidi.
2.Haljala Vallavalitsus on 07.08.2019. a korraldusega nr 429 (dtl 72) väljastanud Arni kinnistule (katastritunnus 88701:001:0225) projekteerimistingimused elamu püstitamiseks (dtl 73–74). 10.06.2020 on esitatud Haljala Vallale ehitusloa taotlus nr 2011271/06979 Arni kinnistule üksikelamu püstitamiseks (dtl 51–55). Koos ehitusloa taotlusega esitati Osaühingu Projekteerimiskeskus poolt 17.01.2020 koostatud ehitusprojekt nr 197/1018 lisadega (dtl 58– 97, sh asendiplaan dtl 61 ja seletuskiri dtl 82–97). Asendiplaanil on muu hulgas kajastatud Arni kinnistut läbiv tee ning maja on kavandatud teest 4 m kaugusele. Haljala Vallavalitsus väljastas 17.07.2020 Arni kinnistule ehitusloa nr 2012271/22453 üksikelamu püstitamiseks (dtl 98–103, hoone ehitisregistri kood 121332522).
3.Alates 02.02.2021 on Arni kinnistu kantud katastrisse kolme katastriüksusena: Arni (katastritunnus 19101:001:0606, elamumaa 100%), Männiku-Arni (katastritunnus 19101:001:0605, maatulundusmaa 100%) ja Ranna-Arni (katastritunnus 19101:001:0604, maatulundusmaa 100%; kõik koos edaspidi Arni kinnistu). Alates 06.08.2021 on Arni kinnistu ühisomanikud Sven Kotke ja Krista Kotke (edaspidi ka kolmandad isikud).
4.S. Kotke esitas 25.02.2022 Haljala Vallavalitsusele (17.04.2022 täpsustatud) ehitusteatise nr 2211201/05704-2 piirdeaia (roigasaed) rajamiseks Arni kinnistule. Ehitusteatise menetlusse kaasati piirinaabrid. K. Kõllo, T. Kõrgmaa, R. Kõrgmaa, I. Wolf-Tamm, T. Kärmik, Ü. Roosipuu, U. Vinter ning 36 teist Eru küla elanikku esitasid 18.03.2022 ehitusteatise menetluses Haljala Vallavalitsusele vastulause Eru külatee sulgemiskatsele Arni kinnistu piires (kaebuse lisa 11; dtl 2–12), milles muu hulgas palusid mitte lubada Arni talu krundil ajaloolise Eru küla tee sulgemist ning tegid vallavalitsusele ettepaneku algatada teekinnistu moodustamine (kas läbi teeservituudi seadmise, sundvõõrandamise või mõnel muul viisil), et antud ajalooline tee saaks säilitatud ja ametlikult kinnitatud avalikuks teeks. Haljala Vallavalitsus keeldus 19.04.2022. a otsusega nr 7-2/357-16 (dtl 106–110) seoses avaliku huviga ehitusõiguse andmisest Arni kinnistule piirdeaia (roigasaed) ja väravate rajamiseks (ehitamine loeti mitteteavitatuks). S. Kotke esitas Haljala vallale 10.05.2022 uue ehitusteatise koos ehitusprojektiga piirdeaia rajamiseks. Haljala Vallavalitsus luges ehitamise teavitatuks ning S. Kotke esitas 08.12.2022 ehitisregistrile ehitamise alustamise teatise. Rajatud piirdeaed takistab sissesõitu Eru küla teelt Arni kinnistule osaliselt, kuid mitte täielikult.
5.Haljala valla ja Arni kinnistu omanike vahel peetud läbirääkimiste tulemusel võttis Haljala Vallavalitsus 09.02.2023 vastu korralduse nr 50 (dtl 111–112, 466–467), millega seadis Arni kinnistule Haljala valla kasuks isikliku kasutusõiguse läbipääsu tagamiseks avalikes huvides. Korraldusele on lisatud isikliku kasutusõiguse ala skeem ehk Prooton AB OÜ poolt 10.01.2023 koostatud Arni eramu asendiplaan (dtl 113, 468).
5.1.Korralduse kohaselt sulgeb Arni kinnistul 17.07.2020. a ehitusloa alusel kavandatav ehitustegevus kinnistut läbiva tee, mida külaelanikud on kasutanud läbipääsuks Eru küla teele ja Eru ranna teele. Haljala Vallavalitsus pidas Arni kinnistu omanikega läbirääkimisi läbipääsu tagamiseks ning jõuti kokkuleppele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises Haljala valla kasuks tingimusel, et läbipääs on tagatud jalgsi, ratastega ja lapsekäruga, välja arvatud mootorsõidukid. Kinnistu omanik ehitab oma kuludega läbipääsu korralduse lisas oleval skeemil näidatud isikliku kasutusõiguse ala ulatuses. Isikliku kasutusõiguse ala laius on 1,5 meetrit, pikkus 209 meetrit ja pindala 312 m2. 3
3-23-561
6.Haljala vald ning kolmandad isikud sõlmisid 17.02.2023 notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (dtl 120–128), milles leppisid korralduses nr 50 toodud tingimustel kokku Haljala valla kasuks Arni kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmises.
7.21.02.2023 esitati Haljala Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/01680 (dtl 138–142, 428–432) Arni kinnistule uue elamu projekteerimiseks uuele asukohale. Taotlusele on lisatud Prooton AB OÜ 28.01.2022 koostatud elamu eskiisprojekt (dtl 435–453), Keskkonnaameti 22.02.2022. a kooskõlastus (dtl 456) ja Prooton AB OÜ 20.02.2023 koostatud uus elamu asendiplaan (dtl 434). Asendiplaanil ei ole elamu asukohas kajastatud kinnistut läbivat sõiduteed.
8.Keskkonnaamet andis 09.03.2023. a vastuskirjaga nr 7-9/23/3715-2 (dtl 259–263, 458– 462) tingimustega nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks Arni maaüksusele elamu ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks vastavalt projekteerimistingimustele.
9.K. Kõllo, T. Kõrgmaa, R. Kõrgmaa, I. Wolf-Tamm, T. Kärmik, J. Roosipuu, Ü. Roosipuu, U. Vinter ja T. Vinter esitasid 10.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nimetatud korralduse tühistamiseks ja 17.02.2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning Haljala Vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed. Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus.
10.Tartu Halduskohus võttis 13.03.2023. a määrusega menetlusse kaebuse Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks, 17.02.2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning Haljala Vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed.
11.Tartu Halduskohus jättis 22.03.2023. a määrusega rahuldamata kaebajate taotluse asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
12.Kolmandad isikud alustasid 2023. a aprillis Arni kinnistule korraldusega nr 50 määratud isikliku kasutusõiguse alale jalgtee rajamist ning eemaldasid kinnistul asunud eratee ja rajasid sellele haljastuse. Kolmandad isikud esitasid 05.04.2023 ehitamise alustamise teatise nr 2311581/02923 Arni kinnistul Haljala Vallavalitsuse 17.07.2020 väljastatud ehitusloa alusel ehitustegevusega alustamise kohta.
13.Keskkonnaamet esitas 12.04.2023 kaebusele oma seisukohad.
14.Kolmandad isikud esitasid 12.04.2023 kaebusele vastuse.
15.Vastustaja esitas 25.04.2023 kaebusele vastuse.
16.Tartu Ringkonnakohus tühistas 25.04.2023. a määrusega Tartu Halduskohtu 22.03.2023. a määruse ning kohaldas asjas esialgset õiguskaitset ja peatas Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 kehtivuse osas, milles on sisuliselt keeldutud kolmandatele isikutele kuuluval kinnistul asuva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest.
17.Haljala Vallavalitsuse ehitusspetsialist pikendas 31.05.2023. a kirjaga (dtl 470) seoses kohtumenetlusega Eru küla Arni kinnistu projekteerimistingimuste menetluse tähtaega kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
18.Kaebajad esitasid 18.05.2023 kohtule kaebuse täienduse, milles palusid täiendada kaebust nõuetega Haljala valla kohustamiseks viima läbi kaebajate õiguste kaitseks kohane haldusmenetlus ja tegema selleks kõik vajalikud toimingud eesmärgiga määrata Arni kinnistut läbiv tee avalikuks kasutamiseks kogu Arni kinnistut läbivas ulatuses, ning Haljala valla 4
3-23-561 keelamiseks väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Arni kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse, toovad kaasa Arni kinnistut läbiva tee sulgemise ja tee kasutamise takistamise. Samuti esitasid kaebajad kohtule täiendava esialgse õiguskaitse taotluse.
19.Tartu Halduskohus lubas 01.06.2023. a määrusega täiendada kaebust nõudega Haljala valla kohustamiseks viima läbi haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks ning jättis kaebuse muutmise taotluse keelamisnõude osas rahuldamata. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebajate täiendava esialgse õiguskaitse taotluse.
20.Keskkonnaamet ja kolmandad isikud esitasid vastavalt 30.06.2023 ja 03.07.2023 oma seisukohad Haljala valla kohustamise nõudele Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks kohase haldusmenetluse läbiviimiseks.
21.Tartu Ringkonnakohus tühistas 14.09.2023. a määrusega Tartu Halduskohtu 01.06.2023. a määruse osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebuse muutmise taotluse keelamisnõude osas ja kaebajate täiendava esialge õiguskaitse taotluse, ning lubas kaebajatel esitada keelamiskaebuse projekteerimistingimuste väljastamise keelamiseks Arni kinnistule ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Arni kinnistut läbiva tee kasutamise, toovad kaasa selle sulgemise ja tee kasutamise takistuse. Ringkonnakohus rahuldas sama määrusega kaebajate täiendava esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et Haljala vallal on keelatud kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule ehitiste ehitamiseks, mis võivad kaasa tuua tee sulgemise või mis takistavad tee kasutamist. Samuti keelas Tartu Ringkonnakohus kolmandatel isikutel Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse täitmise osas, mis seab takistusi kinnistut läbiva tee kasutamiseks avalikkuse poolt ja piirab selle läbimist mootorsõidukitega.
22.Tartu Halduskohus korraldas Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korraldusega nr 50 kaebajatele kaasnevate mõjude väljaselgitamiseks asjas 18.02.2025 vaatluse Arni kinnistul ja sellel kulgeval teel; Eru küla tee lõigul, mis jääb Arni kinnistu ja Võsu-Kotka maantee vahele; Võsu-Kotka maantee lõigul, mis jääb Eru küla tee ja Eru ranna tee vahele; Eru ranna tee lõigul Võsu-Kotka maateest kuni Arni kinnistuni; ning kaebajatele kuuluvate kinnistute juurdepääsuteedel.
23.Kolmandad isikud ja Keskkonnaamet esitasid vastavalt 14.03.2025 ja 19.03.2025 oma seisukohad keelamiskaebusele. Vastustaja esitas 19.03.2025 oma seisukohad kohustamisja keelamiskaebusele.
24.Vastustaja edastas 12.06.2025 kohtule kolmandatele isikutele adresseeritud Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025. a teate nr 5-2/33-1 (dtl 1018–1020) haldusmenetluse algatamise kohta, mille eesmärk on Arni kinnistut läbiva eratee avalikuks teeks määramise (sundvalduse seadmise) otsustamine, sh tee täpse paiknemise, selle laiuse, pikkuse jm parameetrite ning sundvalduse tasu otsustamine.
25.Haldusasjas toimus 12.06.2025 kohtuistung, kus vastustaja palus menetluse Haljala valla kohustamise nõudes Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks kohase haldusmenetluse läbiviimiseks lõpetada. Teised menetlusosalised nõustusid nimetatud nõudes asja menetluse lõpetamisega. Ülejäänud osas palusid kaebajad kaebuse rahuldada ning vastustaja ja kolmas isik vaidlesid kaebusele jätkuvalt vastu. Kohus otsustas istungil jätkata asja menetlust kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teavitas menetlusosalisi asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajast. 5
3-23-561
26.Kaebajad ja kolmandad isikud esitasid 30.06.2025 kohtule enda täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
27.Kaebajad paluvad rahuldada nende kaebuse tuvastamis-, tühistamis-, heastamis- ja keelamisnõuetes ning nõustuvad menetluse lõpetamisega kohustamisnõudes. Kaebajate põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Tuvastamisnõue
27.1.Korraldus nr 50 on tühine, sest seda ei ole andnud pädev haldusorgan ehk volikogu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3). Haljala Vallavalitsuse 19.04.2022. a otsusest nr 7-2/357-16 tuleneb, et Arni kinnistut läbiv Eru küla tee ja Eru ranna tee vaheline teelõik on ajalooliselt väljakujunenud ning olnud pikemat aega avalikus kasutuses. Sama on väljendatud Haljala valla üldplaneeringu eelnõus. Arvestades, et korraldusega nr 50 määrati avalikus kasutuses oleva kohaliku tee edasine kasutus ehk muudeti asja avalik-õiguslikku seisundit, ei olnud korralduse nr 50 vastuvõtmine vallavalitsuse pädevuses. Korraldusega muudetakse sisuliselt ka kehtivat üldplaneeringut, samuti üldplaneeringu eelnõu dokumente, arvestades, et nii kehtivas Vihula valla üldplaneeringus kui ka Haljala valla üldplaneeringu eelnõus käsitletakse Arni kinnistu teed kohaliku teena, mis on avalikus kasutuses ja mis peab sellel eesmärgil säilima. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-st 61 kuulub volikogu ainupädevusse kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega ning see kohaldub ka olukorras, kus koormamine toimub kohaliku omavalitsuse kasuks. Lisaks on volikogu ainupädevuses üldplaneeringusse puutuv (KOKS § 22 lg 1 p-d 31, 32).
27.2.Korraldus nr 50 on tühine ka HMS § 63 lg 2 p 5 alusel. Esiteks ei ole see HMS § 55 lg 1 mõttes selge ja üheselt mõistetav, kuivõrd tugineb skeemile/plaanile, mis ei saa olla õiguspärane, sest ei ole seotud samas korralduses viidatud 17.07.2020. a ehitusloaga ja on sellega vastuolus. Teiseks ei olnud võimalik korralduse nr 50 tingimusi täita, sest Arni kinnistule korralduse nr 50 alusel jalgtee rajamiseks oli vajalik eraldi ehitusprojekt ning ehitustegevuse Lahemaa Rahvuspargis oleks pidanud kooskõlastama ka Keskkonnaametiga. Kohtuistungil sai ühemõtteliselt selgeks, et Keskkonnaamet ei ole kooskõlastanud kolmandate isikute poolt Arni kinnistule korralduse nr 50 alusel rajatud jalgteed. Nii vastustajale kui ka kolmandatele isikutele pidi olema Keskkonnaameti 09.03.2023. a kirjast teada, et nn jalgtee rajamine peab toimuma projekti alusel. Teadaolevalt ei ole seda koostatud. Kuna ehitamine ei olnud ilma Keskkonnaameti nõusolekuta võimalik, ei olnud objektiivselt võimalik vaidlustatud korraldust ega selle alusel sõlmitud lepingut täita. Keskkonnaametiga kooskõlastatud projekti alusel ei ole ehitustegevust toimunud. Akti täitmine ei saa piirduda ainult aktis endas sisalduva volituse alusel lepingu sõlmimisega, täidetud peavad olema ka muud kohustused. Tühistamisnõue koos tehingu tühisuse kindlakstegemise taotlusega
27.3.Arvestades korralduses nr 50 toodud põhjendusi, resolutsiooni punkti 1 ja korralduse lisa, oli korralduse ja selle alusel sõlmitud lepingu eesmärk võimaldada kolmandatel isikutel Arni kinnistut läbiva, avalikkuse poolt ajalooliselt kasutatud tee sulgemine. Isikliku kasutusõiguse seadmine Arni kinnistule on lahutamatult seotud kinnistule kavandatud ehitustegevusega. Ringkonnakohus on käesolevas asjas leidnud, et kuivõrd vastustaja on korralduse andnud kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu kaudu läbipääsu tagamiseks, saab sellest järeldada, et läbipääsu küsimust isikliku kasutusõiguse seadmisega lahendades on vastustaja sisuliselt keeldunud vaidlusaluse sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest. Seega, tõlgendades korralduse põhjendusi koostoimes selle resolutsiooni punktiga 1, on 6
3-23-561 ilmne, et korraldusega nr 50 reguleeritakse Arni kinnistut läbiva, külaelanike poolt läbipääsuks kasutatud tee staatust ehk teisisõnu otsustas vastustaja korraldusega nr 50, et külaelanikele on edaspidi tagatud läbipääs Arni kinnistu kaudu vaid jalgsi, rataste, lapsekäruga, kuid mitte enam sõidukitega. See kinnitab, et vastustaja otsustas just korraldusega nr 50 mitte määrata Arni kinnistut läbivat teed sõiduteena avalikku kasutusse, vaid üksnes jalgteena, ning reguleeris vastavat kasutust läbi isikliku kasutusõiguse seadmise.
27.4.Korralduse nr 50 andmise menetlusse on õigusvastaselt jäetud kaasamata kaebajad. Sellega on nõustunud käesolevas asjas ka ringkonnakohus. Samuti on jäetud menetlusse kaasamata Keskkonnaamet ja Päästeamet. Haldusmenetlus on sisuliselt läbi viimata ja ärakuulamisõigust ei ole tagatud. Vastustajale pidi olema teada, et kaebajad on isikuteks, kelle õigusi võib antav haldusakt piirata, arvestades, et muu hulgas olid kaebajad esitanud vastustajale 18.03.2022 puudutatud isikutena vastulause Arni kinnistuid läbiva tee sulgemisele Arni kinnistu ühe omaniku taotletud viisil ning vastustaja aktsepteeris 19.04.2022. a otsust vastu võttes ka kaebajate argumente. Tegemist oli haldusmenetlusega, mille tagajärjel kaebajate kui külaelanike õigused seni avalikult kasutatava tee osas oluliselt muutuvad, isegi lõppevad. Eeltoodud haldusmenetluse nõuete olulised rikkumised toovad kaasa korralduse nr 50 tühistamise.
27.5.Korralduses nr 50 puuduvad kohustuslikud kaalutlused. Kaalutlusi korralduse andmiseks ei nähtu ka Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a istungi protokollist, kus oli päevakorras isikliku kasutusõiguse seadmine.
27.6.Korraldus nr 50 on vastuolus nii 17.07.2020 väljastatud ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti kui ka Arni kinnistu asukohaga seotud piirangutega, samuti irdub korraldus nii kehtivast kui ka menetlusest olevast valla üldplaneeringust. Vastustajale pidi olema selge, et korralduse nr 50 lisaks olev skeem ei ole seostatav selles viidatud ehitusloaga, vaid muudab oluliselt kavandatava ehitise asendiplaani ning seega ei ole tegemist projekti osaga, millele pädevad ametkonnad ja puudutatud isikud on kooskõlastuse andnud. Korralduses on esitatud selgelt vale ja eksitav väide, et Arni kinnistule üksikelamu püstitamiseks 17.07.2020 väljastatud ehitusloa alusel kavandatav ehitustegevus sulgeb Arni kinnistut läbiva tee. Korralduse nr 50 lisaks oleva skeemi järgi kavandatava ehitustegevuse jaoks on nii looduskaitseseaduse (LKS) kui ka Vabariigi valitsuse 19.02.2015. a määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri) kohaselt vajalik kaitseala valitseja Keskkonnaameti nõusolek. Skeemijärgne ehitustegevus ei ole aga Keskkonnaametiga kooskõlastatud. Vastustaja on ise avaldanud, et Arni kinnistut läbiv tee on ajalooliselt välja kujunenud tee ning Haljala valla üldplaneeringu eelnõus käsitletud kohaliku teena. Kehtivas Vihula valla üldplaneeringus toodud hajaasustuses ehitamise printsiipide järgi tuleb säilitada ajaloolised teed ja olemasolevad juurdepääsud randa ning avalikult kasutatavatele aladele. Vastustaja on korralduse andmisel eiranud avalikku huvi, mille olemasolu ta on ise varem tunnistanud.
27.7.Arni kinnistut läbiva tee sulgemisega Arni kinnistu omaniku kavandatava ehitustegevuse tagajärjel kaasnevad kaebajatele probleemid, mida ei saa lahendada korralduses silmas peetud jalgraja rajamisega. Tee sulgemisel poolitub Eru küla kaheks. Erinevate kinnistute (kokku 7) omanikud kaotavad nn Ida-Erust pääsu Eru ojast lääne pool kulgevale Eru küla teele, kaotades sideme külaga nn Lääne-Erus. Eru küla elanikud, sh kaebajad ja ka lapsed, kes soovivad Eru külas liikuda, peavad minema ringiga ja ligi 400 m ulatuses liikuma Kotka-Võsu maanteel, mis on eriti suvel väga tiheda liiklusega, kuid mille ääres puuduvad piisava laiusega teepeenrad või kergliiklusteed. Eelnimetatud 7 kinnistut jäävad ühe allesjäänud väljapääsuga tupikusse riigimetsa kõrval. Metsapõlengu korral alast 7
3-23-561 enam autodega välja ei pääse ning elamutele ei pääse juurde ka tuletõrje- ja päästetehnika, mistõttu on evakuatsioon ja kustutustööd takistatud. Rasketele prügiveoautodele tekib ida poolt sõites tupik, sest ringikeeramise kohta suurele autole ei ole. Arni kinnistut läbiv tee on Eru külas olnud enam kui sada aastat, milline omakorda tõendab jätkuvat avalikku huvi selle kasutamise vastu. Avalik huvi selle tee säilitamise vastu tuleneb ka Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavast 2016–2025, mille järgi on vajalik säilitada ajaloolist teedevõrku, mille osa Arni kinnistut läbiv tee vaieldamatult on.
27.8.Alustades 11.06.2025 haldusmenetlust eesmärgiga otsustada Arni kinnistut läbiva eratee avalikuks teeks määramine, võttis vastustaja sisuliselt omaks, et 09.02.2023. a korraldus nr 50 ega sellele eelnenud haldusmenetlus ei ole õiguspärased, kuivõrd viidatud korraldusega keelduti Arni kinnistut läbiva eratee (sõidutee) avalikuks teeks määramisest, s.o tehti vastupidine otsustus, võrreldes 11.06.2025 algatatud haldusmenetluse eesmärgiga. Olukorras, milles vastustaja on 11.06.2025 teadet väljastades võtnud kaebajate kohustamisnõude õigeks, ei saa ka 09.02.2023. a korraldus nr 50 ega sellele eelnenud haldusmenetlus olla õiguspärased ning 09.02.2023. a korraldus nr 50 jääda kehtima.
27.9.Korraldus nr 50 ei ole muutunud asjaõiguslepingu sõlmimisega kehtetuks. Kaebajate õigusi rikkuva haldusakti mõju laieneb ka nn täitmise ehk lepingu sõlmimise järgsele ajale ning sellise haldusakti vaidlustamine on võimalik sõltumata sellest, kas haldusaktis lubatud tegevus on juba toimunud. Vastupidine käsitlus tähendaks tühistamiskaebuse ja heastamiskaebuse esitamise võimaluse põhjendamatut kitsendamist.
27.10.Korralduse nr 50 alusel sõlmitud tehing on küll tehtud, kuid vastustaja puhul sellise puudusega, mis tingib tehingu tühisuse selle tegemisest alates. Heastamisnõue
27.11.Seoses haldusakti tühistamise ja tehingu tühisuse tuvastamisega esineb alus vastustaja kohustamiseks kõrvaldama kohtuotsusega tühistatud haldusakti tagajärjed, kuivõrd lepingu alusel on tehtud kanne kinnistusraamatusse vastustaja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise kohta. Kaebajate eesmärk heastamiskaebust esitades on taastada korralduse nr 50 andmisele eelnenud Arni kinnistut läbiva sõidutee seisukord, millist kolmandad isikud on oma tegevusega õigusvastaselt muutnud (teekatendi eemaldamine, erinevate takistuste [kivid, piirded, nöörid] paigaldamine, Eru küla teelt kulgeva mahasõidu sulgemine piirdeaiaga). Kohustamisnõue
27.12.Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda enda õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse läbiviimist. Ringkonnakohus on käesolevas asjas kinnitanud, et korralduse nr 50 andmisel tekkis olukord, kus kaebajaid ei ole nende õigusi puudutavasse haldusmenetlusse kaasatud ja kaebajate õigused on seetõttu jäänud haldusmenetluses kaitseta. Vastustaja peab viima läbi kaebajate õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse ning tegema selleks kõik vajalikud toimingud eesmärgiga määrata Arni kinnistut läbiv tee avalikuks kasutamiseks kogu Arni kinnistut läbivas ulatuses.
27.13.Vastustaja avaldas juba 28.06.2023 kohtule, et seisukoht eratee avalikuks kasutamiseks määramise menetluse alustamise kohta kujundatakse hiljemalt 01.08.2023, kuid ei täitnud vastavat lubadust, käitudes seeläbi korduvalt sõnamurdjalikult. Keelamisnõue
27.14.Vastustajale esitati 21.02.2023, s.o pärast isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimist projekteerimistingimuste taotlus, mille kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud Arni kinnistule uue elamu projekteerimiseks uuele asukohale ning samuti abihoone 8
3-23-561 projekteerimiseks. Taotlusele on lisatud projekti asendiplaanina sama plaan, mis on korralduse nr 50 lisaks ning vastava projekti seletuskirja kohaselt suletakse Arni kinnistut läbiv tee, kuivõrd kavandatav elamu asukoht paikneb olemasoleva tee alal. Seega on ilmne, et kolmandad isikud soovivad muuta kehtivas ehitusloas märgitud elamu asukohta ja projekti. Vastustaja algatas 21.02.2023 projekteerimistingimuste andmise menetluse. Arvestades, et kaebajad taotlevad, et vastustaja viiks läbi kohase haldusmenetluse Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks, on vajalik keelata vastustajal väljastada projekteerimistingimused Arni kinnistule ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Arni kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse, toovad kaasa Arni kinnistut läbiva tee sulgemise ja tee kasutamise takistamise.
27.15.Kui kohus leiab, et keelamiskaebus on esitatud sõnastuses liialt üldine, on võimalik keelamiskaebuse rahuldamisel keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Arni kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse, toovad kaasa Arni kinnistut läbiva tee sulgemise, tee kasutamise takistamise kuni eratee avalikuks kasutuseks määramise menetlust lõpetava haldusakti andmiseni.
28.Vastustaja palub jätta kaebuse tühistamis-, tuvastamis- ja heastamisnõuetes läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning keelamisnõudes rahuldamata. Kohustamisnõudes palub vastustaja asja menetluse lõpetada. Vastustaja seisukohad on järgmised. Tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuded
28.1.Kaebajatel ei ole võimalik kaebusega oma põhieesmärki saavutada, milleks on kolmandate isikute kinnistut läbiva tee jätkuv kasutamine, mistõttu esineb HKMS § 151 lg 2 p-s 1 nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise alus. Vaidlust ei ole, et Arni katastriüksusel asuvat erateed ei ole määratud avalikult kasutatavaks. Asjaolu, et vastustaja on pidanud varasemalt vajalikuks kõnealuse tee arvamist avalikku kasutusse või et kohalikud elanikud on seda teed kasutanud ja harjunud seda kaudu liikuma, ei muuda teed avalikult kasutatavaks. Ka asjaolu, et uue üldplaneeringu menetluses on tehtud ettepanek tee avalikuks kasutuseks, ei muuda automaatselt teed avalikult kasutatavaks. Tuleb arvestada, et üldplaneering ei ole kehtestatud, seega ei saa sellele ka tugineda. Selleks, et ka tulevikus oleks kinnistult läbipääs jätkuvalt tagatud, on korralduse nr 50 alusel seatud valla kasuks isiklik kasutusõigus, mis tagab piisava läbipääsu kõigile seda vajavatele isikutele. Korraldus nr 50 ega isikliku kasutusõiguse seadmise leping (IKÕL) ei näe ette Arni kinnistul olemasoleva eratee sulgemist. IKÕL eesmärk on kokku leppida avalikuks kasutamiseks läbipääsutee rajamise tingimustes, mis ei reguleeri olemasoleva tee kasutamist. Seetõttu ei saa ka vastav kokkulepe iseseisvalt kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Kui kaebajad soovivad läbipääsu üle Arni kinnistu lisaks IKÕL-ga tagatud alale, tuleb neil selleks esitada vastav taotlus kolmandatele isikutele kui Arni kinnistu omanikele. Korraldus nr 50 puudutab vaid kinnistule rajatavat uut läbipääsu, mis asub isikliku kasutusõiguse alal.
28.2.Arvestades, et korraldus nr 50 ei reguleeri kinnistut seni läbiva juurdepääsu seisundit ega tingimusi, puudub vastuolu KOKS § 22 lg 1 punktiga 6 1, mis puudutab volikogu ainupädevust kinnisasja koormamisel või hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmisel. Korraldusega nr 50 ei ole võetud kohalikule omavalitsusele täiendavaid kohustusi ega piiratud olemasolevaid õigusi, mis tingiksid otsuse langetamise vajaduse volikogu poolt. Vastupidi – korralduse alusel on vastustajal võimalik sõlmida leping maatüki kasutamiseks, milleks tal varasemalt õigust ei olnud. Korralduse nr 50 alusel vastustajale täiendavate õiguste loomine on kohaliku elu küsimuste korraldamine, mis on KOKS § 30 lg 1 p 3 kohaselt vallavalitsuse pädevuses. IKÕL sõlmimisega ei kaasne vastustajale varalisi kohustusi peale lepingu 9
3-23-561 sõlmimise tasude – seega oli korralduse nr 50 andmine ning lepingu sõlmimine vallavalitsuse pädevuses.
28.3.Arvestades, et isiklik kasutusõigus seati kolmandatele isikutele kuuluvale kinnisasjale, ei ole kaebajad IKÕL ja AÕL pooleks. Seetõttu ei ole kaebajatel õiguslikult võimalik nõuda vastava lepingu tühisuse tuvastamist.
28.4.Kaebajate väited IKÕL ja AÕL menetluse puuduste kohta on põhjendamatud, kuivõrd kaebajad ei ole olnud selles menetluses puudutatud isikuteks (HMS § 11 lg 1 p 3). Korraldusega nr 50 ega AÕL-ga ei reguleerita Arni katastriüksusel asunud erateega seonduvaid küsimusi ega riivata mingil muul viisil kaebajate õigusi. Seetõttu puudus vastustajal ka vajadus kaebajad vastavasse menetlusse kaasata.
28.5.Korralduse nr 50 (ja AÕL) lisaks oleva joonise eesmärk on määrata kinnistul isikliku kasutusõiguse ala asukoht (rohelise viirutusega ala). Muid eesmärke, õigusi ega kohustusi sellest joonisest ei tulene. Kui kolmandate isikute soov on püstitada kehtivast ehitusloast erinev hoonestus, siis tuleb selleks läbida vastav menetlus – taotleda projekteerimistingimused ning uus ehitusluba.
28.6.Kuivõrd korraldusega nr 50 antud õigus – sõlmida kolmandate isikutega IKÕL – on lõplikult realiseeritud, on korraldus nr 50 kui haldusakt muutunud kehtetuks. Seega on AÕL sõlmimisega korralduses antud õigused lõplikult realiseeritud ning selle alusel määratud kohustused HMS § 61 lg 2 mõttes täidetud. Seetõttu on korraldus kaotanud kehtivuse ning selle tühistamine ei ole enam võimalik.
28.7.Rahuldamata tuleb jätta ka kaebajate nõue kohustada vastustajat kõrvaldama korralduse nr 50 tagajärjed, kuna korraldus nr 50 on õiguspärane ega riku kaebajate õigusi. Kohustamisnõue
28.8.Vastustaja nõustub kohustamisnõudega osas, mis puudutab nõuet viia läbi kohane haldusmenetlus eesmärgiga otsustada Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramine. Samas ei ole põhjendatud nõue kohustada vastustajat tegema toiminguid eesmärgiga määrata Arni kinnistut läbiv tee avalikuks kasutamiseks kogu Arni kinnistut läbivas ulatuses. Kohus ei saa ette ära määrata menetluse tulemust, kuivõrd tee avalikku kasutusse määramise otsustamine on haldusorgani kaalutlusotsus ja antud juhul ei ole haldusorgani otsustuspädevus redutseeritud nullini. Samuti saavad tee täpne paiknemine, sh teekoridori laius, jm olulised asjaolud selguda tee avalikku kasutusse määramise menetluse käigus. Vastustaja poolt 11.06.2025 vastava menetluse alustamise tõttu on võimalik menetlus kohustamisnõudes lõpetada. Keelamisnõue
28.9.Keelamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Keelamiskaebus on ka liialt abstraktne, mistõttu ei ole selle täitmine objektiivselt võimalik ja selle rahuldamine piiraks ebaproportsionaalselt kolmandate isikute õigusi. Keelamiskaebuse rahuldamise korral jääks arusaamatuks, kuidas määratletakse ehitised, mis välistavad Arni kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse või toovad kaasa kinnistut läbiva tee sulgemise või tee kasutamise takistamise. Äärmisel juhul saaks keelamine tulla kõne alla ajaks kuni vastustaja on langetanud otsuse küsimuses, kas määrata tee avalikku kasutusse või mitte. Projekteerimistingimuste andmise keelamine ei ole põhjendatud tähtajatult. Kui Arni kinnistul asuva tee avalikku kasutusse määramise menetluse tulemusena määratakse tee avalikku kasutusse, puudub vajadus täiendavalt keelata projekteerimistingimuste väljastamist.
29.Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuetes 10
3-23-561 läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning keelamisnõudes rahuldamata. Kolmandad isikud on nõus asja menetluse lõpetamisega kohustamisnõudes. Kolmandate isikute seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuded
29.1.Vaidlustatud korraldusega ei ole muudetud Arni kinnistut seni läbinud juurdepääsu avalik-õiguslikku seisundit ega pole tehtud selle juurdepääsuga seoses mistahes otsuseid. Korraldus puudutab vaid uut täiendavat läbipääsu kinnistul. Korraldusega luuakse võimalus kinnistu lõunaküljel paikneva maa-ala hilisemaks avalikuks kasutamiseks. Seega avalikkuse õigust kinnistu kasutamiseks ei piirata. Veel vähem muudetakse kaebusega kehtivaid planeeringuid või muid kinnistut läbiva juurdepääsuga seonduvaid haldusakte. Kõik kinnistuga seonduvad haldusaktid jäid ka korralduse järgselt kehtima. KOKS § 22 lg 1 p 6 eesmärgiks on piirata üksnes kohalikule omavalitsusele kuuluva vara koormamist ning see ei kohaldu, kui kohaliku omavalitsuse kasuks koormatakse kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja. Korralduse on andnud ning lepingu on vastustaja nimel sõlminud vallavalitsust esindav vallavanem ehk pädev isik.
29.2.Korraldus nr 50 on kehtivuse kaotanud, kuna sellega antud õigus on lõplikult realiseeritud ning selle alusel määratud kohustused on täidetud. Korralduse ainsaks eesmärgiks oli määrata, et vastustaja sõlmib asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 225 sätestatud lepingu korralduses määratud tingimustel. Korraldus on realiseeritud ning korralduses määratud kohustused HMS § 61 lg 2 mõttes täidetud 17.02.2023, kui vastustaja ja kolmandad isikud sõlmisid selles määratud tingimustel lepingu.
29.3.Kaebus tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuetes tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebuse eesmärki, s.o tagada läbipääs kinnistul paiknenud juurdepääsu kaudu, ei ole võimalik saavutada. Korraldus nr 50 ei riiva mistahes viisil kaebajate subjektiivseid õigusi. Korraldus ei piira mingil moel avalikkuse, sh kaebajate võimalusi kinnistut kasutada, vaid loob võimaluse kinnistu avaliku kasutamise laiendamiseks. Seega on tegemist pigem kaebajaid soodustava haldusaktiga, millel puuduvad kaebuses kirjeldatud negatiivsed mõjud. Seetõttu on põhjendamatud kaebajate etteheited, et nende suhtes on haldusmenetlus sisuliselt läbi viimata, neid ei ole menetlusse kaasatud ning eiratud on ärakuulamisõigust ja rikutud on otsuse põhjendamiskohustust. Korralduse ning lepingu lisaks olev asendiplaan omab korralduse ja lepingu kontekstis tähtsust üksnes selles märgitud isikliku kasutusõiguse ala määratlemisel. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus liikuda üle Arni kinnistu, sest seda teed pole avalikuks kasutamiseks määratud ning kaebajate kasuks pole seatud ka sellekohaseid servituute. Kehtiva üldplaneeringu kaardile ei ole teed kantud. Kolmandate isikute õigus enda kinnistul olev tee sulgeda ja eemaldada tuleneb nende õigusest enda omandit vabalt vallata ja kasutada. Kolmandad isikud soetasid kinnistu teadmises, et ühelgi isikul ei ole tee kasutamiseks õiguslikku alust. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku tee sulgemiseks.
29.4.HKMS § 5 lg 2 alusel on võimalik tuvastada tehingu tühisus üksnes siis, kui nõude esemeks on sellised avaliku võimu kandja osalusel tehtud eraõiguslikud tehingud, mis seonduvad kaebaja õigusi puudutava haldusaktiga. Kaebajad ei saaks antud juhul olla ise isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu pooleks ehk ei esine olukorda, mille esinemisel on kohtupraktikas HKMS § 5 lg-t 2 rakendatud.
29.5.Nõue kohustada vastustajat kõrvaldama korralduse tagajärjed on alusetu, sest korraldus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Kohustamisnõue 11
3-23-561
29.6.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 32 lg 1, 2, 2 1 ja § 33 lg 3 keelavad teise isiku omandis oleval maal viibida sõidukiga omaniku loata ning õuemaal ei ole eelduslikult üldse õigust viibida. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda tee avalikuks kasutamiseks määramist. Seega puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda ka Arni kinnistul asuva tee määramist avalikult kasutatavaks teeks. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajatel ka õigus sellesisulise taotluse esitamiseks ning vastustajal kohustus sellist taotlust menetleda. Subjektiivset õigust tee avalikult kasutatavaks määramiseks ning selleks taotluse esitamiseks ei tulene kaebajatele üksnes huvist kinnistut läbinud teed kasutada ega vajadusest või mugavusest, millest kõik kaebajate esitatud nõuded on kantud. Kuigi igal isikul on põhimõtteliselt õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt enda õiguste kaitseks kohaste meetmete kasutamist, eeldab see siiski, et isikul on olemas vastav subjektiivne õigus. Haldusmenetlust ei saa nõuda menetluse enda pärast. Kaebajad taotlevad kolmandate isikute kodu puutumatuse ja privaatsuse rikkumist, mis on põhiseaduse § 33 kaitsealas. Vastustajal puudub tee avalikuks kasutamiseks määramiseks ka õiguslik alus, kuna eraisikule kuuluval kinnistul tee avalikult kasutamiseks määramiseks tuleb eratee eelnevalt kas avalikes huvides omandada või seada sellele sundvaldus (ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 2). Seega ei ole vastustajal võimalust ega kohustust külaelanike 18.03.2022. a vastulauses roigasaia ehitusteatise menetluses esitatud taotlust lahendada. Kaebajad saavad üksnes nõuda 18.03.2022. a pöördumisele vastamist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) alusel, kuna tegemist oli märgukirjaga MSVS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et vastustajal võiks olla omal initsiatiivil, st ilma konkreetse taotluseta kohustus lahendada Arni kinnistul asuva tee avalikku kasutusse määramise küsimus (millega kolmandad isikud ei nõustu), ei saaks kaebajad sellist kohustamisnõuet esitada, sest neil puudub vastav subjektiivne õigus. Vastav kohustamisnõue tuleb jätta läbi vaatamata kaebajatel ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu või alternatiivselt samadel põhjustel rahuldamata. Kohustamisnõude osas esineb ka HKMS § 124 lg-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks, kuna kaebajad oleks pidanud esitama kohustamisnõude seoses 18.03.2022 esitatud märgukirjaga hiljemalt 18.04.2023, kaebajad on kaebuse esitanud aga 18.05.2023 ehk hilinenult. Keelamisnõue
29.7.Kuivõrd kaebajatel puudub subjektiivne õigus liikuda üle Arni kinnistu ning nõuda, et vastustaja määraks Arni kinnistul asuva tee avalikult kasutatavaks, ei saa ka projekteerimistingimused selle asjaolu osas kaebajate õigusi rikkuda. Seda isegi juhul, kui projekteerimistingimused lubaksid ehitise paiknemist tee asukohas. Kaebajatel on võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi pärast projekteerimistingimuste andmist. Projekteerimistingimused ei saa vahetult mõjutada Arni kinnistu kasutamist kolmandate isikute poolt ega reguleerida sellest läbipääsu. Läbipääsu saab üksnes mõjutada reaalne ehitustegevus, mille aluseks on ehitusluba. Kohus ei saa otsustada, kus kolmandate isikute elamu peaks asuma, mis objekte peaks säilitama või kuhu tuleks tee ehitada. Sellist õigust ei saa kohtul olla ka keelamiskaebuse läbivaatamisel. Kaebajate huvi täiendavale mugavusele ei kaalu üles kolmandate isikute õigust omandi puutumatusele ning kodu/privaatsuse kaitsele. Kui kohus peab võimalikuks projekteerimistingimuste sisu üle otsustada, siis peab arvestama, et kaebajad ei saa kaitsta avalikku huvi ning puuduvad ka asjaolud, mis ülekaalukale avalikule huvile viitaksid. Päästeameti kinnitusel ei ole viimase 10 aasta jooksul toimunud Eru küla ja selle lähiümbruse piirkonnas ühtegi tulekahju. Olukorras, kus kogu Eru küla ja lähiümbruse piirkonnas on Päästeametil keskmiselt 3 sündmust aastas seoses puude kukkumisega teele, on ilmselgelt põhjendamatud kaebajate väited, et Arni kinnistul on teed vaja päästetööde läbiviimiseks. 12
3-23-561
29.8.Lisaks on keelamisnõue sedavõrd abstraktne, et selle täitmine ei ole võimalik ning piiraks ebaproportsionaalselt kolmandate isikute õigusi. Kui kohus keelamisnõude rahuldab, siis tuleks keelata projekteerimistingimuste väljastamine mitte kauemaks kui 18.03.2022 Arni kinnistul oleva tee avaliku kasutamise kohta esitatud kirjale vastamiseni (taotluse lahendamiseni).
30.Keskkonnaamet esitas asjas kokkuvõtlikult järgmised seisukohad.
30.1.Arni kinnistul on ehitamiseks (tee rajamiseks) lähtuvalt LKS § 31 lg 2 p-st 8 ning Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p-st 2 vajalik Keskkonnaameti kui Lahemaa rahvuspargi valitseja nõusolek. Keskkonnaametile ei ole esitatud tee rajamiseks projekti. Ehitisregistris, projekteerimistingimuste eelnõus on seatud tingimus, et teed jms tuleb lahendada hoonete projekti raames. Arni kinnistul ei ole tegemist avalikuks kasutuseks mõeldud teega. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorrast ja kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on korralduses nr 50 näidatud asukohta tee rajamine võimalik. Keskkonnaametil puuduvad uue tee rajamise osas vastuväited. Keskkonnaamet saab seada ehitustegevuseks täiendavad tingimused esitatava ehitusprojekti raames, mille tulemusel kavandatu on kooskõlas kaitseala kaitsekorraga ega ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Korraldus ei riku kaebajate õigusi, kuivõrd ligipääs läbi Arni kinnistu on kaebajatele endiselt tagatud, kuid läbi uue rajatava tee.
30.2.Lähtuvalt kaitseala eesmärkidest, ennekõike õueala nõudest, ei saa Arni kinnistul korraga eksisteerida seda läbiv sõidutee ja üksikelamu.
KOHTU SEISUKOHT
31.Kohus võtab esmalt seisukohad kaebuses esitatud nõuete osas Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks (koos notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise taotlusega) ning Haljala valla kohustamiseks kõrvaldama korralduse nr 50 tagajärjed (I–V). Seejärel lahendab kohus kaebajate kohustamisnõude (VI) ning keelamisnõude (VII). Viimasena esitab kohus lõppjäreldused ja jaotab menetluskulud (VIII). Tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuded I
32.Vastustaja ja kolmandad isikud leiavad, et kaebajatel puudub kaebeõigus Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 vaidlustamiseks ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebajate soovitud eesmärki ehk saada kasutada Arni kinnistut läbivat sõiduteed. Seetõttu paluvad vastustaja ja kolmandad isikud jätta kaebuse tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuetes läbi vaatamata. Vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-dega 1 ja 2 võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) või kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).
33.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse tuleneb ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 15. Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (vt nt Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu 12.12.2017. a määrus nr 3-17-981, p 11 ja seal 13
3-23-561 viidatud praktika). Kaebeõiguse puudumine tähendab, et kaebaja õigusi ei riivata ning seetõttu puudub tal vajadus oma õiguste kaitseks (Tartu Ringkonnakohtu 28.04.2022. a määrus nr 321-2321, p 7). Kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel on võimalik üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vrd Riigikohtu 04.10.2017. a määrus nr 3-17-505, p 8). Kaebajatel kaebeõiguse olemasolu ja kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkuse hindamiseks hindab kohus järgnevalt Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 sisu.
34.Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korraldusega nr 50 (kaebuse lisa 14, dtl 111–113, 466–468) on otsustatud seada Lääne-Virumaal Haljala vallas Eru külas asuvatele Ranna-Arni, Arni ja Männiku-Arni katastriüksustele Haljala valla kasuks isiklik kasutusõigus. Korralduse andmine on otsustatud Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a istungil (päevakorra punkt 11, istungi protokoll nr 8, dtl 132–135). Korralduses on selle õigusliku alusena märgitud KOKS § 30 lg 1 p 3, mille kohaselt valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse. Korralduse kohaselt seatakse isiklik kasutusõigus läbipääsu tagamiseks avalikes huvides ning isikliku kasutusõiguse asukoht ja ulatus on näidatud korralduse lisaks oleval skeemil (dtl 113, 468). Isikliku kasutusõiguse seadmise tingimustena on korralduses muu hulgas toodud, et läbipääs on tagatud jalgsi, ratastega ja lapsekäruga, välja arvatud kõik mootorsõidukid, alal ei teostata lumekoristust ega libedusetõrjet jms, ning isikliku kasutusõiguse ala laius on 1,5 m ja pikkus 209 m. Kinnistu omaniku kohustuste hulgas on märgitud kohustus oma kulul välja ehitada läbipääs skeemil toodud ulatuses ja asukohas.
34.1.Korralduse alguses on toodud välja selle andmise asjaolud. Nimelt on selgitatud, et külaelanikud on kasutanud Arni kinnistut läbivat teed läbipääsuks Eru küla teele ja Eru ranna teele. Arni kinnistu omanikud soovivad aga ehitada kinnistule üksikelamu, mille kohta on Haljala Vallavalitsus väljastanud 17.07.2020 ehitusloa ning väidetavalt sulgeb kavandatav ehitustegevus eespool nimetatud kinnistut läbiva tee. Haljala Vallavalitsus on pidanud kinnistu omanikega läbirääkimisi läbipääsu tagamiseks ja on jõutud kokkuleppele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Haljala valla kasuks tingimusel, et läbipääs on tagatud jalgsi, ratastega ja lapsekäruga, välja arvatud mootorsõidukid.
34.2.Korralduse punktiga 4 on antud vallavanemale volitused sõlmida kinnistu omanikega vastav isikliku kasutusõiguse seadmise leping korralduses toodud tingimustel. Vastav notariaalne isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti Haljala valla ja kolmandate isikute vahel 17.02.2023 (kaebuse lisa 17, dtl 120–128).
35.Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul selgelt, et Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 eesmärgiks on olnud otsustada selle üle, mil viisil tagada külaelanikele läbipääs Arni kinnistult pärast seda, kui nad ei saa enam kasutada kinnistut praegu läbivat sõiduteed. Seda, et haldusakti sisu väljaselgitamisel on lisaks resolutiivosale võimalik arvestada ka haldusakti muid osasid, sh põhjendust, samuti haldusakti aluseks olevaid õigusnorme ja faktilist konteksti, on jaatanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 20.04.2018. a otsus asjas nr 3-15-443, p 13). Korraldusest tuleneb, et vallavalitsuse hinnangul on külaelanikele Arni kinnistult läbipääsu tagamiseks sobiv seada piiratud asjaõigus selliselt, et külaelanikud saavad edaspidi kasutada sinna ehitatavat jalgteed jalgsi, ratastega ja lapsekäruga.
35.1.Tulenevalt EhS § 94 lg-st 2 peab riigil või kohalikul omavalitsusel eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks (EhS § 94 lg 1 alusel) olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest (vt Riigikohtu 09.11.2016. a otsus nr 3-3-1-57-16, p 15; 09.06.2017. a otsus nr 3-2-1-31-17, p 19.2). Piiratud asjaõiguse võib seada kas kokkuleppel või sundvalduse seadmise teel. Tulenevalt AÕS §-st 64 1 on kinnistu koormamiseks piiratud 14
3-23-561 asjaõigusega nõutav õigustatud isiku ja kinnistu omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti (vt ka Riigikohtu 09.11.2016. a otsus nr 3-3-1-57-16, p 18). Kui pärast teealuse maa kasutamiseks piiratud asjaõiguse saamist ja piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmist teeb kohalik omavalitsus otsuse eratee avalikult kasutatavaks määramise kohta, muutub eratee avalikult kasutatavaks teeks (samas, p 15).
35.2.Seega tekkis vastustajal pärast korralduse andmist, asjaõiguslepingu sõlmimist ja piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmist õigus määrata pärast Arni kinnistule jalgtee valmimist see eratee avalikult kasutatavaks teeks EhS § 94 lg 1 alusel.
36.Asjas puudub vaidlus, et Arni kinnistut läbiv sõidutee ei seisnud kasutuseta, vaid külaelanikud kasutasid seda läbipääsuks Eru küla teele ja Eru ranna teele (Arni kinnistut läbiv sõidutee ühendab neid kohalikke teid). Sellele on viidatud juba vaidlustatud vallavalitsuse korralduses ning see pidi olema vallavalitsusele teada ka varasemast. Asja materjalidest nähtub seejuures, et kaebaja T. Kõrgmaa on teinud 20.07.2020 vallale ettepaneku (dtl 995) määrata Haljala valla üldplaneeringu koostamise käigus Eru külas asuv teelõik, mis jääb Eru küla tee ja Eru ranna tee vahele, avalikult kasutatavaks teeks, kuna see on de facto avalikus kasutuses. Külaelanike poolt tee kasutamine nähtub selgelt ka nende pöördumisest vallale pärast seda, kui Arni kinnistu omanikud soovisid sulgeda sissesõidutee nende kinnistut läbivale teele roigasaiaga ning esitasid selleks vallale ehitusteatise. 43 külaelanikku (sh 7 kaebajat) tõid selles ehitusteatise menetluses esitatud 18.03.2022. a vastulauses (kaebuse lisa 11, dtl 1–12) välja erinevad vastuväited Arni kinnistu omaniku kavatsusele Arni kinnistu piires Eru külatee sulgemisele. Sealhulgas on vastulauses viidatud asjaoludele, et tee sulgemisel peavad külaelanikud, k.a lapsed liikuma teisele poole küla saamiseks Kotka-Võsu maanteel, mille ääres puuduvad kergliiklusteed ja piisava laiusega teepeenrad; seitse kinnistut jäävad tee sulgemisel ühe väljapääsuga tupikusse, kust metsapõlengu korral enam autoga välja ei pääse ja päästetehnika enam elamutele juurde ei pääse; ning rasketel prügiveoautodel ei ole tee sulgemisel enam ringikeeramise kohta. Vähemalt ühele käesolevas asjas kaebuse esitanud kaebajale, s.o Ööbiku kinnistu omanikule Ü. Roosipuule on Arni kinnistul paiknev sõidutee vajalik, et pääseda mootorsõidukiga tema kinnistul asuva hoone juurde (vt Haljala Vallavalitsuse 22.06.2023. a vaideotsuse nr 210 lk 1, dtl 577). Ööbiku kinnistule sisenemiseks kasutatav värav paikneb Arni kinnistu sõidutee ääres (vt ka paikvaatlusel tehtud foto nr 15, millelt nähtuvalt olid Arni kinnistu omanikud värava kasutamise vältimiseks paigaldanud selle ette nööri).
37.Eespool viidatud 18.03.2022. a vastulauses on külaelanikud palunud vallavalitsusel peatada Arni kinnistul ehitustegevuse kuni Haljala valla üldplaneeringu kinnitamiseni. Nimelt oli vald üldplaneeringu materjalides nõustunud määrama vaidlusalune tee avalikku huvi omavaks teeks ning leidnud, et tegu on ajalooliselt kasutatava olulise teega, mille sulgemine poolitaks küla kaheks tükiks (kaardirakenduse väljavõte dtl 996; S. Kotke 17.02.2022. a pöördumine vallale dtl 204, 231; väljavõte Haljala valla üldplaneeringu eelnõu avalikustamise arvamustest ja vastustest, dtl 999–1001). Veel palusid külaelanikud enda 18.03.2022. a pöördumises vallale mitte lubada Arni talu krundil ajaloolise Eru küla tee ükskõik mis viisil (sh mõne uue menetluse käigus) sulgemist ning tegid ettepaneku algatada teekinnistu moodustamine (kas läbi teeservituudi seadmise, sundvõõrandamise või mõnel muul viisil), et antud ajalooline tee saaks säilitatud ja ametlikult kinnitatud avalikuks teeks, sest selliselt on see ette nähtud ka menetlemisel olevas Haljala valla üldplaneeringus.
37.1.Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas 25.04.2023. a määruse punktis 16 tehtud tähelepanekuga, et eeltoodud pöördumises on vallale esitatud taotlus 15
3-23-561 vaidlusaluse Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Alusetu on kolmandate isikute seisukoht, et tegemist on olnud pelgalt ettepanekuga MSVS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Viimati nimetatud säte käsitleb isikute pöördumisi, millega tehakse adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. Praegusel juhul ei saanud eelviidatud pöördumises esitatu näol olla tegemist ei ettepanekuga asutuse või organi töö korraldamiseks ega ka ettepanekuga mõne valdkonna arengu kujundamiseks. Tegemist oli konkreetse sisuga ehk konkreetse eesmärgi saavutamiseks toimingute sooritamise ja haldusakti tegemise ettepanekuga, mida tuli vallal seetõttu tõlgendada taotlusena HMS § 14 tähenduses.
38.Praeguses asjas on esitanud kaebuse üheksa Eru küla elanikku (kinnistusraamatu väljavõtted kaebajate kinnistutest dtl 33–47), sealhulgas kõigi kaebajatele kuuluvate Eru külas asuvate kinnistute omanikud (vt käesoleva otsuse p 1) olid allkirjastanud vallale 18.03.2022 esitatud taotluse Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamise määramiseks. Kohus märkis eespool, et Haljala Vallavalitsus otsustas korraldusega nr 50 külaelanikele läbipääsu üle Arni kinnistu ja leidis, et selleks on sobiv jätta kinnistut läbivaks teeks üksnes jalgsi, ratastega ja lapsekäruga kasutatav jalgtee, mitte aga sõidutee. Ka Tartu Ringkonnakohus on nii käesolevas asjas tehtud 25.04.2023. a määruse punktis 16 kui ka 14.09.2023. a määruse punktis 25 asunud seisukohale, et Haljala Vallavalitsus on enda 09.02.2023. a korraldusega nr 50 (läbipääsu küsimust isikliku kasutusõiguse seadmisega lahendades) sisuliselt keeldunud Arni kinnistut läbiva tee määramisest avalikuks kasutamiseks.
38.1.Sellises olukorras puudutab korraldus nr 50 selgelt kõiki nende Eru küla elanike õigusi, kelle õigused olid mingil viisil puudutatud Arni kinnistut läbiva sõidutee kasutamisest, seda kas läbi nende kinnistule juurdepääsuks kasutamise vajaduse, prügiveo teenindamise vajaduse või turvalisuse (sh paremad tingimused päästetööde tegemiseks ja evakueerimise võimalused ja sellest tulenev väiksem oht varale ja elule (vt Päästeameti 03.04.2022. a kiri dtl 104) ning liiklusohutus).
38.2.Lisaks, kuigi eespool viidatud EhS § 94 lg-test 1 ja 2 ei tulene isikutele subjektiivset õigust nõuda kohalikult omavalitsuselt tee avalikuks kasutamiseks määramise menetluse algatamist või tee avalikuks kasutamiseks määramist, on neil kohtu hinnangul siiski õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole tee avalikuks kasutamiseks määramise taotlusega, kui tee avalikuks kasutamiseks määramine on vajalik nende õiguste tagamiseks, samuti on neil õigus nõuda, et vald otsustaks menetluse algatamise või tee avalikuks kasutamiseks määramise üle kaalutlusvigadeta (vrd Riigikohtu 23.03.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13; 02.06.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13). KOKS § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist, kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ruumiline planeerimine hõlmab muu hulgas nii transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri kui ka avalikes huvides sundvalduse seadmise vajaduse üle otsustamist (vt nt PlansS § 75 lg 1 p-d 1 ja 29) (vt Riigikohtu 10.01.2023. a otsus nr 3-20-1280, p 10.2; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-21-18/18, p 25).
39.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et korraldus nr 50 puudutab Eru küla elanikest kaebajate õigusi ning neil on kaebeõigus korralduse vaidlustamiseks, seda eriti olukorras, kus vallale oli esitatud 18.03.2022 taotlus vaidlusaluse sõidutee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Korralduse nr 50 õigusjõu lõpetamisele suunatud kaebus koos nõudega valla kohustamiseks otsustama nõuetekohaselt vaidlusaluse sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise üle on sobiv saavutamaks kaebuse eesmärki, s.o Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikku kasutusse määramine või valla poolt sõidutee avalikult kasutamise 16
3-23-561 määramise üle kaalutlusvigadeta otsustamine (vt ka HKMS § 41 lg 3, § 158 lg 3). Seetõttu jäävad vastustaja ja kolmandate isikute taotlused tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuete läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. II
40.Kaebajate esmane alternatiivne nõue on tuvastada korralduse nr 50 tühisus. Kaebajad tuginevad HMS § 63 lg 2 p-dele 3 ja 5. HMS § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan või kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
41.Riigikohtu praktika järgi on haldusakti tühisus akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kui haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (Riigikohtu 15.10.2013. a otsus nr 3-3-1-35-13, p 12 ja seal viidatud praktika). Haldusakti oluline ebaselgus või selle tingimuste täitmise võimatus toob seega kaasa haldusakti tühisuse juhul, kui ebaselgus või haldusakti tingimuste täitmise võimatus on ilmselge (vt ka Riigikohtu 07.12.2020. a määrus nr 3-19-2448, p 15; 07.03.2003. a määrus nr 3-3-1-21-03, p 13).
42.Kohtu hinnangul ei ole kaebajate viidatud haldusakti puudused praegusel juhul sedavõrd ilmselged, et need saaksid tuua kaasa korralduse nr 50 tühisuse. Haljala Vallavalitsus linnapea isikus on otsustanud korraldusega nr 50 sisuliselt selle, mil viisil on külaelanikele tagatud läbipääs Arni kinnistult, kuid ei ole teinud KOKS § 22 lg 1 p-des 6 1, 31 ja 32 sätestatud otsuseid. Tegemist ei ole olnud kinnisasja koormamisega piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lg-s 3 nimetatud tingimustel, s.o enda või sõltuva üksuse võlakohustuse tagamiseks (KOKS § 22 lg 1 p 6 1). Arni kinnistult läbipääsu tagamise üle otsustamine ei saa kujutada endast ka üldplaneeringu algatamist ja kehtestamist (KOKS § 22 lg 1 p 31) ega üldplaneeringu vastuvõtmist ja avaliku väljapaneku väljakuulutamist (KOKS § 22 lg 1 p 32).
43.Samuti ei ole ilmselged kaebajate viidatud puudused otsuse täidetavuse ja ebaselguse osas. HMS § 63 lg 2 p 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohus nõustub kaebajatega, et korralduses on tõepoolest viidatud ehitusloale ja väidetavalt sellega seotud asendiplaanile, mis tegelikult sellega seotud ei ole, ning tehtud seega ka ekslik järeldus, et 17.07.2020 väljastatud ehitusloa alusel üksikelamu püstitamine sulgeb külaelanikele Arni kinnistut läbiva tee. Tegelikkuses ei tulene Haljala Vallavalitsuse 17.07.2020 väljastatud ehitusloast (dtl 98–103) ega selle aluseks olevast ehitusprojektist nr 197/1018 (dtl 58–97, sh asendiplaanist dtl 61), et selle ehitusloa alusel kavandatav ehitustegevus Arni kinnistut läbiva sõidutee sulgeks. Asendiplaanil on kõnealune sõidutee selgelt kajastatud ning ehitusprojekti seletuskirja (dtl 82–97) leheküljel 1 on elamu asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldamisel toodud, et ehitusalast põhja poole jääva tee katend on keskmiselt 3,1 meetri laiune. Sellest hoolimata selgub korraldusest nr 50 selgelt see, millised õigused ja kohustused on sellega pandud vallale ja kolmandatele isikutele. Ka külaelanikele korraldusest tulenevate õigustesse puutuvalt ei saa pidada korralduse puuduseid ilmselgeteks. Korralduse täidetavusse puutuvalt ei nõustu kohus kaebajatega, et Keskkonnameti eelnevate kooskõlastuste, sh jalgtee ehitusprojektile, puudumine muudab korralduse ilmselgelt mittetäidetavaks. Keskkonnaametil oli võimalik kooskõlastada korralduses nr 50 silmas peetud jalgraja ehitamise projekt ka pärast korralduse andmist. Seda, kas Keskkonnaamet 17
3-23-561 tulnuks kaasata haldusakti menetlusse, saab kohus hinnata korralduse õiguspärasuse hindamisel.
44.Eeltoodud põhjustel puuduvad kohtu hinnangul alused kaebuse rahuldamiseks nõudes tuvastada korralduse nr 50 tühisus. III
45.Kaebajad leiavad, et korraldus nr 50 on õigusvastane, sest vastustaja on selle andmisel rikkunud kaasamiskohustust, ärakuulamiskohustust ja põhjendamiskohustust ning on asjakohaselt jätnud arvestamata avalike huvide ja kaebajate õigustega.
46.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud, haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1–3). Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6 lg 1).
47.Esmalt võtab kohus seisukoha, kas korraldus nr 50 on jätkuvalt kehtiv õigusakt või on see muutunud selle alusel asjaõiguslepingu sõlmimisega kehtetuks, nagu väidavad vastustaja ja kolmandad isikud. HMS § 61 lg 1 esimene lause sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Tulenevalt HMS § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmandate isikutega, et korraldus nr 50 on muutunud nende vahel 17.02.2023 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega kehtetuks. Korralduse nr 50 näol on tegemist haldusaktiga, millel on laiem mõju kui vaid isikliku kasutusõiguse seadmise otsustamine. Kuivõrd sellega on otsustatud Arni kinnistult läbipääsu tagamise viis ja sisuliselt on sellega keeldutud ka Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest, puudutab see jätkuvalt ka kaebajate õigusi. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et korraldus oleks kaotanud oma kehtivuse, kui vastustaja realiseeris sellega üksnes talle endale antud õiguse ehk sõlmis enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu.
48.Kohus nõustub kaebajatega, et Haljala Vallavalitsus on jätnud korraldusega nr 50 päädinud haldusmenetluse sisuliselt läbi viimata. Haldusmenetluse § 11 lg 1 järgi on haldusmenetluses menetlusosalised haldusakti andmist taotlev isik (p 1); isik, kellele haldusakt on suunatud (p 2); isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (p 3); haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (p 4). Korraldusega nr 50 Arni kinnistult avaliku läbipääsu üle otsustamise menetluses olid menetlusosalisteks ka need külaelanikud, kes olid esitanud vastustajale 18.03.2022 taotluse Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikult kasutatavaks määramiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja oleks neid isikuid, sh kaebajaid, menetlusosalistena käsitanud ja neile menetlusosalise õigused taganud. Samuti ei ole vastustaja kaasanud menetlusse teisi võimalikke isikuid, kelle õigusi või kohustusi oleks võinud menetluse tulemusel antav haldusakt puudutada. Ka Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 18
3-23-561 25.04.2023. a määruse punktis 16 leidnud, et kaebajaid ei ole nende õigusi puudutavasse haldusmenetlusse kaasatud. Vaidlus puudub selles, et Arni kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargis. Nähes korraldusega nr 50 ette jalgtee väljaehitamise Arni kinnistule, tuli enne korralduse nr 50 andmist kaasata haldusmenetlusse ka Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja (Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja §-d 4 ja 8). Lisaks tuleb nõustuda kaebajatega, et arvestades Päästeameti antud selgitusi päästetööde ja evakueerimise raskendatusest Arni kinnistut läbiva sõidutee sulgemisel (dtl 104), võis olla erinevate läbipääsu võimaluste hulgast sobivaima valimiseks vajalik menetlusse Päästeameti kaasamine.
48.1.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Haljala valla vallasekretär kinnitanud kaebaja T. Kõrgmaa teabenõuetele antud 28.02.2023. a ja 01.03.2023. a vastustes (dtl 129, 130), et Haljala Vallavalitsuses ei ole koostatud eraldiseisvat toimikut seoses isikliku kasutusõiguse seadmisega Arni kinnistule. Samades vastustes on selgitatud, et vald on pidanud kinnistu omanikuga isikliku kasutusõiguse seadmise osas läbirääkimisi telefoni teel, mille tulemusena võttis vallavalitsus 09.02.2023 korralduse nr 50 ja mille alusel sõlmiti notariaalne leping isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul muu hulgas seda, et vastustaja ei ole korralduse nr 50 menetluse käigus selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid olulisi asjaolusid ja on jätnud seejuures teostamata kaalutlusõiguse, ennekõike asjast puudutatud isikute vastandlike õiguste ja avalike huvide üle kaalumise. Vastavaid põhjendusi ei ole ka korralduses 50 esitatud. Vald on asja otsustamisel ilmselgelt jätnud asjas olulist tähtsust omavad asjaolud arvesse võtmata. Näiteks pole korralduses sõnagagi mainitud, et vallalt oldi taotletud Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikult kasutatavaks määramist. Samuti puuduvad korralduses igasugused viited varasemalt valla poolt väljendatud avaliku huvile Arni kinnistut läbiva sõidutee säilimise osas (vt Haljala Vallavalitsuse 19.04.2022. a otsus nr 7-2/357-16 Arni kinnistu sissesõidule roigasaia paigaldamiseks esitatud ehitusteatise kooskõlastamisest keeldumise kohta, dtl 106–110). Lisaks tugines vald korralduse andmisel selle lisaks olevale asendiplaanile (dtl 113), mis tegelikkuses ei olnud korralduses viidatud ehitusloa andmise aluseks ega olnud valla ega teiste haldusorganite poolt kooskõlastatud. Kõnealuse asendiplaani näol oli tegemist vallale 21.02.2023 esitatud projekteerimistingimuste taotlusele lisatud Prooton AB OÜ poolt koostatud elamu asendiplaaniga (dtl 434). Seega arvestas vald korralduse andmisel õigusvastaselt sellisel viisil Arni kinnistul ehitamise võimalikkusega, millega arvestamiseks puudus tal vastavate loamenetluste puudumisest tulenevalt õigus.
48.2.Korraldus ei ole ka kooskõlas HMS § 55 lg-st 1 tuleneva selguse ja üheselt mõistetavuse nõudega. Kuigi kohus on jõudnud järeldusele, et korraldusega otsustati, milline saab olema tulevikus avalikult kasutatav läbipääs Arni kinnistult, sh see, et Arni kinnistut läbinud sõiduteed avalikult kasutatavaks ei määrata, ei tulene see korraldusest üheselt ja selgelt.
49.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et korraldus nr 50 ei vasta ilmselgelt seadusest tulenevatele haldusakti õiguspärasuse eeldustele. Seega esinevad alused korralduse nr 50 tühistamiseks ja kaebus tuleb selles osas rahuldada. IV
50.Kaebajad on palunud kohtul tuvastada korralduses nr 50 sisalduva valla eraõigusliku tahteavalduse alusel 17.02.2023 sõlmitud notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (dtl 120–128) tühisuse.
51.HKMS § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse 19
3-23-561 resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud.
52.Kohus leiab, et kaebajate vastav taotlus on põhjendatud. HKMS § 5 lg 2 hõlmab muu hulgas olukorda, kus üks ja sama dokument vastab üheaegselt nii tsiviilõigusliku tahteavalduse kui haldusakti tunnustele – hübriidakt. Samuti tühistab kohus praegusel juhul eraõigusliku tehingu aluseks oleva haldusakti nii tagasi- kui edasiulatuvalt, mistõttu on tehingu tühisuse tuvastamise eeldused täidetud (vt K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk-d 63, 64). Valla poolt notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel väljendatud tahteavaldusel puudus õiguslik alus ning see oli antud seetõttu sellise puudusega, mis tingib sõlmitud tehingu tühisuse alates selle tegemisest.
53.Eelnevast tulenevalt tuvastab kohus kolmandate isikute ja Haljala valla vahel 17.02.2023 notariaalselt sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse. V
54.Kaebajad paluvad kohtul kohustada Haljala valda kõrvaldama korralduse nr 50 õigusvastased tagajärjed (HKMS § 5 lg 1 p 5).
55.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist (RVastS § 11 lg 2).
56.Praegusel juhul tühistab kohus käesoleva otsusega Haljala Vallavalitsuse korralduse nr 50 ja tuvastab selle alusel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühine tehing tuleb tagasi täita (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2020. a määrus nr 3-20-2113, p 11). Puudub vaidlus, et kõnealuse 17.02.2023 sõlmitud notariaalse lepingu alusel on tehtud AÕS § 64 1 lg 1 alusel 20.02.2023 kinnistusraamatusse Arni, Ranna-Arni ja Männiku-Arni katastriüksuste juurde koormatiste ja kitsenduste alla järgmine kanne: „Isiklik kasutusõigus Haljala vald kasuks. Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus avalikuks kasutamiseks ette nähtud läbipääsuteeks vastavalt 17.02.2023. a lepingu punktile 3 ning lisaks olevale plaanile.“
57.Seoses korralduse nr 50 tühistamise ja eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamisega esineb alus ka vastustaja kohustamiseks kõrvaldama korralduse tagajärjed. Põhjendatud on kohustada vastustajat kõrvaldama korralduse ja tehingu tagajärjed kaebajate soovitud täies ulatuses, s.o nii kinnistusraamatusse tehtud kandeid puudutavas osas, kui ka selles osas, et vastustajal tuleb vajadusel kolmandatele isikutele tehtavate vastavate korraldustega või muul viisil tagada Arni kinnistut läbiva sõidutee võimalik kasutamine avalikult kasutatava teena (s.o ennekõike selle läbitavuse tagamine) juhuks, kui vald peaks nõuetekohase haldusmenetluse tulemusel otsustama sõidutee avalikuks kasutamiseks määrata. VI Kohustamisnõue
58.Kaebajad on Tartu Ringkonnakohtu soovitusel täiendanud enda esialgset kaebust nõudega kohustada Haljala valda viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks. 20
3-23-561
59.Tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohus on käesolevas otsuses ja Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 25.04.2023. a määruse punktis 19 selgitanud, et kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda enda õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse läbiviimist. Olukorras, kus vastustaja ei ole kaebajate kui Eru küla elanike õigusi puudutavale korraldusele nr 50 eelnevalt sellist kohast haldusmenetlust ja puudutatud isikute vastanduvate õiguste (sh kolmandate isikute õigus vabalt vallata ja kasutada enda omandit) kaalumist läbi viinud, on kohtu hinnangul kohustamisnõude rahuldamise eeldused täidetud.
60.Vastustaja esitas kohtule 12.06.2025 kolmandatele isikutele adresseeritud Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025. a teate nr 5-2/33-1 haldusmenetluse algatamise kohta (dtl 1018– 1020). Teate kohaselt algatab Haljala Vallavalitsus sellega HMS § 35 lg 1 p 2 kohaselt haldusmenetluse, mille eesmärk on Eru külas asuva Ranna-Arni, Arni, ja Männiku-Arni katastriüksuseid läbiva eratee avalikuks teeks määramise (sundvalduse seadmise) otsustamine, sh tee täpse paiknemise, selle laiuse, pikkuse jm parameetrite ning sundvalduse tasu otsustamine. Teates on märgitud, et menetluse käigus hinnatakse, kas esineb avalik huvi tee avalikuks kasutamiseks määramiseks, kinnistu omanike õigusi, vajadusel muid küla juurdepääsulahendustega puutumist omavaid küsimusi ning muid menetluse käigus hindamist vajavaid asjaolusid. 12.06.2025 asjas toimunud kohtuistungil leidis vastustaja, et nimetatud teatega haldusmenetluse algatamise tõttu saaks lõpetada asja menetluse valla kohustamise nõudes viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Nii kaebajad, kolmandad isikud kui ka Keskkonnaamet nõustusid kohtuistungil haldusasja menetluse lõpetamisega nimetatud nõudes.
61.HKMS § 152 lg 1 p-st 4 tulenevalt lõpetab kohus määrusega menetluse muu hulgas siis, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole põhjendatud kaebajate esitatud kohustamisnõudes menetlust lõpetada. Kaebajad on taotlenud nende õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse läbiviimist (vt ka HKMS § 41 lg 3) ning pelgalt vastava menetluse alustamisega ei saa lugeda sellist menetlust läbiviiduks. Kohustamiskaebuse rahuldamist õigustab kohtu hinnangul antud juhul ka vastustaja varasem tegevus, kui 22.06.2023. a vaideotsustes nr 210 ja 211 (dtl 577–584 ja 586–594) kohustati valda kujundama seisukoht Arni kinnistut läbiva eratee avalikuks kasutamiseks määramise menetluse alustamise kohta hiljemalt 01.08.2023, kuid kohtule teadaolevalt ei ole enne 11.06.2023. a teadet ühtegi vastavat kirjalikku dokumenti koostatud ega vaide esitajatele (kaebajad Ü. Roosipuu ja K. Kõllo) edastatud.
62.Kohustamisnõude läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust kolmandate isikute väited selle esitamiseks kaebeõiguse puudumisest (vt sellekohaseid põhjendusi käesoleva otsuse p 38 ja selle alapunktid). Samuti ei ole kohustamisnõue esitatud tähtaega ületades, kuivõrd see on tihedalt seotud korralduse nr 50 tühistamise nõudega ja kohustamisnõue oli seetõttu esitatud kohtule vastavalt HKMS § 49 lg 1 teisele lausele tähtaegselt.
63.Seega jäävad kolmandate isikute taotlused kohustamisnõudes menetluse lõpetamiseks või alternatiivselt kohustamisnõude läbi vaatamata jätmiseks ning vastustaja taotlus kohustamisnõudes menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Kohus rahuldab kaebajate kohustamisnõude ning kohustab Haljala valda viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamiseks. VII Keelamisnõue
64.Kaebajad paluvad kohtul keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule seal asunud tee kasutamist välistava ehitise püstitamiseks. 21
3-23-561
65.Keelamiskaebuse võib esitada halduskohtule üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). RVastS § 5 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
66.Kohus ei pea vajalikuks käsitleda täiendavalt seda, kas antud juhul on täidetud HKMS § 45 lg-s 1 täidetud eeldused keelamiskaebuse esitamiseks. Tartu Ringkonnakohus on pidanud käesolevas asjas 14.09.2023 tehtud määruses keelamisnõude esitamist võimalikuks ja halduskohus nõustub selle määruse punktides 22–25 toodud vastavate põhjendustega.
67.Kohus leiab, et praeguse vaidluse asjaoludel tuleb lugeda täidetuks ka keelamiskaebuse sisulise rahuldamise eeldused. Kui vastustaja väljastaks Arni kinnistule ehitise püstitamiseks projekteerimistingimused, mis näevad ette seal asunud sõidutee sulgemise, veel enne seda, kui sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise kohta on tehtud asjakohaste kaalutlustega ja eelneva kohase haldusmenetlusega haldusakt, saaksid rikutud kaebajate poolt käesolevas asjas kaitstavad õigused. Samuti tuleb praeguse vaidluse asjaolusid arvestades asuda sarnaselt ringkonnakohtule seisukohale, et selliste projekteerimistingimuste väljastamine tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks haldusakti hilisemal vaidlustamisel kõrvaldada või vähemalt oleks see ebamõistlik (vrd Tartu Ringkonnakohtu käesolevas asjas tehtud 14.09.2023. a määruse p 25). Arvesse tuleb võtta valla senist käitumist, seisukohtade heitlikkust ja varasemalt pigem kolmandate isikute huvide eelistamist. Seda arvestades tuleb pidada piisavalt tõenäoliseks, et projekteerimistingimuste väljastamisel võib tulemuseks olla kinnistut läbiva sõidutee lõplik sulgemine kasutamiseks kohalike elanike ja Eru küla külastavate inimeste jaoks.
68.Puudub vaidlus, et Haljala Vallavalitsusele esitati juba 21.02.2023, s.o vähem kui 2 nädalat pärast korralduse nr 50 andmist projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/01680 (dtl 138–142, 428–432) Arni kinnistule uue elamu projekteerimiseks uuele asukohale. Taotlusele on lisatud Prooton AB OÜ 28.01.2022 koostatud elamu eskiisprojekt (dtl 435– 453), Keskkonnaameti 22.02.2022. a kooskõlastus (dtl 456) ja Prooton AB OÜ 20.02.2023 koostatud uus elamu asendiplaan (dtl 434), mis oli lisatud ka korraldusele nr 50. Asendiplaanil ei ole erinevalt 17.07.2020 väljastatud ehitusloa aluseks olevast skeemist kajastatud elamu asukohas kinnistut läbivat sõiduteed. Samuti on Keskkonnaamet 09.03.2023. a kirjaga nr 7-9/23/3715-2 (dtl 458–462) projekteerimistingimused tingimuslikult kooskõlastanud, lähtudes eeldusest, et Arni kinnistut praegu läbiva sõidutee säilitamine ei ole vajalik.
68.1.Sisuliselt on Keskkonnaamet olnud seoses Arni kinnistul ehitamisega koguaeg seisukohal, et lähtuvalt kaitseala eesmärkidest, ennekõike piisava suurusega õueala nõudest (tulenevalt Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavast aastateks 2016–20251), ei saa Arni kinnistul korraga eksisteerida seda läbivat sõiduteed ja üksikelamut, sest sellisel juhul ei mahuks kinnistule vajalikus suuruses õueala (vt nt Keskkonnaameti 11.08.2016. a kiri nr 79/16/8338-3, milles Keskkonnaamet on esitanud selgitused Arni kinnistu jagamise ja seal ehitamise võimaluste kohta, dtl 373–376, ja Keskkonnaameti 01.11.2021. a vastuskiri nr 79/21/20117-5 S. Kotkele, dtl 377–378). Sama kinnitasid Keskkonnaameti esindajad haldusasjas toimunud kohtuistungil. Kohtule ei ole teada, millisel põhjusel ei kajastu Keskkonnaameti vastav seisukoht Keskkonnaameti 08.07.2019. a kirjas nr 7-9/19/10889-2 projekteerimistingimuste väljastamise tingimustega kooskõlastamise kohta (dtl 79–81), 1
Kaitsekorralduskava | Kaitsealad
22
3-23-561 Haljala Vallavalitsuse 07.08.2019. a korraldusega nr 429 (dtl 72) väljastatud projekteerimistingimustes (dtl 73–74) ega 17.07.2020 Haljala Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa aluseks oleval asendiplaanil.
68.2.Kuivõrd 2023. a veebruaris esitatud projekteerimistingimuste taotluses ja selle lisaks oleval asendiplaanil on selgelt lähtutud sellest, et Arni kinnistut läbiv sõidutee eemaldatakse ning sellest on lähtunud ka Keskkonnaamet projekteerimistingimuste kooskõlastamisel, rikuksid sellistel tingimustel väljastatavad projekteerimistingimused kaebajate poolt käesolevas asjas kaitstavaid õigusi. Lisaks ei nähtu kohtule antud juhul millestki see, et vastustaja oleks talle 2023. a veebruaris projekteerimistingimuste taotluse menetluses kaalumas seda, kas selle menetluse raames oleks vajalik seoses Arni kinnistut läbiva teega algatada sundvalduse seadmise menetlust (EhS § 26 lg 5). Vastupidi, projekteerimistingimuste taotlusest ja sellele lisatud materjalidest lähtuvalt selline vajadus puudub, kuigi Haljala vallal on Arni kinnistu sõidutee osas avalikuks kasutamiseks määramist puudutav otsustus veel tegemata. Tulenevalt KAHOS § 5 lg 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kinnisasja sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmise aluseks projekteerimistingimused (vt ka Riigikohtu 08.02.2022. a otsus nr 5-21-18, p 25 ja 10.01.2023. a otsus nr 3-20-1280, p 10.2).
68.3.Seega saab pidada kaebajate õiguste rikkumist ja projekteerimistingimuste andmisega kaasnevate tagajärgede hilisema kõrvaldamise võimatust või ebamõistlikkust tõenäoliseks.
69.Eelnevast tulenevalt tuleb keelamiskaebus rahuldada. Vaidluse sisu arvestades keelab kohus Haljala vallal Arni kinnistule seal asunud sõidutee kasutamist välistava ehitise püstitamiseks projekteerimistingimuste väljastamise kuni ajani, mil Haljala vald teeb lõpliku otsuse Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamise määramise kohta, s.o kuni Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamise menetluse lõpuni (HKMS § 168 lg 1). VIII Lõppjäreldused ja menetluskulude jaotus
70.Käesolevas otsuses eespool toodut arvestades rahuldab kohus kaebajate kaebuse tervikuna ning jätab kolmandate isikute ja vastustaja taotlused menetluse osaliselt lõpetamiseks ja kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kaebuse täies ulatuses rahuldatuks lugemist ei välista see, et kohus jättis rahuldamata kaebajate ühe, alternatiivselt esitatud nõude.
71.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).
72.Kaebajate 30.06.2025. a menetluskulude väljamõistmise taotluses paluvad nad mõista nende kasuks menetluskulude katteks vastustajalt välja kokku 26 596,80 eurot (sh riigilõiv 360 eurot, maksekorraldused dtl 145, 146). Seejuures on kaebajad aga 30.06.2025. a taotluses arvestanud riigilõivu 360 eurot kulude kokku liitmisel topelt (vt taotluse punktid ja 4.1 ja 4.3 ning OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm 14.03.2023. a arve nr 20204613, dtl 1038). Seega on kaebajad kandnud 30.06.2025. a taotluse ja selle lisade kohaselt õigusabikulusid kokku 25 876,80 euro ulatuses (mitte 26 236,80 eurot, nagu on taotluses välja toodud; arved dtl 1037– 1053) ja riigilõivu 360 euro ulatuses. Samas on kaebajad lisaks kaebuse ja esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivule tasunud riigilõivu 180 eurot ka 18.05.2023 kohtule teise esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (maksekorraldus dtl 302) ning kokku on nad kandnud tegelikkuses riigilõivus seisnevaid menetluskulusid 540 euro ulatuses. Riigilõivu 23
3-23-561 teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei takista see, et see on jäänud osaliselt kaebajate menetluskulude nimekirjas välja toomata. Enda 14.07.2025. a taotluses paluvad kaebajad mõista nende kasuks välja täiendavad õigusabikulud 334,80 eurot (arve dtl 1117). Kokku on kaebajad seega katnud käesolevas asjas menetluskulusid järgmiselt: 120,5 tunni ulatuses osutatud õigusteenuse kulud 26 211,60 eurot ning riigilõiv 540 eurot.
73.Kohus leiab, et arvestades kaebajate esindajate poolt tehtud toimingute sisu ja mahtu ning vaidluse asjaolusid, sh vastustaja vastuolulist käitumist kohtu- ja samaaegselt läbiviidavates seotud haldusmenetlustes, on kaebajate menetluskulud olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud kokku 26 751,60 eurot.
74.Kolmandad isikud on kandnud käesolevas menetluses õigusabikulusid kokku 32 249,09 eurot (arved dtl 1059–1078, õigusteenus 145,25 tunni ulatuses). Need menetluskulud jäävad lähtuvalt HKMS § 108 lg-test 1 ja 8 nende endi kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
24
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.