Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ülle Ilves Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 23.08.2023 taotlus X (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist Xle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale aadressiga xxxxxxxx (registriosa number xxxxxxxx) summas 123 060,43 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning puudutatud isiku nimi ja isikukood, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 3). Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata määrus Xle.
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja
3-23-1865
otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
4.Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Seega on käesolevas asjas vastutusmenetlus algatatud.
5.MTA on kohtule esitatud taotluses ja selle täienduses välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (MKS § 1361 lg 1). Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks (arvestades, et puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige 16.08.2021-26.01.2022)1 on 114 024,43 eurot, mis koosneb maksustamisperioodil 12.2021 tasumata käibemaksust summas 109 998,43 eurot ning intressist ümardatud summas 4026 eurot2.
6.Maksuhaldur on taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks. Need asjaolud on järgmised: 1) puudutatud isik oli teadlik, et uue eluruumi edasimüügil enne esmast kasutuselevõttu tuleb müügihinnale lisada käibemaks, kuivõrd seda selgitas MTA puudutatud isikule juba enne 30.12.2021 müügitehingut3; 2) B. esitas 19.01.2022 X OÜ käibedeklaratsiooni detsembri 2021 kohta, millel kajastus kinnisasja müügist tekkinud käive summas 550 000 eurot ja käibemaksukohustus summas 110 000 eurot4; 3) järgmisel päeval lõpetas puudutatud isik B. pääsuõigused e-maksuametis ning andis
MTA 23.08.2023 taotluse lisa 2; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 20. MTA 23.08.2023 taotluse lisa 8, dtl 67; lisa 9, dtl-d 69-71.
Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 14, dtl-d 168-170.
Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 16; dtl 178.
2(5)
3-23-1865
20.01.2022 kell 10.52 pääsuõigused raamatupidajale vajalike rakenduste kasutamiseks Mle5; 4) M tühistas 20.01.2022 kell 10.59 B. esitatud käibedeklaratsiooni ning esitas uue käibedeklaratsiooni, millel deklareeris, et X OÜ-l detsembris 2021 käivet ei olnud6; 5) X OÜ pangakontolt tehti 20.01.2022 ülekanded mh X osaühingule (40 000 eurot), X osaühingule (35 000 eurot) ning X OÜ-le ( 25 000 eurot); 6) nii X osaühingu, X osaühingu kui ka X OÜ juhatuse liige, ainuosanik ja tegelik kasusaaja oli 20.01.2022 seisuga M7; 7) X OÜ õigusjärglase X TÜ kontrollimenetluses ei esitatud selgitusi ega tõendeid X OÜ arvelduskontolt M seotud äriühingutele tehtud väljamaksete kohta ega tõendatud, et arvelduskontolt välja viidud raha oleks ettevõttesse tagasi jõudnud; 8) äriregistri andmetel vahetus 20.01.2022 X OÜ osanik: senise osaniku X OÜ (kelle ainuke juhatuse liige ja osanik oli sellal puudutatud isik) asemel sai osanikuks M, X OÜ juhatuse liikmeks jäi puudutatud isik, kelle uus osanik M 26.01.2022 juhatusest tagasi kutsus; 9) uus osanik nimetas osaühingu uueks juhatuse liikmeks probleemsetest äriühingutest vabanemist pakkuva H; 10) äriregistrist nähtub, et H on kehtivad või kehtetud seosed (sh likvideerijana) 358 juriidilise isikuga8; 11) X OÜ ühendati kohe X TÜga, keda esindas samuti H; 12) ühendav ühing X TÜ ei täitnud ühendatud ühingu X OÜ 12.2021 käibemaksukohustuse kontrollimiseks alustatud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust; 13) puuduvad andmed selle kohta, et X OÜ-l ja X TÜ-l oleks olnud 2022. aasta jaanuaris või hiljem majandustegevus.
7.Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et on tõenäoline, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 c) ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p-d 22-23). Kohtule esitatud asjaolude pinnalt on usutav maksuhalduri hinnang, et äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad puudutatud isiku teadlikule tegevusele, mille eesmärgiks oli hoida kõrvale maksude tasumisest ning viia ettevõtlusest välja raha maksuvabalt. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et äriühingu juhatuse liikmena korraldas puudutatud isik ebaõigete andmete deklareerimise äriühingu maksudeklaratsioonil ning jättis tegeliku maksukohustuse varjamise abil täitmata maksunõude tasumise korraldamise kohustuse. Puudutatud isik, teades, et osaühingul on maksuvõlg, ei teinud midagi selle tasumiseks, vaid korraldas äriühingul olemas olnud raha äriühingust välja viimise. Samuti organiseeris puudutatud isik äriühingu üleandmise variisikule. Seega viitab olemasolev teave, et äriühingu maksuseaduste rikkumised on taandatavad puudutatud isiku tahtlikule tegevusele. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada puudutatud isiku soovimatust tasuda isiklikult äriühingu poolt tasumata jäänud maksukohustust. Maksuhaldur on toonud välja puudutatud isikule SKA poolt tehtud väljamaksed (brutotuluna kokku 7046,88 eurot) ning asjaolu, et puudutatud isikul on üks ülalpeetav. Seetõttu on usutav maksuhalduri järeldus, et puudutatud isiku sissetulekule oleks
Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 17; dtl 179. Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisad 16 ja 18; dtl-d 179 ja 183.
Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisad 19-21; dtl-d 184 ja 194.
Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 25; dtl 205.
3(5)
3-23-1865
sisenõude pööramine võimatu või oluliselt piiratud. Puudutatud isiku omanduses on korteriomand aadressil xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx)9. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud asjaolud aluse möönda, et puudutatud isik võib tõenäoliselt võõrandada talle kuuluva kinnisasja, vältimaks sellele sissenõude pööramist. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1).
8.Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. Äriühing on õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Äriühingute ühinemisel läheb ühendatava äriühingu võlg MKS § 35 alusel üle ühendavale äriühingule; seega, kuigi ühendatav äriühing kustutati ühinemise tulemusel äriregistrist, läks tema maksuvõlg seaduse alusel üle ühendavale äriühingule ning maksuvõlg ei kustunud; asjaolul, et maksuvõlg tuvastati pärast ühinemist, ei ole tähendust, sest maksukohustus tekib seaduse, mitte maksuotsuse alusel; ka ei välista vastutusotsuse tegemist see, et ühendavale äriühingule maksuotsuse tegemisel ei olnud puudutatud isik ühendava äriühingu juhatuse liige; vastutusotsuse tegemisel on esmajoones oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mil maksuhaldur teeb kindlaks maksuvõla10. Ka käesoleval juhul on need eeldused täidetud, mistõttu ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud. Taotluse kohaselt on maksukohustus perioodist 12.2021, mistõttu hakkab aegumistähtaeg kulgema 20.01.2022. Arvestades maksusumma 3- või 5-aastast aegumistähtaega, siis ei ole maksusumma sissenõudmine ka aegunud. MTA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud eeldused on täidetud, kuivõrd X TÜ-lt ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhaldur alustas maksuotsuse sundtäitmist 13.01.2023, tehes krediidiasutustele korraldused X TÜ pangakontode arestimiseks ning 12.01.2023 intressinõude nr 13-3/4508 sundtäitmist alustas MTA samal viisil 01.02.202311. MTA läbiviidud täitemenetluse jooksul ei ole võla katteks laekumisi toimunud. MTA tehtud päringutest elektroonilisse kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse, äriregistrisse ja väärtpaberiregistrisse selgus, et X TÜ-l ei ole nendesse registritesse kantavat vara. X TÜ-l ei ole tõenäoliselt majandustegevust, mistõttu ei ole alust eeldada, et maksuvõla katteks oleks võimalik edaspidi saada laekumisi äriühingu vara arvelt.
9.Maksuhaldur soovib, et kohus annaks loa puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Taotleja on põhjendanud, et isiku sissetuleku või muu vara arvelt maksuvõla täitmine on ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu leebemate täitetoimingute tegemise võimalust. Ehkki tegemist on puudutatud isiku elukohaga, siis ei välista see korterile kohtuliku hüpoteegi seadmist, kuna täitemenetluses ei ole elukoha võõrandamine välistatud. Samuti ei välista kohtuliku hüpoteegi seadmist elukohale MKS. Hüpoteegi seadmine ei takista vara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Korteriomandi müügi korral on isikul võimalik maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud. Kokkuvõttes leiab kohus seega, et maksuhalduri taotletav täitmistoiming on proportsionaalne. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingu lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3). Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise. Maksuhaldur on selgitanud, et kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 114 024,43 eurot.
Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 26; dtl 235. Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 19.
Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 11; dtl 77.
4(5)
3-23-1865
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale aadressiga xxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxxx) summas 123 060,43 eurot.
11.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.