Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2) Kaebajal puudub majandustegevus loomapidamisettevõttes EE33919 ning ta ei saa vastutada teiste ettevõtete tegemata jätmiste eest. Kaebaja on alates 15.01.2022 avaldanud soovi loomapidamisüksus EE33919 sulgeda, kuna ettevõttel pole sellel alal olnud kolme aasta jooksul ühtegi looma, kuid pole seda teha saanud – teised loomapidajad on ilma luba küsimata oma loomad sellesse üksusesse registreerinud ning üksuse omanik ei saa neid loomi ümber registreerida. Üksuse omanik ei näe enda loomade nimekirjas seda, kui teised loomapidajad on oma loomad kellegi teise üksusesse registreerinud. Probleemist on teadlik ka PRIA. Kaebajal puudub andmekaitseseadusest tulenevalt õigus koguda kolmandate isikute kohta andmeid ning neid edastada.

3(8)

peetavaid loomi ning nende pidamistingimusi. Sellest tulenevalt tuleb kaebajat pidada loomapidajaks (juriidiliseks isikuks, kes vastutab loomade või toodete eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal) ning tegevuskohta EE33919, kus kontrollimise ajal on loomad olnud, tuleb pidada loomapidamisettevõtteks. 3) Kaebaja ei ole haldusmenetluses kordagi väitnud, et tal ei ole PTA poolt küsitud andmeid ega seda, et tal üldse puuduvad põllumajandusloomad. Kaebaja ei ole haldusmenetluses kordagi viidanud ega tähelepanu juhtinud, et esineb mingigi põhjus, miks järelevalvet teostavale riigiasutusele andmete esitamine ei ole võimalik. 27.10.2022 selgitusnõude ning 13.01.2023 ettekirjutuse hoiatuse koostamisega ning kaebajale edastamisega on ameti poolt menetlusosalise ärakuulamise kohustus täidetud. 4) Vaidlusaluse ettekirjutuse aluseks on VS § 31 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenev loomapidaja arvestuskohustus. Nimelt määruse 2016/429 art 102 lg 1 punktide a, b, d ja e ning lg 3 p b kohaselt: ettevõtjad, kes käitavad artikli 93 kohaselt registreerimisele või artikli 97 lõike 1 kohaselt heakskiitmisele kuuluvaid ettevõtteid, peavad ja säilitavad arvestust, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet: a) nende ettevõtte peetavate maismaaloomade liigid, kategooriad, arv ja kohaldatavuse korral identifitseerimistunnused; b) peetavate maismaaloomade liikumine nende ettevõttesse ja sealt välja, märkides vajaduse korral: i) nende päritolu- ja sihtkoha; ii) sellise liikumise kuupäeva; d) peetavate maismaaloomade suremus nende ettevõttes; e) bioturvameetmed, jälgimine, ravi, testide tulemused ja muu asjakohane teave vastavalt: i) ettevõttes peetavate maismaaloomade liikidele ja kategooriatele; ii) tootmisviisile; iii) ettevõtte tüübile ja suurusele; f) artikli 25 lõike 1 kohaselt nõutavate loomatervise ülevaatuste tulemused. Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt vähemalt kolm aastat. Maaeluministri 25.11.2021 määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ (määrus nr 74) § 1 lg 5 sätestab, et loomapidaja esitab veise, lamba, kitse, hobuslase ja sea liikumise kohta põllumajandusloomade registri (register) volitatud töötlejale (töötleja) andmed viie tööpäeva jooksul loomade tegevuskohta toomise või sealt väljaviimise päevast arvates. Määruse nr 74 § 1 lg 51 sätestab, et loomapidaja esitab andmed veise, lamba ja kitse kadumise, hukkumise ja tegevuskohas tapmise ning looma esmakordse poegimise kohta, kui järglast ei ole võimalik märgistada. Eelnimetatud andmed esitatakse registri töötlejale viie tööpäeva jooksul toimunud sündmusest arvates. Sama määruse § 2 lg 1 kohaselt esitab loomapidaja veise, lamba ja kitse märgistamise korral töötlejale taotluse looma andmete registreerimiseks viie tööpäeva jooksul looma märgistamisest arvates. Kõrvamärke saamiseks äsja sündinud ja märgistamata loomadele pidi kaebaja pöörduma Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i poole ning seejärel panema märgi veise mõlemasse kõrva. Kõrvamärgil olev number on looma identifitseerimisnumber ning jääb loomale kogu tema eluajaks. Seejärel pidi kaebaja täitma veise märgistamise kohta vastava vormi ja esitama selle PRIA-le looma registreerimiseks seitsme päeva jooksul arvates märgistamise päevast. Eeltoodud põhjustel on kaebaja etteheide kõrvamärkidega seoses asjakohatu ning jääb arusaamatuks. Määruse (EL) 2016/429 artikkel 112 punkt 1 alapunktid a ja d sätestavad, et veiseliikidesse kuuluvaid loomi pidavad ettevõtjad: a) tagavad, et kõnealuseid peetavaid loomi saab üksikult identifitseerida mõne füüsilise identifitseerimisvahendi abil; d) kannavad teabe kõnealuste peetavate maismaaloomade asjaomasesse ettevõttesse ja sealt välja viimise ning kõigi kõnealuses ettevõttes toimunud sündide ja surmade kohta artikli 109 lõikes 1 sätestatud elektroonilisse andmebaasi.

4(8)

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes oli vastustajal põhjendatud alus eeldada, et kaebajal kui loomapidajal olid ettekirjutuses nimetatud andmed olemas. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud rohkem andmeid, kui kehtiva seadusandlusega on ettenähtud. Seega on vastustaja ettekirjutus kooskõlas ka ametliku kontrolli määruse pp 34 ehk ettekirjutusega pandud kohustus ei ole suurem, kui on vaja ametliku kontrolli tõhusaks ja edukaks tegemiseks. 5) Antud vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, kas loomade omanikuna on registreeritud kaebaja või muu isik. Eespool viidatud õigusaktide kohaselt (eelkõige määrus 2016/429 artikkel 102 punkt 1, määrus nr 74 § 1 ja 2) peavad ettekirjutuses küsitud andmed olema mitte loomade omanikul, vaid loomapidajal ehk isikul, kes vastutab loomade eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal. Selliseks isikuks on vastustaja andmete kohaselt kaebaja. Kaebaja ei ole haldusmenetluse käigus väitnud, et tema ei olnud tegevuskohas EE33919 tuvastatud loomade loomapidaja. Eeltoodust tulenevalt puuduvad põhjused ettekirjutuse täitmise võimatuse kohta. 05.10.2022 PRIA andmetel loomapidamiskohas EE33919 on loomaomanikena märgitud Purila Veised OÜ, Kokuta Farm OÜ, Motokeskus- MC OÜ, Mittetulundusühing Purila luhad, Novacompany OÜ. Kaebaja seaduslik esindaja RS on eelnimetatud viie juriidilise isiku puhul juhatuse liige neljas äriühingus, seega on arusaamatu viide andmekaitseseadusest tulenevale piirangule koguda andmeid kolmandate isikute kohta. Üksnes äriühing Motokeskus- MC OÜ juhatusse kaebaja seaduslik esindaja ei kuulu ning sellele ettevõttele kuuluvad loomad on märgitud staatusena „Kadunud“. Eeltoodu valguses võib pidada pahatahtlikuks kaebaja väidet, mille kohaselt ta pole teadlik eelviidatud kolmandate isikute loomade registreerimisest konkreetsele loomapidamisüksusesse. 6) 05.10.2022 alustas PTA järelevalvemenetlust H.E.S. OMA OÜ suhtes. Seoses vastustajale pandud kohustusega selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, palus PTA 27.10.2022 kirjaliku selgitusnõudega kaebajal esitada täiendavaid andmed ja dokumendid. 13.01.2023.a esitas vastustaja kaebajale kirjaliku ettekirjutuse hoiatuse, kus võimaldas kaebajal nõutud andmed ametile esitada ilma ettekirjutust tegemata. Kaebaja palus 18.01.2023 e-kirjaga pikendust seitsme päeva võrra, kuid 26.01.2023 seisuga pole nõutud andmeid vastustajale esitatud. 27.01.2023 koostas PTA ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1. Eeltoodud asjaolud hinnates leiab vastustaja, et menetlus oli läbiviidud piisavalt kiirelt. Vastustaja ametnike väidetava erapooletusega seotud väiteid ei ole kaebaja kuidagi põhjendanud. 7) Seisuga 27.03.2023 oli PTA 27.01.2023 ettekirjutus nr 01-401-22/213-1 kaebaja poolt täies ulatuses täitmata. 27.03.2023 protokolli nr 01-401-23/015 kohaselt otsustas PTA rakendada H.E.S. OMA OÜ-le KorS § 28 lg 2 alusel sunniraha 7500 eurot. Vaidlust ei ole, et vastustaja on teinud kaebajale selge ja üheselt mõistetava ettekirjutuse, milles sisaldus ka sunnihoiatus. Kaebajale teatavaks tehtud ettekirjutus kehtib ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi arvestatavat argumenti ettekirjutust täitmise võimatuse kohta. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lõike 1 sätestatud tingimused sunniraha rakendamiseks on seega täidetud. Asja materjalidest ei nähtu, et esineks sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid. Kaebajal on olnud võimalik tutvuda ettekirjutusega, samuti küsida täiendavaid selgitusi ja juhiseid ettekirjutuse täitmiseks, kuid kaebaja seda teinud ei ole. Sunniraha 7500 eurot on proportsionaalne ega koorma kaebajat ebamõistlikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

kaebaja arvates täidetud ka tema suhtes sunniraha rakendamise eeldused, kuna kaebajal ei olnud õigust kolmandate isikute kohta andmeid koguda ja esitada. Lisaks viitab kaebaja abstraktselt haldusmenetluse põhimõtete rikkumisele. Kohus on seisukohal, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta nii ettekirjutuse tühistamise nõude kui ka sunniraha sissenõudmise keelamise nõude osas rahuldamata.

tal pole võimalik ettekirjutust täita, kuna ta ei ole loomapidamisettevõttes asuvate loomade omanik ega saa koguda ja esitada andmeid kolmandate isikute eest. Kohus on juba 05.05.2023 esialgse õiguskaitse määruses kaebajale selgitanud, et kaebaja arusaam, justkui tema ei saakski olla ettekirjutuse adressaat, on ekslik ning PTA-l oli õigus kaebajalt nõutud andmeid küsida. Kaebaja pole vastu vaielnud, et aadressil Mihkli laut, Kärpla küla, Kehtna vald, Raplamaa (kus viidi 05.10.2022 läbi ka sündmuskoha vaatlus) on registreeritud H.E.S. OMA OÜ poolt loomapidamisettevõte EE33919. Vastustaja on asjakohastele õigusnormidele viidates ära näidanud, et kaebajat tuli käsitada loomapidajana ja loomapidamisettevõttena, kellel peavad olema ettekirjutuses nõutud andmed (vt VS § 5 lg-d 1 ja 2; § 31 lg 1 p 1 ja lg 2; määrus (EL) 2016/429 art 102 p 1, maaeluministri 25.11.2021 määrus nr 74 §-d 1 ja 2). Kaebaja üldsõnalised väited ei võimalda asjaomastest õigusnormidest teha teistsuguseid järeldusi. Haldusmenetluses on kaebaja üksnes soovinud andmete esitamiseks lisaaega ega ole väitnud, et ta pole viidatud õigusnormide järgi kohustatud isikuks. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide ettekirjutuse täitmise osas esinevatele takistustele on kohtu hinnangul seega ilmselgelt otsitud. Kaebaja üldine viide isikuandmete kaitse seadusest tulenevale väidetavale andmete esitamise keelule on eeltoodu valguses samuti asjakohatu ning kohtul puudub vajadus sellekohasel kaebaja väitel pikemalt peatuda. Siinkohal on oluline viidata ka vastustaja poolt välja toodule, et PRIA andmetel on loomapidamiskohas EE33919 loomaomanikena märgitud Purila Veised OÜ, Kokuta Farm OÜ, Motokeskus-MC OÜ, MTÜ Purila luhad ja Novacompany OÜ, millistest juriidilistest isikutest neljas on juhatuse liikmeks kaebaja seaduslik esindaja RS (üksnes Motokeskus-MC OÜ juhatusse kaebaja seaduslik esindaja ei kuulu ja sellele ettevõttele kuuluvad loomad on märgitud staatusena „Kadunud“). Eeltoodu valguses võib pidada pahatahtlikuks kaebaja väidet, mille kohaselt ta justkui polegi teadlik eelviidatud kolmandate isikute loomade registreerimisest konkreetsesse loomapidamisüksusesse ning ei saa kolmandate isikute kohta andmeid koguda. Vastustajal oli seega ettekirjutuses viidatud õigusnormidest tulenevalt õigus kaebajalt kui loomapidajalt ja loomapidamisettevõttelt konkreetseid andmeid ja dokumente nõuda ning kaebajal oli kohustus ettekirjutus õigeaegselt täita.

7(8)

p 14). Lisaks ei ole sunnivahendit õiguspäraselt võimalik rakendada olukorras, kus isikul puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita (nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-111355, p 50). Vaidlust ei ole, et PTA 27.01.2023 ettekirjutus kehtib ning on nõuetekohaselt kaebajale teatavaks tehtud, kuid kaebaja ei ole seda ettekirjutuses märgitud tähtajaks (s.o hiljemalt 10.02.2023) täitnud. Kaebaja ei ole väitnud, et ettekirjutusest tulenevad kohustused jäid talle ebaselgeks ega ole haldusmenetluse käigus selle kohta ka lisaselgitusi küsinud. Kaebaja palus hoopis 18.01.2023 lisaaega selleks, et saaks PTA-le nõutud andmed ja dokumendid esitada ilma ettekirjutust tegemata, kuid jättis need siiski esitamata. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et tal polnuks objektiivselt võimalik nõutud andmeid ja dokumente esitada. Kohtumenetluses asus kaebaja väitma, et ta ei saa ettekirjutust täita, kuna loomapidamiskohas peetavad loomad ei kuulu talle, kuid selline väide on põhjendamatu ega kinnita ettekirjutuse täitmise võimatust. Vastustajal oli õigus kaebajalt (s.o loomapidajalt ja loomapidamisettevõttelt) konkreetseid andmeid ja dokumente nõuda ning kaebajal ei olnud takistusi neid vastustajale esitada nagu kohus eelnevalt leidis. ATSS § 8 lg 1 tingimused sunniraha rakendamiseks on seega täidetud ning ei esine sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). PTA on sunniraha rakendanud KorS § 28 lg-s 2 sätestatud ülemmäära (s.o 9600 eurot) järgides ega ole rakendanud sunniraha suuremas ulatuses, kui kaebajat ettekirjutuses hoiatati. Sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks pidada määratud sunniraha ebaproportsionaalselt suureks. Sunniraha peab ühtlasi olema sellises suuruses, et see motiveeriks ettekirjutuse adressaati oma kohustusi tähtaegselt täitma (vt ATSS § 3 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.