Varbo Maandi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.04.2022.a käskkirja nr 1.3-3/25d tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Varbo Maandi Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada PolitseiPiirivalveameti 18.04.2022.a käskkiri nr 1.3-3/25d.
ja
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 20 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 26).
Asjaolud
1.Tartu politseijaoskonna patrull toimetas 16.08.2021 politseibussi kambris Tartu Vanglasse kaht joobes isikut nende kainenema paigutamiseks. Vanglas isikute väljavõtmisel politseisõidukist avastati, et üks isik on surnud.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri teabebüroo juht andis 18.08.2021 kaebajale, Lõuna prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Varbo Maandile korralduse (vt tl 44 pöördel) viia juhtumi osas läbi teenistuslik kontroll. Korraldus anti töövoo teel resolutsiooniga „Läbi viia teenistuslik kontroll 16.08.21.a Tartu linnas kainenema toimetatud isiku suremise asjaolude selgitamiseks. Eelkõige on vaja kontrollida isikute kainenema toimetamise protsessikirjelduste või juhiste olemasolu. Nende olemasolul kontrollida ametnike tegutsemist
neile vastavalt. Kontrolli kokkuvõte edastada prefektuuri juhtidele ja teenuse omanikule“. Korralduses on märgitud, et kaebaja on Lõuna prefektuuris patrulltöö ja isikute kinnipidamise teenuste koordinaator.
3.Kaebaja koostas ja edastas 31.08.2021 teenistusliku kontrolli kokkuvõtte (tl 4-5, edaspidi kaebaja kokkuvõte). Kaebaja jõudis järeldusele, et politseiametnikud järgisid kõiki korrakaitseseadusest ja välitöö korrast tulenevaid nõudeid, mida peab järgima väljakutseid teenindades ja isikute kainenemisele toimetamisel. Kontrolli käigus ei tuvastatud, et patrulltöö ja isikute kinnipidamise teenuse rakendamisel oleks puudujääke protsesside täitmiseks.
4.PPA algatas 07.03.2022.a käskkirjaga nr 1.3-3/10d (tl 36 pöördel - 37) kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse. Käskkirja kohaselt tutvus PPA sisekontrollibüroo 14.10.2021 kaebaja kokkuvõttega ning viis läbi järelkontrolli. Sisekontrollibüroo koostas 11.02.2022 kontrollmenetluse kokkuvõtte (tl 6-10), mille põhjal kaebaja ei selgitanud omal algatusel välja asjaolusid ja ei kogunud tõendeid (ei tutvunud politseisõiduki kambri kaamerasalvestistega, Tartu Vangla ametnike vormikaamerate ja vangla hoonetel olevate kaamerate salvestistega) ning jättis kajastamata talle teada oleva olulise tähtsusega asjaolu (patrullpolitseinikud ei teostanud ühe politseisõiduki kambrisse paigutatud isiku suhtes turvakontrolli). Seega oli teenistuslik kontroll puudulikult teostatud, kaebaja järeldused ei vastanud tõele ning ei tuginenud tegelikule olukorrale. Teenistusliku kontrolli kokkuvõte jätab eksliku arusaama ning ei sisalda analüüsi või ettepanekuid töö muutmiseks või ümberkorraldamiseks. Kaebaja tegevuses ilmnevad politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 86 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise tunnused.
5.PPA määras 18.04.2022.a käskkirjaga nr 1.3-3/25d (tl 16-17, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebajale PPVS § 86 punkti 1 järgi kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo toimepanemise teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise - eest distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt ei selgitanud kaebaja välja juhtumi olulisi asjaolusid ning ei kogunud omal algatusel tähtsust omavaid tõendeid. Kaebaja ei tutvunud politseisõiduki kambri kaamerasalvestisega ning Tartu Vangla ametnike vormikaamerate ja hoonetel paiknevate kaamerate salvestistega. Sellest oleks saanud olulist infot juhtumi ja politseiametnike tegevuse kohta hinnangu andmisel ning patrulltöö ja isikute kinnipidamise teenuste vaates töökorralduslike ettepanekute või muudatuste tegemiseks, kuna on selgunud, et PPA ei taganud politseisõiduki kambrisse paigutatud isiku inimväärikuse säilimist ja tema vara puutumatust. Kahtluse alla saab seada, kas taoliselt mitme inimese ühte kitsasse ühekohalisse kambrisse paigutamisel on tagatud isikute füüsiline turvalisus ja kas sellega tekitatakse võimalik oht isikute elule ja tervisele. Kaebaja esitas kontrollimise kohta tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, kuna järeldas, et politseiametnikud järgisid kõiki korrakaitseseadusest (KorS) tulenevaid nõudeid, kuigi talle oli teada, et patrullpolitseinikud jätsid kainenema toimetatava isiku suhtes teostamata turvakontrolli. Kaebaja rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, vanemkorrakaitseametniku ametijuhendi punkti 3.12, avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 50 ja § 51 lg 1. Rikkumine on kvalifitseeritav PPVS § 86 p 1 kohaselt distsiplinaarsüüteona, milleks on süüline mittenõuetekohane teenistuskohustuste täitmine. Distsiplinaarsüüteo toimepanek on tõendatud sisekontrolli kontrollmenetluse kokkuvõtte punktis 2 tooduga. Kaebaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud raskest hooletusest, kuna ta pidi mõistma, millised on tema kui teenuse koordinaatori kohustused ametijuhendist ja peadirektori käskkirjast tulenevalt. Kaebaja aktsepteeris töökorraldust, mille kohaselt viidi
kainenema politseibussi kitsas kongis korraga kaks isikut, teostamata isikute turvakontrolli ning tagamata isikute inimväärikuse, vara ja turvalisuse säilimist. Kaebajal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaebajat iseloomustatakse positiivselt. Süüd raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks võib pidada süü ülestunnistamist.
6.Kaebaja esitas 02.05.2022 vaide, milles ta taotles vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Vastustaja jättis 10.06.2022.a käskkirjaga nr 1.3-3/41d (tl 76-78) vaide rahuldamata. Vastustaja märkis vaideotsuses, et KorS § 42 erinevate tõlgenduste tõttu on vaieldav, kas isik loetakse kainenema toimetatuks alates hetkest, kui isik paigutatakse politseisõidukisse, et teda transportida kinnipidamiskohta, või alates hetkest, kui isik paigutatakse kinnipidamiskohta. Kohustust teha isikute politseisõidukisse paigutamisel neile turvakontroll ei olnud. Politseil on õigus teha isiku politseisõidukisse paigutamisel turvakontroll ning turvataktika seisukohast on see vajalik. Koostamisel on PPA välitöökorra lisa, mis käsitleb täpsemalt kainenemisele toimetamist. Sellega kehtestatakse nõue teostada joobes isikule enne politseisõidukisse paigutamist turvakontroll. Vastustaja kinnitas, et PPA-s puudub teenistusliku kontrolli läbiviimise kord. Vastustaja leidis, et teenistusliku kontrolli läbiviimine on kaebaja kui teenuste koordinaatori (tl 55 pöördel - 56) ülesanne. Poolte seisukohad
7.Kaebaja esitas 30.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebajale karistuse määramisel ei ole järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega. Vahetu juht tutvus kaebaja kokkuvõttega 31.08.2021. Karistus määrati 18.04.2022, seega rohkem kui 8 kuu möödumisel. Kaebaja on seisukohal, et KorS § 42 lg 4 näeb ette turvakontrolli tegemise kainenemisele paigutamisel, s.t vanglas. Patrull ei paigutanud isikut kainenema, vaid tegemist oli kainenemisele toimetamisega. KorS § 47 lg 1 p 6 näeb ette politsei õiguse teha turvakontroll, kui isik tuleb toimetada PPA-sse või muu haldusorgani asukohta, kuid ei pane talle selleks kohustust. Patrull ei eksinud ühegi õigusnormi nõuete vastu, kuna neil ei olnud kohustust turvakontrolli teha. Vastab tõele, et kaebaja ei vaadanud politseisõiduki kambri kaamerasalvestist. Kaebaja vestles kriminaalpolitsei ametnikega, kes olid salvestise üle vaadanud ja ütlesid, et ei leidnud sellest midagi märkimisväärset. Kaebaja poolne salvestise vaatamine ei oleks kuidagi saanud mõjutada kriminaalmenetluse alustamist, s.h seoses teise politseisõiduki kambris viibinud isiku tegevusega. Praeguseks on kindlaks tehtud, et salvestiselt ei olnud kindlaks tehtav süütegude toimepanemine (kriminaalmenetlus lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu). Tartu Vangla kaamerasalvestistega ei tutvunud kaebaja seetõttu, et tema hinnangul ei saanud nendelt nähtuda tema ülesande täitmiseks vajalikud asjaolud. Kaebajale antud ülesanne oli püstitatud selliselt, et kaebaja teeks kindlaks, kas kainenemisele toimetamise protsessid on asjakohased ja kas patrullpolitseinikud järgisid neid. Kaebaja ei leidnud protsessides puudujääke ega osanud teha mingeid ettepanekuid teenuseomanikele.
Kaebaja kokkuvõte edastati ka patrulltöö ja isikute kinnipidamisteenuse omanikele, kes samuti ei osanud mingeid muudatusi protsessides ega kainenemisele toimetamise juhistes teha. PPA-s ei ole teenistusliku kontrolli läbiviimiseks ühtegi juhendit, juhist, käskkirja vms. Sel juhul on määrava tähtsusega tööülesande andja ehk kaebaja vahetu juhi hinnang, kas kaebaja on ülesande täitnud. Vahetul juhil ei olnud kaebajale etteheiteid. Kaebaja tegevuses või tegevusetuses puudub distsiplinaarsüüteo koosseis.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Karistus on määratud ATS § 77 lg 1 sätestatud tähtaega järgides. Kaebaja vahetu juht ei saanud rikkumisest teada 31.08.2021, mil ta tutvus kaebaja kokkuvõttega, kuna vahetule juhile ei olnud teada, et kokkuvõte ei kajasta olulisi asjaolusid. Puudused tuvastati sisekontrollimenetluses, mille kokkuvõte valmis 10.02.2022. Kaebaja koostatud teenistusliku kontrolli kokkuvõttes esines kolm olulist puudust: - kaebaja ei andnud hinnangut ja ei analüüsinud kahe joobes isiku samaaegsest transportimist politseisõiduki kambris. See on lubatud, kuid mitte tavapärane tegutsemine; - kaebaja ei analüüsinud, kas turvakontrolli teostamine sellises olukorras peaks olema kohustuslik, mitte kaalutlusõigus; - kaebaja ei tutvunud kaamerasalvestistega. Samas hiljem selgus, et surnud isiku inimväärikus, vara, elu ja tervis sattusid transportimise ajal ohtu ning patrull ei jälginud kaamerat piisavalt hoolikalt. Määravat tähtsust ei ole sellel, et PPA-s puudub juhend teenistusliku kontrolli läbiviimiseks. Üldise juhendiga ei ole võimalik määrata, kuidas tuleb iga teenistuslikku kontrolli läbi viia. Kontrolli eesmärk määrab, millist infot tuleb eesmärgi täitmiseks koguda. Kaebajale anti ülesanne, mis oli otseselt seotud nende teenustega (patrull ja kinnipidamine), mille koordinaatoriks kaebaja oli määratud. Kaebajale antud ülesanne vastas tema ametikohale, tema teadmistele ja oskustele, mistõttu pidi ta olema võimeline hindama ja analüüsima kainenemisele toimetamise protsessi. Vastustaja ei nõustu, et on jäetud arvestamata, et kaebaja vahetu juht oli ülesande täitmisega rahul. Vahetu juht sai hinnata üksnes seda, mis oli talle teatavaks tehtud. Distsiplinaarsüütegu ei sõltu sellest, kas vahetu juht saab aru, et tema alluv on süüteo sooritanud ega sellest, kas vahetu juht nõustub kõrgema juhi või sisekontrollibüroo antud hinnanguga. Kohtu seisukoht
9.Politseiametniku distsiplinaarvastutust reguleerivad sätted sisaldusid vaidlustatud käskkirja andmise ajal politsei- ja piirivalve seaduses. Alates 01.07.2022 on need sätted kehtetud ning politseiametniku distsiplinaarvastutusele kohaldataks avaliku teenistuse seaduse sätteid. Regulatsioon tunnistati kehtetuks õigusaktide dubleerimise vähendamiseks ja õigusselguse huvides, kuna distsiplinaarvastutus oli mõlemas õigusaktis reguleeritud sarnaselt. Kohus lähtub praeguse asja lahendamisel politsei- ja piirivalve seaduse sätetest sellistena, nagu need kehtisid nii vaidlustatud käskkirja andmise ajal. Lühendiga PPVS viidatakse selle seaduse kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonile. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg
10.PPVS § 90 lg 3 järgi kohaldatakse politseiametnikele distsiplinaarkaristuse määramise
tähtaegadele avaliku teenistuse seadust. ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Riigikohus on selgitanud, et ATS § 77 lõikes 1 on „isikuna, kellele süüdlane teenistusalaselt allub“ silmas peetud isikut, kes koordineerib iga päev ametniku teenistusalast tegevust. Mõiste ,,teenistusalane allumine“ seondub vahetult juhtimispädevusega - ametniku vahetul või kõrgemalseisval juhil on õigus määrata teenistujale teenistusülesandeid, korraldada asutuse sees kehtestatud eeskirjade järgimist ning tagada nende täitmine. ATS § 77 lg 1 nimetatud kuuekuuline tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil distsiplinaarsüüteost sai teada kaebaja vahetu või kõrgemalseisev juht (Riigikohtu otsus asjas 3-20-1137 p 10-13).
11.Kaebajale heidetakse ette puuduliku teenistusliku kontrolli läbiviimist. Puudused avaldusid kaebaja koostatud teenistusliku kontrolli kokkuvõttes. Kaebaja ametijuhendi (tl 57 pöördel 58) kohaselt allus kaebaja Lõuna prefektuuri teabebüroo juhile, kelleks oli V. Järva. Distsiplinaarmenetluses tehti kindlaks, et kaebaja edastas kokkuvõtte 31.08.2021 ning kaebaja vahetu juht tutvus sellega samal päeval. Kuuekuuline tähtaeg alates päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub, lõppes 28.02.2022. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus 18.04.2022 ehk seda tähtaega oluliselt ületades. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja ületamine tähendab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane.
12.Vastustaja väitel ei saanud kaebaja vahetu juht rikkumisest teada 31.08.2021, kuna vahetule juhile ei olnud teada olulised asjaolud - kaebaja kokkuvõttest ei nähtunud kahe isiku samaaegne paigutamine politseibussi kambrisse, turvakontrolli tegemata jätmine ühele neist ning see, et kaebaja ei olnud vaadelnud politseibussi kambri videosalvestist. Kohus vastustajaga ei nõustu. Kaebaja kokkuvõttes (tl 4-5) on kahe isiku samaaegset paigutamist politseibussi kambrisse põhjalikult käsitletud. Tähelepanelikumal lugemisel nähtub kaebaja kokkuvõttest ka turvakontrolliga seonduv - kaebaja on ühe isiku kohta öelnud, et patrull tegi politseisõiduki juures talle turvakontrolli, kuid teise isiku kohta ei ole kajastatud turvakontrolli tegemist ega tegemata jätmist. Kaebaja vahetule juhile ei saanud olla teadmata, et politseibussi kambris on videokaamera ja toimub salvestamine, seega oli tal ka võimalus märgata, et kaebaja kokkuvõttes puuduvad andmed salvestise olemasolu ja selle vaatlemise kohta. Kaebaja vahetul juhil oli seega igati võimalik algatada pärast kaebaja kokkuvõttega tutvumist distsiplinaarmenetlus tulenevalt etteheidetest, mis tehti kaebajale vaidlustatud käskkirjas. Puudub põhjus alustada ATS § 77 lg 1 toodud kuue kuu pikkuse tähtaja arvestamist hilisemast kuupäevast kui 31.08.2021.
13.V. Järva selgitas kaebaja kohta distsiplinaarmenetluses antud iseloomustuses, et andis kaebajale ülesande olukorras, kus oli selge, et Tartu politseijaoskond omalt poolt kontrolli ei kavanda, muutunud isikute kinnipidamise teenusel puudub sisemine kokkulepe surmajuhtumite puhul teenistuslikke kontrolle alati läbi viia ning teenuste vahel oli täpselt kokku leppimata, kus lõpevad patrulltöö teenuse protsessid ja algavad isikute kinnipidamise protsessid. V. Järva hinnangul täitis kaebaja läbi viidud teenistuslik kontroll oma eesmärgi ja lõi juhtimisteenuse koordinaatorile vajaliku selguse protsessides (tl 60 pöördel). Kaebaja vahetu juhi seisukohad näitavad, et ta hindas kaebaja tööd sisuliselt ning kaebaja tegi just seda, mida vahetu juht soovis. Vastustaja tõi vaideotsuses välja, et V. Järva saatis teenistusliku kontrolli kokkuvõtte
teadmiseks PPA isikute kinnipidamise teenuse omanikule A. Krupile ja patrulltöö teenuse omanikule K. Toomile. A. Krupp algselt kokkuvõttele ei reageerinud ning alles pärast sisekontrolli kontrollmenetluse kokkuvõttega tutvumist asus seisukohale, et see ei olnud nõuetekohane. K. Toom tõstatas pärast kaebaja kokkuvõtte saamist täiendavat uurimist vajavaid küsimusi, V. Järva jättis neile reageerimata ning nendele lahendust ei otsitud (tl 13). Kui nii, siis võis see olla alus teha etteheiteid V. Järvale, aga mitte kaebajale.
14.Otsuse punktis 10 viidatud lahendis selgitas Riigikohus, et PPA on jaotatud struktuuriüksusteks ning iga struktuuriüksuse tööd koordineerib struktuuriüksuse juht. Sisekontrollibüroo ei kuulu prefektuuri koosseisu, vaid on eraldiseisev struktuuriüksus. Sisekontrollibüroo ei anna igapäevaselt prefektuuri koosseisu kuuluvatele ametnikele teenistusülesandeid ega taga nende täitmist. Teenistujale annab teenistus‐ või töökorraldusi ja ‐ülesandeid või muudab või peatab neid tema vahetu või kõrgemalseisev juht. Kohtu hinnangul tähendab see, et sisekontroll oleks (distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ette nähtud tähtaegade raames) küll saanud teha struktuuriüksuse juhile ettepaneku veel kord kaaluda, kas tema alluv on toime pannud distsiplinaarsüüteo, aga sisekontroll ei saa iseseisvalt ümber hinnata kaebaja vahetu juhi otsust. Sisekontrollil oli õigus ja võimalus teha ettepanekuid politsei töö paremaks korraldamiseks, juhendite ja eeskirjade väljatöötamiseks või täiendamiseks jne, seda nii kaebaja uuritud kitsas küsimuses kui ka paljudes teistes küsimustes, mis seoses 16.08.2021.a juhtumiga tõusetusid (vt otsuse punkti 19). Seda saab teha ka ilma distsiplinaarmenetluse läbiviimiseta. Vaidlustatud käskkiri
15.Vaidlustatud käskkirja ei saaks pidada õiguspäraseks ka siis, kui see oleks antud tähtaegselt. Kaebajale heideti ette PPVS § 86 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemist, täpsemalt teenistuskohustuste süülist mittenõuetekohast täitmist. Rikutud teenistuskohustusena on vaidlustatud käskkirjas viidatud kaebaja ametijuhendi punktile 3.12, mis paneb kaebajale kohustuse täita selles nimetatud isikute (praegusel juhul kaebaja vahetu juhi ehk büroo juhi) korraldusel muid ülesandeid. Ülesanne, mida kaebaja täitis vastustaja hinnangul süüliselt mittenõuetekohaselt, oli läbi viia teenistuslik kontroll seoses isiku surmaga politseisõiduki kambris, eelkõige kontrollida isikute kainenema toimetamise protsessikirjelduste või juhiste olemasolu ning nende olemasolul kontrollida ametnike tegutsemist neile vastavalt (vt otsuse punkti 2). Mõistet „teenistuslik kontroll“ ei ole õigusaktides defineeritud. Vastustaja kinnitas, et PPA-s puudus teenistusliku kontrolli läbiviimise kord. Kohtuasja dokumentide põhjal oli kaebaja ülesande sisuks PPA sisemise töökorralduse uurimine ja hindamine. Ka vastustaja nõustus vastuses kaebusele, et kaebajale antud ülesande sisuks oli protsesside parandamine või täiendamine.
16.Kaebajale ette heidetav tegevus (tegevustus) ei ühildu talle antud ülesande sisuga. Kaebajale anti konkreetne ja suhteliselt kitsas ülesanne teha kindlaks, kas on olemas isikute kainenema toimetamise protsessikirjeldus või juhised ja kui on, kas siis ametnikud tegutsesid sellele vastavalt. Turvataktika analüüs viidi läbi eraldi (tl 41-43). Kaebajale ei antud ülesannet viia läbi igakülgne ja täielik juhtumi uurimine. Samuti ei olnud kaebaja ülesandeks kindlaks teha asjaolusid või koguda tõendeid kriminaalmenetluse, haldusmenetluse või distsiplinaarmenetluse raames või tähenduses. PPA tegevuse
seaduslikkuse ja otstarbekuse hindamiseks on Vabariigi Valitsuse seaduse § 921 lõikes 1 ette nähtud ja PPA-s ka olemas sisekontroll (asus juhtumiga tegelema 14.10.2021). Selle hindamiseks, kas on toime pandud süütegu, on ette nähtud kriminaalmenetlus, mis ka toimus (kaebaja viitab oma kokkuvõttes vestlusele juhtumit uurinud kriminaalpolitsei ametnikega). Distsiplinaarmenetluse läbiviimist patrulli koosseisu kuulunud ametnike suhtes PPA sisekontrolli aruande põhjal vajalikuks ei pidanud.
17.Õiguslikult heideti kaebajale vaidlustatud käskkirjas ette HMS § 6 rikkumist. HMS § 6 ütleb, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja ei saanud talle antud ülesannet täites rikkuda HMS § 6, kuna kaebaja ei viinud läbi haldusmenetlust, vaid tegemist oli PPA sisemise töökorralduse valdkonda kuuluva menetlusega. Sel juhul langeb ära ka etteheide, et kaebaja rikkus ATS § 50, mille kohaselt peab ametniku tegevus vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad peale eespool käsitletud HMS § 6 viited muudele õigusnormidele, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse. Kohtu hinnangul ei ole ATS §-s 50 mõeldud ATS enda koosseisus olevaid norme.
18.Kaebajale heideti ette ka ATS § 51 lg 1 rikkumist. See säte paneb ametnikule kohustuse täita oma teenistusülesandeid ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. Kohtu hinnangul kaebaja eeltoodud kohustusi rikkunud ei ole. Kohus saab kohtuasja dokumentidest kogumis aru nii, et isikute kainenema toimetamise protsessikirjeldusi või juhised kui eraldi dokumenti 16.08.2021.a juhtumi ajal olemas ei olnud. Sellise dokumendi olemasolule ei ole viidatud sisekontrollibüroo koostatud kontrollmenetluse kokkuvõttes (tl 6-10) ega süüdistavas distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (tl 11-15). Vaideotsuses on öeldud, et PPA välitöökorra lisa, mis käsitleb täpsemalt kainenemisele toimetamist, on koostamisel. Kohus püstitas 11.08.2023.a määruses küsimuse, milliseid protsessikirjeldusi või juhiseid kaebaja siis nii-öelda üles ei leidnud ja patrulli toimingutega ei võrrelnud, kuid pooled selle kohta seisukohti ei esitanud. Kaebaja kokkuvõtte põhjal hindas kaebaja patrulli tegevuse vastavust nendele erinevates õigusaktides ja dokumentides sisalduvatele normidele ja juhistele, mis olid olemas.
19.Vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja piisavalt hoolas, kuna ta ei vaadelnud politseiauto kambris tehtud videosalvestist ning Tartu Vangla kaamerasalvestisi. Kohus juhtis 11.08.2023.a määruses tähelepanu, et ei ole arusaadav, miks oleks seda tulnud teha, kui kaebaja ülesanne oli hinnata patrulli tegevust ja selle vastavust olemas olevatele protseduuridele ja juhistele. Patrull ei viibinud politseiauto kambris ning kohtule ei ole äratuntav, kuidas Tartu Vangla salvestiste vaatlemine oleks teadmisele patrulli tegevuse kohta midagi juurde andnud. Pooled selles küsimuses täiendavaid seisukohti ei esitanud. Probleemid, mida kaebaja oleks vastustaja hinnangul pidanud politseisõiduki kambri salvestisel märkama ja / või millega seoses ta oleks pidanud ettepanekuid tegema, ei ole seostatavad kaebajale antud ülesandega. Kaebaja tõi oma kokkuvõttes välja, et arsti hinnangul põhjustas isiku surma etanoolimürgistus, surma saabumist võis soodustada maksatsirroos ning surnukehal ei esinenud kehavigastusi. See tähendab, et kaebajale antud ülesande raames ei omanud tähtsust, mitu isikut oli samal ajal sõiduki kambris, kas ühel neist jäid taskusse esemed, millega oleks olnud võimalik teisele isikule vigastusi tekitada, kas üks isik võttis teise taskust asju, kas üks isik alandas oma tegudega teise väärikust. Tegemist on oluliste uurimist ja reguleerimist vajavate probleemidega, kuid need ei ole hõlmatud kaebajale püstitatud küsimusega, kas isiku
surma võis põhjustada see, et PPA-sisesed juhised isikute kainenema toimetamiseks ei olnud piisavad või neid ei järgitud. Alusetu ja kohatu on vastustaja etteheide, et kaebaja aktsepteeris töökorraldust, mille kohaselt viidi kainenema politseibussi kitsas kongis korraga kaks isikut, teostamata isikute turvakontrolli ning tagamata isikute inimväärikuse, vara ja turvalisuse säilimist. Seejuures kahe isiku samaaegset transportimist aktsepteeris vastuses kaebusele ka vastustaja (tegemist on lubatud, kuid mitte tavapärase tegutsemisega). Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus vastustajaga, et kaebajale saab ette heita asjatundmatust või hooletust talle antud ülesande täitmisel. Kaebaja täitis ülesande sellisena, nagu see anti. Kaebajale ei antud ülesannet uurida juhtumit igakülgselt ka aspektidest, millel isiku surmaga seost ei ole, koostada isikute kainenema toimetamise juhised vms.
20.Vaidlustatud käskkirjas heidetakse kaebajale ette konkreetse ühekordse ülesande mittenõuetekohast täitmist. Sel juhul ei saa distsiplinaarsüüdistusega siduda kaebaja teenistuskohustusi laiemalt, näiteks kohustusi, mis võisid tuleneda sellest, et kaebaja oli määratud patrulltöö ja isikute kinnipidamise teenuse koordinaatoriks. Süüdistavas distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (tl 11-15) on asjasse puutuvate õigusaktide loetelus ära toodud dokumendi „Teenuse koordinaatori nimetamise põhimõtted ja ülesanded“ (tl 55 pöördel - 56) punktid 6.8, 6.14 ja 6.17, kuid ka selles dokumendis ei ole neid hõlmatud distsiplinaarsüüdistuse koosseisu. Kohus märgib lisaks, et teenuse koordinaatori ülesannete alusel on koordinaatoril eeskätt selgitaja, vahendaja ja analüüsija roll. See nähtub ka kaebaja iseloomustusest (tl 59 pöördel - 60), milles on öeldud, et patrulltöö teenuse omanik väga palju koordinaatoril sekkuda ei lase, kaebajale on antud soovitus, et infovahetus oleks rohkem kahepoolne jms. Ehk siis kaebaja kui koordinaator oli küll sobiv isik töökorraldust hindama, kuid mitte vastutav selle eest, et protsessid või juhised on olemas ja neid täidetakse. Koordinaatori ülesannete punkti 6.8 kohaselt viib koordinaator teenuse omaniku ja struktuuriüksuse juhi ülesandel läbi teenistuslikku kontrolli, ennekõike juhtumites, kus on vaja hinnata teenuse osutamise protsessist kinnipidamist, ressursside kasutust või töökorraldust. Vaidlust ei saa olla selles, et talle ülesandeks tehtud teenistusliku kontrolli viis kaebaja läbi. Teenistusliku kontrolli täpsema sisu, metoodika, dokumenteerimise, teistest paralleelselt toimuvatest menetlustest piiritlemise jms kohta koordinaatori ülesanded teavet ei anna.
21.Vaidlustatud käskkirjas heidetakse kaebajale ette ka aususe kohustuse rikkumist ehk seda, et ta esitas oma kokkuvõttes tegelikkusele mittevastavat informatsiooni. Informatsiooni all mõistab vastustaja kaebaja hinnangut, et politseiametnikud järgisid kõiki korrakaitseseadusest tulenevaid nõudeid ning tegelikkusele mittevastavuse all seda, et asjakohast õigusnormi saab tõlgendada erinevatel viisidel ning ühe võimaliku tõlgenduse korral leidis õigusnormi rikkumine aset. Tõlgendatavaks õigusnormiks on KorS § 42 lg 4, mis sätestab, et kainenema toimetatud isiku suhtes teostatakse turvakontroll ja asjade läbivaatus ning isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teist isikut. Vastustaja möönis juba süüdistavas distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (tl 12), et on vaieldav, kas isikut loetakse kainenema toimetatuks alates hetkest, kui isik paigutatakse politseisõidukisse, et teda transportida kinnipidamiskohta, või on ta kainenema toimetatud alles sellest hetkest, kui isik paigutatakse kinnipidamiskohta. Sellest sõltub, kas KorS § 42 lg 4 nimetatud toimingud olid kohustuslikud isiku politseisõidukisse paigutamisel või isiku vanglasse paigutamisel. Kohtu hinnangul on tegelikkusele mittevastava informatsiooni esitamise ehk sisuliselt
valetamise süüdistus sedavõrd tõsine, et seda ei tohiks mingil juhul esitada läbimõtlematult. Praegusel juhul on vastustaja seda teinud. Kaebaja ei tõlgendanud vaidlusalust normi meelevaldselt, erinevaid tõlgendusi on aktsepteeritud mitmetes kohtuasja dokumentides. Tegelikkusele mittevastav saab olla faktiline asjaolu, mitte õigusnormi lubataval tõlgendusel põhinev järeldus.
22.Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkiri lisaks otsuse punktis 11 toodule õigusvastane ka põhjusel, et kaebaja ei ole teo või tegevusetusega teenistuskohustusi rikkunud. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud käskkirja. Menetluskulud. Selgitused
23.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. Kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Ainsaks teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot, selle mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele arvelduskontole ta menetluskulu tasumist soovib.
24.Kohus määras otsuse avalikult teatavaks tegemise päevaks 12.09.2023. Kuna otsust sellel päeval teatavaks ei tehtud, siis algab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg otsuse kättetoimetamisest (HKMS § 181 lg 1).
25.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.