3-23-1737 X kaebus Kaitseressursside Ameti 10.05.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/3521 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks Kaebaja X, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja SP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-1737 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määrus muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja e-posti aadressid, töökoht (C OÜ) ja elukoha aadress (XXX) tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
X (kaebaja) on alates 04.12.2013 kantud kutsealusena kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus kaebaja esimest korda arstlikku komisjoni 20.09.2018 kell 08.00. Kaebaja ei ilmunud nõutud ajaks arstlikku komisjoni. Kaebajat kutsuti mitme aasta vältel korduvalt arstlikku komisjoni, kuid kaebaja ei ilmunud komisjoni.
2.KRA 15.02.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/1173 kutsuti kaebaja terviseseisundi hindamisele 27.04.2023 kell 09.10. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et kaebaja komisjoni mitteilmumisel rakendatakse sunniraha 600 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Samuti oli ettekirjutuses märgitud, et komisjoni mitteilmumisel on kaebaja kohustatud esitama kirjaliku põhjenduse 14 päeva jooksul alates 27.04.2023. Ettekirjutus toimetati kaebajale kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 15.02.2023 kell 18.06. E-posti aadressilt
3-23-1737 ÜÜÜ tuli 09.05.2023 e-kiri, milles kaebaja selgitas, et ei saanud ilmuda arstlikku komisjoni õlavigastuse tõttu. E-kirjale oli lisatud haigusjuhtumi kokkuvõte. KRA vastas 10.05.2023 kaebajale, et õlavigastus ei takista terviseseisundi hindamist.
3.KRA kutsus 10.05.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/3521 kaebaja uuesti terviseseisundi hindamisele 03.07.2023 kell 10.20. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et kui kaebaja ei tule komisjoni, rakendatakse sunniraha 600 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Samuti oli ettekirjutuses märgitud, et kui kaebaja ei ilmu määratud ajal arstlikku komisjoni, on ta kohustatud esitama kirjaliku põhjenduse 14 päeva jooksul alates 03.07.2023. Ettekirjutus saadeti e-posti aadressidele EEE ja ÜÜÜ ning edastati elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu. Kaebaja ei ilmunud nõutud ajal arstlikku komisjoni ega esitanud kirjalikke põhjendusi mitteilmumise kohta.
4.KRA tegi 27.07.2023 sunniraha rakendamise teatise nr 11-18/2023/445, milles palus vabatahtlikult tasuda 10.05.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/3521 määratud sunniraha 600 eurot Rahandusministeeriumi kontole.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 07.08.2023 kaebuse KRA 10.05.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/3521 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras KRA-l sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole pöördumine. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata, sest kohtutäitur on kohtulahendi tegemise ajaks sunniraha kaebajalt sisse nõudnud. Kaebaja jaoks oleks tegemist pöördumatu tagajärjega. Samuti tekiks 600 euro suuruse sunniraha tasumisega kaebajal keeruline majanduslik olukord. Kaebaja ainukene sissetulek on 1170 eurot, viimase kuue kuu jooksul on kaebaja erinevate ajutiste töökohtade laekumised keskmiselt 300–350 euro kuus. Kaebajal tuleb tasuda üürikorteri ja kommunaalmaksete eest. Sunniraha suurus on kahekordne kaebaja ühe kuu sissetulek. Praegune kaebaja sissetulek ei katta tema minimaalseid vajadusi ning sunniraha osamaksetena tasumine ei ole võimalik. Kaebaja täpsustas 13.08.2023, et töötab C OÜ-s ning tema netopalk on keskmiselt 1100 eurot kuus. Samas on kaebajal igakuised kulutused üürile 550 eurot, kommunaalkulud umbes 120 eurot, väikelaenu tagasimaksed 100 eurot, telefoniteenuse kulud 20 eurot ning kulud toidule ja riietele umbes 300 eurot. Kaebaja kavatseb minna Venemaale õppima, ent õpingud ei alga enne 2023. a septembrit. 2023. a-l on kaebaja viibinud Eestis, samuti teab KRA kaebaja Eesti aadressi, ent senini ei ole 10.05.2023 ettekirjutust nr 11-12.1/2023/3521 kaebajale kätte toimetatud. Ainus kätte toimetatud dokument, millest on võimalik järeldada otsuse olemasolu, on 27.07.2023 teade, kuid seda ei saa lugeda ettekirjutuse kättetoimetamiseks.
KRA palus 14.08.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Pole usutav, et kaebaja kuusissetulek on 1100 eurot. Äriregistri andmete kohaselt on C OÜ põhitegevusala mujal liigitamata infoalane tegevus, töötajate arv on 347 ja tööjõumaksud olid 2023. aasta II kvartalis 1 189 665,61 eurot ehk keskmine palk ettevõttes on umbes 2000 eurot (bruto). Samuti on vähetõenäoline, et IT-valdkonnas ja rahvusvahelises ettevõttes on nii madalad palgad. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p 1 kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama viivitamata KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest ja p 3 kohaselt esitama KRA nõudmisel tema kohta haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid. Kaebaja on 20.04.2023 märkinud rahvastikuregistrisse oma elukoha aadressiks XXX. KRA 10.05.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/3521 on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kaebaja on alates 04.12.2013 teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti 2(5)
3-23-1737 kohustusest läbida terviseseisundi hindamine. Kaebajat on kutsutud terviseseisundi hindamisele kokku 10 korda, kuid ta pole kordagi kohale tulnud.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused pole täidetud. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, sest sunniraha rakendamist oli võimalik vältida terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse täitmisega. Kaebajat kutsuti terviseseisundi hindamisele korduvalt. 600 euro suuruse sunniraha rakendamine ei ole pöördumatu tagajärg HKMS § 249 lg 1 tähenduses, mida ei saaks hiljem kohtulahendiga heastada. Teatavad ebamugavused või asjaajamise lisandumine ei ole HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatud tagajärjed. Esialgse õiguskaitse taotlust ei saa rahuldada ka seetõttu, et kaebuse eduväljavaated on väga väikesed. Kaebaja peaks olema teadlik, kuidas kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsuseid ja muid dokumente võidakse kätte toimetada (KVTS § 15 lg 1) ning et terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmisel võidakse rakendada sunniraha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.09.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus hindas valesti faktilisi asjaolusid ja eksis materiaalõiguse kohaldamisega. Kuna kaebaja ei saanud 10.05.2023 ettekirjutust nr 11-12.1/2023/3521 kätte, siis ei saanud ta teada, et teda kutsuti 03.07.2023 terviseseisundi hindamisele ning mitteilmumise eest rakendatakse sunnivahendeid. Seega tõi nõuetekohaselt kätte toimetamata ettekirjutus kaasa kaebaja jaoks negatiivsed tagajärjed ehk sunniraha määramise. Kui KRA oleks täitnud seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis ilmunuks kaebaja arstlikku komisjoni ning tema suhtes ei oleks kohaldatud sunniraha. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja peaks olema teadlik, kuidas kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsuseid võidakse kätte toimetada, pole kohtupraktikaga kooskõlas. Praktikas on selgitatud, et kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendatud. KRA peab veenduma, et kaebaja on dokumendid kätte saanud. Tõendamiskoormis on KRA-l. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on sunniraha tasumise kohustuse vältimine ja kohtumenetluse ajaks õigusrahu tagamine. Kaebaja poolt kohtule esitatud andmete põhjal on usutav, et 600 euro suuruse sunniraha kohene sissenõudmine tekitaks kaebajale keerulise majandusliku olukorra. Kaebuses toodud asjaolusid arvestades ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samuti ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks kahjustada kolmandate isikute õigusi või avalikku huvi ülemääraselt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lõpeta sunniraha tasumise kohustust, vaid lükkab selle (sund)täitmise üksnes edasi. Kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb kaebajal sunniraha tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse vastustajalt seisukohta küsimata, sest 3(5)
3-23-1737 vastustaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse kohta põhjaliku selgituse halduskohtule ja määruskaebuses ei ole toodud välja uusi asjaolusid.
10.Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
11.KRA 10.05.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/3521 kutsuti kaebaja arstlikku komisjoni 03.07.2023. Kuna kaebaja ei ilmunud selles ettekirjutuses märgitud kuupäeval arstlikku komisjoni, koostas KRA 27.07.2023 sunniraha rakendamise teatise. Teatise kohaselt anti kaebajale 600 euro suuruse sunniraha tasumiseks vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva teatise kättetoimetamisest arvates. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras KRA-l sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole pöördumine. Halduskohus jättis taotluse rahuldamata.
12.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral pole välistatud, et KRA koostab kohtumenetluse ajal täitekorralduse ja saadab selle täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri poole pöördumise tõenäosust suurendab asjaolu, et KRA on ka varem saatnud kohtutäiturile kaebajat puudutavaid täitekorraldusi. Täitekorralduse kohtutäiturile saatmisega kaasnevad eeldatavalt täitemenetluse kulud ning kui kaebaja täitedokumenti vabatahtlikult ei täida, võib kohtutäitur pöörata sissenõude kaebaja varale. Sunniraha suurus on 600 eurot, kuid kaebaja selgituste järgi on tema igakuine sissetulek umbes 1100 eurot kuus, millest tuleb katta korteriüür, toidukulud jms igapäevased kulutused. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib tuua kaebajale kaasa majanduslikud raskused.
13.Tegemist pole ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, kuid kaebuse eduväljavaated on vähesed. Haldustäitemenetluses kohaldatud sunniraha õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida sunnivahendi rakendamise eeldusi. Sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel tuleb mh analüüsida, kas olemas on kehtiv ettekirjutus (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1). Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS § 61 lg 1). Haldusasja materjalide järgi ongi vaidluse põhiküsimuseks, kas KRA 10.05.2023 ettekirjutus nr 1112.1/2023/3521 toimetati kaebajale nõuetekohaselt kätte või mitte. Kaebaja hinnangul on viidatud ettekirjutus siiani kätte toimetamata. KVTS § 15 lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 kohaselt loetakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KRA leiab, et ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 3 kohaselt 10.06.2023. Kaebaja vastuväiteid, et KRA pidanuks kasutama kõiki võimalikke kättetoimetamise viise ning kaebaja ei pea olema teadlik, kuidas talle dokumente võidakse esitada, tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.
14.Asja materjalide järgi on kaebaja huviks tema majanduslik toimetulek, mis saaks kannatada, kui kohus ei kohaldaks esialgset õiguskaitset. Samas on kaebaja esitanud kohtule üksnes enda arvelduskonto filtreeritud väljavõtte, mis näitab umbes 1100 euro suuruse töötasu laekumist igakuiselt ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2023. Kaebaja pole esitanud teavet, mis kinnitaks tema igakuiseid kulutusi, mille ta tõi välja 13.08.2023 kaebuse täienduses. Kuigi HKMS § 250 lg 2 kohaselt piisab esialgse õiguskaitse taotluse põhistamisest, pole kaebaja suutnud veenvalt näidata, et tema majanduslik seisund muutuks esialgse õiguskaitse 4(5)
3-23-1737 kohaldamata jätmise korral väga keeruliseks. Seega ei saa lugeda kaebaja õiguste riivet väga intensiivseks. Kaebaja huvidele vastanduvaks avalikuks huviks on kaebaja suunamine täitma põhiseaduse §-st 124 tulenevat põhikohustust osaleda Eesti riigi kaitses. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb arvestada ka avaliku huviga, et kaitseväekohustuslased täidaksid enda ajateenistusse puuduvaid kohustusi nõuetekohaselt. Kaebajat on kutsutud arstlikku komisjoni korduvalt, kuid kaebaja ei ole komisjoni ilmunud. Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et praeguse vaidluse asjaoludel on avalik huvi kaebaja huvidest kaalukam.
15.Eeltoodust lähtudes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määrus muutmata.
16.Kaebaja eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime ja e-posti aadressid ning töö- ja elukoha andmed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.