Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 31. august 2023, Tartu 3-21-2356
Haldusasi
Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 2. juuli 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01098-17 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 25. novembri 2022. a otsus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja X esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 25. novembri 2022. a otsuse resolutsiooni punktid 1, 3 ja 4.
4.Teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
5.Jätta kaebaja menetluskulud halduskohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. oktoober 2023.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 9. detsembril 2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044778-8, millega kohustas ZZZ Capital OÜ-d tasuma maksusumma 20 280,85 eurot. Maksuotsuses on viidatud
8.novembri 2019. a kontrolliaktile nr 12.2-3/044778-7. Kaebaja oli äriühingu juhatuse liige
21.oktoobrist 2016 kuni 28. aprillini 2020.
2.MTA tegi 2. juulil 2021 vastutusotsuse nr 13-7/01098-17, millega kohustas kaebajat tasuma solidaarselt ZZZ Capital OÜ-ga maksuvõla 59 940,29 eurot, sealhulgas: - maksuotsusega osaühingule määratud maksukohustuse 20 280,85 eurot; - deklareeritud, kuid tasumata käibemaksu 17 721,43 eurot; - deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksud 3 199,74 eurot;
- nimetatud summadelt tasumata intressi 18 738,27 eurot. Vastustaja alustas osaühingu suhtes sundtäitmist 5. veebruaril 2020, esitades korralduse osaühingu pangakontode arestimiseks Swedbankis. Osaühingul ei ole muid arvelduskontosid ja ei ole mingit muud vara. Osaühingu majandustegevus on lõppenud. Võla sissenõudmine osaühingult ei ole võimalik. Kaebaja oli osaühingu ainus juhatuse liige ning omas täielikku kontrolli osaühingu tegevuse ja vara käsutamise üle. Maksudeklaratsioone esitas raamatupidaja: aastal 2017 A ja aastal 2018 B. Kaebaja kohustus oli anda raamatupidajale deklaratsioonide koostamiseks õiged andmed ja kontrollida raamatupidaja tegevust. Kaebajal on ettevõtluses ja äriühingute juhtimisel kogemus ligikaudu 15 aastat. Kaebaja võõrandas 2020. aastal 51% osaühingu osast ja lahkus juhatusest eesmärgiga hoida kõrvale maksukohustuse täitmisest. Kaebaja jättis deklareerimata ehitusteenuse osutamisest tekkinud käibe. Kaebaja oli teadlik, et kogu ehitustööde tulemusena tekkinud käive tuleb osaühingul deklareerida ning käibemaks arvestada ja tasuda. Äriühing esitas kaebaja korraldusel kaks parandusdeklaratsiooni ja sellega tunnistas, et kajastas esialgsetel käibedeklaratsioonidel valeandmeid. Kaebaja võttis 2018. aastal osaühingu pangakontolt välja sularaha, sellest 86 876,38 euro kasutamine osaühingu majandustegevuses ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja tahtliku kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kaebaja oleks deklareerinud maksukohustused õigel ajal ja ei oleks sularaha osaühingust välja viinud, siis oleks osaühingul olnud piisavalt raha maksukohustuste täitmiseks. Maksuvõlalt arvestatud intress on lahutamatult seotud kaebaja tahtliku tegevusega põhjustatud põhivõlaga.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebaja leidis, et nõue perioodide mai - august 2017 ning jaanuar kuni aprill 2018 eest on aegunud. Kaebaja tahtlus on tõendamata. Lisaks on aegumistähtaeg 5 aastat ebaõiglane füüsilise isiku suhtes. Osaühingu sundtäitmise tähtaeg saab varsti läbi, samas füüsilisel isikul see alles algab. Kaebaja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning tema käitumise ja võla tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Kaebaja kasutas osaühingu arvelduskontolt välja võetud sularaha osaühingu laenude tasumiseks Altrix OÜ-le. Vastustaja ei arvestanud kaebaja seletuste ja tõenditega. 3-4 aastat pärast sündmusi on kaebajal keeruline tõendeid leida ja esitada. Vastustaja on valesti teostanud ka kaalutlusõigust. Põhjendatud ei ole intressi nõudmine perioodi eest, kui kaebaja ei olnud võlgnik. Intressi arvestamine oleks põhjendatud alates vastutusotsuse jõustumisest kaebaja suhtes.
4.Vastuses kaebusele vaidles MTA kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kui äriühing jättis deklareerimata elamu ehitustöödega seotud käibe ning sellelt arvestamata ja tasumata käibemaksu, saab see olla vaid teadlik ja tahtlik tegevus. Kaebaja on 2018. aastal äriühingu arvelduskontolt välja võtnud sularaha oluliselt suuremas summas, kui oleks kulunud maksukohustuste täitmiseks. Kaebaja väitis laenusummade tagastamist Altrix OÜ-le esimest korda alles vastuses vastutusotsuse projektile. Kaebaja väide 2018. aastal laenu tagasimaksmise kohta on vastuolus tema enda esitatud arvestusega, mille järgi 2018. aastal tasuti ainult intresse. Kuna kaebaja on vastutav osaühingu põhivõla tekkimise eest, siis on ka põhivõlaga kaasnev intress tekkinud kaebaja süülise tegevuse tulemusel ning kuulub samuti vastutusotsusega kaebajalt sissenõudmisele. Õigusaktid ei võimalda nõuda intressi alates vastutusotsuse jõustumisest.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus 25. novembri 2022. a otsusega rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas vastutusotsuse 39 659,44 euro suuruse maksuvõla tasumise kohustuse osas (deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused 20 921,17 eurot ja intress 18 738,27 eurot). Kaebus jäi rahuldamata 20 280,85 euro suuruse maksuvõla tasumise kohustuse osas (maksuotsusega määratud maksukohustus). Kaebuse osalise rahuldamise tõttu jättis halduskohus menetluskuludest 66,2% vastustaja kanda ning mõistis kaebaja kasuks välja menetluskulu 496,50 eurot.
6.Halduskohus sedastas, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-t 5 on kohtupraktikas rakendatud rangelt. Seetõttu saab vastutusotsuse juhatuse liikmele teha üksnes selle konkreetse maksuvõla suhtes, mille sissenõudmiseks oli äriühingu pangakonto enne vastutusotsuse tegemist arestitud vähemalt 3 kuud. Tõenditest nähtub, et vastustaja andis 5. veebruaril 2020 Swedbank AS-le korralduse nr 132.7/47980 arestida osaühingu pangakontod 20 280,85 euro ulatuses viitega 9. detsembri 2019. a maksuotsusele. Vastustaja on seega alustanud sissenõudmist pangakonto arestimise teel üksnes maksuotsusega osaühingule pandud maksukohustuse täitmiseks. Kohtuasjas ei ole tõendeid ja vastustaja ei ole ka väitnud, et osaühingu pangakontod on arestitud deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste või intressi sissenõudmiseks. See tähendab, et vastutusotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada osaühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste 20 921,17 euro osas ning intressi 18 738,27 euro osas.
7.Vastutusotsuse tegemise faktilised eeldused on täidetud maksuotsusega osaühingule pandud maksukohustuse 20 280,85 euro osas (maksustamisperioodid mai ja juuni 2017 ning veebruar 2018). Eluliselt usutav ei ole, et kaebaja eesmärk oli tellijale elamu ehitamisel tekkinud käivet varjata, kuid kaebaja esitas sellest hoolimata tellijale arveid, mis kanti läbi raamatupidamisest, ja rääkis vastustajale esimesel kohtumisel üksikasjalikult toimunud tehingust. Selline teguviis on täiesti ebaloogiline. Kaebaja seletused näitavad pigem seda, et osaühingu majandustegevuse dokumenteerimisel valitses suur korralagedus ja kaebaja ei kontrollinud raamatupidaja tööd. See tähendab, et kaebaja jättis olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole ehk oli raskelt hooletu võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses. Tõendid ei kinnita seda, et kaebaja teadis, et maksukohustused on deklareerimata, ja see vastas tema tahtele (VÕS § 104 lg 5). Maksuhaldur on ekslikult leidnud, et maksumenetluse ajal parandusdeklaratsioonide esitamine kinnitab kaebaja tahtlikku tegevust maksukohustuse deklareerimata jätmisel. Ka parandusdeklaratsioonide esitamine on enam kooskõlas arusaamaga, et kaebaja püüdis korraldada maksukohustuse täitmist. Kaebajale saab aga ette heita seda, et ta tahtlikult rikkus kohustust maksukohustused täita (MKS § 8 lg 1). Maksuotsusega osaühingule pandud kohustuse oleks saanud täita raha arvel, mille kaebaja 2018. aastal osaühingu pangakontolt välja võttis. Kaebaja sai hiljemalt novembris 2018 teada, et käibemaks on valesti deklareeritud ja tasumata. Kui 2018. aasta jooksul välja võetud sularaha oleks jäänud osaühingu kontole, siis oleks selle arvel saanud deklareerimata jäänud käibemaksu tasuda. Kui kaebaja käsutuses oli sularaha ja ta ei kasutanud seda käibemaksukohustuse täitmiseks, siis oli see kaebaja teadlik valik. Kaebaja ei ole tõendanud sularaha 86 876,38 euro kasutamist ettevõtluse huvides, s.h muude osaühingu kohustuste täitmiseks. Kaebaja esitatud Altrix OÜ-ga sõlmitud laenulepingud ei tõenda laenukohustuse täitmist. Kaebaja esitatud arvestus näitab laenu tagastamist hoopis 2019. aastal. Samas kaebaja ei selgita, miks võttis ta selleks sularaha välja osade kaupa 2018. aastal. See tähendab, et vastutusotsuse tegemise aegumistähtaeg oli viis aastat ning see ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal möödunud. See, et osaühingu suhtes tehti maksuotsus varem ja seega ka sundtäitmine aegub varem, ei tähenda kaebaja ebavõrdset kohtlemist. Kaebaja ja osaühing on erinevad isikud ning vastutusotsus rajaneb küll maksuotsusel, kuid on siiski iseseisev kaebaja suhtes täidetava nõude alus.
8.Kaebaja väitel põhjustas võla tekkimise see, et osaühingul oli ka teisi võlausaldajaid, samuti kuna tellija jättis maksmata tehtud tööde eest. On võimalik, et projekti ebaõnnestumisel sattus osaühing majanduslikult raskesse olukorda ja ei suutnud tähtaegselt täita kõigi võlausaldajate nõudeid. Kaebaja kasuks rääkivad asjaolud lükkab aga taas ümber see, et kaebaja võttis osaühingu kontolt välja suures summas sularaha ning ei suutnud tõendada selle kasutamist osaühingu majandustegevuse huvides.
9.Vastustaja on kaebaja seisukohti ja vastuväiteid käsitlenud. See, et vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustunud ja ei pidanud kaebaja väiteid tõendatuks, ei tähenda menetlusnõuete rikkumist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja selgitab, et halduskohus on kaebuse osalisel rahuldamisel tuginenud asjaolule, mida ta kohtumenetluses ei kontrollinud, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Tegelikkuses on MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusmenetluse alustamise eeldus täidetud ka äriühingu poolt deklareeritud ja täitmata maksukohustuse ning intressi osas. Vastustaja palub võtta asja juurde ZZZ Capital OÜ-le tehtud korraldused vaidlusaluste maksuvõlgade sissenõudmiseks ja nende täitmata jätmise tõttu pankadele saadetud korraldused pangakontode arestimiseks. Vastustaja ei esitanud tõendeid varem, sest asjas ei olnud vaidlust MKS § 96 lg-st 5 tuleneva eelduse täidetuse kohta. Eelduse täitmata jätmist ei väitnud kaebaja vastutusotsuse tühistamiseks esitatud kaebuses. Samuti ei selgitanud halduskohus, et ta soovib seda asjaolu kontrollida ning asja materjalide hulgas asjakohased tõendid puuduvad.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele kaebaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja palub jätta vastustaja esitatud tõendid asja juurde võtmata, kuna tõendid on esitatud hilinenult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
13.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena MTA korraldused maksuvõla sissenõudmiseks ZZZ Capital OÜ-lt ja korraldused ZZZ Capital OÜ pangakontode arestimiseks. Korraldused puudutavad äriühingu maksukohustust osas, mille kohta halduskohus leidis, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus vastutusotsuse tegemiseks ei ole täidetud, s.t et maksuhaldur ei ole enne vastutusotsuse tegemist alustanud maksuvõla sissenõudmist äriühingult MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõenditele tuginedes väidab maksuhaldur, et tegelikkuses oli MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus täidetud ja vastutusotsuse osaline tühistamine seetõttu põhjendamatu.
14.Seega puudutavad apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid otseselt vaidluse eset ja on asjakohased, s.t neil on tähtsus asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2). Küll on vaidlus selle üle, kas vastustaja hilines tõendite esitamisega ja tõendid tuleks seetõttu jätta vastu võtmata. Tõendid tuleb üldjuhul esitada halduskohtule eelmenetluses selleks antud tähtaja jooksul (HKMS § 62 lg 1 ls 1). Vastustaja ei esitanud vaidlusaluseid tõendeid halduskohtule 5. oktoobri 2022. a määruses antud tähtajaks, s.o 27. oktoobriks 2022 ega ka muul ajal halduskohtu menetluses. Seejuures oli halduskohus kaebust menetlusse võttes 25. jaanuari 2022. a määrusega kohustanud vastustajat esitama haldusmenetluse toimiku materjalid, mida ei olnud kohtule menetluses veel esitatud, ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kui tõendid olid osaks haldusmenetluse
materjalidest, pidanuks vastustaja need kohtule esitama ühes vastusega kaebusele. Tõendid saanuks esitada menetluses ka hiljem kuni 27. oktoobrini 2022, kuid vastustaja ei teinud seda. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastustaja hilines tõendite esitamisega. Sellele vaatamata peab ringkonnakohus põhjendatuks võtta tõendid asja juurde.
15.Tulenevalt HKMS § 62 lg 1 ls-st 2, kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg 4 järgi saab hilinenult esitatud tõendit arvestada, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et halduskohtu menetluses ei seadnud kaebaja kahtluse alla, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus vastutusotsuse tegemiseks oli täidetud. Samuti ei saanud ainuüksi maksumenetluse ja vastutusotsuse menetluste kronoloogia pinnal järeldada, et maksuhaldur MKS § 130 lg-s 1 sätestatud korras vähemalt kolme kuu jooksul äriühingult maksuvõlga sisse nõuda ei üritanud. MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eelduse kontrollimiseks pidanuks halduskohus uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama vastustajale, et äriühingu deklareeritud maksuvõla ja intressi osas maksuvõla sissenõudmist äriühingult tuleb tõendada, kuid ei teinud seda.
16.Ringkonnakohus nõustub, et vaidluses esitatud väidetest ja põhjendustest võis vastustaja järeldada, et maksuvõla äriühingult sissenõudmise tingimuse täitmine ei ole vaidluse all. Samas on kohtupraktikas tunnustatud, et vastutusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel peab kohus kontrollima kõigi vastutusotsuse eelduste täidetust. Seetõttu ei saanud maksuhaldurile tulla üllatusena, et vastutusotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel kohus kontrollib teiste eelduste hulgas sedagi, kas vastustaja on teinud toimingud maksuvõla sissenõudmiseks äriühingult. Asja käigust saab järeldada, et halduskohtu hinnangul pidi vastustaja esitama haldusmenetluse toimiku materjalide hulgas ka kõik asjakohased korraldused, millega nõuti maksuvõlga ZZZ Capital OÜ-lt. Kuna vastustaja esitas üksnes need korraldused, mis puudutasid maksuotsusega tuvastatud maksukohustust, siis võis halduskohtul tekkida arusaam, et ülejäänud osas ei ole maksuvõlga äriühingult sisse nõuda üritatudki. Sellist arusaama toetab muu hulgas vastutusotsus, milles maksukohustuse sissenõudmise kirjelduses on nimetatud üksnes 5. veebruari 2020. a korraldus (dtl 316) Swedbank AS-le maksukohustuslase arvelduskonto arestimiseks summas 20 280,85 eurot, s.o maksuotsusega määratud maksusumma osas. ZZZ Capital OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuse sissenõudmist maksukohustuslaselt ei ole kirjeldatud. Samas ei saa siiski mööda vaadata sellest, et maksuvõla eelnev sissenõudmine äriühingult on küll vastutusotsuse tegemise eelduseks, kuid sissenõudmise toimingud ja selleks antud haldusaktid ei ole vahetult osaks vastutusotsuse andmise menetlusest. Maksuhaldur otsustab nende materjalide vastutusotsuse menetluse juurde võtmise vastavalt vajadusele (MKS § 59 lg 1 ls 2). Ringkonnakohtule ei ole teada, kas praktikas võetakse maksuvõla varasemat sissenõudmist puudutavad materjalid tõenditena vastutusotsuse menetluse toimikusse või mitte. Kokkuvõttes on aga põhjendatud vastustaja väide, et olukorras, kus halduskohus ei selgitanud võimalikku lünka tõendites, mille tõttu kohus ei saanud veenduda vastutusotsuse andmise eelduste täidetuses, ei pidanud vastustaja kaebaja kaebuses esitatud väidetele vastu vaieldes mõistma, et tal tuleks MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eelduse täidetust halduskohtu menetluses täiendavalt tõendada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on lubatav ning võtab apellatsioonkaebuse lisana esitatud MTA korraldused maksuvõla sissenõudmiseks ZZZ Capital OÜ-lt ja korraldused ZZZ Capital OÜ pangakontode arestimiseks asja materjalide juurde. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks HKMS § 2 lg-tes 2 ja 4 sätestatud asja õigesti lahendamise ja oluliste asjaolude väljaselgitamise põhimõtteid. Sel põhjusel ei ole asjas määrav see, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimuse täidetuse kontrollimine vastutusotsuse õiguspärasuse
hindamisel halduskohtumenetluses pidi olema MTA-le ettenähtav ning seega oli MTA-l võimalus esitada tõendid ka varem.
17.Apellatsioonkaebusele on lisatud ZZZ Capital OÜ-le suunatud MTA korraldused tähtajaks tasumata maksukohustuste täitmiseks ja kohustuste täitmata jätmisele järgnenud korraldused Swedbank AS-le äriühingu arvelduskonto arestimiseks asjakohastes summades. Vastustaja on andnud ZZZ Capital OÜ-le korraldused deklareeritud maksukohustuste täitmiseks ning kohustuse tähtajaks täitmata jätmise järel korraldused Swedbank AS-le äriühingu arvelduskonto arestimiseks vastavates summades. Seejuures on vastustaja põhivõla osas arestinud kontot kahel korral, kuna maksuvõla ajatamise tõttu 2019 aastal arest tühistati. Viimati kohustas MTA Swedbank AS-i arestima ZZZ Capital arvelduskonto erinevate korraldustega kokku 20 923,18 euro ulatuses 22. ja
26.novembril 2019. Arvestades, et konto arestimise kaudu laekus maksukohustuse täitmiseks 2,01 eurot, vastab arestitud summa täpselt vastutusotsusega kaebajalt nõutavalt ZZZ Capital OÜ deklareeritud, kuid täitmata maksukohustusele 20 921,17 eurot. Intressinõudes on ZZZ Capital OÜ arvelduskonto arestimise korraldus antud Swedbank AS-le 1. veebruaril 2021. Seega ilmneb tõenditest, et MTA on täitnud vastutusotsuse andmise MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eelduse ka äriühingu poolt deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuse, samuti intressinõude osas. Vastavalt ei ole põhjendatud vastutusotsuse tühistamine nende nõuete osas MKS § 96 lg-s 5 nimetatud tingimuse täitmata jätmise tõttu.
18.Halduskohus pidas vastutusotsuse tegemist õigusvastaseks äriühingu poolt deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuse ning intressinõude osas MKS § 96 lg-st 5 tuleneva eelduse täitmata jätmise tõttu. Sel põhjusel ei kontrollinud halduskohus, kas vastutusotsuse tegemine nende nõuetega seonduvalt oli õiguspärane muus osas. Apellatsioonkaebust ei ole alust rahuldada aga juhul, kui esineb muu asjaolu, mis tingib vastutusotsuse tühistamise. Seega apellatsioonkaebuse lahendamiseks peab ringkonnakohus hindama vastutusotsuse õiguspärasust tervikuna.
19.Kaebaja leidis, et vastutusotsuse tegemine oli õigusvastane eelkõige põhjusel, et kaebaja ZZZ Capital OÜ juhatuse liikmena ei ole rikkunud maksukohustuse tasumise korraldamise kohustust või igal juhul ei ole rikkunud seda tahtlikult. Sel põhjusel ei ole vastutuskohustuse koosseis täidetud, samuti on vastutusotsuse tegemine vähemalt osaliselt aegunud (puudub alus tahtlusega seotud viieaastase aegumistähtaja kohaldamiseks). Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
20.Vaidlusalune osa vastutusotsusest puudutab ZZZ Capital OÜ 2017. aasta juuli ja augusti ning 2018. aasta veebruari, aprilli ja juuni käibedeklaratsioonidel, samuti 2018. aasta jaanuari, veebruari, aprilli ja juuni ning 2019. aasta aprilli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud maksukohustusi. Osa maksukohustusi pärines seega ajast rohkem kui kolm aastat enne vastutusotsuse andmist (2. juuli 2021), kuid ühegi maksukohustuse osas ei olnud möödunud viieaastane aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). Seega sõltub vastutusotsuse õiguspärasus osaliselt sellest, kas kaebaja jättis 2017. ja 2018. aasta maksudeklaratsioonidel deklareeritud maksukohustuse tahtlikult täitmata.
21.ZZZ Capital OÜ-le maksuotsusega määratud maksukohustuse täitmata jätmise hindamisel märkis halduskohus põhjendatult, et kaebajale saab ette heita seda, et ta tahtlikult rikkus kohustust maksukohustused täita (MKS § 8 lg 1). Äriühingu maksukohustused oleks saanud täita raha arvel, mille kaebaja 2018. aastal osaühingu pangakontolt välja võttis. Raha väljavõtmise ja võla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kuna äriühing ise deklareeris maksukohustused, siis oli kaebaja neist teadlik. Kui 2018. aasta jooksul välja võetud sularaha 86 876,38 eurot oleks jäänud osaühingu kontole, siis oleks selle arvel saanud maksukohustused täita. Sularaha selleks otstarbeks kasutamata jätmine oli seega kaebaja teadlik valik.
22.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta selleski, et kaebaja ei ole tõendanud sularaha kasutamist ettevõtluse huvides, s.h muude osaühingu kohustuste täitmiseks. Kaebaja esitatud laenulepingud Altrix OÜ-ga ei tõenda laenukohustuse täitmist. Kaebaja esitatud tasumise arvestus (dtl 45) ei kujuta endast tõendit, vaid kaebaja väiteid, ning ei näita ka makseid, mis ühilduksid sularaha väljavõtmisega pangakontolt. Kaebaja esitatud arvestus näitab laenu tagastamist 2019. aastal, kuid ei selgita, miks selleks oli vaja võtta sularaha välja osade kaupa 2018. aastal. Vastustaja küsimustele vastates kaebaja laenu tagastamist Altrix OÜ-le ei nimetanud. Tulemusteta jäi vastustaja püüdlus koguda tõendeid laenu tagastamise kohta. Isegi kui kaebaja oleks suutnud tõendada, et osaühing tagastas Altrix OÜ-le laenusumma 45 000 eurot ja tasus intressi 3 890 eurot, ei selgita see, miks samaaegselt ei saanud tasuda nii maksuotsusega määratud kui ZZZ Capital OÜ deklareeritud maksukohustuste põhiosa 37 986,38 ulatuses. Kaebaja ei ole üldse lähemalt selgitanud oma üldsõnalist väidet, et äriühingul oli ka teisi võlausaldajaid. Seetõttu ei ole see väide kontrollitav ning sellega ei saa arvestada kaebaja tegevusele hinnangu andmisel.
23.Kokkuvõttes ei saa mööda vaadata sellest, et kaebaja võttis äriühingu kontolt välja sularaha ega ole suutnud tõendada selle kasutamist äriühingu huvides. Sularaha arvel oleks äriühing saanud kõik oma maksukohustused täita. Sellest omakorda ilmneb nii see, et maksukohustuste täitmata jätmine on kaebaja tegevuse tagajärg kui seegi, et kaebaja tegevus maksukohustuste täitmata jätmisel oli teadlik. Seetõttu on MTA põhjendatult kohaldanud kaebajale vastutusotsuse tegemisel viieaastast aegumistähtaega ning kohustanud kaebaja tasuma solidaarselt ZZZ Capital OÜ maksukohustuse. Kaebaja tahtlik tegevus äriühingu maksukohustuse täitmata jätmisel on maksuvõla tekkimise põhjuseks ning MKS § 40 lg 1 järgi vastutab maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslase, s.o ZZZ Capital OÜ-ga.
24.Kaebaja ei ole neid halduskohtu seisukohti ja põhjendusi kahtluse alla seadnud halduskohtu otsuse vaidlustamise kaudu osas, milles kaebus jäi rahuldamata ega ka vastuses apellatsioonkaebusele. See viitab, et kaebajal ei ole väiteid ega põhjendusi, millega maksuhalduri ja halduskohtu seisukohti ümber lükata.
25.Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas. Selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
26.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Halduskohus jättis kaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud 66,2 % ulatuses vastustaja ja 33,8% ulatuses kaebaja kanda. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise järel jätta nii kaebaja menetluskulud halduskohtus kui ka apellatsioonimenetluses tervikuna tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.