H. E. S. OMA OÜ kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 27.01.2023 ettekirjutuse tühistamiseks ning sunniraha sissenõudmise keelamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja H. E. S. OMA OÜ, seaduslik esindaja RS Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja v.adv Jaanus Tehver
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.08.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H. E. S. OMA OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta H. E. S. OMA OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.08.2023 otsus muutmata.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.04.2024. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitatud vihjete (dtl 31) kontrollimiseks sisenesid PTA ametnikud 05.10.2022 H. E. S. OMA OÜ registreeritud loomapidamisettevõttesse (EE33919) aadressil Mihkli laut, Kärpla küla, Kehtna vald, Raplamaa. Ametnikud teostasid valduse läbivaatuse eesmärgiga kontrollida põllumajandusloomade heaolunõuete tagamist nende pidamisel (paikvaatluse protokoll, dtl 32–33). Paikvaatluse käigus tuvastati, et loomade pidamine ei vasta veterinaarseaduse (VS) ja loomakaitseseaduse (LoKS) nõuetele. Selle kohta koostati 14.10.2022 järelevalveprotokoll nr 01-401-22/213 (dtl 35–40).
2.PTA palus 27.10.2022 selgitusnõudega nr 5-1/1915 (dtl 81–82) H. E. S. OMA OÜ-l esitada loomapidamisettevõtte EE33919 kohta järgmised andmed ja dokumendid: a) peetavate maismaaloomade liigid, kategooriad, arv ja identifitseerimistunnused seisuga 05.10.2022; b) maismaaloomade sisse liikumine (koos päritolu ja sisse liikumise kuupäevaga) ja sealt välja liikumine (lisada lähtekoht ja väljaliikumise kuupäev). Liikumise andmed esitada alates 01.01.2020 kuni 05.10.2022; c) teavitada, kas punktis 2 viidatud liikumistele lisaks on toimunud liikumisi seisuga 05.10.2022 kuni 27.10.2022. Jaatava vastuse korral esitada dokumentaalsed tõendid liikumiste kohta; d) esitada peetavate maismaaloomade suremuse ja sündimuse arvestus. Andmed (kuupäev, loomaliik, looma identifitseerimise andmed) alates 01.01.2020 kuni 27.10.2022; e) esitada rakendatud bioturvameetmete kirjeldus, loomade jälgimise andmed, loomade ravi andmed, testide tulemused alates 01.01.2020 kuni 27.10.2022. H. E. S. OMA OÜ küsitud andmeid ei esitanud.
3.PTA tegi 13.01.2023 hoiatuse nr 5-1/68 (dtl 84–87), milles võimaldas H. E. S. OMA OÜ-l nõutud andmed ja dokumendid esitada hiljemalt 18.01.2023 ilma ettekirjutust tegemata. 18.01.2023 e-kirjaga palus H. E. S. OMA OÜ seaduslik esindaja pikendada tähtaega seitsme päeva võrra. Kuna 27.01.2023 seisuga ei olnud OÜ H. E. S. OMA OÜ esitanud PTA nõutud andmeid ega dokumente, siis tegi PTA 27.01.2023 ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1 (dtl 8–13), millega kohustas loomapidajat selles nimetatud andmed ja dokumendid esitama hiljemalt 10.02.2023. Ettekirjutuses hoiatati, et nõude tähtaegselt täitmata jätmise korral määratakse adressaadile sunniraha kuni 9600 eurot.
4.H. E. S. OMA OÜ esitas PTA-le 13.02.2023 vaide PTA 27.01.2023 ettekirjutuse nr 01-40122/213-1 ja 14.10.2022 protokolli nr 01-401-22/213 kehtetuks tunnistamiseks. PTA jättis 08.03.2023 vaideotsusega nr 1.5-5/115 vaide rahuldamata (dtl 104–107).
5.PTA rakendas 27.03.2023 protokolli nr 01-401-23/015 (dtl 110–111) alusel H. E. S. OMA OÜ suhtes sunniraha 7500 eurot seoses PTA 27.01.2023 ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1 tähtajaks täitmata jätmisega. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 10.04.2023.
6.H. E. S. OMA OÜ esitas 10.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PTA 27.01.2023 ettekirjutus nr 01-401-22/213-1 ning keelata PTA 27.03.2023 protokolliga nr 01-401-23/015 kaebajale määratud sunniraha (7500 euro) sissenõudmine. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta protokollis toodud asjaolud osaliselt tegelikkusele. Registrist puuduvaid kõrvamärke pole Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kunagi väljastanud. PRIA registris kadunuks märgitud loomad märkis kadunuks PTA enda ametnik. Kaebajal puudub loomapidamisettevõttes EE33919 majandustegevus ning ta ei saa vastutada teiste ettevõtete tegemata jätmiste eest. Kaebaja on alates 15.01.2022 avaldanud soovi loomapidamisüksus EE33919 sulgeda, kuna ettevõttel pole sellel alal olnud kolme aasta jooksul ühtegi looma. Ta pole aga seda teha saanud, sest teised loomapidajad on ilma luba küsimata oma loomad sellesse üksusesse registreerinud ning üksuse omanik ei saa neid loomi ümber registreerida.
7.PTA palus jätta kaebuse rahuldamata. 2(9)
3-23-769 05.10.2022 teostas vastustaja järelevalvetoimingu aadressil Mihkli laut, Kärpla küla, Kehtna vald Raplamaa. Sellel aadressil on kaebaja registreerinud loomapidamisettevõtte EE33919. PTA-le esitati 29.09.2022 ja 03.10.2022 vihjed, mille alusel läks PTA kontrollima, kas kaebaja tegevuskohas vastab loomapidamine kehtestatud nõuetele. PTA ametnikud saabusid 05.10.2022 kella 10 paiku kaebaja tegevuskohta. Toimingu eesmärki selgitati kaebaja seaduslikule esindajale telefoni teel kl 10.22 enne sündmuskoha esmast ülevaatust. Loomapidaja vastas, et tal ei ole aega ja katkestas kõne. PTA ametnikud ootasid ca 15 minutit. Seejärel saatsid ametnikud loomapidajale SMS-i, et nad sisenevad loomade pidamise kohta selleks, et teostada paikkontroll loomade heaolu ja loomade tervise üle korrakaitseseaduse (KorS) §-de 50 ja 51 alusel. Toimingu juures viibisid ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud, kuna varem on kontrollitav isik takistanud riikliku järelevalve teostamist. PTA-le laekunud vihjete kohaselt pidas kaebaja loomi loomadele mittekohastes tingimustes. Tegevuskoha vahetusse lähedusse jõudes nägid ametnikud, et vihjetes toodud informatsioon vastas vähemalt osaliselt tõele (loomad on kõrvamärkideta, territoorium on korrastamata ja täis loomadele ohtlikke jäätmeid), millest võis järeldada, et loomade elu ja tervis võib olla ohus. Kuna kaebaja ei võimaldanud PTA-le ligipääsu valdusele ega tema kontrolli all olevatele loomadele, rakendas vastustaja riikliku järelevalve erimeedet (valdusesse sisenemine) KorS-s sätestatud alusel ja korras. Termin loomapidamisettevõte on seotud peetavate loomadega, mitte õigusliku omandisuhtega. PTA on lähtunud põllumajandusloomade registris avaldatud teabest loomapidamiskoha (EE33919) kohta ning on soovinud kontrollida konkreetses üksuses reaalselt peetavaid loomi ning nende pidamise tingimusi. PTA andmete kohaselt on see loomapidamisettevõte seotud üksnes kaebajaga. PRIA registri andmetel ei ole kaebaja tegevuskohas tuvastatud loomade omanik, kuid see ei oma tähtsust. Ettekirjutuse kohaselt on loomapidamisettevõttes EE33919 vähemalt 20 märgistamata veist, kellel puudusid mõlemad kõrvamärgid. Kõrvamärgi saamiseks äsja sündinud ja märgistamata loomadele pidi kaebaja pöörduma Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i poole ning seejärel panema märgi veise mõlemasse kõrva. Kõrvamärgil olev number on looma identifitseerimisnumber ning jääb loomale kogu tema eluajaks. 27.10.2022 selgitusnõude ning 13.01.2023 hoiatuse koostamisega ning kaebajale edastamisega täitis PTA menetlusosalise ärakuulamise kohustuse. Ettekirjutuse aluseks on VS § 31 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenev loomapidaja arvestuskohustus. Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt vähemalt kolm aastat. PRIA andmetel on 05.10.2022 loomapidamiskohas EE33919 loomaomanikeks märgitud Purila Veised OÜ, Kokuta Farm OÜ, Motokeskus-MC OÜ, MTÜ Purila luhad ja Novacompany OÜ. Kaebaja seaduslik esindaja RS on juhatuse liige neljas nendest äriühingutest. Ta ei kuulu üksnes Motokeskus-MC OÜ juhatusse ning sellele ettevõttele kuuluvate loomade staatuseks on märgitud „kadunud“. Haldusmenetlus toimus piisavalt kiiresti. Kaebaja pole põhjendanud, milles seisneb PTA ametnike erapoolikus. RS ning temaga seotud ettevõtete koostöö PTA-ga ei ole sujunud ning isik on otsinud võimalusi ametnike takistamiseks nende ülesannete täitmisel.
8.Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja teeb riiklikku järelevalvet loomapidamise nõuete järgimise üle ning võib selle käigus kohaldada mh KorS §-des 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid (LoKS § 60 lg 1 ja § 601). PTA 05.10.2022 toiming kaebaja tegevuskoha kontrollimise kohta (paikvaatluse teostamine) ilma kaebajalt selleks nõusolekut saamata oli lubatav ja proportsionaalne. PTA oli enne paikvaatlust saanud vihjeid selle kohta, et kaebaja peab põllumajandusloomi mittekohastes tingimustes 3(9)
3-23-769 (loomadel pole vett ja sööta). PTA selgitas ettekirjutuses, et RS on varem keeldunud koostööst ega ole võimaldanud juurdepääsu enda peetavatele loomadele. Kuivõrd PTA-l oli saadud vihjete põhjal tõsine kahtlus, et kaebaja tegevuskohas rikutakse põllumajandusloomade pidamise nõudeid ning loomade heaolu ja tervis on ohus, olid KorS § 50 lg 1 p-s 3 ja § 51 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimused kaebaja nõusolekuta kaebaja tegevuskohta sisenemiseks ja selle läbivaatamiseks täidetud. Kuivõrd PTA on ära näidanud, et kaebaja loomapidamisettevõttes peetavad põllumajandusloomad olid nende tervist ja heaolu tõsiselt ohustavas olukorras (vt PTA 14.10.2022 protokoll nr 01-401-22/213, sh järelevalvemenetluse käigus tehtud fotod ja videoklipid; dtl 45 jj), ei saa PTA 05.10.2022 kontrollkäiku pidada ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole PTA 05.10.2022 kontrollkäigul tuvastatud ning selle kohta koostatud protokollis fikseeritud asjaoludele sisuliselt vastu vaielnud. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustajal pole alust küsida loomapidajalt ettekirjutuses nõutud andmeid ja dokumente või et ta oleks juba kõik vajalikud andmed ja dokumendid esitanud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa aru, mida tal tuleks teha ettekirjutuse täitmiseks. Küll on kaebaja asunud kohtus väitma, et tal pole võimalik ettekirjutust täita, kuna ta ei ole loomapidamisettevõttes asuvate loomade omanik ega saa koguda ja esitada andmeid kolmandate isikute eest. Kaebaja pole vastu vaielnud, et aadressil Mihkli laut, Kärpla küla, Kehtna vald, Raplamaa (kus toimus 05.10.2022 vaatlus) on H. E. S. OMA OÜ registreerinud loomapidamisettevõtte EE33919. Kaebajat tuli käsitada loomapidajana ja loomapidamisettevõttena, kellel peavad olema ettekirjutuses nõutud andmed (VS § 5 lg-d 1 ja 2; § 31 lg 1 p 1 ja lg 2; määruse (EL) 2016/429 art 102 punkt 1, määruse nr 741 §-d 1 ja 2). Kaebaja üldsõnalised väited ei võimalda õigusnormidest teha teistsuguseid järeldusi. PRIA andmetel on loomapidamiskohas EE33919 märgitud loomaomanikeks Purila Veised OÜ, Kokuta Farm OÜ, Motokeskus-MC OÜ, MTÜ Purila luhad ja Novacompany OÜ. Nendest juriidilistest isikutest neljas on juhatuse liikmeks kaebaja seaduslik esindaja RS (üksnes MotokeskusMC OÜ juhatusse kaebaja seaduslik esindaja ei kuulu ja sellele ettevõttele kuuluvad loomade staatuseks on märgitud „kadunud“). Seetõttu võib pidada pahatahtlikuks kaebaja väidet, mille kohaselt pole ta teadlik nende kolmandate isikute loomade registreerimisest tema loomapidamisüksusesse. Ametnike erapoolikust asja materjalidest ei nähtu. Järelevalvemenetlust alustati 05.10.2022 paikvaatlusega, mille käigus tuvastatud rikkumiste kohta koostati 14.10.2022 protokoll. Enne vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist võimaldas PTA kaebajal esitada nõutud andmed ja dokumendid nii 27.10.2022 selgitusnõudes kui ka 13.01.2023 hoiatuses. Kaebaja palus 18.01.2023 ise andmete esitamise tähtaja pikendamist, kuid ei esitanud neid. Seejärel tegi PTA kaebajale 27.01.2023 ettekirjutuse. Kohtule ei nähtu, et PTA oleks ettekirjutuse tegemisega ebamõistlikult viivitanud või jätnud kaebaja ettekirjutuses nõutud andmete ja dokumentide esitamise vajadusest eelnevalt teavitamata. Ei ole alust keelata vastustajal sisse nõudmast kaebajale 27.03.2023 määratud 7500 euro suurust sunniraha. Vaidlust ei ole, et PTA 27.01.2023 ettekirjutus kehtib ja on kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud, kuid kaebaja ei ole seda ettekirjutuses märgitud tähtajaks (s.o hiljemalt 10.02.2023) täitnud. Kaebaja ei ole väitnud, et ettekirjutusest tulenevad kohustused jäid talle ebaselgeks. Ta pole haldusmenetluse käigus küsinud selle kohta ka lisaselgitusi.
Maaeluministri 25.11.2021 määrus nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“.
9.H. E. S. OMA OÜ esitas esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus esitas kaebaja seisukohad PTA-le enne, kui ta oli otsustanud, kas kohaldada esialgset õiguskaitset. See annab aluse arvata, et esialgset õiguskaitset ei rakendatud PTA palvel. Kaebaja ei keeldunud kontrollist. Teda polnud kontrolli alguses kohal. Kaebajale jääb arusaamatuks, millel põhinevad väited, et kaebaja on takistanud riikliku järelevalve teostamist. Kaebaja hinnangul ei olnud loomapidamisalale jõuga sisenemine põhjendatud. Loomad ei olnud näljas ega janus ning nende jootmise ja sööda toomisega tegeleti. Puuduvad kõrvamärgid ei ohusta loomade tervist, kuid võivad anda aluse ettekirjutuse tegemiseks. Sellist ettekirjutust pole tehtud. Ametnikele teatati, et loomapidaja oli eemal ja kohalejõudmine võtab aega. PTA ei ole protokollides toonud välja ettekirjutust loomade pidamistingimuste parandamiseks. Kaebaja ei saa nõutud andmeid edastada osalt ka selle tõttu, et PTA nõudis andmeid ettevõtetelt, mis on äriregistrist kustutatud või mis polnud loomade omanik ning loomade kohta, keda polnud kohapeal olemas. H. E. S OMA OÜ ei omanud 05.01.2022 seisuga ühtegi looma. 05.10.2023 seisuga ei oma Kokuta Farm OÜ ja Purila Luhad MTÜ-l loomi. Toetus võeti hiljem ära kõikidelt ettevõtetelt, kuigi protokoll on koostatud vaid ühele ettevõttele. Kogu ettekirjutuses nõutud info on PTA-le kättesaadav PRIA süsteemi kaudu. Kontrolli teostanud ametnikud olid pahatahtlikud ja erapoolikud. Teisele ettevõttele, kelle loomad on registreeritud samale kinnistule, kus oli H. E. S OMA OÜ registreeritud ala, pole rakendatud ühtegi järelevalvemeedet.
Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja heidab halduskohtule ette esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vastustaja seisukoha küsimist ja leiab, et halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata vastustaja palvel. Ringkonnakohus kaebaja selle etteheitega ei nõustu. Kaebaja esitas halduskohtule 10.04.2023 kaebuse, 11.04.2023 esialgse õiguskaitse taotluse ning 26.04.2023 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse täiendused, milles palus muu hulgas kohaldada esialgset õiguskaitset selleks, et kohtumenetluse ajal ei nõutaks temalt sisse PTA 27.03.2023 määratud sunniraha ja kohtumenetluse ajal ei määrataks talle uusi sunnirahasid ettekirjutuse jätkuva täitmata jätmise tõttu. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Põhjendatud vajaduse korral on kohtul HKMS § 252 lg 1 alusel õigus küsida teiste menetlusosaliste arvamust ja nõuda tõendite esitamist. Riigikohus on selgitanud, et halduskohus peab ka esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel lähtuma uurimisprintsiibist ning vajadus kiireks otsustamiseks piirab üksnes uurimisprintsiibi rakendamise ulatust (RKHK 22.11.2004 määrus asjas nr 35(9)
3-23-769 3-1-76-04, p 9). Seega oli halduskohtul õigus küsida vastustajalt seisukohta enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist (HKMS § 252 lg 1). Halduskohus on kooskõlas HKMS § 157 lg-ga 1 ja § 178 lg-ga 3 põhjendanud 05.05.2023 määruses, miks tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Kaebajal oli õigus esitada selle määruse peale määruskaebus, kuid kaebaja ei teinud seda.
13.Pooled vaidlevad, kas kaebajal on VS § 31 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud loomapidaja arvestuskohustus ning kuidas tõlgendada VS § 5 lõikeid 1 ja 2 ning määruse (EL) 2016/429 art 4 punkte 24 ja 27, mis määratlevad mõisted „ettevõtja“ ning „ettevõte“. Kaebaja väitel ei oma H.E.S OMA OÜ ühtegi looma ega tegele põllumajandusloomadega, mistõttu ei peaks temalt PTA ettekirjutuses märgitud andmeid nõudma. Vastustaja on seisukohal, et kaebajat tuleb käsitada loomapidajana, kellel peavad olema ettekirjutuses nõutud andmed, sõltumata sellest, et kaebaja loomi ei oma.
14.PTA tegi H. E. S. OMA OÜ-le 27.01.2023 järgmise sisuga ettekirjutuse nr 01-401-22/2131 (dtl 8–13): -
-
-
-
-
esitada PTA-le H. E. S. OMA OÜ registreeritud loomapidamisettevõttes EE33919 peetavate maismaaloomade liigid, kategooriad, arv ja identifitseerimistunnused seisuga 05.10.2022; esitada PTA-le H. E. S. OMA OÜ registreeritud loomapidamisettevõttesse EE33919 maismaaloomade sisse liikumine (koos päritolu ja sisseliikumise kuupäevaga) ja sealt välja liikumine (lisada lähtekoht ja väljaliikumise kuupäev). Liikumise andmed esitada alates 01.01.2020 kuni 27.12.2022; esitada PTA-le H. E. S. OMA OÜ registreeritud loomapidamisettevõttes EE33919 peetavate maismaaloomade suremuse ja sündimuse arvestus. Andmed (kuupäev, loomaliik, looma identifitseerimise andmed) alates 01.01.2020 kuni 27.12.2022; esitada PTA-le H. E. S. OMA OÜ registreeritud loomapidamisettevõttes EE33919 rakendatud bioturvameetmete kirjeldus, loomade jälgimise andmed, loomade ravi andmed, testide tulemused alates 01.01.2020–27.12.2022; ettekirjutuse punktid 1, 2, 3 ja 4 on täitmiseks kohustuslikud alates 10.02.2023.
15.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 ehk loomatervise määrusega on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad. Määrus määratleb liidu tasandi olulised loomataudid, mille ennetuse ja tõrje meetmed on avatud määruses ja selle rakendusaktides. Teise põhiteemana keskendutakse määruses loomade ja loomsete saaduste jälgitavuse tagamisele. Euroopa Liidu loomatervise määruse rakendamiseks on Eestis kehtestatud veterinaarseadus (VS). Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on määruses (EL) 2016/429 toodud määratlusele vastav ettevõtja (ehk loomapidaja VS-i tähenduses) ning tegevuskoht nr EE33919 on määruses (EL) 2016/429 toodud määratlusele vastav ettevõte (ehk loomapidamisettevõte VS-i tähenduses).
16.VS § 1 lg 2 sätestab, et selles seaduses kasutatakse mõisteid määruste (EL) 2016/429 ning (EL) 2017/625 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui VS-is pole sätestatud teisiti. VS § 5 lg 1 sätestab, et loomapidaja VS-i tähenduses on ettevõtja määruse (EL) 2016/429 art 4 punkti 24 tähenduses. Loomapidamisettevõte VS-i tähenduses on ettevõte määruse (EL) 2016/429 art 4 punkti 27 tähenduses (VS § 5 lg 2). Määruse (EL) 2016/429 art 4 p 24 sätestab, et ettevõtjaks2 loetakse määruse tähenduses füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab loomade või toodete eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal, v.a lemmikloomapidajad ja veterinaararstid. Määruse (EL) 2016/429 art 4 p 27 sätestab, et Inglise keeles kasutatakse terminit operator, mis samuti annab mõista, et silmas ei ole peetud ainult looma omanikku.
6(9)
3-23-769 ettevõtteks loetakse selle määruse tähenduses hoone, struktuur või loomade väljas pidamise korral keskkond või koht, kus loomi peetakse või loomset paljundusmaterjali hoitakse ajutiselt või alaliselt, v.a kodumajapidamised, kus peetakse lemmikloomi, ja veterinaarpraksised või -kliinikud.
17.Loomapidaja mõiste oli sätestatud ka kuni 30.11.2021 kehtinud loomatauditõrje seaduses (LTTS), seda küll üksnes selle seaduse kontekstis. LTTS § 4 järgi oli loomapidaja isik, kellele loom kuulus (loomaomanik) või kes tegeles loomapidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Riigikohus on selle mõiste tõlgendamisel jõudnud sisuliselt järeldusele, et isik, kes ei ole loomade omanik, kuid vastutab loomade eest ajutiselt, näiteks neid karjatades, on käsitatav loomapidajana (Riigikohtu 16.02.2022 otsus asjas nr 3-18-1599, p-d 18–20). Kuigi siinses asjas tuleb esmajoones lähtuda otsekohaldatavas liidu määruses (loomatervise määruses) sätestatud määratlusest, on Riigikohtu tõlgendus ringkonnakohtu hinnangul asjakohane ka praegusel juhul, sest mõistete „ettevõtja“ ja „ettevõte“ sõnastus on samalaadne ka EL-i loomatervise määruses. Samas tähenduses kehtis loomapidaja mõiste ka enne loomatervise määruse jõustumist kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/20003 redaktsioonis artiklis 2 (loomatervise määrusega tunnistati määrus (EÜ) nr 1760/2000 osaliselt kehtetuks).
18.Vaidlus puudub, et kaebaja on 09.10.2018 registreerinud aadressil Mihkli laut, Kärpla küla, Kehtna vald Raplamaa loomapidamisettevõtte EE33919. Vaidlus puudub ka selles, et paikvaatluse ajal 05.10.2022 viibisid selle loomapidamisettevõtte territooriumil maismaaloomad, kellele kaebaja tõi enda kinnitusel sööta ja joogivett. PRIA registri andmetel peetakse loomapidamisettevõttes EE33919 erinevatele isikutele kuuluvaid maismaaloomi. Seega on kohane järeldada, et kaebaja on ettevõtja määruse (EL) 2016/429 art 4 punkti 24 tähenduses ja loomapidaja VS § 5 lg 1 tähenduses, sõltumata sellest, et ta maismaaloomi ise ei oma. Loomapidaja, kes loomi ei oma, võib tegeleda loomapidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Loomapidajal on seejuures kohustus pidada loomade kohta arvestust (VS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2 ning määruse (EL) 2016/429 art 102 lg 1 ja lg 3). Samasugune kohustus tulenes loomapidajale ka enne VS-i kehtestamist ja loomatervise määruse jõustumist põllumajandusministri 21.12.2009 määruse nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“ §-st 12. Loomatervise määruse artikli 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvestuskohustus hõlmab mh järgmist teavet: maismaaloomade liigid, kategooriad, arv ja identifitseerimistunnused; maismaaloomade liikumine nende ettevõttesse ja sealt välja; maismaaloomade suremus; bioturvameetmed, jälgimine, ravi, testide tulemused ja muu asjakohane teave; loomatervise ülevaatuste tulemused. Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt ning teha arvestus järelevalvet teostavale asutusele nõudmisel kohe kättesaadavaks (loomatervise määruse art 102 lg 3).
19.Seega on kaebajal kui loomapidajal kohustus loomade üle arvet pidada ning esitada andmed järelevalveasutusele. Loomatervise määruse artikli 112 p 1 järgi on kaebajal ka kohustus tagada, et loomi saab identifitseerida. Looma identifitseerimise viisid on looma märgistamine, kirjeldamine ja kuuluvuse määramine. Looma märgistamine on tema varustamine elektroonse identifitseerimisvahendiga või muu eristamist võimaldava püsiva ja kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab tuvastada looma kuuluvuse (VS § 29 lg Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta.
7(9)
3-23-769 2). Loomapidaja identifitseerib oma peetava maismaalooma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 112‒115 ja 117 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 sätestatud korras. Loomapidaja peab oma tegevuse kohta arvestust mh määruse (EL) 2016/429 artiklite 102–107 ja 186–190 kohaselt. Määruse nr 74 § 2 lg 1 järgi on veise, lamba ja kitse märgitamise kohustus loomapidajal.
20.Kaebaja väide, et ta ei tegele loomapidamisega, ei ole õige. Alates 09.10.2018 tegutses aadressil Mihkli laut, Kärpla küla, Kehtna vald Raplamaa loomapidamisettevõte EE33919. Seega on kaebajal, isegi kui ta on esitanud 27.12.2022 majandustegevuse lõpetamise teate (dtl 183), seaduses sätestatud aruandekohustus perioodi eest, mil ettevõte tegeles registrile esitatud andmete kohaselt majandustegevusega. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 alusel on isikul võimalus majandustegevusest täielikult loobuda, esitades loobumise teate. Kaebaja väitel esitas ta teate 27.12.2022. Vaidlustatud ettekirjutus on kaebajale tehtud perioodi 01.01.2020 kuni 27.12.2022 eest. Seega tuleb kaebajal selle perioodi eest täita loomapidaja aruandekohustust.
21.Asjakohased ei ole ka väited selle kohta, et andmeid nõuti ettevõtetelt, kes ei oma loomi või kes on registrist kustutatud ja loomade kohta, keda polnud kaebaja loomapidamisettevõttes (neli kõrvamärgi numbrit olid kajastatud protokollis valesti). Ettekirjutuses ei olnud konkreetseid loomi välja toodud ning see on suunatud kaebaja üldisele arvestuskohustuse täitmisele, s.o kaebajal tuleb ettekirjutuse täitmiseks muu hulgas teatada, millised maismaaloomad liikusid ettekirjutuses märgitud perioodil ettevõttest EE33919 sisse ja välja ning esitada nende loomadega seotud tervise- ja raviandmed. Ettekirjutuse õiguspärasuse seisukohalt ei oma määravat tähtsust, kas PTA märkis protokollis nelja maismaalooma kõrvamärgi numbrid ekslikult valesti või millisele isikule maismaaloomad kuuluvad.
22.Kaebaja väited loomapidamisega mittetegelemise kohta on väheveenvad. Kaebaja kinnitab apellatsioonkaebuses, et 05.10.2022 kontrolltoimingu ajal tegeleti loomadele sööda ja joogivee toomisega. Puudub vaidlus, et vastustaja teostas 05.10.2022 järelevalvetoimingu (paikvaatlus) ettevõttes EE33919 ning tuvastas, et seal viibib mitmeid maismaaloomi. Asja materjalidest nähtub, et loomad olid samas ettevõttes olemas ka varasema (13.04.2022 kontrolltoimingu) ajal (dtl 198 jj).
23.Vastustaja teeb riiklikku järelevalvet loomapidamise nõuete järgimise üle ning võib selle käigus kohaldada mh KorS §-des 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid (LoKS § 60 lg 1 ja § 601). Kontrolltoiminguid võib põhimõtteliselt teha ka neist loomapidajale ette teatamata (sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/6254 artikli 9 lg 4 alusel), kuid järelevalve käigus piiratud või tähistatud kinnisasjale sisenemine või selle läbi vaatamine valdaja tahte vastaselt või tema teadmata on lubatud KorS §-des 50 ja 51 sätestatud tingimustel, sh kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 50 lg 1 p 3 ja § 51 lg 1 p 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul oli kaebaja valdusesse sisenemine lubatud ja proportsionaalne. Vastustajale 29.09.2022 ja 03.10.2022 esitatud vihjete sisu silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)EMPs kohaldatav tekst.
8(9)
3-23-769 pidades, ning arvestades, et ka kinnistule sisenemata oli näha, et territoorium oli täis ehitusjäätmeid, oli vastustajal põhjendatud alus arvata, et loomade tervis võib olla ohus. Vastustaja ja kaebaja vaheline koostöö ei ole varem sujunud (dtl 203-204). Asjaolu, et ettekirjutust kõrvamärkide puudumise või põllumajandusloomade pidamise tingimuste parandamise kohta kokkuvõttes ei tehtud, ei anna alust järeldada, et järelevalvetoimingu alguses ei võinud PTA ametnikel olla põhjendatud kahtlust, et loomade tervis võis olla ohus, sh sööda ja joogivee puudumise või ehitusjäätmete rohkuse tõttu. Paikvaatluse käigus tuvastati, et loomade pidamine ei vasta VS-i ja LoKS-i nõuetele. Selle kohta koostati järelevalveprotokoll nr 01-401-22/213 (dtl 35–40).
24.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebaja etteheiteid ametnike pahatahtlikkuse või erapoolikuse kohta. Ringkonnakohus järgib selles osas halduskohtu põhjendusi ega korda neid.
25.Eespool märgitust tulenevalt pole apellatsioonkaebus põhjendatud ning jääb rahuldamata (HKMS § 200 p 4).
26.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.