Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-21-1380 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1380 selle, millise funktsiooniga hoone võib rajada Lootsi tn 10 kinnistule või selle lähinaabrusesse. Sadamast lähtuva müra leviku tõttu ei sobi antud kinnistule mistahes funktsiooniga ehitised, sh eriti müratundlikud ehitised. Kaebaja tegutseb tootmismaal. ÜP-s 2025+ on tootmismaa planeerimise põhimõttena sätestatud järgmist: „Hea elukeskkonna kavandamise eesmärgil tuleb vältida tootmisalade ja müratundlike alade (elamualad, puhkealad) kõrvuti planeerimist ja teisi olukordi, mis võivad kaasa tuua häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale või vajada täiendavate leevendavate meetmete rakendamist“ (ÜP seletuskiri, ptk 4.3.5, lk 32). Vastustaja ei ole leidnud planeeringuga erinevate vastanduvate huvide vahel mõistlikku tasakaalu. Selle asemel on ruumikasutuse konflikti võimendatud. ÜP 2025+ on vastuolus planeerimismenetluse üldpõhimõtetega (PlanS § 8, § 10 lg 1). Erinevate huvide kaalumine oli ÜP 2025+ lahenduse leidmisel vastustaja kohustus. Vastustajal tulnuks arvestada ka vana ÜP sisu ja selle alusel Lootsi tn 10 naabrusesse ehitatud rajatisi (nt veeskamiskoht). Maakasutusliku kompromissi leidmise edasilükkamine detailplaneeringu (DP) tasandile on õigusvastane. Vastustaja on jätnud hindamata sadamast lähtuvate häiringute mõjud, sh leevendusmeetmed on määratud puudulikult. Lootsi tn 10 kinnistut ei muuda sobivaks segahoonestusalaks asjaolu, et antud planeeringualal on tagatud III kategooria normidele vastav mürasituatsioon. Häiriv võib olla ka piirnormidesse jääv müra. Kaebaja tavapärase majandustegevusega kaasneb müra, mis kandub Lootsi tn 10 kinnistuni ja KSH eelhinnangu kohaselt oleks vajalik eraldi leevendusmeetmete kasutamine. Kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist, müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Vastustaja on jätnud mürast tekkivad konfliktid lahendamata või on teinud seda puudulikult (ÜP seletuskiri, ptk 4.3.8.2, lk 40). Tegemist on kaalutlusveaga, mis on toonud kaasa õigusvastase haldusakti. Vastustaja ei ole näinud ette piisavas täpsusastmes meetmeid, kuidas leevendada kaebaja poolt opereeritavast sadamast lähtuvaid häiringuid Lootsi tn 10 kinnistule. Vastustaja on jätnud hindamata sadama tegevusest lähtuva vibratsiooni, kui võimaliku häiringu. Arvestamata on jäetud Lootsi tn 10 ümbruse varasem ja tänane ruumikasutus. ÜP 2025+ on vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega ja Pärnumaa arengustrateegiaga 2035+. Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu kohaselt tuleb uute tegevuste kavandamisel sadama vahetus läheduses arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega (ptk 4.2.5, lk 79). Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (ptk 2.5, lk 36). Maakonnaplaneeringuga määratud lahendused on ÜP ja DP koostamisel siduvad. Vastustaja ei ole järginud järgmisi üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ kehtestatud põhimõtteid: 1) eesti on avatud merele; riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu taristuga hästi ühendatud; tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline; sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuse vahel (vt lk 13); 2) sadamate vahetus läheduses paiknevate maade kasutuselevõtmisel tuleb arvestada nii sadama laiendamise perspektiivi kui ka sadamatest lähtuvate häirivate teguritega (müra, transpordivood); kuna sadama asukoha muutmine on kulukas ja keerukas, tuleb vältida uute elamualade arendamist vahetult sadama naabruses (vt lk 36). Sadama maa-ala ja Lootsi tn 10 kinnistu on naaberkinnistud.

3(15)

3-21-1380 Kui isik nõuab müraolukorra parandamist, tuleb haldusorganil võtta müra vähendamiseks meetmeid, mis võivad hõlmata piirkonnas tegutsevate ettevõtete, st sadama tegevusaja piiranguid ja lisakohustusi (nt heliisolatsiooni paigaldamine, kaubaliikide piiramine, laevade suuruse piiramine jms). Nimetatud piirangud toovad kaebajale potentsiaalselt kaasa tulu vähenemise, mis mõjutab kaebaja võimekust oma infrastruktuure välja ehitada. Rikutud on kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust (põhiseaduse (PS) §-d 31 ja 32). Vastavalt ÜP 2025+ seletuskirja ptk-le 4.3.8.2 peab sadamas toimuv tegevus arvestama ümbritseva maakasutusega; sadamast tulenevad keskkonnahäiringud ei tohi kahjustada puhkemajandust; uute tegevuste kavandamisel sadama lähistele tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega (lk 42). Sama rõhutavad Pärnu maakonna planeering (vt ptk 4.2.5, lk 79; ptk 2.5, lk 36) ning üleriigiline planeering Eesti 2030+ (lk 36). Vaidlusalune otsus asetab kaebaja olukorda, kus ta on sunnitud oma tegevuse ümber korraldama.

4(15)

3-21-1380 Vastava lahenduse on ka kaebaja ise ÜP heakskiitmise menetluses kinnitanud ja selles osas arvamuste/ettepanekute arvestamist 08.01.2021 kirjaga aktsepteerinud. Vastustaja ei ole rikkunud planeerimisseaduse üldpõhimõtteid. Kõik kaebaja väidetavad riived on juba antud piirkonna osas realiseerunud, sh Ringi tn 60 korterelamu rajamisel. Kaebuse rahuldamine tingiks olukorra, kus müra tekitaja saaks otsustada ja reguleerida, millistele kinnistutele on müratundlikkus lubatav ning millistele mitte. ÜP-ga on sadama maa-ala juhtfunktsioon ja kaubasadama ala ette nähtud Vana-Pärnu piirkonda, kus see on ümbritsetud valdavalt rannaniidu ja Vana-Pärnu metsapargiga, teisel pool jõge Rannapargiga, mis moodustabki sadama ala ümber puhvervööndi, kuhu ei kavandata müratundlikke ehitisi. Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamata jätmisel ei teki kalda alale arvestatavat puhvertsooni. Kaebaja eksib mõjude hindamise sisustamisel. ÜP ei saa tegelda krundi sihtotstarbe või hoone kasutusotstarbega, vaid ÜP-ga määratakse maakasutuse juhtotstarve. ÜP müraga seotud ülesanne piirdub normtasemete kategooriate määramisega. Sellest on ka lähtutud ja KSH pinnalt on tehtud ÜP p-s 14.2 planeeringu täpsusastet arvestavad ettepanekud. ÜP seletuskirja ptk-s 4.3.8.2 on seatud tingimused sadama maa-ala juhtotstarbega ala kohta ja täpsemalt on tegemist sadama maa-ala haljastamise põhimõttega, mitte müra leevendamise tingimusega. ÜP ei ole vastuolus kõrgema tasandi planeeringute või strateegiatega. Sellesisulised täpsemad põhjendused kaebuses puuduvad. Lootsi tn 10 ei asu elamu- ega puhkepiirkonnas, samuti ei ole Lootsi tn 10 asukohas tegemist riigitee kaitsevööndiga, tööstusala lähedusega ega riigikaitselise harjutusvälja või lasketiiru piiranguvööndiga. Lootsi tn 10 osas maakasutuse reguleerimisel ei ole ka uut elamuala kavandatud. Ekslik on kaebaja järeldus, et ÜP-st tuleneb Lootsi tn 10 kinnistu omanikule õigus rajada ükskõik millist hoonet ja sellest lähtuvalt tuleb sadamal asuda oma majandustegevust ümber korraldama. ÜP ülesanne ei ole määrata ehitusõigust. Pärnu sadama tegevusele on nõuded seatud juba sadama alal kehtiva DP-ga. Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamise ja müra leevendavate meetmete vajadus lepitakse kokku DP koostamise käigus. ÜP-st ei ole võimalik järeldada, et ÜP-ga on antud kinnitus, et Lootsi tn 10 kinnistu võetakse edaspidi kasutusse elamumaa sihtotstarbega ning sellel ehitusõiguse määramisel jäetakse kaalumata asjassepuutuvate isikute õigused. Kaebus on üllatuslik, kuivõrd kaebaja on planeerimismenetluses planeeringulahendusega nõustunud.

5(15)

3-21-1380 Kaebaja tegelikuks eesmärgiks kaebuse esitamisel on kolmanda isiku tegevuse ja Lootsi tn 10 kinnistu arendamise õigusvastane takistamine. Seetõttu puuduvad kaebajal mistahes kaitsmisväärsed huvid. Kaebajat häirib üksnes Lootsi tn 10 kinnistuga seonduv maakasutuse juhotstarve. Samas puuduvad kaebajal mistahes vastuväited ÜP-le 2025+ asjaolu osas, et ÜP 2025+ järgi on Lootsi tn 10 kinnistu naaberkinnistud (nt Ringi tn 60 jt) samuti määratud segahoonestusalaks. Sisutu on kaebaja väide, et vastustaja on jätnud erinevate huvide vahel mõistliku tasakaalu saavutamata. Kaebuses ei ole esile toodud, miks selline väidetud huvide tasakaalu puudumine esineb vaid Lootsi tn 10 kinnistu osas. Kehtestatud ÜP on olnud menetluses pikalt. Juba esialgses versioonis oli Lootsi tn 10 kinnistu märgitud segahoonestusalana. AS Pärnu Sadam esitas kohalikule omavalitsusele 15.08.2014 vastuväite, milles ei olnud sõnagi Lootsi tn 10 kinnistust. Veel vähem väidetakse, et sadama müra võiks kedagi häirida. Hoopis vastupidi, leitakse, et veelgi enam kesklinna lähedal olevad kinnistud Jannseni tn 44, 46 ja 50a peaks olema tootmismaad ja sadamaala. Sisuliselt on kaebaja soovi tänaseks arvesse võetud – kehtestatud ÜP-s on tegemist „Jannseni sadama arengualaga“. Ka kaebaja 15.11.2014 kirjalikus ettepanekus ei ole mainitud Lootsi tn 10 kinnistut. Kaebaja väide, et Lootsi tn 10 kinnistule mistahes segahoonestuse lubamisel tekib konflikt tulevaste elanike ja sadama vahel, on eksitav. Kaebaja on vaidlustanud kolmandale isikule Lootsi tn 10 kinnistule Vabatahtlike Päästjate Maja ehitamiseks väljastatud ehitusloa (haldusasi nr 3-21-458). Ka kolmandal isikul on omandipõhiõigus ja ettevõtlusvabadus. Kolmas isik on mitmesaja tuhande euro eest ostnud kinnistu, mida ta soovib arendada. Kaebusest ei nähtu, kuidas kaaluvad kaebaja paljasõnalised ja tegelikkusele mittevastavad väited tulevikus kaebaja ja Lootsi tn 10 kinnistu kasutajate vahel vaidluste tekkimise kohta üles Lootsi tn 10 kinnistu omaniku omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse. Vastustaja ei ole rikkunud planeerimismenetluse üldpõhimõtteid. PlanS § 8 ja § 10 lg 1 ei kohaldu praegusel juhul (EhSRS § 1 lg 1). Planeerimismenetlus on avalikult läbi viidud ning kõik, kes on soovinud, on saanud osaleda ja arvamust avaldada, sh kaebaja. Üksnes kolmanda isiku kinnistu suhtes kehtib DP koostamise kohustus, erinevalt kõikidest teistest kinnistutest, mille puhul on ehitustegevus võimalik ka projekteerimistingimuste alusel. Erinevaid huve on tasakaalustatud. Pärnu jõe kaldal, kus asub Lootsi tn 10 kinnistu, on kogu maa-ala määratud segahoonestusalaks. Lootsi tn 10 naaberkinnistule Ringi tn 60 on ehitatud äri- ja elamumaa sihtotstarbele vastav kortermaja. Seetõttu ei ole midagi imelikku, kui Lootsi tn 10 kinnistule nähakse ÜP järgi ette sama maakasutus. Vastustaja ei pea hindama ÜP kehtestamisel küsimusi, mis lahendatakse DP menetluses. ÜP ei ole vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega ja Pärnumaa arengustrateegiaga. ÜP ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on lasknud enda käitatavast sadamast 500 m raadiusesse vastuväiteid omamata rajada sadu segahoonestusala mõistele vastavaid hooneid, ilma et see kuidagi oleks kaebaja õigusi mistahes viisil puudutanud või häirinud. Müraga seonduvad küsimused on lahendatud avalik-õiguslike aktidega, mistõttu ei saa kaebaja eeldada, et tal on õigus tekitada ülenormatiivset müra. Vaidlusalune haldusakt ei ole kaalutlusvigadega.

3-21-1380 sihtotstarvet. ÜP ülesanne on mh maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sh maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine (PlanS v.r § 8 lg 3 p 3). Maakasutuse juhtotstarve on ÜP-ga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS v.r § 8 lg 31). Vaidlusaluse ÜP-ga on määratud maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused (vt ÜP 2025+ seletuskiri, ptk 4). Seetõttu ei saa olla vaidlust selles, et vastustaja on täitnud ÜP-ga PlanS v.r § 8 lg 3 p-s 3 sätestatud ülesande. Kinnistu sihtotstarvet saab muuta DP-ga. DP ülesanne on krundi ehitusõiguse määramine (PlanS v.r § 9 lg 2 p 2). Krundi ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed (PlanS v.r § 9 lg 4 p 1). Krundi kasutamise sihtotstarve PlanS v.r tähenduses on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast DP kehtestamist hakata kasutama (PlanS v.r § 9 lg 41). Katastriüksuse sihtotstarve on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed (maakatastriseadus (MaaKatS) § 2 p 9). Linna- või vallavalitsus määrab katastriüksusele MaaKatS §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel; 2) katastriüksusele määratakse sihtotstarve detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel (MaaKatS § 18 lg 1 p-d 1 ja 2). Asjaolu, et vaidlusaluse ÜP-ga on pandud kolmanda isiku kinnistule kohustus koostada DP, nähtub ÜP-st (vt ÜP 2025+ seletuskiri, ptk 15.1, lk 151). Seega ei saa Lootsi tn 10 kinnistule määrata sihtotstarvet otse ÜP alusel, vaid sihtotstarbe muutmine eeldab DP menetluse läbimist. DP menetlus on avalik menetlus, mistõttu on ka kaebajal võimalik selles soovi korral aktiivselt osaleda. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu kaebaja väide, et vaidlusaluse ÜP-ga on loodud õiguslik võimalus kaebaja subjektiivseid õigusi ja huve rikkuva hoonestuse planeerimiseks Lootsi tn 10 kinnistule. Kuigi planeeringute hierarhiast tulenevalt peab DP olema kooskõlas ÜP-ga ning DP-ga viiakse ellu ÜP lahendusi, ei tähenda eeltoodu, et ÜP-ga on õiguslikult siduvalt kindlaks määratud konkreetse kinnistu planeeritav hoonestus. DP menetluse raames on võimalik hinnata kavandatava hoonestuse mõju ja sobivust piirkonda, mida ÜP menetluses sellises täpsusastmes pole ratsionaalne ega võimalik teha. ÜP eesmärk on piirkonna arendamiseks suuniste andmine, sh maa-alade ehitamis- ja kasutamistingimuste määramine (vt PlanS v.r § 8 lg 2). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Lootsi tn 10 kinnistu osas varasemalt määratud juhtotstarbe (riigikaitsemaa) säilitamist. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et isikule võib kaitstav õigus tuleneda ka kehtestatud planeeringutest, on eelkõige silmas peetud kehtestatud detailplaneeringuid. Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule peab Pärnu sadamas (suurim ja kaubavedudega seotud sadam) toimuv tegevus arvestama piirkonna teisi tegevusi ning keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada puhkemajandust; uute tegevuste kavandamisel sadama vahetus läheduses tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega. Seega on maakonnaplaneeringus rõhutatud esmalt kaebaja kohustust vältida keskkonnahäiringutega piirkonna kahjustamist. Teiseks on vastustaja asjakohaselt selgitanud kaebajale planeerimismenetluses mürahäiringutega seonduvat oma 29.09.2020 kirjas nr 8-5/4527-246 (dtl 463). Seda on selgitatud ka Pärnu ÜP KSH aruandes (vt ptk 5). Seda, et vaidlusaluses ÜP-s on sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega arvestatud, kinnitab ÜP 2025+ seletuskirja ptk 14.2 „Müra ja müra leevendavad meetmed“, kus on sätestatud mh segahoonestusalale müra leevendusmeetmed. Samuti on järelevalve teostaja Rahandusministeerium leidnud, et vaidlusalune ÜP on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga; maakonnaplaneeringu elluviimiseks ettenähtud üldised tingimused ja põhimõtted on kajastatud ja täpsustatud 7(15)

3-21-1380 üldplaneeringuga määratavates maakasutus- ja ehitustingimustes. Ülaltoodust lähtuvalt puudub kaebajal Pärnu maakonnaplaneeringule tuginevalt subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku omandisse kuuluva kinnistu osas varasemalt määratletud juhtotstarbe säilimist. Õigust olemasoleva olukorra säilitamisele ei tulnud kaebajale ka üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+. Vastustaja ei ole vaidlusaluse ÜP-ga kavandanud uusi elamualasid vahetult sadama naabrusesse. Pärnu sadam asub vaidlusalusest kinnistust üle jõe ca 500 m kaugusel. Lootsi tn 10 kinnistu ei kuulu alasse, mille juhtotstarbeks on elamumaa (ÜP 2025+ joonisel 1 märgitud pereelamute maa-ala (Ep), väikeelamute maa-ala (Ev) ja korruselamute maa-ala (Ek)). Tegemist on segahoonestuse maa-alaga (S). Vastustaja on planeerimismenetluses selgitanud, miks on Lootsi tn 10 kinnistu hõlmatud segahoonestusega maa-alaga. Piirkonna hoonestuse mitmekesisust kinnitab ka Lootsi tn 10 kinnistu DP KSH eelhinnang, kus maakasutuse osas on märgitud järgmist: „Lootsi tn 10 kinnistu ja planeeritav osa Lootsi tn 6/8 kinnistust (edaspidi jõeäärne ala) on hoonestamata. Ala jääb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Lähiümbrus on hetkel samuti hoonestamata, kuid Ringi tn 60 kinnistule on ehitamisel uus kortermaja. Piirkonna hoonestus on väga mitmekesine. Piirkonda on viimastel aastatel ja aastakümnetel ehitatud uusi hooneid, kuid piirkonnas leidub ka ajaloolisi hooneid, villasid ja puitmaju. Mitmed lähedalasuvad hooned on kultuuriväärtuslikud (nt sanatoorium Tervis, Tervise katlamaja).“ Pärnu sadama tegevusele tulenevad nõuded kehtivast DP-st. See tähendab, et sõltumata ÜP-s Lootsi tn 10 kinnistule määratud juhtotstarbest, kohalduvad kaebaja tegevusele müra leevendusmeetmed. Vastavalt Pärnu Linnavolikogu 21.12.2000 otsusega nr 101 kehtestatud Vana-Pärnu Kaubasadama maa-ala DP-le tuleb sadamates kasutusele võtta kaasaegne väiksema müra- ja vibratsioonitasemega tehnika; kasutuselevõetavad meetmed peavad tagama, et ülenormatiivne müra, vibratsioon ja tolm ei leviks väljaspoole sadamate territooriumi. Juba enne vaidlusaluse ÜP kehtestamist asusid sadama vahetus läheduses ning oluliselt lähemal kui kolmandale isikule kuuluv kinnistu müratundlikud hooned. Kõik kaebaja väidetavad riived on juba antud piirkonna osas realiseerunud, sh Ringi tn 60 korterelamu rajamisel. Arusaamatud on kaebaja väited seoses sadamast Lootsi tn 10 kinnistule lähtuva vibratsiooniga. Nähtuvalt Lootsi tn 10 DP KSH eelhinnangust ei ole piirkonnas olulisi vibratsiooniallikaid ja liikluskiirused on väikesed, mistõttu ei ole piirkonnas teadaolevalt vibratsioonist põhjustatud probleeme. Seega ei riku vaidlusalune ÜP osas, millega määrati Lootsi tn 10 kinnistu juhtotstarbeks segahoonestuse maa-ala, kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu tuleb kaebus jätta selles osas rahuldamata. Populaarkaebuse aluseks ei saa olla igasuguse objektiivse õiguse väidetav rikkumine, vaid kaebaja kohustus on viidata õigusnormile, mis kaitseb avalikke huve. Sellise olukorraga praegu tegemist ei ole. Juba ainuüksi kaebuse fookus ainult ühe kinnistu piires juhtotstarbe muutmisele viitab avaliku huvi puudumisele. Eraomandis oleva kinnistu juhtotstarbe ühtlustamine juba ümbritseva hoonestuse juhtotstarbega ei saa kuidagi riivata avalikku huvi. See, milliseid hoonestusi on kolmanda isiku kui juriidilise isiku eraomandis olevale kinnistule põhimõtteliselt võimalik tulevikus DP-ga kavandada, ei saa kuidagi riivata avalikku huvi. Kaebusest võib aru saada viisil, et avalikuks huviks võib olla keskkonnakaitse (müra normpiiresse jäämine Lootsi tn 10 kinnistule tulevikus kavandatavas korterelamus). Sõltumata vaidlusalusest ÜP-st tuleneb kaebajale kohustus opereerida sadamat viisil, et tagatud oleks kehtestatud müra normpiiridest kinni pidamine juba varem kehtestatud Pärnu Sadama DP-st. Kolmanda isiku omandis olevale kinnistule juhtotstarbe määramine ei saa olla avaliku huvi sfääris. Sellist avalikku huvi, mida

8(15)

3-21-1380 juhtotstarbe määramine Lootsi tn 10 kinnistule riivab, kaebaja välja toonud ei ole. Seega ei ole kaebaja ära näidanud sellist avalikku huvi, mis annaks õiguse populaarkaebuse esitamiseks. Isegi juhul, kui möönda populaarkaebuse lubatavust, on tegemist põhjendamatu kaebusega. Vastustaja on ÜP menetluses täitnud ÜP ülesanded vastavalt PlanS v.r § 8 lg 3 p-le 3. Planeerimisdiskretsioon on kohaliku omavalitsusel väga ulatuslik. Ilmseid diskretsioonivigu ei nähtu. Lootsi tn 10 kinnistul kehtib DP, mille alusel on kolmandale isikule väljastatud ehitusluba. ÜP menetluses on esitatud kaalutlused, miks on peetud põhjendatuks määrata vaidlusaluse kinnistu juhtotstarbeks segahoonestusala, arvestatud on sadamast lähtuvate häiringute mõjusid ning sätestatud müra leevendusmeetmed. ÜP ei ole vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega ega ka Pärnumaa arengustrateegiaga 2035+. Lootsi tn 10 kinnistu juhtotstarbe määramine ei sea piiranguid Pärnu sadama tegevusele, kuivõrd kehtivaid müranorme tuleb kaebajal järgida juba varasemalt kehtestatud DP-st tulenevalt, aga ka lähtuvalt asjaolust, et Pärnu sadama kõrval (Merekalda tänaval) asuvad eluhooned, mistõttu sõltumata sellest, milline hoonestus tulevikus Lootsi tn 10 kinnistule püstitatakse, tuleb kaebajal järgida müra normpiire. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1380 valikuvõimaluste raames. Vastupidiselt halduskohtu seisukohale ei ole DP menetluses enam õige ega kohane arutleda selle üle, kas Lootsi tn 10 kinnistule erinevate müratundlike hoonete planeerimist võiks põhimõtteliselt lubada või mitte. Ka ei vaadata DP koostamisel enam linnaruumi laiemalt. Selline olukord oli enne vaidlustatud otsust välistatud, sest müratundlike hoonete planeerimiseks Lootsi tn 10 kinnistule pidanuks kolmas isik taotlema ÜP-d muutva DP algatamist PlanS § 142 lg 1 p 1 alusel. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vaidluse all olevas ÜP-s on sadamatest lähtuvate keskkonnahäiringutega arvestatud ja seda kinnitab ÜP 2025+ seletuskiri. Halduskohtu viidatud ÜP seletuskirja ptk-s 14.2 määratletud meetmed ei ole piisavad. Tähendust ei oma see, et kaebaja tegevusele tulenevad nõuded kehtivast Vana-Pärnu Kaubasadama maa-ala DP-st, mida kaebaja on kohustatud järgima. Kaebaja kinnistul kehtiv DP ei ole praeguse vaidluse ese. Kaebaja tegevusest ei lähtu ülenormatiivset müra ega vibratsiooni, sest kaebaja kasutab kõiki DP kohaseid meetmeid oma tegevustest lähtuvate häiringute leevendamiseks ja vähendamiseks. Lootsi tn 10 kinnistut ei muuda sobivaks segahoonestusalaks asjaolu, et antud planeeringualal on tagatud III kategooria normidele vastav mürasituatsioon. Müranormidele vastava olukorra tagatus ei tähenda seda, et kuskil norme ei ületata ja planeerimisel ei tuleks arvestada juba olemasolevate probleemidega. Keskkonnahäiringuks on ka kehtestatud norme mitteületav, kuid pidev ja häiriv müra. Seega ei ole Lootsi tn 10 kinnistul III kategooria normidele vastava mürasituatsiooni tagamisel välistatud, et kaebajal tuleb enda tegevusest lähtuvate füüsiliste mõjutuste vähendamiseks rakendada tulevikus täiendavaid meetmeid. Sellistel meetmetel võib olla oluline mõju kaebaja ettevõtlusvabadusele ja omandipõhiõigusele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta mh selle, et Pärnu sadama ümbruses ei ole elamumaa sihtotstarbega alasid, v.a alad, mis on sellisena ajalooliselt välja kujunenud (st Vana-Pärnu elamud). Samuti ei ole halduskohus arvestanud, et erinevalt Vana-Pärnu elamutest asub Lootsi tn 10 kinnistu sadamast üle jõe, olles seega teatavate ilmastikutingimuste korral avatud mürale oluliselt enam kui VanaPärnu elamud. Fakt on see, et sadama tavapärase majandustegevusega kaasneb müra ja see kandub Lootsi tn 10 kinnistuni. See on vastustajale aastaid teada olnud ja nähtub ka Pärnu linna mürauuringutest (Pärnu linna välisõhu mürakaart (2020) ja sama mürakaardi lisad 3 ja 4 „tööstusmüra uuring“). ÜP 2025+ on vastuolus kõrgema taseme planeeringutega. Tähendust ei oma, et Rahandusministeerium on pidanud vaidlusalust ÜP-d kooskõlas olevaks Pärnu maakonna planeeringuga. Kehtestatud ÜP on vastuolus Pärnumaa arengustrateegias 2035+ püstitatud arengueesmärkidega. Halduskohtu tuvastused seoses avaliku huve riive puudumisega on ebaõiged. Vastustaja on jätnud seadusest tulenevad ÜP ülesanded täitmata. Oluline on see, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt määratlemata ja hindamata vajalikus täpsusastmes selle, millise funktsiooniga hoone võib Lootsi tn 10 kinnistule või selle lähinaabrusesse tulevikus rajada. Järgitud ei ole planeerimisalaseid üldpõhimõtteid. Arvestatud ei ole Lootsi tn 10 kinnistu asukoha spetsiifikaga ja antud piirkonnas juba täna olemasolevate probleemidega. Vaidlusalune ÜP ei välista järgnevates menetlustes elukondliku hoone planeerimist Lootsi tn 10 kinnistule. Seega on ekslik halduskohtu järeldus, et ÜP ei ole vaidlustatud osas vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega.

3-21-1380 peab olema tõenäoline ja haldusaktiga realiseeritav, mida ei ole praeguses asjas võimalik tuvastada. ÜP ei sea kaebaja kinnistule kitsendusi ega tee seda ka kaudselt. Kaebus on esitatud mitte kaebaja õiguste ja huvide kaitseks, vaid Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamise igasuguseks vältimiseks. Sisuliselt soovib kaebaja välistada Lootsi tn 10 kinnistul ka sihtotstarbed, mis ei ole müratundlikud. Kaebaja on jätnud usutavalt põhistamata, et segahoonestus on müratundlik või et Lootsi tn 10 on kaebaja äritegevuse läheduses. Müratundlikkus ei ole vahetult seotud juhtotstarbega. Vaidlustatud ÜP-ga ongi alale ette nähtud pigem piirkonnale omane segahoonestus põhjusel, et Lootsi tn 10 ei ole sobiv riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks eelkõige asukoha tõttu. Avalike huvidega ei olnud kooskõlas piirkonna juhtotstarvete muutmata jätmine ning vastavad selgitused ja kaalutlused nähtuvad ka ÜP-st. Kaebaja saab tema äritegevusest pea poole kilomeetri kaugusele jääva hoonestuse osas kaasa rääkida ainult juhul, kui valitav hoonestus rikub tema õigusi või hoonestuse rajamine on vastuolus avalike huvidega. Müratundlikkus ei ole seotud ÜP-ga määratavate juhtotstarvetega. Seega ei ole asjakohane väide, et vastustajal tuli kaaluda alale ainult tootmis- ja ärihoonestuse lubamist. Seda enam, et segahoonestusega alal ongi niisugused äri- ja tootmistegevused lubatavad. Segahoonestusala juhtotstarve ei ole piiritlemata funktsiooniga otstarve, vaid see kirjeldab just piirkonna maakasutuse suundumusi, milleks ongi linnakeskuse ja kuurordi vaheline mitmekesine elukeskkond. Hoonete müratundlikkus ei teki maakasutuse juhtotstarbest, vaid hoone kasutusotstarbest. Seega võib müratundlik hoone asuda ka riigikaitsemaal ja mittemüratundlik hoone segahoonestusalas. Apellant ei ole tõendanud ega suutnud ka usutavalt veenda, et segahoonestusala määramine loob kõik õiguslikud eeldused, et Lootsi tn 10 kinnistule rajatakse segahoonestusala juhtotstarbe maakasutuse korral müratundlik hoone. Kinnistule mürafoonile sobiliku sihtotstarbe ja sellega seotud hoonestuse leidmine on DP koostamise menetlus ja selles reguleeritakse ka müraga seotud isikutevahelisi suhteid. Kaebajal puudub õigus nõuda, et niisugune isikutevaheliste suhete reguleerimine välistataks juba ÜP menetluses, piirates ühe kinnistu maakasutust niivõrd, et müraga seotud isikutevaheliste suhete reguleerimisvõimalusi ei tekiks. ÜP ei ole andnud õigust rajada müratundlikke hooneid ja kaebaja ei ole seda väidet tõendanud. ÜP on lubanud kavandada Lootsi tn 10 kinnistule tegevuse „avaliku menetluse kaudu“, milles tuleb „läbi kaaluda kaldaala kasutushuvid“. Kaebaja järeldus, et Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestuse juhtotstarbe määramine mõjutab tema ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigusi negatiivselt ja ebaproportsionaalselt, on hüpoteetiline. Kaebaja tegevus asub linnakeskkonnas ja tema kartused on sellest tulenevalt juba realiseerunud, st tema tegevus võib teisi paratamatult häirida. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on varem tema läheduses asuvate elukondlike hoonete kasutamist häirinud ja sellest tulenevalt on talle seatud piiranguid. Kaebaja soovib, et ÜP koostamise menetluses lahendataks isikutevahelised suhted DP menetluses sätestatud tasemel. See ei ole asjakohane ega kooskõlas kohtupraktikaga, kuna ÜP eesmärk on näha ette maakasutuse üldpõhimõtted (juhtotstarbed), mida on ka tehtud. Segahoonestuse juhtotstarbega kinnistu osas on võimalik DP-ga kavandada ka mürafooni sobivat maakasutust ja hoonestust. ÜP eesmärk ei ole määrata kinnistu sihtotstarvet. Seega ei ole asjakohane kaebaja järeldus, et segahoonestusala ettenägemisel on võimalik Lootsi tn 10 kinnistu osas määrata ükskõik milline sihtotstarve, vaid kinnistule saab määrata segahoonestusega sobiva sihtotstarbe. On ennekuulmatu, kui õigusvastase käitumise (ülemäärase müra tekitamine) põhjendusel oleks võimalik tulevikus suunata planeerimismenetlusi ja nõuda terve piirkonna arengu peatamist või suunamist vastuolus huvitatud isikute ja avaliku huvidega. Kaebaja kinnistul kehtiv DP on asjassepuutuv ka siis, kui see ei ole vaidluse ese. DP-ga on välistatud ülenormatiivse müra levimine sadama-alast väljapoole ja kaebaja ei saa selle 11(15)

3-21-1380 takistamata jätmist õigustada sellega, et linnakeskkond peab taanduma või arengu lõpetama. Samasuguse piirangu näeb ette ka Pärnu maakonnaplaneering. Pärnu sadama vastaskaldal asuv piirkond on juba täna linnakeskuse ja kuurortpiirkonna vahele jääv funktsionaalselt mitmekesine piirkond, kus mh paiknevad ka müratundlikud hooned. Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja järeldus, et Lootsi tn 10 kinnistule DP kohustusega alale sobiva segahoonestuse ettenägemine tekitab igal juhul juurde konflikte. Kaebaja ei ole tõendanud, et juba täna esinevad sadama-alalt üle jõe jäävate kinnistute osas konfliktid, mida Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestuse lubamise teel võimendatakse. Vaidlustatud ÜP ei ole vastuolus kõrgema astme planeeringutega. Selles on arvestatud, et Pärnu sadamast võib tuleneda keskkonnahäiringuid. Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestusfunktsiooni määramisel ei ole kavandatud alale elamu- ja puhkeala, kuna piirkonnas on juba elamu- ja puhkefunktsioon. Vastuolu üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+ ei ole võimalik tuvastada. Viide Pärnumaa arengustrateegiale 2035+ on eksitav, sest tegemist ei ole kõrgema astme planeeringuga ning ka arengustrateegiast ei nähtu õigust tekitada häirivat müra.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

https://parnu.ee/failid/P2rnu_linna_keskkonnamyra_v2hendamise_tegevuskava.pdf

12(15)

3-21-1380

3-21-1380 (tegevuskava p 6.2). Ainukese leevendusmeetmena Vana-Pärnu elamupiirkonna ja Ranna puhkepiirkonna puhul on soovitatud öisel ajal laeva laadimist kail nr 1 ja hoolikate töövõtete rakendamist. Ka ei ole selles tegevuskavas leidnud märkimist kaebused või probleemid, mis seonduksid Pärnu sadamast tuleneva müraga.

14(15)

3-21-1380

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.