X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2022 otsuse nr 4.2-1/13963-1 ja 20.01.2023 vaideotsuse nr 4.2-1/461-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X (endine perekonnanimi Y), volitatud esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristin Annsoo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.10.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (vastustaja) väljastas X. Yile (alates 29.12.2021 perekonnanimi X; kaebaja) 07.07.-28.07.2021 relvaloa nr DL50017960 kehtivusega kuni 15.04.2026 relvaliikidele püstol, revolver ja püss sihtotstarbena enese ja vara kaitse. Registri kohaselt soetas kaebaja 30.07.2021 endale vintraudse püstoli enese ja vara kaitseks.
2.Kaebaja esitas 02.12.2022 vastustajale relvaloa andmete muutmise taotluse, et lisada olemasolevale vintraudsele püstolile sportimise otstarve. Samuti esitas kaebaja 02.12.2022 relvasoetamisloa taotluse vintraudse püssi soetamiseks sportimise otstarbel.
3.Vastustaja keeldus 23.12.2022 otsusega nr 4.2-1/13963-1 relvaloa andmeid muutmast ja soetamisloa väljastamisest ning tunnistas relvaloa nr DL50017960 relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 4 p 3 ja § 43 lg 31 alusel kehtetuks. Põhjendused:
3.1.Kaebaja läbis 2021. a-l taustakontrolli ilmselt menetlusvea tõttu, kuna ametnik ei põhjendanud, miks kaebaja toime pandud süüteod on jäetud tähelepanuta. Kaebaja mõisteti 2007. a-l süüdi 2003. a-l toimepandud karistusseadustiku §-s 117 ja § 118 p-s 1 sätestatud süüteo eest. Karistusandmed on kustunud, kuid tuleb arvesse võtta, et tegemist oli niivõrd julma kuriteoga, mida peab isikut iseloomustava teona arvestama. Kaebaja oli kuriteo toimepanemise ajal täisealine ja ütles teistele grupiliikmetele, et nad lõpetaksid peksmise, kuid muid samme kuriteo lõpetamiseks ette ei võtnud.
3.2.Politsei andmebaasis on registreeritud järgmised sündmused: 1) 13.12.2003 ärandati mootorsõiduk, mille politsei pidas kinni, 5 noormeest jooksid sõiduki juurest minema, kellest üks peeti kinni ja selleks osutus kaebaja, kes oli tarvitanud alkoholi ja paigutati kainenema; 2) 17.09.2007 ei täitnud kaebaja mootorsõidukit juhtides liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ nõudeid; 3) 03.07.2008 ei täitnud kaebaja mootorsõidukit juhtides liiklusmärgi „Peatu ja anna teed“ nõudeid; 4) 21.01.2009 juhtis kaebaja mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra; 5) 05.10.2011 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra; 6) 04.11.2011 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra; 7) 20.03.2012 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega; 8) 10.09.2012 juhtis kaebaja mootorsõidukit, mil ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga; 9) 15.09.2013 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra; 10) 10.05.2018 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h võrra; 11) 21.10.2019 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja sõitis foori keelava tule ajal ristmikule; 12) 19.08.2020 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h võrra. Kaebajat iseloomustab läbi aastate erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanek (korduvad lubatud suurima sõidukiiruse ületamised ja muude liiklusseaduse (LS) nõuete eiramised). Kaebaja käitumine on õiguskuulmatu, kuna ta jätkas pidevalt süütegude toimepanemist.
3.3.Kaebaja peab relvaomanikuna tundma hästi RelvS-i, kuid jättis aasta jooksul teatamata, et on muutnud enda nime. RelvS § 42 lg 1 p-s 2 on nõue, et relvaomaniku nime muutumisega seotud muudatus tuleb esitada vähemalt 7 tööpäeva jooksul (RelvS § 41 lg 6 p 3). Ei ole eluliselt usutav, et niivõrd olulise muudatuse puhul sai tekkida eeldus automaatse muudatuse kohta.
3.4.Kaebaja väidet, et minevikus toimepandud tegu ei saa ette heita ja kaebaja on muutunud, ei toeta kaebaja poolt 2007.-2020. a-l toime pandud väärteod, mis viitavad, et kaebaja ei ole seaduskuulekas. Mootorsõidukiga liiklemisel on oluline pidada kinni kehtestatud LS-i nõuetest, et oleks tagatud kaasliiklejate elu, tervise ja vara ohtu mittesattumine. LS-i reeglite eiramine võib edasi kanduda teistesse elulistesse situatsioonidesse. Kaebaja eiras relvaomanikuna RelvS-i nõuet, mistõttu ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaebaja suudaks kinni pidada tulirelva käitlemisele seatud rangetest nõuetest. Kaebaja ei pruugi relvaomanikuna teatavates olukordades oma käitumist ohjata ja seeläbi võib tekkida oht iseendale või teiste turvalisusele. Ühiskonna ootus avaliku huvina eeldab, et relvaomanikud oleksid
2(7)
3-23-289
õiguskuulekad, kes vastavad kõrgendatud nõudmistele. Teiste isikute turvalisuse ja avaliku korra kaitseks tuleb kaebaja relvaluba tunnistada kehtetuks.
4.Kaebaja esitas 23.12.2022 otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 20.01.2023 vaideotsusega nr 4.2-1/461-2 rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Taotluse läbivaatamisel hinnatakse mh isiku jätkuvat sobivust tulirelva omama. Hinnangu andmisel tuleb isiku käitumist hinnata pikema aja jooksul, kontrollimaks võimalust, et mingisugune konkreetne tegu või sündmus ei olnud ühekordne ega väheoluline episood. Kaebaja poolt minevikus toimepandud kuritegu oli niivõrd julm, et seda tuleb teda iseloomustava teona arvestada. Samuti tuleb arvestada kaebaja liikluskäitumist. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ja foori keelava tulega ristmikule sõitmisega seab juht alati ohtu enda ja kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Neid tegusid etteheites ei ole vastustaja tuginenud karistusregistri andmetele, vaid politsei andmebaasis olevale või avalikult kättesaadavale infole.
4.2.Isiku sobivust uuesti hinnates võib vastustaja jõuda teistsugusele järeldusele, seda enam, et isik on jätkanud õiguskuulmatu käitumisega, jätnud vastustaja õigeaegselt teavitamata nime muutmisest. Tegemist on RelvS-is kehtestatud nõude eiramisega. Isik peab teadma, et kui ta RelvS-i nõudeid ei järgi, võidakse tema relvaluba kehtetuks tunnistada. Riigikohus leidis 18.06.2019 otsuses asjas nr 5-19-26, et isikute elu ja tervise, riigi julgeoleku ning avaliku korra kaitsmise eesmärgil võib piirata isiku vaba eneseteostuse õigust ehk tunnistada kehtetuks relvaluba või keelduda relvaloa väljastamisest.
4.3.Vastustaja on õigesti teostanud kaalutlusõigust.
4.4.Isik, keda iseloomustab vägivaldne käitumine, korduvad LS-i nõuete eiramised ja kes ei pea kinni RelvS-i nõuetest, ei ole relvaomanikuna usaldusväärne ning tema puhul ei saa eeldada, et ta tulevikus suhtuks relva hoidmisesse ja kandmisesse vastutustundlikult. Ühiskonna ootus on, et relvaomanikud oleksid õiguskuulekad ja vastaksid kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja neile ei vasta. Ei ole välistatud, et ta võib tulevikus väärkasutada ka tulirelva. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ja relvasoetamisloa väljastamisest keeldumine on sobiv ja mõõdukas teiste isikute elu ja tervise ning avaliku korra kaitse tagamiseks.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja 23.12.2022 otsuse ja 20.01.2023 vaideotsuse tühistamine ning vastustaja kohustamine vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi. Põhjendused:
5.1.Kõik osundatud juhtumid jäävad aega, mis eelnes relvaloa väljastamisele. Usutav ei ole, et algselt väljastati relvaluba menetlusvea tõttu. Kaebaja on laskesportlane, kes käib võistlemas, mistõttu relva käsitlemine ja ohutus on talle eriti olulised. Ainus, mis leidis aset pärast relvaloa väljastamist, on nime muutmisest teavitamata jätmine ja see ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Kaebaja karistamiseks elu- või tervisevastase kuriteo eest aluse andnud tegu leidis aset ca 20 aastat tagasi ja kohaldatud karistus on karistusregistrist kustunud, mistõttu ei laiene RelvS § 36 lg 2 alusel RelvS § 36 lg 1 p-s 6 sätestatud keeld kaebajale. Riigikohtu 14.06.2006 otsusest asjas nr 3-1-1-43-06 ilmneb, et kaebaja nõudis teistelt kohtualustelt, et nad kannatanu peksmise lõpetaksid. Hoolimata süüdimõistmisest oli kaebaja teopanus väiksem ja teda ei saa pidada isikuks, kellele relvaluba ei väljastata või juba väljastatud relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada.
5.2.Vastustaja ületas kaalutlusõiguse piire. Kustunud kuritegu, väärtegusid ja nime muutmisest teatamata jätmist ei saa RelvS-i sätete alusel arvesse võtta. Mitte ükski etteheidetav asjaolu ei ole seotud relva kasutamisega. Kohtupraktikas on isikule
3(7)
3-23-289
etteheidetavad rikkumised, mis viisid relvaloa kehtetuks tunnistamiseni, seotud peamiselt relva kasutamisega (nt ringkonnakohtute lahendid asjades nr 3-20-107, 3-17-2282, 3-172178). Samuti järeldub, et relvaloa kehtetuks tunnistamiseks peab isik olema toime pannud teo, mis annab tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist (vt nt lahendid asjades nr 3-20-2365, 3-23-2571, 3-20-1675). Nime muutmisest teatamata jätmine ei ole selline tegu. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks võivad aluse anda korduvad kehtivad karistused. Kustunud karistusi saab küll vaadata isikut iseloomustavana, kuid loa kehtetuks tunnistamiseks peab esinema hiljutine tegu või olema kehtiv karistus. Kaebaja eluviis ei ole ennast või teisi ohustav.
5.3.Kui vastustaja pidas kaebajat 2021. a-l sobivaks relvaloa väljastamiseks, jääb arusaamatuks, miks on nüüd tuginetud 20 aasta tagustele sündmustele. Haldusmenetluse seaduses (HMS) ei ole haldusorgani vastuolulist käitumist haldusmenetluse üldpõhimõttena sätestatud, kuid tulenevalt õigusriigi põhimõttest peab isikul olema õigus ja võimalus usaldada haldusakti, mis on saavutanud õigusjõu. Vastustaja rikkus õiguspärase ootuse põhimõtet. Vastustaja tugines kaalutlustele/kriteeriumitele, mida RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamisel ei saa arvestada. Vastustaja peab koormavat haldusakti andes tõendama, et esines faktiline ja õiguslik alus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja võimalus tõendeid esitada ehk tõendada negatiivset asjaolu on piiratud.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vaidlustatud haldusaktid on ammendavalt põhjendatud ja arvesse võeti kõik haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid kogumis. Relvaloa ja soetamisloa väljastamisest keeldumise ning relvaloa kehtetuks tunnistamise otsused on antud kaalutlusõiguse alusel, mis eeldab hinnangu andmist kaebaja käitumisele ja eluviisile ning võimalikule ohtlikkusele. Hinnangu andmisel tuleb kaebaja kogu senise käitumise ja eluviisi alusel teha prognoosotsus. Eriõiguse andmine eeldab loa omanikult keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Avaliku korra ja julgeoleku kaitse huvides tuleb tagada, et relvi kui kõrgema ohu allikaid ei valdaks inimesed, kes pole selleks piisavalt usaldusväärsed.
6.2.Kaebaja eiras süstemaatiliselt LS-i nõudeid. Isiku puhul, kes keskmiselt kord aastas jääb politseile vahele lubatud piirkiiruse ületamisega kuni 30 km/h, turvavöö kasutamata jätmise, keelava fooritule või muu liikluskorralduse eiramisega, on põhjust eeldada hoolimatut ja põhjendamatult riskialdist käitumist. Kohus leidis, et sedavõrd sageli rikkumistega politseile vahele jäänud sõidukijuht eirab liikluseeskirju pidevalt1. Sellise käitumise pinnalt võib asuda seisukohale, et isik ei pruugi hakkama saada relva hoidmist, kandmist ja kasutamist reguleerivate nõuete täitmisega ning võib relva kuritarvitada ehk kasutada ilma tegeliku eesmärgipärase vajaduseta. Seega võib sõltumata karistusregistris karistuste puudumisest liiklusrikkumise ajalugu kaebaja käitumise ja eluviisi hindamisel arvestada ja ilma kaalutlusviga tegemata järeldada, et liiklusrikkumistes seisnev käitumisaktide jada kinnitab isiku väljakujunenud käitumismustrit ohtliku ja relvaomanikule sobimatu käitumisega.
6.3.Relvaloa omandamiseks pidi kaebaja sooritama relvaeksami ja järelikult olema teadlik nõudest teavitada vastustajat nime muutmisest 7 tööpäeva jooksul (RelvS § 42 lg 1 p 2 ja § 41 lg 6 p 3). Kaebaja eiras kohustuse täitmist aasta aega ja vastustaja tuvastas ise kaebaja nime muutmise fakti.
6.4.Vastustaja peabki isiku käitumist hindama pikema aja jooksul, kontrollimaks võimalust, et konkreetne usaldusväärsuses kahtlemist õigustanud tegu või sündmus ei olnud nö ühekordne ja väheoluline episood, mille pinnalt ei ole põhjust teha põhjapanevamat järeldust
Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 otsus asjas nr 3-22-1368, p 8.
4(7)
3-23-289
isiku käitumise kohta. Kohus leidis, et relvaloa andmine ei tähenda, et hiljem on keelatud tugineda loa andmisele eelnenud isikut negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. RelvS-i mõtte ega kaalutlusõiguse eesmärgiga ei ole vastuolus relvaloa kehtetuks tunnistamine isikule relvaloa andmisel tehtud võimalike vigade korrigeerimiseks 2. Kui kaebaja ebausaldusväärsusele viitavad asjaolud on ilmnenud pärast relvaloa andmist – kaebaja jättis nime muutmisest teavitamata –, on põhjendatud arvestada ka varasemaid asjaolusid.
6.5.Relvaloa kehtetuks tunnistamise keelule osundades tugines kaebaja ekslikult RelvS § 43 lg-le 33, kuigi vastustaja tugines haldusaktis RelvS § 43 lg-le 31. Kaebaja viide ei ole asjakohane.
6.6.Kaalutlusõiguse piire ei ole ületatud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kaalutluse tulemusega, ei anna alust väita, et vastustaja eksis kaalutlusõiguse teostamisega. Kui tulirelva omamine on kaebaja jaoks oluline, oleks ta pidanud käituma viisil, mis ei anna alust pidada teda sobimatuks relva omama ega too kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja viited tema laskesportlase staatusele ei oma riskimaandavat mõju. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel säilib kaebajal õigus laenutada ja kasutada relva lasketiirus ning laskepaigas RelvS §-s 86 ettenähtud korras, s.o piirang laskespordiga tegelemiseks ei ole absoluutne3. Kaebaja on enda 21.12.2022 pöördumises väitnud4, et enese ja vara kaitseks tal tegelikult relva vaja ei ole. Relvaloa kehtetuks tunnistamisega isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste (inimese elu ja tervis) kaitsmise vajadust 5. Avalik huvi kaalub üles kaebaja relvavajaduse.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab vastustaja 23.12.2022 otsust ja 20.01.2023 vaideotsust põhjusel, et talle on tema varasemat karistatust arvestades 2021. a väljastatud relvaluba ja vastustaja ei saa anda varasemalt teadaolevatele asjaoludele uut hinnangut. Kaebaja poolt vastustajale nime muutmisest teavitamata jätmist ei saa pidada sedavõrd raskeks rikkumiseks, et kaebaja relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada ja uus taotlus rahuldamata jätta.
8.Vastustaja tugines vaidlustatud otsuse andmisel RelvS § 36 lg 4 p-le 3 ja § 43 lg-le 3 1. Kohus lähtub vaidlusaluste otsuste ajal kehtinud seaduse redaktsioonist. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib keelduda soetamis- ja relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. RelvS § 43 lg 31 järgi võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
9.RelvS § 36 lg 4 p 3 ja § 43 lg 3 1 annavad vastustajale kaalutlusõiguse otsustamaks selle üle, kas isik on sobiv relva omama. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Isiku usaldusväärsust on võimalik hinnata tema käitumisharjumusi ja õiguskuulekust arvestades. Ehkki kaebajale määratud kriminaalkaristus oli 23.12.2022 otsuse tegemise ajaks kustunud, siis võis vastustaja koostoimes kaebaja kõikide varasemate rikkumistega seda arvesse võtta. Kohus möönab, et pärast 19.08.2020 toime pandud liiklusrikkumist ei ole kaebajal kuni 05.01.2022 rikkumisi fikseeritud. Kuid asjaolu, et
Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 otsus asjas nr 3-22-642, p 9. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 otsus asjas nr 3-21-578, p 14.
Vastustaja 15.03.2023 vastuse lisa 1.
Riigikohtu 18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26, p 50.
5(7)
3-23-289
kaebaja jättis nime muutmisest teavitamata ja vastavad dokumendid esitamata, on RelvS-i rikkumine. Kaebaja väidetav teadmatus seda asjaolu ei muuda.
10.Kaebaja leiab, et kuna 2003. a-l toime pandud kuriteo eest mõistetud karistus on karistusregistrist kustunud, siis ei laiene kaebajale RelvS § 36 lg 1 p-s 6 sätestatud keeld. Kohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et vastustaja oleks tuginenud otsuse andmisel viidatud sättele. Vastustaja võttis otsuse tegemisel aluseks RelvS § 36 lg 4 p 3, mille alusel võib kaebaja varasemaid tegusid tema iseloomustamisel arvestada.
11.Tallinna Ringkonnakohus on 22.03.2023 otsuses asjas nr 3-21-2047 märkinud: „[E]t tegu ei pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes (kaebaja viited karistatuse puudumisele), ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS § 36 lg 4 p 3 tähenduses. Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut kaebaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vt RelvS § 36 lg 4 p 5), vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 3-20-2365).“. Kohus leiab, et ka mootorsõiduki kasutamisel võib esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Korduvalt liiklusrikkumisi toime pannud isiku puhul ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt ka siis, kui ta senini ühtegi relva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud rikkumist toime pannud ei ole. Seega hinnates isiku liikluskäitumist, saab teha järeldusi isiku usaldusväärsuse osas relvanõuete järgimisel ja teiste ohutuse tagamisel.
12.Vastustaja osundas vaidlustatud otsuses kaebaja käitumisele, mis on ohtlik tema või teiste isikute elule ja tervisele. Kaebaja pani 2003. a-l toime kuriteo eriti jõhkral viisil. Kaebaja on rikkunud perioodil 2003-2020 LS-is sätestatud nõudeid kokku 12 korral ja jättis vastustaja teavitama 29.12.2021 toimunud perekonnanime muutmisest ehk rikkus RelvS-i nõudeid.
13.RelvS § 41 lg 1 p 4 kohaselt tuleb relvaluba vahetada loa omaja andmete muutumisel. RelvS § 41 lg 6 p 3 järgi tuleb relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete muutumise korral esitada Politsei- ja Piirivalveametile vastavad dokumendid 7 tööpäeva jooksul arvates andmete muutumisest. RelvS § 42 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Politsei- ja Piirivalveametis vormistada relvaomaniku või -valdaja nime muutumisega ja relvade hoiukoha asukoha muutumisega seotud muudatused.
14.Kuna kaebaja ei teavitanud vastavalt seaduses sätestatud sõnaselgele nõudele enda nime muutmisest vastustajat 7 tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 05.01.2022, siis pani ta toime RelvS-i rikkumise. Relvaloa omanikuna oli kaebajal kohustus täita RelvS-is sätestatud nõudeid. Relvaloa saamise eelduseks on mh teooriaeksami sooritamine. Siseministri 18.03.2015 määrusega nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ kehtestatud teooriaeksamil kontrollitakse mh teadmisi RelvS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest vastutuse valdkonnas. Seega peab kaebaja relvaomanikuna olema teadlik RelvS-is sätestatud nõuetest, kuna on vastava eksami sooritanud ja talle usaldati relvakandmise õigus.
15.Vastustaja hindas kõiki kaebaja poolt toimepandud tegusid kogumis. Asjaolu, et vastustaja pidas varasemalt kaebajat sobivaks relva soetama ja omama, ei tähenda, et ta ei või enda otsustust muuta.
6(7)
3-23-289
16.Kuna vastustajal on relva ja soetamiseloa andmisel ja kehtetuks tunnistamisel oluline kaalumisruum, tuleb HMS § 4 lg-ga 2 kooskõlas oleva õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks järgida haldusmenetlusele omaselt uurimiskohustust (HMS § 6) ja tõhusalt tagada taotleja õigus olla ära kuulatud (HMS § 40). Kohus leiab, et vastustaja 23.12.2022 otsus on kaalutlusvigadeta, vastustaja andis kaebajale enne otsuse tegemist võimaluse arvamuse esitamiseks ja arvestas kaebaja 05.12.2022 esitatud selgitustega ning 21.12.2022 arvamusega.
17.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 23.12.2022 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samuti ei ole vastustaja 20.01.2023 vaideotsus õigusvastane, ka mitte eraldiseisvalt. Kaebaja tühistamisnõuded tuleb jätta rahuldamata.
18.Kuna vaidlusalused otsused on õiguspärased, siis puudub alus kohustamisnõuet rahuldada.
19.Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.
20.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt jõustunud Riigikohtu 21.10.2025 määrusega.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.