Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 25.04.2023 3-23-561 A, B, D, Ee, Gu, H, I, Ji ja Ki kaebus Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks ja 17.02.2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning Haljala Vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.03.2023. a määrus Menetlusosalised Kaebaja I – A Kaebaja II – B Kaebaja III – D Kaebaja IV – E Kaebaja V – G Kaebaja VI – H Kaebaja VII – I Kaebaja VIII – J Kaebaja IX – K Kaebajate esindajad – vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Rait Sarjas Vastustaja – Haljala vald Kolmandad isikud – L ja M, esindajad vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Kevin Kõo Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
2.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 22.03.2023. a määrus.
3.Peatada Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 kehtivus osas, milles on sisuliselt keeldutud kolmandatele isikutele kuuluval kinnistul (registriosa nr xxx) asuva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest.
Haljala Vallavalitsus otsustas 09.02.2023. a korraldusega nr 50 seada Haljala valla kasuks isikliku kasutusõiguse läbipääsu tagamiseks avalikes huvides Lääne-Virumaal Haljala vallas Eru külas asuvale kinnistule registriosa numbriga xxx (kinnistu koosneb kolmest katastriüksusest: Xxx, Xxx ja Xxx; edaspidi Xxx kinnistu). Korralduse kohaselt on külaelanikud kasutanud nimetatud kinnistut läbivat teed läbipääsuks Eru küla teele ja Eru ranna teele. Kinnistu omanikud soovivad ehitada Xxx katastriüksusele üksikelamu, mille kohta on Haljala Vallavalitsus väljastanud 17.07.2020 ehitusloa. Kavandatav ehitustegevus sulgeb eespool nimetatud kinnistut läbiva tee. Haljala Vallavalitsus pidas kinnistu omanike L ja Mga läbirääkimisi läbipääsu tagamiseks ning jõuti kokkuleppele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises Haljala valla kasuks tingimusel, et läbipääs on tagatud jalgsi, ratastega ja lapsekäruga, välja arvatud mootorsõidukid. Kinnistu omanik ehitab oma kuludega läbipääsu korralduse lisas oleval skeemil näidatud isikliku kasutusõiguse ala ulatuses. Isikliku kasutusõiguse ala laius on 1,5 meetrit, pikkus 209 meetrit ja pindala 312 m2.
2.Haljala vald ning L ja M sõlmisid 17.02.2023 notari juures isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, milles leppisid korralduses nr 50 toodud tingimustel kokku Haljala valla kasuks kinnistule nr xxx isikliku kasutusõiguse seadmises.
3.Eru küla elanikud A, B, D, E, G, H, I, J ja K esitasid 10.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nimetatud korralduse tühistamiseks ja 17.02.2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning Haljala Vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebajad palusid: 1) peatada esialgse õiguskaitse korras Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 täitmine selliselt, et viidatud korralduse alusel ei oleks võimalik sõlmida lepinguid Haljala valla (õigustatud isiku) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks läbipääsu tagamiseks avalikes huvides Eru külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal asuvale kinnistule (registriosa nr xxx); 2) keelata esialgse õiguskaitse korras 17.02.2023 Haljala valla, L ja M vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu täitmine; 3) keelata esialgse õiguskaitse korras projekteerimistingimuste väljastamine Eru külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal asuvale kinnistule (registriosa nr xxx) kavandatava elamu projekteerimiseks ning mistahes muude Eru külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal asuvale kinnistule (registriosa nr xxx) planeeritava elamu ehitustegevuseks vajalike toimingute tegemine käesolevas kohtuasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni, alternatiivselt keelata ehitustegevus 10.01.2023 koostatud Xxx elamu eelprojekti (töö nr 007-21) alusel, mille koosseisu kuulub Haljala vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 lisaks olev skeem (asendiplaan). Taotluse kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik selleks, et Xxx kinnistu omanikud ei saaks sulgeda Xxx kinnistut läbivat avalikus kasutuses olevat teed, mida kasutatakse lisaks ka mootorsõidukitega liikumiseks. Vastustajale on 21.02.2023 (s.o pärast lepingu sõlmimist) esitatud projekteerimistingimuste taotluse kohaselt projekteerimistingimused vajalikud Xxx kinnistule uue elamu projekteerimiseks uuele asukohale ning abihoone projekteerimiseks. Kaebajate hinnangul võib vastustaja kaebajate poolt vaidlustatud õigusvastase haldusakti alusel kohtu poolt esialgset õiguskaitset kohaldamata anda projekteerimistingimused, millega muudetakse Xxx katastriüksusel asuva elamu asukohta selliselt, et see toob kaasa Xxx kinnistul kulgeva tee sulgemise. Sellisel juhul oleks kaebuse edukuse korral võimalik, et hoone rajamiseks on väljastatud juba ka ehitusluba. Ehitustööde
alustamise ning läbiviimise korral ei ole hilisem olukorra tagasipööramine reaalne. Vältimaks ebaseadusliku ehitusloa väljastamist ning ehitustööde teostamist või selleks tehtavate ettevalmistustööde jätkamist, samuti täiendavaid kaebemenetlusi, vajavad kaebajate õigused viivitamatut kaitset. Kaebajate hinnangul ei riiva taotletavad meetmed avalikke huve ega Xxx kinnistu omanike õigusi määral, mis kaaluksid üles kaebajate huvi olukorra säilitamisele. Kaebajate esitatud kaebust ei saa pidada perspektiivituks, arvestades kaebuses toodud põhjendusi vastustaja rikkumiste osas korralduse vastuvõtmisel ning korralduse ja selle alusel sõlmitud lepingu mõju kaebajatele.
4.Tartu Halduskohus jättis 22.03.2023. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
4.1.Kolmandate isikute kinnistut läbib tee, mida on Eru küla elanikud seni kasutanud läbipääsuks Eru küla teele ja Eru ranna teele ning soovivad seda teed ka jätkuvalt kasutada, sh mootorsõidukitega. Vastustaja ei ole praegusel juhul pidanud vajalikuks vaidlusalust teed avalikes huvides omandada ega sellele sundvaldust seada. Kohus nõustub kolmandate isikutega, et isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisega on vaidlusaluses korralduses määratud tagajärjed realiseerunud. Seega ei ole kaebajatel vaidlustatud korralduse täitmise peatamiseks vajadust. Ka isikliku kasutusõiguse lepingu täitmise peatamiseks ei ole vajadust. Korraldus ja 17.02.2023 sõlmitud leping ei reguleeri olemasoleva läbipääsutee sulgemist, vaid loovad täiendava võimaluse kinnistult läbi pääsemiseks. Kohtule ei nähtu, et kolmandate isikute poolt uue läbipääsutee rajamine sulgeks kinnistu senise läbipääsutee. Nagu korralduses on märgitud, siis senise läbipääsutee sulgemine on tingitud kavandatavast ehitustegevusest, mitte aga vaidlusalusest korraldusest ja selle alusel seatud isiklikust kasutusõigusest.
4.2.Vaidlustatud korraldus ja selle alusel sõlmitud leping ei reguleeri kõnealusele kinnistule planeeritava elamu ehitusõigusega seonduvaid küsimusi, mistõttu ei ole praeguse vaidluse raames esialgse õiguskaitse abinõuna kavandatava elamu projekteerimistingimuste väljastamise ja muude ehitustegevuseks vajalike toimingute, aga ka ehitustegevuse keelamine lubatav. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei oma puutumust praeguse kaebuse põhivaidluse esemega ega ole seetõttu kohaseks abinõuks. Kaebajatel on hiljem võimalik oma õigusi kaitsta projekteerimistingimuste ja vastustaja poolt välja antava ehitusloa tühistamiskaebusega vaidlustamisega.
4.3.Kaebajad ei pruugi saavutada praeguse kaebusega oma põhieesmärki, milleks on kolmandate isikute kinnistut läbiva tee jätkuv kasutamine (sh mootorsõidukitega). Vastustaja ja kolmandad isikud on viidanud kaebeõiguse puudumisele. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusstaadiumis kaebeõiguse puudumine niivõrd ilmselge ja ka kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkus esitatud nõuetega vajab täiendavat analüüsimist, siis võtab kohus seisukoha kaebuse võimaliku läbi vaatamata jätmise osas pärast kaebusele vastuste saamist.
5.Ringkonnakohus tegi 10.04.2023. a määruse, millega kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ja keelas kolmandatel isikutel Lääne-Virumaal Haljala vallas Eru külas asuvat kinnistut (registriosa numbriga xxx) läbiva tee senisel viisil kasutamist takistav tegevus kuni 25.04.2023. Ringkonnakohus selgitas, et teeb selle tähtaja jooksul määruskaebuse osas põhjendatud määruse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebajad esitasid 06.04.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu 22.03.2023. a määruse tühistada ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
6.1.Kaebajad paluvad: 1) keelata esialgse õiguskaitse korras 17.02.2023 Haljala valla ning L ja M vahel sõlmitud notariaalse lepingu (isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping) täitmine viisil,
mis toob kaasa Xxx kinnistut läbiva olemasoleva tee sulgemise, selle senise kasutamise takistamise; 2) keelata L ja M ning Haljala vallal esialgse õiguskaitse korras Eru külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal asuval kinnistul (registriosa nr xxx) igasugune tegevus, mis võimaldab või toob kaasa Xxx kinnistut läbiva olemasoleva tee sulgemise, selle senise kasutamise takistamise; 3) alternatiivselt kohaldada HKMS § 251 lg-s 1 toodud esialgse õiguskaitse abinõud, mida kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks tagamaks kaebajate huvide kaitse.
6.2.Halduskohus ei arvestanud avalikku huvi ega hinnanud õigesti esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust. Kohus tuvastas ebaõigesti taotluse lahendamiseks olulise tähtsusega faktilised asjaolud, hindas vääralt korralduse sisu, lähtus vastustaja ning kolmandate isikute poolt 20.03.2023 esitatud eksitava sisuga seisukohtadest. Seetõttu jõudis halduskohus ebaõigele järeldusele, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik.
6.3.Olukorras, kus korralduse põhjendustes on selge viide, et Xxx kinnistu ehitustegevus sulgeb (lõpetab) olemasoleva tee kasutuse, ei ole võimalik väita, et korraldus ega leping ei reguleeri olemasoleva tee sulgemist, vaid loovad täiendava läbipääsu võimaluse. Määruskaebuse esitamise ajaks on vastav oht realiseerunud. 05.04.2023 alustasid kolmandad isikud Xxx kinnistul ehitustöödega, sulgesid Xxx kinnistut läbiva tee tõkkepuuga ning eemaldasid tee pinnasekatte. Selline tegevus on muutnud tee kasutamise võimatuks – kolmandate isikute tegevuse tulemusel ei ole teelõik enam läbitav mootorsõidukitega, häiritud on avalike teenuste osutamine (postivedu, prügivedu) ja potentsiaalne hädaabi osutamine (kiirabi, päästeautod).
6.4.Asjaolu, et vastavat teed ei ole määratud ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 1 järgi avalikuks kasutuseks, ei väära avalikku huvi. Jalgrada ei saa asendada olemasolevat teed, arvestades, et olemasolevat teed on võimalik kasutada lisaks jalgsi liikumisele ka mootorsõidukitega. Vastustaja on eelnevates haldusmenetlustes kinnitanud, et Xxx kinnistut läbiva tee säilimine senisel kujul ja kasutuses on avalikes huvides. Vastavalt Haljala valla menetluses olevale üldplaneeringule on tegemist Eru küla üldkasutatava (ja ajaloolise) teega Võsu – Kotka teelt läbi Eru pika ridaküla, Tammispea küla kuni Vihasoo külani. Korralduses nimetatud jalakäijate tee rajamist üldplaneering ette ei näe. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotlust lahendades avaliku huvi (sh vastustaja enda varasemad seisukohad selles osas) tähelepanuta.
7.Vastustaja palus vastuses määruskaebusele jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et korraldus nr 50 ega isikliku kasutusõiguse leping ei näe ette Xxx kinnistul olemasoleva eratee sulgemist. Seetõttu ei saa ka vastav kokkulepe iseseisvalt kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Samuti ei riku kaebajate õigusi projekteerimistingimuste menetluse läbiviimine vastustaja poolt. Vaba ehitustegevuse raames Xxx katastriüksusel teostatavad tööd ei ole seotud vaidlustatud korralduse ega lepingu tühistamise nõudega. Xxx kinnistul asuv eratee ei ole määratud avalikult kasutatavaks. Asjaolu, et vastustaja on pidanud varasemalt vajalikuks kõnealuse tee arvamist avalikku kasutusse või et kohalikud elanikud on seda teed kasutanud ja harjunud seda kaudu liikuma, ei muuda teed avalikult kasutatavaks. Ka asjaolu, et uue üldplaneeringu menetluses on tehtud ettepanek tee avalikuks kasutuseks, ei muuda automaatselt teed avalikult kasutatavaks. Selleks, et ka tulevikus oleks kinnistult läbipääs jätkuvalt tagatud, on korralduse nr 50 alusel seatud valla kasuks isiklik kasutusõigus, mis vastustaja hinnangul tagab piisava läbipääsu kõigile seda vajavatele isikutele. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajad ei pruugi saavutada praeguse kaebusega oma põhieesmärki, milleks on kolmandate isikute kinnistut läbiva tee jätkuv kasutamine (sh mootorsõidukitega). Sisuliselt soovivad kaebajad halduskohtumenetluse kaudu lahendada tsiviilõiguslikku suhet nende endi ja kolmandate isikute vahel. Vastustaja hinnangul ei ole antud menetlus selleks asjakohane. Kui kaebajate tegelik soov on kasutada läbipääsuks kolmandatele isikutele kuuluvat kinnistut ning see ei ole kokkuleppel võimalik, on kaebajatel võimalik vastav nõue kolmandate isikute vastu esitada asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel.
8.Kolmandad isikud palusid vastuses määruskaebusele jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata. Kaebajad soovivad esialgse õiguskaitse taotlusega reguleerida õigussuhet, millega vaidlustatud korraldusel ei ole puutumust. Korraldusega ei ole piiratud kaebajate õigusi kinnistul asuva tee kasutamiseks, kuna kaebajatel puudus see õigus ka varasemalt. Kinnistul paiknes eratee, mis ei ole kunagi avalikku kasutusse määratud. Sellest tulenevalt ei ole ka kaebuse rahuldamise korral võimalik saavutada kaebajate tegelikku eesmärki – kasutada kinnistut läbipääsuks sõidukitega. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks oleks õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Ringkonnakohtu 10.04.2023. a kohtumäärusega rakendatud ning kaebajate poolt taotletud esialgse õiguskaitse abinõu täitmine ei ole võimalik, kuivõrd kinnistul ei asu enam teed, mida kaebajad omavoliliselt kinnistu läbimiseks kasutasid. Tänaseks on isikliku kasutusõiguse alale rajatud jalgtee, kinnistul asunud eratee on eemaldatud ning sellele on rajatud haljastus (endise tee ala on planeeritud, tasandatud ning sellele on külvatud muru). Kuna taotletud esialgse õiguskaitse abinõud ei ole võimalik täita, tuleb jätta kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks rahuldamata. Käesoleval juhul ei esine ka avalikku huvi esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tee senisel viisil kasutamist takistava tegevuse keelamiseks ka juhul, kui kinnistul paikneks täna läbipääsutee. Kaebajatel ei esine oma kinnistutele ligipääsuks vajadust liikuda üle Xxx kinnistu. Kõigi kaebajate kinnistutele on tagatud sõidukitega ligipääs Eru küla idapoolsest küljest Eru ranna teelt (teeregistrisse kantud tee nr 8870125). Esialgse õiguskaitse rakendamine tooks kolmandatele isikutele kaasa põhjendamatu õiguste riive. Kinnistule on väljastatud 17.07.2020 kehtiv ehitusluba, mida kolmandad isikud on asunud realiseerima. Ehitusseadustiku § 8 kohaselt on kolmandad isikud kohustatud tagama, et ehitamine toimuks ohutult ehk et ehitamine ei põhjustaks ohtu inimestele ja varale. Seda oli võimalik tagada üksnes kinnistule juurdepääsu takistamisega.
9.Kaebajad esitasid 19.04.2023 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märkisid, et kui kolmandad isikud ning vastustaja oleksid halduskohtule sõnaselgelt avaldanud, et nende hinnangul ei ole tegemist teega, mille kasutamise vastu on avalik huvi ning kolmandatel isikutel on õigus ja kavatsus lähiajal (kohtumenetluse ajal) vastav tee sulgeda, on tõenäoline, et halduskohus oleks esialgse õiguskaitse taotluse teisiti lahendanud. Puudub igasugune mõistlik ja arusaadav põhjendus, miks ei oleks saanud esmakordselt ringkonnakohtule esitatud väiteid avaldada juba esialgset õiguskaitse taotlust lahendavale halduskohtule. Kaebajad jäävad 06.04.2023 esitatud määruskaebuse ja selles esitatud taotluste juurde ning paluvad ringkonnakohtul kohaldada kaebajate õiguste kaitseks kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset. Vaatamata kolmandate isikute (kaebajate hinnangul ebaseaduslikule) tegevusele on siiski olukorras, milles kohus esialgset õiguskaitset rakendab, võimalik Xxx kinnistut siiani läbivat teed kasutada, kui kolmandad isikud eemaldavad tee kasutamise takistavad tõkked ja märgistuse.
10.Kolmandad isikud esitasid 21.04.2023 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles selgitasid enda varasemaid, kaebajate poolt vastuoluliseks ja eksitavaks nimetatud seisukohti. Kolmandad isikud rõhutasid, et nad on nii haldus- kui ka ringkonnakohtu menetluses kirjeldanud tegelikku korralduse mõju – korraldusega luuakse täiendav võimalus kinnistult läbipääsuks võrreldes enne korraldust esinenud olukorraga, kus avalikkusel mistahes õiguslik alus kinnistult läbipääsuks puudus. Sellisel seisukohal on olnud kolmandad isikud nii halduskohtu- kui ka ringkonnakohtu menetluses ega ole oma seisukohti muutnud. Kuna ringkonnakohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus puudutas ka tee õiguslikku seisundit, siis esitasid kolmandad isikud kohtule selgitused ka tee õigusliku seisundi kohta. Seega esitasid kolmandad isikud seisukohti lähtuvalt kaebajate taotlustest, kuid ei ole kohtuid eksitanud. Lisaks tuginevad kolmandad isikud asjaolule, et Keskkonnaamet on korduvalt väljendanud seisukohta, et kinnistul paiknenud tee näol on tegemist avaliku kasutuseta erateega ning
maaüksust läbiva tee säilimine ei ole vajalik (Keskkonnaameti 11.08.2016. a ja 01.11.2021. a vastuskirjad).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde.
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
13.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul esineb kaebajatel praeguses olukorras esialgse õiguskaitse vajadus.
14.Ringkonnakohus nõustub kaebajatega selles, et kolmandate isikute seisukohad ja selgitused on olnud vastuolulised ja eksitavad. Kolmandate isikute sõnastus halduskohtumenetluses on ühemõtteline ja ringkonnakohut ei veena kolmandate isikute poolt määruskaebemenetluses nö pooltõe esitamise õigustuseks esitatud selgitused. Kolmandad isikud märkisid 20.03.2023. a vastuses halduskohtule (p 13) selgesõnaliselt järgmist: „Korraldus aga ei piira mingil moel avalikkuse ning sealhulgas kaebajate võimalusi kinnistut kasutada, vaid vastupidiselt loob võimaluse kinnistu avaliku kasutamise laiendamiseks. [...] Korralduse alusel sõlmitud leping määrab uue täiendava juurdepääsu läbi kinnistu, piiramata mistahes viisil seni kehtivaid õigusi avalikkuse poolt kinnistu kasutamiseks. Seega on tegemist pigem kaebajaid soodustava haldusaktiga, mis ei riiva kaebajate õigusi.ˮ Vastuse p-s 18 märkisid kolmandad isikud samuti, et: „Seega ei muutu kinnistul olemasolev olukord lepingu sõlmimisega kaebajate suhtes halvemaks, vaid luuakse hoopis täiendav võimalus tulevikus kinnistult läbi pääsemiseks.ˮ Nii kolmandad isikud kui ka vastustaja on läbivalt rõhutanud, et korraldus ja isikliku kasutusõiguse leping ei reguleeri olemasoleva tee kasutamist. Nendele seisukohtadele tuginedes leidis ka halduskohus, et korralduses nr 50 märgitud senise läbipääsutee sulgemine on tingitud kavandatavast ehitustegevusest, mitte aga vaidlusalusest korraldusest ja selle alusel seatud isiklikust kasutusõigusest. Seejuures jättis halduskohus aga tähelepanuta kaebajate selgitused selle kohta, et isikliku kasutusõiguse seadmine ja kavandatav ehitustegevus on omavahel lahutamatult seotud.
15.Samuti on põhjendatud kaebajate arusaam, et olukorras, kus tegelikult oli planeeritud säilitada ka olemasolev Xxx kinnistut läbiv tee, mille kasutamise vastu on avalik huvi, puudus vallal vajadus tagada läbipääs 1,5 m laiuse jalgraja kaudu. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et vastustaja ja kolmandate isikute eesmärgiks oli Xxx kinnistu täiendav koormamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguse määruse tegemise ajaks enam vaidlust selle üle, milline on kolmandate isikute tegelik eesmärk seoses vaidlusaluse sõiduteega. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et Xxx kinnistul asuvat teed ei ole seni õigusaktides sätestatud korras määratud avalikult kasutatavaks teeks.
16.Poolelioleva Haljala valla üldplaneeringu menetluses on vastustaja leidnud, et Eru külatee ja Eru rannatee vaheline teelõik tuleb määrata avalikku kasutusse, sest reaalselt ta seda on. Haldusasja materjalide kohaselt esitas Xxx kinnisasja omanik 17.04.2022 ehitusteatise nr 2211201/05704-2 piirdeaia (roigasaed) rajamiseks Xxx kinnistule, millega oleks suletud Xxx kinnistut läbiva tee. Arvestades, et esineb avalik huvi tee kasutamise vastu, keeldus vallavalitsus 19.04.2022. a otsusega nr 7-2/357-16 (kaebuse lisa 13) piirdeaia rajamiseks ehitusõiguse andmisest. Viidatud menetluses 2022. a märtsis esitatud seisukohas taotlesid Eru
küla elanikud muu hulgas vaidlusaluse sõidutee avalikuks kasutamiseks määramist (vastulause Eru külatee sulgemiskatsele Xxx kinnistu piires, vt kaebuse lisa 11). Vastustaja on praeguses asjas vaidluse all oleva korralduse andnud kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu kaudu läbipääsu tagamiseks. Eeltoodust saab järeldada, et läbipääsu küsimust isikliku kasutusõiguse seadmisega lahendades on vastustaja sisuliselt keeldunud vaidlusaluse sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest. Seega on tekkinud olukord, kus kaebajaid ei ole nende õigusi puudutavasse haldusmenetlusse kaasatud ja kaebajate õigused on seetõttu jäänud haldusmenetluses kaitseta.
17.Vastustaja asus vastuses määruskaebusele seisukohale, et sisuliselt soovivad kaebajad halduskohtumenetluse kaudu lahendada tsiviilõiguslikku suhet nende endi ja kolmandate isikute vahel. Vastustaja hinnangul ei ole antud menetlus selleks asjakohane. Kui kaebajate tegelik soov on kasutada läbipääsuks kolmandatele isikutele kuuluvat kinnistut ning see ei ole kokkuleppel võimalik, on kaebajatel võimalik vastav nõue kolmandate isikute vastu esitada AÕS § 156 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja selline seisukoht põhjendamatu. Ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Selleks, et eraisikule kuuluval kinnistul oleva tee saaks määrata avalikult kasutatavaks, tuleb eratee kas avalikes huvides omandada või seada sellele sundvaldus (EhS § 94 lg 2). Eratee avalikuks kasutamiseks määramist reguleerivad avalik-õiguslikud normid. Avaliku huvi esinemine on oluliseks argumendiks, mis näitab, et juurdepääsu küsimuse lahendamiseks on põhjendatud kasutada avalik-õiguslikke meetmeid. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole igas olukorras eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute huvide tasakaalustatud kaitseks piisavad ja mõistlikum on lahendus, kus eratee määratakse avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega (vt nt Riigikohtu 09.06.2017. a määrus asjas nr 3-2-1-31-17, p-d 19 ja 19.2). Olukorras, kus vaidlusalune tee oli juurdepääsuks elamurajoonile, leidis Riigikohtu halduskolleegium, et sundvalduse seadmise otsus oli piisaval määral põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga ning ei ole alust eeldada, et eraõiguslikud meetmed osutuksid sama küsimuse lahendamisel sama mõjusaks (RKHK 10.01.2023. a otsus asjas nr 3-20-1280, p 10.3.).
18.Kolmandad isikud on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning taotletud esialgse õiguskaitse abinõud kohaldamata, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul on selline seisukoht ennatlik. HKMS § 2 lg 4 ls 2 näeb ette, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 120 lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse saanud kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Ringkonnakohus leiab, et viidatud sättest tulenev kohtu selgitamiskohustus kehtib ka juhul, kui kaebus on esitatud advokaadi vahendusel. Praeguses asjas vaidlustatud määruses möönis ka halduskohus ise, et kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkus esitatud nõuetega vajab täiendavat analüüsimist. Halduskohtul on kujunenud olukorda arvestades võimalik edasises menetluses selgitamiskohustust täita.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajatel võimalik ja isegi vajalik praeguses olukorras taotleda kaebuse muutmist ja täiendada kaebust kaebajate tegelikust tahtest lähtudes. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda enda õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse läbiviimist ning selleks võib olla vajalik täiendada kaebust asjakohase kohustamisnõudega. Samuti võib olla põhjendatud tee avalikku kasutust välistavate projekteerimistingimuste andmise keelamiseks nõude esitamine olukorras, kus kolmandad isikud on alustanud ehitustegevust ja pidasid vaidlusaluse tee sulgemist muu hulgas ka sel põhjusel vältimatuks. Kohustamis- ja keelamisnõuete esitamise korral saab halduskohus kohaldada ka kaebajate õigusi senisest
tõhusamalt kaitsvaid esialgse õiguskaitse abinõusid, mille kohaldamine praegu esitatud tühistamiskaebuse puhul võimalik ei ole.
20.Kõike eelnevat arvesse võttes on põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine, vältimaks määruskaebuse esitajate õiguste edasist kahjustamist.
21.Ringkonnakohus kohaldab esialgset õiguskaitset ja peatab Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 kehtivuse osas, milles on sisuliselt keeldutud kolmandatele isikutele kuuluval kinnistul asuva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest. Korralduse kehtivuse peatamine võimaldab kaebajatel nõuda vallalt korralduses märgitust teistsuguseid meetmeid avalikes huvides üle kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu läbipääsu tagamiseks.
22.Ringkonnakohus selgitab, et kui edasise menetluse käigus selgub, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole enam põhjendatud või kui määrust tuleb muuta, on kohtul võimalik menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määrus igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1).
23.Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat määrust ega lõplikku otsust, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid (HKMS § 109 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.