Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-458
Haldusasi
AS Pärnu Sadam kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 78 ja 29.11.2021 otsuse nr 35.4/804 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Pärnu Sadam; esindaja v.adv Villy Lopman Vastustaja – Pärnu linn; esindaja KK Kolmas isik – OÜ SP1; esindajad TK ja v.adv Helmeri Indela
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Pärnu Sadam apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
12.12.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ SP1 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta AS Pärnu Sadam apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-458 muutmata.
3.Mõista AS-lt Pärnu Sadam OÜ SP1 apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1956 (üks tuhat üheksasada viiskümmend kuus) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-21-458 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Pärnu Sadam on Pärnu linnas tegutsev sadamaettevõte. Tema tegevuskohast üle Pärnu jõe asub 100% riigikaitsemaa sihtotstarbega Lootsi tn 10 kinnisasi (registriosa nr 2827405, katastritunnus 62510:009:0011). Lootsi tn 10 kinnisasjal kehtib Pärnu Linnavolikogu 19.04.2007 otsusega nr 37 kehtestatud Ringi tn 56a, 58, 60 ja Lootsi tn 10 kinnistute ning sellega külgneva jõeäärse maa-ala detailplaneering (DP). DP seletuskirja järgi kehtib alal 18.05.2006 otsusega nr 64 kehtestatud Lootsi tn 10 DP, milles ette nähtud piirivalvekordoni ja hõljuki taristu ehitusõigust uus DP ei muuda. Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud linna üldplaneeringu (ÜP) maakasutusplaani järgi asub Lootsi tn 10 riigikaitsemaal. Lootsi tn 10 kinnisasja omanik on OÜ SP1.
2.OÜ SP1 esitas Pärnu linnale taotluse DP algatamiseks, et muuta Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarvet ja ehitada sinna viie maapealse korrusega korterelamu-ärihoone, mille esimene korrus oleks avalikult kasutatav. Kuna OÜ SP1 võttis taotluse tagasi, DP menetlus lõpetati.
3.Pärnu Linnavalitsuse 11.02.2019 korralduse nr 109 „Nõusoleku andmine kinnisasja Lootsi 6/8 koormamiseks reaalservituudiga juurdepääsu tagamiseks kinnisasjale Lootsi 10“ alusel on Lootsi tn 10 kinnistu omanikul õigus servituudi ala kasutada juurdepääsuks kinnisasjale (jalakäijatele, sõitmiseks jalgratastega, mootorsõidukitega (sh kerghaagistega), mopeedidega). Reaalservituudi seadmise leping on sõlmitud 21.02.2019. Lootsi tn 6//8 kinnistule avalikult kasutatava sõidutee (juurdepääsutee kinnisasjale Lootsi tn 10) väljaehitamiseks on sõlmitud OÜ SP1 ja Pärnu Linnavalitsuse vahel haldusleping nr 3-13.11/1. AS Pärnu Sadam vaidlustas nimetatud korralduse ja lepingu haldusasjas nr 3-19-478, kuid kaebus tagastati.
4.OÜ SP1 esitas Pärnu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga (KT, OÜ ROK-Projekt) Lootsi tn 10 kinnistule vabatahtlike päästjate maja püstitamiseks. Projekti seletuskirja kohaselt on eelprojekt koostatud hoone rajamiseks riigikaitse sihtotstarbega kinnistule, mis antakse päästeteenistust ja korrakaitset tagava ning toetavate vabatahtlike organisatsioonide kasutusse. Hoone kasutuslahenduse järgi peab hoone olema aastaringselt kasutatav õppekogunemisteks (I korrusel on treeningsaalid; hoonealune parkla on ristkasutuses, sh päästetööde harjutamiseks; IV korrusel on koosoleku ja loenguruumid; III korrusel on apartement tüüpi majutusruumid majutamiseks koos peredega).
5.Ehitusloa menetlusse kaasati naaberkinnisasjade Lootsi 6//8, Seedri 6 ja Ringi 60 omanikud MTÜ Pärnu Jahtklubi, AS Sanatoorium Tervis, Ringi tn 60 Korteriühistu ning AS Pärnu Sadam.
6.Pärnu Linnavalitsus andis 01.02.2021 korraldusega nr 74 ehitusloa Pärnu linnale kuuluvale Lootsi tn 6//8 kinnistule (registriosa nr 17305, katastritunnus 62510:002:2860) Lootsi
2(13)
3-21-458 tn 10 kinnistut teenindava tee ehitamiseks (Lootsi tänava pikendus) ja 01.02.2021 korraldusega nr 78 ehitusloa vabatahtlike päästjate maja ehitamiseks.
7.Pärnu Linnavalitsus andis 29.11.2021 otsusega nr 3-5.4/804 kasutusloa Lootsi tn 6//8 ja Ringi tänav T8 kinnistutel Lootsi tänava pikendusele.
8.AS Pärnu Sadam esitas 03.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.03.2021, 14.10.2021) ehituslubade tühistamiseks. Kaebaja on sadamaettevõte, kes osutab laevade lastimise ja lossimise teenust ning pakub võimalust ladustada sadama alal kaupu. Kaebaja majandustegevuse eripäradest tulenevalt kaasneb tegevusega paratamatult müra. DP näeb ette Lootsi tn 10 kinnistule piirivalvehoone rajamise. Pärnu linna ÜP maakasutuse plaani kohaselt asub kinnisasi riigikaitsemaal. ÜP seletuskirjas on kinnisasja kohta märgitud: „Vetelpäästekeskus asub Pärnu sadamapiirkonnas (Lootsi tn 10). Asukoht on rahuldav sadama ja Pärnu lahe akvatooriumide vetelpääste-operatsioonide jaoks.“ Päästeamet andis 09.09.2020 ehitusprojektile oma kooskõlastuse. Päästeamet lisas, et hoone kavandatavat kasutusotstarvet ei ole nendega kooskõlastatud, mistõttu ei saa hinnata projektlahenduse sobivust päästjate väljaõppeks või päästetegevuseks. Päästeametile teadaolevalt ei ole hoone kasutusvajadust üles näidanud ükski vabatahtlik organisatsioon, kellega Päästeamet on lepingulises suhtes. Päästeamet ei näe hoone vajadust riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks. Sama on kinnitanud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Vastustaja on Lootsi tn 10 kinnistule ehitusloa andmisel põhjendamatult tuginenud üksnes arendaja poolt ehitusprojekti seletuskirjas esitatud selgitustele, et kavandatav hoone on mõeldud vabatahtlike päästjate väljaõppeks ja päästetegevuseks. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud naaberkinnistu omanike arvamusi ning on tähelepanuta jätnud Päästeameti märkuse, et kavandatav hoone pole sellisel kujul riigikaitseks vajalik. Vastustaja pole hinnanud projekti joonisel toodud lahendust sisuliselt, selle realistlikkust, otstarbekust, ehitise võimalikke alternatiivseid kasutuseesmärke. Vastustaja on uurimisprintsiibi täitmata jätmise ja diskretsiooni kasutamata jätmise tõttu andnud ehitusloa Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu tüüpi hoone ehitamiseks, mis on vastuolus kehtiva DP, kinnistu sihtotstarbe ning avaliku huviga. Korterelamu ehitamine Lootsi tn 10 kinnistule riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi (ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust). AS Pärnu Sadam tavapärase majandustegevusega müra kaasnemist kinnitab DP menetluse juurde koostatud 24.04.2018 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Seejuures avaldas vastustaja ametnik DP menetluse ajal arvamust, et linn soovib kinnistule enne korruselamu ehitamist lubava planeeringu kehtestamist seada müraservituudi, et vältida pretensioone sadamast kostva müra pärast. Elamu või majutushoone ehitamisel tekib konflikt elanike ja sadama õiguste vahel. Ühelt poolt on elanikel ja ööbijatel õigus nõuda, et nende kinnistuni ei kostuks müra ning teisalt on kaebajal tegevusloa, planeeringute ning keskkonnakompleksloa alusel tekkinud õigustatud ootus, et ta saab jätkata oma majandustegevust senises mahus. Kui on teada, et Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu ehitamisel tekiks konflikt Lootsi tn 10 elanike ning AS Pärnu Sadam vahel, ei tohiks korterelamu ehitamist võimaldada. Vastustaja saaks võimalikku konflikti ennetada, tehes ettepanekuid ehitusprojekti joonise muutmiseks selliselt, et kaotada sealt üksnes korterelamule omased elemendid. Selleks oleks vastustaja pidanud kaebaja, teiste kaasatud isikute ning Päästeameti seisukohti sisuliselt arvestama. Kaebaja on esitanud kahe asjatundja arvamused projekti kohta.
3(13)
3-21-458 Hea haldusega ei ole kooskõlas lahendus, kus vastustaja annab arendajale õiguse ehitada Lootsi tn 10 kinnisasjale väliselt ja olemuselt korterelamule vastav hoone ning sekkub alles siis, kui hoonet hakatakse reaalselt elamiseks või majutusteenuse osutamiseks kasutama. Järelevalvemenetlusse kinnisasja naabreid ei kaasata. Kaebaja jaoks on ehitusloa andmise menetlus ainus koht, kus ennetavalt ja sihipäraselt oma õigusi kaitsta. Vastustaja saaks ära hoida nende isikute õiguste riive, kes hiljem Lootsi tn 10 kinnistule korteri ostaks või sinna ööbima läheks. Vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 1 alusel, kuna ehitis on vastuolus planeeringutega, mis näevad Lootsi tn 10 kinnistule ette ainult riigikaitseliste ehitiste rajamise. Kuigi ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab nimetuselt Lootsi tn 10 suhtes kehtivale DP-le, ei vasta sellele ehitusprojekti sisu. Arvestades nii ehitusprojekti lahendust kui ka OÜ SP1 poolt varasemalt korduvalt ning avalikult väljendatud soovi ehitada Lootsi tn 10 kinnistule korruselamu, saab järeldada, et OÜ SP 1 tegelik eesmärk on ehitada kinnistule korruselamu vähemalt 31 korteriga. Korraldusest nr 78 ei nähtu, et vastustaja oleks ehitusloa menetluses hinnanud keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkust (EhS § 42 lg 2). EhS § 44 p 10 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Lootsi tn 10 kinnistu piirneb vahetult Pärnu jõega, mis kuulub loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Kuigi vastustajal oli teave, et kinnisasjal ehitamine võib ohustada nõlva püsivust ja seega Pärnu jõe kui elupaiga füüsilist struktuuri, jättis vastustaja KMH eelhindamise ära ega pakkunud ehitusloas välja ka mitte ühtegi leevendusmeedet Natura ala kaitsmiseks. Lisaks oleks vastustaja pidanud kaaluma KMH algatamise vajalikust seetõttu, et ehitusluba on oma sisult ÜP-d muutev. Asjaolud, mis toovad kaasa Lootsi tn 10 ehitusloa õigusvastasuse, toovad kaasa ka Lootsi tn 6//8 tee ehitusloa õigusvastasuse, kuna ehitusload on omavahel lahutamatult seotud. Lootsi tn 6//8 tee ehitusluba soodustab arendaja plaani ehitada Lootsi tn 10 kinnistule korruselamu ja selle teenindamiseks vajalik taristu. Seega soodustab Lootsi tn 6//8 tee ehitusluba planeeringute ning kaebaja õigustega vastuolus olevat ehitustegevust.
9.Pärnu linn palus tagastada kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal puudub puutumus vaidlustatud haldusaktidega ja kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Kaebus tugineb oletustel ja kavandatava ehitise projekti meelevaldsel tõlgendusel ning sisaldab hulgaliselt põhjendusi, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega. Ehitusloa peale ei ole võimalik esitada populaarkaebust. Hoone on kavandatud kehtiva DP-ga ettenähtud hoonestusalasse ja vastab planeeringu tingimustele. Kaebaja lähtub eeldusest, et tema arvates kavatseb kolmas isik Lootsi tn 10 kinnistule tegelikult püstitada korterelamu või majutushoone. Samas ei nähtu kaebaja õiguste ülemäärast riivet isegi sellisest eeldusest lähtudes. Kaebaja loogikast lähtudes ei tohiks tema tegevusest tulenevalt Pärnu linnas kaebaja tegevuse mõjuulatusse enam ühtegi hoonet püstitada. Selline lähenemine ei ole linnakeskkonnas mingil viisil teostatav ega võimalik. Vaidlustatud haldusaktid on kooskõlas kehtiva DP-ga. Kui kolmas isik soovib edaspidi kasutada Lootsi tn 10 kinnistut kehtivast DP-st erineval otstarbel, tuleb selleks koostada uus DP. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ vastuväidete ärakuulamise protokollist nähtub Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja kinnitus, et uues ÜP-s on Lootsi tn 10 juhtotstarbeks määratud segahoonestusala ning seatud on tingimus, et riigikaitsemaa sihtotstarbe muutmiseks tuleb koostada DP. Seda DP-d on kaebajal õigus vaidlustada. 4(13)
3-21-458 Ettevõtlusvabadusest ei saa tuletada kõikehõlmavat tõrjeõigust enda naabruses toimuva võimaliku planeerimistegevuse vastu.
10.OÜ SP1 palus jätta kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kaebus on rajatud paljasõnalistele ning subjektiivsetele oletustele, et Lootsi tn 10 kinnistule plaanitakse varjatult rajada hoopis korterelamu. See on vale. Kaebaja ei vaidlusta faktiliselt Lootsi tn 10 hoone ehitamist, vaid selle hilisemat kasutamist või kasutamise otstarvet. Hoone ehitamine ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi, seda enam, et vabatahtlike päästjate majale ei kehtesta seadus mistahes spetsiifilisi kohustuslikke ehituslikke nõudeid. Kaebus on perspektiivitu, kuna kaebaja väited on tegelikkuses suunatud kasutuslubade vaidlustamisele, mida pole väljastatudki. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et kolmas isik ja linn ei teeks Lootsi tn 10 kinnisasjaga seoses mistahes toiminguid, kuna need võivad soodustada tulevikus hüpoteetiliselt planeeritava korterelamu rajamist, mis kaebaja väidete kohaselt hakkaks halvendama tema ärikeskkonda. Kaebaja saab oma huve kaitsta siis, kui aktualiseerub Lootsi tn 10 DP muutmine. Kaebaja ei ole tõendanud, et väidetav Lootsi tn 10 kinnistule leviv müra ei vastaks müra normtasemetele või oleks üldse mingilgi viisil häiriv. Müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71), mille § 1 sätestab, et määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Kaebaja tegutseb tiheasustusalal. Kui kaebaja tegevus ei ületa määrusega sätestatud müra piirnorme, ei ole tal põhjust karta ka õigusvaidluste tekkimist. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Lootsi tn 10 kinnistule müra levimist ei ole ehitusprojektiga leevendatud. KSH eelhinnangus on selgitatud, et sadama müra levimist hoonesse on võimalik takistada ehituslike meetmetega ja KSH eelhinnangust ei tulene, et leevendusmeetmed peaks kasutusele võtma kaebaja. Kui keegi soovib omandada korteriomandi kaebaja vahetusse lähedusse, siis ilmselgelt peab isik arvesse võtma ka asukoha eripärasid, sh võimalikku müra, mis samas peab jääma kehtestatud normide piiresse. Kaebajast ca 500 m kaugusele tee ehitamine ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Tee ehitusloa eesmärk on pääseda Lootsi tn 10 kinnistule ja slipini, mis on Pärnu linna poolt rajatud ja avaliku kasutusega. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas see tema õigusi rikub. Kaebaja esitatud asjatundja arvamuse allkirjastanud KL ei oma Kutsekoja kutseregistrist nähtuvalt mistahes kutsetunnistust. Seega ei ole tegemist asjatundjaga. Seevastu Lootsi tn 10 kinnistule rajatava hoone eelprojekti koostaja ja allkirjastaja, volitatud arhitekt KT, omab kutsetunnistust. KL arvamuses pole välja toodud, millistele materjalidele on selle koostamisel tuginetud ja milliseid analüüsitud. KL ei ole aru saanud, et seadus ei sätesta vabatahtlike päästjate majale spetsiifilisi ehituslikke nõudeid. OÜ SP1 esitas KT vastuväited KL arvamusele. OÜ SP1 ei ole väitnud, et ta ehitab tuletõrjedepoo. Praegune projekt vastab OÜ SP1 lähteülesandele ja kaardistatud koostööpartnerite vajadustele. Kavandatav hoone ei hakka kuidagi takistama juurdepääsu avalikule veeskamiskohale ning ka tee ehitusprojekti on Päästeamet kooskõlastanud. Seejuures möönab KL, et põhimõtteliselt saaksid hoones tegutseda vabatahtliku päästmisega tegelevad organisatsioonid. Lootsi tn 10 hoones korteritega lisakorruse hõlpsalt juurde tekitamise väite kohta on kolmas isik esitanud diplomeeritud ehitusinsener TA arvamuse, kes peab seda asjatundmatuks.
5(13)
3-21-458 Maa sihtotstarve võimaldab ehitada vabatahtlike päästjate maja, kuna nende tegevus on avalikes huvides ja seotud siseturvalisuse tagamisega. DP seletuskirja selgitus piirivalvehoone kohta ei tähenda, et DP võimaldaks üksnes sellist hoonet. Ka päästeotstarbel kasutatav maa on riigikaitsemaa. Mõistet piirivalvehoone maakatastriseaduses (MaaKatS) ei sisaldu. Ehitise kasutusotstarbele saab anda hinnangu kasutusloa menetluses.
11.Tallinna Halduskohus jättis 16.11.2021 otsusega vastustaja ja kolmanda isiku taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, jättis kaebuse rahuldamata, kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda, mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 7718,40 eurot ning tühistas esialgse õiguskaitse. Kaebaja oli haldusmenetlusse kaasatud. Kaebeõigust ei välista asjaolu, et kaebaja kinnistu ei külgne Lootsi tn 10 kinnistuga ja kinnistuid eraldab ligi 500 m laiune Pärnu jõgi. Kohtusse pöördumiseks piisab kaebaja huvide ja õiguste kahjustamise võimalikkusest ning õiguste riive ei pea olema intensiivne. Ehitusloa andmisel tuleb arvestada kavandatava ehitise ja selle kasutamisega kaasnevaid mõjutusi tervikuna. Kuigi ehitusloaga otsustatakse ehitise püstitamise üle, ei ole ühegi ehitise püstitamine eesmärk omaette, vaid seda peab olema võimalik ka kasutada. Kuna vastustaja väljastas ehitusloa hoone ehitamiseks, mis kaebaja arvates vastab enam korterelamule, mitte riigikaitselisele hoonele, pole alust väita, et kaebus oleks liialt hüpoteetiline ning see tulnuks tagastada. Ehituslube ei saa vaidlustada avalikes huvides. Kaebajale pole antud ka õigust pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks. Kohus ei käsitle neid kaebuse argumente, mis kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ei seondu (nt Natura 2000 ala kaitse; Pärnu linna ja riigi huvid; väidetavate tulevaste korteriostjate huvid). Kaebaja pole tõendanud, et vaidlustatud ehitusload tooksid kaasa tema subjektiivsete õiguste rikkumise. Tulevikus väidetavalt aset leidvaid sündmusi (nt mürakonflikti tõttu sadama tegevuse piiramist) on keeruline tõendada. Kaebaja lähtub eeldusest, et ehitusloa alusel ei ehitata vabatahtlike päästjate maja ja on seda eeldust püüdnud põhistada mh KL ja TP arvamustega (mis on käsitatavad dokumentaalse tõendi, mitte eksperdi arvamusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 mõttes). KL ei väida oma arvamuses, et vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatavat hoonet poleks võimalik kasutada vabatahtlike päästjate majana ehk siseturvalisusele kaasaaitavate vabatahtlike kasutuses oleva hoonena. Usutav ei ole kaebaja ettevõtlusvabadusele ja omandiõigusele Lootsi tn 10 hoone püstitamisest (isegi kui selle kasutusfunktsioon saaks olema osaliselt või täielikult korterelamu) selliste riivete tekkimine, mis õigustaks ehitusloa tühistamist. Pärnu sadam piirneb juba Vana-Pärnu asumi poolt elamutega, kus on tervise kaitseks seatud nõuete järgimise ja ülenormatiivsete keskkonnahäiringute vältimise kohustus. Samal kaldal, võrreldaval kaugusel vaidlusalusest objektist, asuvad kortermajad ja majutusasutus (2018. a KSH eelhinnangu p 2 – mõjutatava keskkonna kirjeldus), mille suhtes tuleb samuti järgida kehtivast õigusest tulenevaid nõudeid müra jm häiringute osas. Kaebaja pole näidanud, millised spetsiifilised probleemid saaksid tuleneda Lootsi tn 10 hoonest (nt projektis müra leevendavate ehitustehniliste meetmete puudumine vms), mis tooksid kaebajale kaasa täiendavate meetmete võtmise kohustuse lisaks sadama poolt juba võetud meetmetele ümbruskonda kanduvate keskkonnahäiringute (müra, tolm, vibratsioon) leevendamisel. Puudub vaidlus, et AS Pärnu Sadam tavapärase majandustegevusega kaasneb müra. Kaebaja viitab DP (korterelamu kavandamiseks Lootsi tn 10) menetluses koostatud 24.04.2018 KSH eelhinnangule, milles on märgitud, et piirkonna peamine müraallikas on üle jõe asuv sadam ning sadama müra levimist hoonesse on võimalik takistada ehituslike meetmetega. Ehituslikud meetmed tuleb tarvitusele võtta kavandatava ehitise projektis, mitte Pärnu sadama ehitiste ja rajatiste juures. Seega ei tuvastanud ka korterelamu kavandamiseks koostatud mõjuhinnang (eelhinnang), et sadamast ligi 500 m kaugusele üle jõe ei ole sadamast lähtuvate mõjude tõttu võimalik ehitada 6(13)
3-21-458 elukondlikku hoonet. Tiheasustuse elukeskkonna vastavus õigusaktides reguleeritud mõõdetavate häiringute piirmääradele (avalik huvi) tuleb tagada sõltumata sellest, kas nende häiringute mõjualas on üks või mitu elamut, kortermaja või majutusasutust. Seega ei saa ainuüksi asjaolu, et müra vm häiringute pärast suureneb potentsiaalsete vaidlustajate hulk, järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, mis peaks kaasa tooma ehitusloa tühistamise. Uue ehitise püstitamisel sadama lähedusse tuleb keskkonnahäiringutega arvestada ning normatiive ületavate häiringute korral ehitusluba anda ei saaks. Praeguses asjas sellist asjaolu tuvastatud pole. Normatiive mitteületavad, kuid subjektiivselt tunnetatavad häiringud võivad küll saada sadama tegevuse peale pretensioonide esitamise põhjuseks, kuid pretensioonide arvu oletatav võimalik suurenemine pole EhS § 44 p 4 mõttes ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. Samuti on tegemist pelgalt oletusel põhineva väitega. Kaebaja esindaja vastas kohtuistungil, et pretensioone sadama tegevusele on Vana-Pärnu elanike poolt esitatud (eelkõige müraga seonduvalt) ning kinnitas, et müra on olnud normi piires ja mingeid õiguslikke meetmeid (nt ettekirjutusi) AS Pärnu Sadam suhtes rakendatud pole. Vana-Pärnu elamute ja sadama territooriumi vahel pole sellisel määral (kõrg)haljastust, mis annaks alust väita, et üle jõe ligi 500 m kaugusel asuv Lootsi tn 10 hoone oleks müra vm sadamast lähtuvate häiringute suhtes märkimisväärselt erinevas olukorras. Olukorra erinevust ei saa mõistlikult eeldada ka samal jõepoolel asuvate elukondlike hoonetega võrreldes. Kaebaja viited Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-88-15 ja 3-3-1-15-16 pole kohased, kuna tegemist oli tuulegeneraatorite püstitamise vaidlustega, kus ülenormatiivne müra oli tõenäoline (rajatavast objektist lähtuv). Seega pole kaebaja oletus, et tema ettevõtlusvabadust piiratakse tulenevalt Lootsi tn 10 hoone ehitamisest ja selle hilisemast kasutuselevõtust, põhjendatud ega eluliselt usutav. Pole alust järeldada, et kaebaja väidetav tegevusloast, planeeringutest ning keskkonnakompleksloast tulenev õigustatud ootus jätkata oma majandustegevust senises mahus, saaks kahjustatud Lootsi tn 10 kinnistule ehitise püstitamisest. Avalikult kasutatava tee ehitusloa osas ei sisalda kaebus (p 3.5) eraldiseisvaid subjektiivsete õiguste rikkumise väiteid ning selle õigusvastasus on tuletatud seotusest hoone ehitusloaga. Kaebaja väidet võimalikust plaanist rajada kergliiklustee Pärnu sadama territooriumile vastustaja esindaja kohtuistungil ei kinnitanud. Kolmanda isiku nõustaja selgitas istungil tee ehitusloaga seonduvalt, et Lootsi tn 10 juures on avalikus kasutuses slipp (kaldpind veesõidukite vette laskmiseks ja välja tõmbamiseks), mida kasutati omaaegse kergliiklustee kaudu. Tee ehitusprojekt näeb ette avaliku kasutusega juurdepääsutee ja kergliiklustee (st see säilib, kuid teeprojekti kohaselt nihutatakse veidi), millega muutub juurdepääs avalikult kasutatavale slipile paremaks. Lootsi tn 10 juurdepääsutee üldine lahendus ei tulene vaidlustatud tee ehitusloast, vaid kehtivatest DP-dest (2006 DP; sama 2007 DP ja 2010 Lootsi tn 6//8 DP), kus on juurdepääsutee määratud. Avaliku tee liikluskorralduslikud küsimused tuleb lahendada liikluskorraldusvahenditega. Lootsi tn 10 parkimine on lahendatud omal kinnistul. See, kas hõljukiga pääseb Lootsi tn 10 hoonest otse jõele või kus täpselt seda sõidukit kinnistul hoitakse ning kas sellele on ette nähtud hoiuruum, ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited tee ehitusloaga tema subjektiivsete õiguste rikkumise kohta on selgelt põhjendamatud. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on ka ehitusalase riikliku järelevalve teostamine (EhS § 130 lg 2) ja sekkumine, mh kui ilmneb, et ehitatakse ehitusprojektile või DP-le mittevastavalt. Haldusorgan pole väitnud, et eelnimetatud haldusaktidest tulenevale tegelikule kasutusotstarbele vastavust ei saaks ehitustegevuse käigus kontrollida, vaid kinnitas ka kohtuistungil, et tulenevalt suurest avalikust huvist kõnealuse objekti vastu saab ka kohaliku omavalitsuse kontroll olema tavapärasest aktiivsem. Ehitusprojektile nõudeid sätestava majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 (määrus nr 97) kohaselt peab projekti iga järgnev staadium olema eelnevaga kooskõlas (§ 5 lg 3). Haldusorganil on eelprojekti detailsuse määramisel piisavalt diskretsiooniruumi (määruse nr 97 § 4 lg 1, § 8, § 14 lg 1 ja 2), kuid 7(13)
3-21-458 sõltumata selle kasutamise määrast ei saa ehitamise tulemuseks olla hoone, mis ei vasta deklareeritud kasutuseesmärgile (vabatahtlike päästjate maja, mida on aasta ringi võimalik kasutada päästetegevust ja korrakaitset tagavate ja toetavate vabatahtlike organisatsioonide poolt). Kui kolmas isik soovib muuta kinnistu sihtotstarvet ja saada muul otstarbel hoone kasutamise õigust, tuleb selleks algatada detailplaneering. Õige on ka kolmanda isiku seisukoht, et kavandatavale hoonele pole õigusaktidega kehtestatud spetsiaalseid nõudeid. Kuna subjektiivsete õiguste rikkumine puudub, ei ole kohtul alust käsitleda haldusaktide objektiivset õigusvastasust ning menetlusosaliste ülejäänud väiteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
12.AS Pärnu Sadam palub 16.12.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 16.11.2021 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus ning jätta menetluskulud vastutaja ja kolmanda isiku kanda. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebaja pole tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et korraldus nr 78 ja selle alusel väljastatud ehitusluba on otseses vastuolus Lootsi tn 10 kinnistul kehtiva DP-ga ning kavandatav ehitis ei vasta ÜPle. Planeeringud näevad Lootsi tn 10 kinnistule ette ainult riigikaitseliste ehitiste rajamise. Kehtiv DP ei võimalda kinnistule vabatahtlike päästjate maja ehitamist. Kehtivat DP-d tuleb tõlgendada selle koostamise aegse sihtotstarbe definitsiooni (s.o Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“; määrus nr 36) alusel, mis lubab kinnistule kui riigikaitsemaale rajada üksnes piirivalvehoone (mitte igasuguse päästeotstarbel kasutatava hoone). Isegi kui see oleks lubatav, ei ole vabatahtlike päästjate maja, kontor või muu eraomandis oleva hoone alune maa tuletõrje- ja korrakaitseasutuse maa määruse nr 36 mõttes. Ka MaaKatS § 181 lg-st 7 ei tulene õigust ehitada kinnistule vabatahtlike päästjate maja või majutushoone. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kõik kaebaja esitatud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad üheselt, et kavandatud hoone ei vasta DP-s määratud sihtotstarbele ega DP seletuskirja sisulistele nõuetele ning hoonet ei ole võimalik kasutada vabatahtlike päästjate koolitus- ja majutushoonena riigikaitselistel eesmärkidel. Korraldus nr 74 ja selle aluseks olev teeprojekt on vastuolus DP-ga. Teeprojekt on kavandatud teisiti, kui seda nägi ette kehtiv DP ning projekti teistsugune funktsioon (majutushoone või korterelamu) toob kaasa lisaparkimist, milleks puuduvad kohad. Lisanduvad autod võivad parkimiskohtade puudumisel takistada päästeautode operatiivset liikumist veeskamiskohani. Ehituslubade vastuolu, sh esitatud projektlahenduse varjatud teistsugust kasutusotstarvet on kinnitanud KL ja TP, kes on oma eksperthinnangutes toonud esile arvukalt asjaolusid, mille kohaselt ei ole ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti puhul tegemist sisuliselt vabatahtlike päästjate ega päästeotstarbelise hoonega. Kavandatud hoonel puuduvad mitmed päästetöö seisukohalt olulised funktsioonid ning ehitis on funktsionaalselt, aga ka korruste kõrguse ja asendiplaani poolest otseses vastuolus riigikaitse- või päästefunktsioonidega. Hoone kasutuselevõtt vabatahtlike päästjate hoonena eeldaks teistsuguse projektlahenduse koostamist. Praegune projektlahendus võimaldab varjatult rajada hoonesse kolmel korrusel 31 korterit. Ehitusprojektist nähtub selgelt, et kolmanda isiku eesmärk ei ole rajada päästeotstarbelist hoonet, vaid korterelamu või majutusasutus. Kasutusloa muutmine pärast hoone püstitamist on teostatav ja kaebajal puudub hiljem võimalus oma õigusi kaitsta. Kuna kavandatava hoone otstarve ja ehitusprojekti ruumilise lahenduse vastuolu oli ehituslubade menetlemisel sedavõrd ilmne, oleks vastustaja pidanud nõudma tavapärasest 8(13)
3-21-458 detailsemat eelprojekti, et veenduda kavandatava kasutusotstarbe kohase hoone ehitamises. Samuti on oluline, et kolmas isik oli 2018. a-l esitanud taotluse DP algatamiseks Lootsi tn 10 kinnisasjal, eesmärgiga muuta kinnisasja sihtotstarvet ja ehitada sinna viie maapealse korrusega korterelamu-ärihoone, mille 1. korrusel oleks võimalik avalikule kasutusele suunatud funktsioon. Ehitusloa saanud projektlahendus vastab selgelt samale eesmärgile. Vastustaja on väljastanud ehitusload igasuguse sisulise kontrollita. Vastustaja ei ole sisuliselt hinnanud kolmanda isiku projektlahenduse realistlikkust, otstarbekust ega ehitise võimalikke alternatiivseid kasutuseesmärke, nagu seda nõuab Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu otsus nr 33-1-42-03, p 37; 3-3-1-33-05, p-d 9‒11). Halduskohtu tuvastused kaebaja subjektiivsete õiguste riive puudumisest on ebaõiged. Ettevõtlusvabadust rikub iga avaliku võimu abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus nr 3-4-1-1-02, p 12). Kaebaja on sadamaettevõtja, kelle majandustegevusest lähtuvad paratamatult erinevad keskkonnahäiringud, mis kanduvad mh Lootsi tn 10 kinnistuni. Tegemist on eelkõige füüsiliste mõjutustega (müra, vibratsioon), mida ei ole võimalik täielikult ja lõplikult välistada ega leevendada. Pärnu sadamat kui riiklikult tähtsat transpordisõlme ei ole võimalik Pärnu linna piires mujale kolida. Neil põhjustel on erinevates kõrgema taseme planeeringutes (nt Pärnu maakonnaplaneeringus ja üleriigilises planeeringus Eesti 2030+) määratletud, et igasuguse ehitustegevuse kavandamisel ja lubamisel AS Pärnu Sadam vahetus läheduses tuleb alati arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ning eelkõige tuleb vältida müratundlike hoonete (nt elamute, majutusasutuste) arendamist vahetult sadama naabruses. Vastavalt sellele nägi DP ette Lootsi tn 10 kinnistule üksnes riigikaitselise piirivalvehoone rajamise. Avalik võim on andnud kehtivates planeeringutes kaebajale lubaduse vältida müratundlike hoonete rajamise võimaldamist sadama naabruses. Kuna kaebaja õigused võrsuvad planeeringutest ning neis oleva riigikaitsemaa sihtotstarbe range järgimine ehitusõiguse realiseerimisel on otseselt kaebaja huvides, ei pea kaebaja asjas tõsikindlalt ära näitama oma omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivet. Samuti ei oma määravat tähendust see, kui intensiivne on vaidluse all olev riive ja rikkumine. Pärnu sadama ümbruses ei ole elamumaa sihtotstarbega alasid, v.a alad, mis on sellisena ajalooliselt välja kujunenud (Vana-Pärnu elamud). Samuti on Pärnu sadamast üle jõe olevad maa-alad enamasti üldmaa sihtotstarbega. Erinevalt Vana-Pärnu elamutest asub Lootsi tn 10 kinnistu sadamast üle jõe, olles seega teatavate ilmastikutingimuste korral avatud mürale oluliselt enam kui Vana-Pärnu elamud, mille kõrval ei toimu laadimistegevust analoogselt kai ääres toimuvaga. Lootsi tn 10 kinnistule varjatult müratundliku hoone rajamise lubamine võimendab piirkonnas juba olemasolevaid konflikte ning paneb kaebaja lähemas või kaugemas tulevikus olukorda, kus ta on sunnitud oma majandustegevuse ümber korraldama, piirama või osaliselt lõpetama. Tulevikus rangemate müranormide täitmise tagamiseks või müraolukorra parandamise nõudmisel tuleb haldusorganil võtta müra vähendamiseks meetmeid, mis võivad hõlmata kaebaja tegevusaja piiranguid ja erinevaid lisakohustusi (nt heliisolatsiooni paigaldamine, kaubaliikide piiramine, laevade suuruse piirangud, lossimise kellaaegade piiramine, laevade liikumise ja müra piiramine jms). Seega rikuvad vastustaja poolt õigusvastaselt väljastatud ehitusload kaebaja kehtivatest planeeringutest tulenevaid subjektiivseid õigusi ning ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Korralduse nr 74 alusel väljastatud tee ehitusluba on vastuolus kehtiva DP-ga. Näiteks ei arvesta kolmanda isiku projektlahendus kehtivas DP-s ette nähtud teede lahendust ning nõudega, et parkimine tuleb korraldada tervikuna Lootsi tn 10 kinnistul. Projektlahendus halvendab oluliselt päästeautode ligipääsu Päästeameti poolt kasutatava slipini. Neid puudusi ei ole võimalik lahendada liikluskorralduslike meetmetega.
9(13)
3-21-458
13.Pärnu linn palub 20.01.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei ole tõendanud, et ehitusload tooksid kaasa tema subjektiivsete õiguste rikkumise. Hoone on kavandatud DP-ga lubatud ehitusalasse, korruselisus jm tehnilised näitajad vastavad DP nõuetele. Hoonesisene ruumide suurus ja paigutus ei saa riivata kaebaja õigusi. Ei ole usutav Lootsi tn 10 hoone püstitamisest kaebaja ettevõtlusvabadusele ja omandiõigusele sellise riive tekkimine, mis õigustaks ehitusloa tühistamist. Tee ehitusloa menetlusse oli kaasatud Päästeameti Lääne päästekeskus, kes kooskõlastas projekti. Kui kavandatud projektiga oleks takistatud Päästeameti tegevus, ei oleks kooskõlastust antud. Praeguseks ajaks on korralduse nr 74 alusel välja antud tee ehitusluba realiseeritud ning Pärnu Linnavalitsus on andnud kasutusloa Lootsi tn 6//8 ja Ringi tänav T8 kinnistutel Lootsi tn pikenduse kasutusele võtmiseks.
14.OÜ SP1 palub 02.02.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Korraldus nr 78 ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Subjektiivsete õiguste rikkumine ei saa rajaneda paljasõnalistel oletustel tuleviku sündmuste kohta. Kaebaja ei vaidlusta korralduse nr 78 alusel hoone püstitamist, vaid faktiliselt hoone mittesihipärast kasutamist, kuigi hoonele ei ole kasutusluba väljastatud. Kaebaja kinnistu käitamisest lähtuv väidetav müra ei tekita kaebajale kaebeõigust. Kaebeõiguse puudumist on selgitanud kohtud ka haldusasjas nr 3-19478. Puuduvad EhS § 44 p-s 4 sätestatud alused ehitusloa tühistamiseks. Samuti on ilmselge, et vabatahtlike päästjate maja ehitamisega ei kaasne mistahes üleliigseid mõjutusi, mis võimaldaksid viidatud sättes toodud asjaolusid kaaluda. Lootsi tn 10 kinnistule hoone püstitamine ei tekita kaebaja ettevõtlusvabadusele ja omandiõigusele riivet, mis õigustaks ehitusloa tühistamist. Nii korralduse nr 78 andmise ajal kehtinud kui ka 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud ÜP järgi on nii Lootsi tn 10 kinnistul kui ka teistel Pärnu sadamale veel lähemal asuvatel kinnistutel lubatud ehitustegevus. Seejuures määrati 20.05.2021 kehtestatud ÜP-ga Lootsi tn 10 kinnistu ärimaa ja elamumaa segahoonestusalaks. Vabatahtlike päästjate majale ei kehtesta seadus mingeid spetsiifilisi kohustuslikke nõudeid. Kaebaja kaitseb menetluses oma juhatuse liikme ja tema poja ehk menetlusväliste kolmandate isikute huve, kellele kuulub Lootsi tn 10 kõrvalkinnistul asuvas Ringi 60 kortermajas korter, mille vaadet ehitatav hoone osaliselt varjaks. HKMS § 44 lg 1 ei võimalda esitada tühistamiskaebust kolmandate isikute huvide kaitseks. Kaebuse eesmärk (kortermaja mitteehitamine) on Pärnu linna uue ÜP vastuvõtmisega ära langenud, mistõttu esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (HKMS § 151 lg 2 p 1). Kaebuse rahuldamisega ei saavutaks kaebaja eesmärki, mille väidetavaks tõkestamiseks on ta kohtusse pöördunud. Ehitusloa tühistamisel on kolmandal isikul õigus nõuda ÜP-le vastava DP kehtestamist ja uue ehitusloa väljastamist, mille tulemuseks on kortermaja ehitus. Tee ehitamiseks väljastatud ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse põhiväide on, et kaebaja tegevus tekitab müra, mis võib tulevikus kaasa tuua õigusvaidluste tekkimise. Teed ei saa müra kuidagi häirida. Kaebaja ei ole väitnud, et ta näiteks kasutaks Lootsi tn 10 kinnistule viivat teed vms. Tänaseks on tee valmis ehitatud ja 29.11.2021 on väljastatud kasutusluba, mille tõttu kaotas korraldus nr 74 kehtivuse ja seda tühistada ei ole enam võimalik.
15.AS Pärnu Sadam esitas 30.11.2022 vastuse, milles leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Kaebaja on Pärnu linna uue ÜP Lootsi tn 10 kinnistu uue maa-ala 10(13)
3-21-458 juhtotstarbe määramise osas vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-1380. Siinses vaidluses ei oma uue ÜP vastuvõtmine tähendust. Kuna korralduse nr 74 alusel väljastatud tee ehitusluba on tänaseks realiseeritud, tee valmis ehitatud ja teele on antud kasutusluba, siis on tee ehitusloa tühistamise vajadus ära langenud. Kaebaja soovib minna üle jätkutuvastuskaebusele (HKMS § 152 lg 2). Tee ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisel on preventiivne eesmärk. Ehitusload väljastati ilma igasuguse sisulise ja nõuetekohase analüüsita ning tee ehitusloa puhul jättis vastustaja tähelepanuta, et korralduse aluseks olev teeprojekt on otseses vastuolus kehtiva DP-ga. Õigusvastasuse tuvastamine aitab vältida vastustaja halduspraktika jätkamist ja hoiab ära uue samasisulise vaidluse tekke. Teele anti kasutusluba alles kohtumenetluse ajal, millisel juhul on Riigikohus pidanud jätkutuvastuskaebusele üleminekut otstarbekaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
16.Kaebaja esitas ringkonnakohtu istungil (lisaks 30.11.2022 esitatud korralduse nr 74 osas jätkutuvastuskaebusele ülemineku taotlusele) taotluse muuta kaebust ja täiendada seda Pärnu Linnavalitsuse 29.11.2021 otsuse nr 3-5.4/804 „Kasutusloa andmine Lootsi tn 6//8 ja Ringi tänav T8“ tühistamise nõudega. Ringkonnakohus jättis kohtuistungil protokollilise määrusega rahuldamata kaebaja taotluse korralduse nr 74 osas jätkutuvastuskaebusele üleminekuks ning rahuldas taotluse kaebuse muutmiseks ja lubas täiendada kaebust nõudega tühistada Pärnu Linnavalitsuse 29.11.2021 otsus nr 3-5.4/804. Kolmas isik esitas kohtu tegevusele vastuväite, märkides, et taotlus kaebuse muutmiseks oleks tulnud esitada kirjalikult, kaebuse muutmine apellatsiooniastmes on lubamatu ning lisaks on see esitatud tähtaega rikkudes.
17.Ringkonnakohus jätab vastuväite rahuldamata. Kaebuse muutmine on HKMS § 49 lg 2 järgi võimalik ka kõrgemates kohtuastmetes (nt Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 36). Riigikohus selgitas 14.04.2015 määruses nr 3-3-1-7-15 (p 14), et kaebuse muutmise sätete eesmärgiks ongi vältida uue kaebuse esitamise vajadust. Kaebuse muutmise võimalus tagab põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kaebeõiguse tõhusust. Seejuures on võimalik muuta ka sellist kaebust, mille kohus saaks HKMS § 121 alusel tagastada või mille menetlus tuleks HKMS § 124 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada. HKMS § 49 ei sea kaebuse muutmise tingimuseks mitte esialgse kaebuse nõuetekohasust, vaid kaebuse nõuetekohasuse muudetud kujul. Praegusel juhul anti kasutusluba pärast halduskohtu otsuse tegemist, mistõttu on otstarbekas lubada kaebust muuta apellatsiooniastmes. Uue kaebuse esitamist kasutusloa peale raskendaks ka möödunud kaebetähtaeg (vt Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 36). Taotluse esitamise vormil ei ole määravat tähtsust, sest kolmas isik sai kohtuistungil esitada taotlusele oma vastuväited.
18.Selleks, et vaidlustada juba valminud rajatise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus rajatise kasutusloa tühistamiseks. Kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus õiguspärase olukorra saavutamiseks, mis võib tähendada ka ehitise ümberehitamist või isegi lammutamist (vt Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-6310 p-d 20 ja 21). Ringkonnakohtu menetlusse jääb kaebus nõuetega tühistada Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldus nr 78 ja Pärnu Linnavalitsuse 29.11.2021 otsus nr 35.4/804.
11(13)
3-21-458 II
19.Kolmas isik esitas vastuses apellatsioonkaebusele taotluse jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse eesmärk (kortermaja mitteehitamine) ei ole Pärnu linna uue ÜP vastuvõtmise tõttu enam saavutatav. Ehitusloa tühistamisel on kolmandal isikul õigus nõuda ÜP-le vastava DP kehtestamist ja uue ehitusloa väljastamist, mille tulemuseks on kortermaja ehitus. Ringkonnakohtu istungil täpsustas kolmas isik taotluse õiguslikku alust ning leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.
20.Ringkonnakohus jättis kohtuistungil protokollilise määrusega taotluse rahuldamata ja märgib täiendavalt, et see asjaolu, millist detailplaneeringut võimaldab uus üldplaneering kolmandal isikul Lootsi tn 10 kinnistul taotleda, ei oma praeguse haldusasja lahendamisel tähendust. Asjas on esitatud vabatahtlike päästjate maja ehitusloa ja Lootsi tänava pikenduse kasutusloa tühistamise nõuded, mille õiguspärasust hindab kohus nende andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaebuse eesmärgiks on, et vaidlustatud haldusaktide alusel ei saaks ehitada vabatahtlike päästjate maja ega seda teenindavat teed. Kaebuse rahuldamise korral oleks see eesmärk jätkuvalt saavutatav (vt ka praeguse kohtuotsuse p-i 18). III
21.AS Pärnu Sadam apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Halduskohus ei eksinud, kui ei tuvastanud asjas kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Iseenesest on õige see, et isiku kohtumenetluses kaitstav subjektiivne õigus võib tuleneda planeeringust, kuid kaebaja ei ole suutnud veenvalt näidata, millist planeeringust tulenevat subjektiivset õigust ta kaitseb. Asjaolust, et kohtud on tunnustanud praeguses asjas kaebaja kaebeõigust, ei järeldu tema subjektiivsete õiguste rikkumist. Subjektiivsete õiguste riive annab isikule kaebeõiguse, riivet kontrollitakse kohtumenetluses ning juhul, kui subjektiivsete õiguste rikkumist ei tuvastada, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
23.Kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste rikkumisest on otsitud ja hüpoteetilised. Ainus kaebaja väide, mis vabatahtlike päästjate maja puhul seondub tema subjektiivsete õigustega, on nn Pärnu sadama müra temaatika – kaebaja väidetel saaks ta Lootsi tn 10 krundile ühiskondliku hoone püstitamisel tekitada suuremat müra kui elamu puhul (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1). Halduskohus on põhjendatult jätnud kõrvale ja analüüsimata need kaebaja väited, mis seonduvad avalike huvidega või kolmandate isikute õigustega.
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et sõltumata sellest, kas Pärnu sadama vastaskaldale ehitatakse vabatahtlike päästjate hoone, piirivalvehoone või korterelamu, ei ole ettenähtav, et see saaks kuidagi piirata kaebaja ettevõtlusvabadust. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu sadam peab oma tegevuses järgima müra piirnorme ning sadama ümber (Vana-Pärnu asum) ja Lootsi tn 10 kinnistu kõrval (Ringi tn 60) asub hoonestatud elamumaa, mille puhul tuleb müra piirnormide puhul lähtuda elamumaa kategooriast. Tõendatud ei ole (ja on ka eluliselt täiesti ebausutav), et sadama tegevusega kaasnev müra leviks mingil põhjusel eriti just Lootsi tn 10 kinnistu suunas, ning Lootsi tn 10 kinnistul ei oleks elamualade müra piirnorme mõistlikult võimalik saavutada ühelgi muul viisil (nt ehitustehniliste lahendustega) peale Pärnu sadama majandustegevuse piiramise. Tõendatud ei ole ka see väide, nagu eksisteeriks Pärnu sadama tegevusega seonduvalt üldse müraprobleem ‒ fikseeritud ei ole müranormide rikkumisi, samuti ei ole kohaldatud 12(13)
3-21-458 mingeid õiguslikke meetmeid nende rikkumiste kõrvaldamiseks. Ka korterelamu kavandamiseks koostatud 24.04.2018 KSH eelhinnang (dtl 82 jj) ei tuvastanud, et sadamast ligi 500 m kaugusele üle jõe ei oleks elukondliku hoone ehitamine võimalik sadamast lähtuvate mõjude tõttu. Teisisõnu, Pärnu sadama vastaskaldale ehitatavast hoonest ei sõltu kaebaja õigus jätkata oma majandustegevust senises mahus.
25.Lootsi tänava pikenduse ehitusloa puhul ei ole aga ükski kaebaja väide seostatav tema subjektiivsete õigustega. Küsimused sellest, kuidas on krundil korraldatud autode parkimine ja kuidas pääsevad slipini Päästeameti autod, ei puuduta kaebaja õigusi. Seejuures on täiesti tõendamata kaebaja väide, et tee takistaks või blokeeriks kuidagi päästeautode juurdepääsu. Vastustaja on selgitanud, et tee ehitusloa menetlusse oli kaasatud Päästeameti Lääne päästekeskus, kes projekti ka kooskõlastas. Tee rajamine üle Pärnu linnale kuuluva maa, et võimaldada Lootsi tn 10 kinnistule juurdepääs, oli ette nähtud juba 19.04.2007 otsusega kehtestatud detailplaneeringus. Tee tuleks ehitada ka siis, kui kinnistule rajatakse riigikaitse sihtotstarbega ehitis (Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 määruse praeguses asjas p 16).
26.Halduskohus on kaebaja kõikidele väidetele seonduvalt tema väidetava subjektiivse õiguse rikkumisega põhjalikult vastanud ning ringkonnakohtul puudub vajadus neid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Ehitus- ja kasutusload (erinevalt planeeringutest) ei ole populaarkaebusega vaidlustatavad.
27.Kui subjektiivsete õiguste rikkumist ei ole võimalik tuvastada, ei tule kohtul anda hinnangut, kas vaidlustatud haldusaktid on objektiivselt õiguspärased või õigusvastased. Seetõttu ei oma asjas tähtsust kaebaja väited sellest, et vabatahtlike päästjate maja ehitusluba ja Lootsi tn pikenduse kasutusloa aluseks olnud ehitusluba on vastuolus planeeringutega ning vabatahtlike päästjate maja asemel kavatsetakse ehitada hoopis kortermaja. Nii puudus kohtul ka vajadus hinnata sisuliselt nende väidete kinnitamiseks esitatud tõendeid.
26.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja ja vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda. HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik palub mõista kaebajalt välja apellatsiooniastme õigusabikulud kokku 2419,20 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kulude kandmise kohustust tõendavad dokumendid (HKMS § 109 lg 11). Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulusid tuleb vähendada kohtuistungile kulunud aja osas (1,5 tunni asemel kestis kohtuistung 1 tund), kuid ülejäänus on kulud vajalikud, seotud praeguse haldusasjaga ja mõistlikus suuruses. Kuigi kaebaja taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga, ei ole see põhjendatud, sest OÜ SP1 on käibemaksukohustuslane ja kolmas isik ei ole ka väitnud, et tal puuduks mingil põhjusel õigus kajastada esitatud õigusteenuse arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses (vt Riigikohtu 11.05.2022 otsus nr 3-20-663, p 23). Seega tuleb kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud 1956 eurot kaebajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.