T.O kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.12.2022 otsuse nr P26O-2022-91346 ja 02.01.2023 vaideotsuse nr 5.23/54471-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja 14.11.2022 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – T.O Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 26.06.2023 esitatud Eesti Töötukassa poolt kaebajale 07.03.2023 koostatud tegevuskava (dtl 141).
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.09.2023.
1.T.O (kaebaja) esitas 14.11.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.
2.SKA tegi 15.12.2022 otsuse nr P26O-2022-91346, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. Otsuse põhjenduste kohaselt on puude raskusastme tuvastamisel aluseks võetud taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti Kadri Kellamäe arvamus. Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Taotlejal anamneesis parema õla trauma, mistõttu õlaliigese liikuvus langenud, õlg külmakartlikum, esinevad probleemid raskuste tõstmisel. Episooditi paresteesiad vasema käe 4- 5. sõrmes, olulist haaramisfunktsiooni piiratust samas ei ole kirjeldatud. Taotlejal ei esine piiranguid keerulisemat käelist koordineeritud tegevust ja peenmotoorikat nõudvates töödes.
Õlaliigese probleemid tõenäoliselt jäänud püsima puuduliku füsioteraapia tõttu. Võimalik oleks positiivne dünaamika taastusravi foonil, mistõttu puudub alus püsipiirangute tuvastamiseks käelises valdkonnas. Taotleja on iseseisev liikumisel, käelises tegevuses, hügieenitoimingutes, riietumisel, sotsiaalsetes suhetes. Igapäevast kõrvalabi ja abivahendite kasutamise vajadust ei ole kirjeldatud. Taotlejal ei tuvastatud piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel sellises ulatuses, mis võimaldaks puuet määrata.
3.Kaebaja esitas SKA otsusele vaide, mille SKA jättis 02.01.2023 vaideotsusega nr 5.23/54471-2 rahuldamata. Vaideotsuses on selgitatud, et SKA pidas vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Aune Tamm, kes tutvus kaebaja vaidega ning vaatas veel kord üle kaebaja taotluse ja esitatud terviseandmed ning leidis, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumitele tööealistel inimestel, et tehtud otsus puude raskusastme tuvastamisel on korrektne ja muutmist ei vaja.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 29.01.2023 kaebuse SKA vaidlusaluse otsuse tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi ning tuvastada keskmine puue.
5.Kohus võttis menetlusse kaebuse SKA 15.12.2022 otsuse nr P26O-2022-91346 ja 02.01.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/54471-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata kaebaja 14.11.2022 taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et SKA 15.12.2022 otsus ja 02.01.2023 vaideotsus on õigusvastased kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.
6.1.Vastustaja ei ole otsuse tegemisel arvestanud kaebaja tegeliku tervisliku olukorraga, kaebaja tervislikku seisundit näidatakse reaalsest olukorrast palju paremana.
6.2.Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma SKA 27.02.2018 tehtud otsust, kus on puude määramist põhjendatud asjaoluga, et vaevuseid ja piiranguid põhjustavad funktsioonihäired ei ole oluliselt ravile allunud. Selle otsuse tegemise hetkeks oli kaebajat ravitud juba üle 11 aasta ilma suurema eduta. SKA 02.01.2023 vaideotsusest ei selgu põhjendust, miks vastustaja eeldab, et viimase viie aasta jooksul on kaebaja vaevused ja funktsioonihäired hakanud järsku nii edukalt ravile alluma, et temalt võib puude ära võtta.
6.3.Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma kaebajat opereerinud arsti dr. Eldur Annuse seisukohta kaebaja tervisliku seisundi kohta, et kaebaja vajab pidevat taastusravi, mis tõendab, et kaebaja vigastused ei ole ajas mööduvad.
6.4.Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma taastusravi- ja füsiaatriarsti dr. Ivo Koltsi seisukohta, kes on põhjalikult tutvunud kaebaja haiguslooga ning öelnud, et kaebaja tervise kahjustused on süveneva sümptomaatikaga.
6.5.Vastustaja oleks pidanud suhtlema asutusega, kus kaebaja käib rehabilitatsioonis ja võtma neilt hinnangu kaebaja tervislikule seisundile. Nemad oma kaebaja tervislikust seisundist kõige paremini teadlikud, sest kaebaja käib rehabilitatsioonis aastaid ja iganädalaselt. Nende seisukoht on, et kaebaja peab jätkama rehabilitatsiooniga, et suuta ka tulevikus iseseisvalt toime tulla.
6.6.Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma kaebaja perearsti dr. Marit Uusmaa poolt aastate jooksul kirjeldatud haigusloo kulgu, kus on selgelt näha, et kaebaja tervislik seisund pole paranenud selle ajaga kui talle eelnevalt SKA poolt puue määrati.
2(9)
6.7.Vastustaja oleks pidanud arvestama kaebaja ütlustega, et kaebaja tervislik seisund ei ole vahepeal paranenud. Enne otsuse tegemist oleksid pidanud SKA ekspertarstid kaebaja ära kuulama ja üle vaatama.
6.8.Vastustaja oleks pidanud arvestama Töötukassa 18.11.2018 töövõime hindamise eksperthinnanguga, kus leiti, et kaebajal on ajas vähemuutuv seisund.
6.9.Kaebaja kogemuste põhjal arstide väitel tervise infosüsteemis dokumendid ei avane või need hoopis puuduvad, mistõttu on küsitav, kuidas vastustaja läbi ekspertarstide on otsuses saanud tugineda tervise infosüsteemi andmetele.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.
7.1.Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusaste tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud.
7.2.Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvad andmed, arstiõppe läbinud isiku arvamuses valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused ja muud asjasse puutuvad andmed. Otsuses nr P26O-2022-91346 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning vastustaja ekspertarsti Kadri Kellamäe arvamust.
7.3.Ekspertarst Kadri Kellamäe hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Ekspertiisi alusel on kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,00. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarst Kadri Kellamäe eksperdiarvamusele on kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas Ekspertarst Kadri Kellamäe ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted.
7.4.Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas määrusega nr 18. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (§ 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Puude raskusaste tuvastatakse,
3(9)
kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue) (§ 6 lg-d 6-7). Kaebaja puhul oli tegevuspiirang käelise tegevuse valdkonnas skooriga 1,00.
7.5.Vastustaja on teinud dokumendipõhise hindamise. Vastustaja ekspertarst on tutvunud kõigi viimase viie aasta jooksul kaebaja kohta tervise infosüsteemi sissekantud terviseandmetega ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille vastustaja on oma puude raskusastme otsuse tegemisel aluseks võtnud ning arvväärtused ei ole olnud piisavad vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
7.6.Kuna kaebaja esitas vastustajale vaide koos lisaga, pidas vastustaja vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Aune Tammelt, kes andis arvamuse 30.12.2022. Aune Tamm jõudis järeldusele, et tehtud otsus puude raskusastme osas on korrektne ja muutmist ei vaja. Seega on ekspertarst Aune Tamm nõustunud ekspertarst Kadri Kellamäe ekspertarvamusega ning selgitanud lisaks juurde, et aktuaalsed objektiivsed terviseandmed ei anna alust tuvastada kaebajal puude raskusastet.
7.7.Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-19-2182, milles kohus leidis, et võrdlus varasema puude tuvastamise otsusega ei ole asjakohane, olenemata asjaolust, et ka selle otsuse aluseks oli sama metoodika. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on vastustaja 27.02.2018 otsusega tuvastatud keskmine puue tähtajaga 25.11.2017– 24.11.2022, siis ei saanud kaebajal otsusest tekkida ka õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks.
7.8.Kaebaja lähtub oma seisukohas eeskätt ravivajadusest. PISTS ei reguleeri ravi, ravimite, arstivisiitide sageduse, eriarstide loetelu jne alusel puude raskusastme või puude liigi tuvastamist. Raviteenuseid osutatakse tervishoiusüsteemis ning ravikindlustatud isikutele on need kättesaadavad, ravimeid hüvitab Eesti Tervisekassa soodusmäärade alusel ja omaosalus nende ostmisel ei kuulu täiendavale hüvitamisele teistest allikatest, sh sotsiaalkindlustuse süsteemist. Dr Eldur Annuse sissekannetega on vastustaja ka arvestanud.
7.9.Dr Ivo Koltsi poolt 01.01.2018 antud teave, mille kaebaja on esitanud ka kohtule (kaebuse lisa 7), käsitleb haigusjuhu kokkuvõtet perioodil 29.11.2016 – 03.02.2017. Kokkuvõtvalt märgib dr Kolts, et tegemist on ebastabiilse õlavöötmega ning et kaela ja vasaku õlaliigese kahjustused on süveneva sümptomaatika tõttu „edasise põhjaliku uurimise ja ravi objektideks“. Dr Kolts väljendab selgelt ja ühemõtteliselt, et kaebaja vajab täiendavaid uuringuid ja ravi, kirjeldamata toimetulematust igapäevaste põhitoimingutega.
7.10.Vastustaja selgitab, et vastustajal ei ole kohustust suhelda asutustega, kus kaebaja rehabilitatsioonis käib ning kindlasti pole vastustajal kohustust võtta neilt hinnangut kaebaja tervislikule seisundile. Küll aga on selline kohustus kehtestatud kaebajale koostoimes Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 ja § 21 lõige 1 punktiga 1, mis sätestavad selgelt ja ühemõtteliselt, et hüvitise taotlejal on kohustus esitada hüvitise andjale kõik asjakohased ja õiged andmed, mis võivad olla hüvitise saamise otsustamisel olulise tähtsusega.
7.11.Vastustaja selgitab, et vastustaja ekspertiis tutvub ja võtab arvesse kõik eksperdiarvamuse hetkel nähtavad digiloo terviseandmed jm täiendavad dokumendid. Ka dr Marit Uusmaa sissekannetega on ekspertiisis arvestatud.
7.12.Puude raskusastme ja liigi tuvastamine võtab arvesse tervislikku seisundit nii inimese tervikvaates kui funktsioonide lõikes, samas peab ekspertiis vastama küsimusele, kas funktsioonide kõrvalekalle seab piiranguid igapäeva põhitegevustele ja millises ulatuses. Vastustaja ekspertiis ei ole volitatud kaebajat füüsiliselt läbi või üle vaatama. Vastustaja 4(9)
ekspertiis on PISTS-is sätestatu kohaselt dokumendipõhine. Kui kaebaja teab, et pärast otsuse kättesaamist on tema kohta antud täiendavaid hinnanguid raviarstide poolt, mis kajastuvad tervise infosüsteemis, on asjakohane esitada uus taotlus, milles nendele ka viidatakse.
7.13.Kaebaja viidatud töövõime hindamise ekspertiis on tehtud 18.11.2018 ehk üle 4 aasta varem, kui käesolevalt vaidlustatud haldusakt. PISTS § 23 lõige 8 järgi kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust, kui tööealine isik taotleb puude raskusastme tuvastamist ning töötukassa on tema töövõimet hinnanud puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul. Seega Töötukassa hinnang, mis on taotluse esitamise hetkest tagasiarvestatuna vanem kui kuus kuud, ei ole puude raskusastme taotluse menetlemisel asjakohane. Antud juhul on tegemist lausa üle 4 aasta vana ekspertiisiga. Põhjus, miks nii vanu ekspertarvamusi ei arvestata on see, et tervislik seisund võib muutuda ja oluline on aktuaalne tervislik seisund, mitte aastate tagune seisund.
7.14.Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisis ei ole ette nähtud taotleja füüsilist läbivaatamist. Vastustaja on õiguspäraselt tuginenud esialgse otsuse tegemisel ekspertarst Kadri Kellamäe ekspertarvamusele ning vaidemenetluses kaasanud ekspertarstina Aune Tamme. Vastustaja selgitab, et ekspertarstid on tutvunud tervise infosüsteemis kaebaja terviseandmetega ning oma meditsiinilistele eriteadmistele ja puude raskusastme tuvastamise metoodikale tuginedes andnud arvamuse kaebaja puude raskusastme kohta – kas puude raskusaste esineb või mitte.
7.15.Vastustaja eeldab, et tervishoiusüsteem täidab dokumenteerimiskohustust, mis puudutab ka terviseandmete edastamist digilukku. Kõigil kodanikel on võimalus ka enne taotluse esitamist tutvuda oma terviseandmetega (digilugu.ee) ja vajaduspõhiselt pöörduda raviarstide poole, kui tundub, et olulised aspektid on jäänud kajastamata. Vastustaja selgitab ka, et Riigikohus on asjas 3-17-1110 sedastanud, et isiku terviseandmete tervise infosüsteemi kandmine on hõlmatud tervishoiuteenuse osutamise eraõigusliku suhtega. Seetõttu ei ole ka kaebuse lahendamisel asjakohane kaebaja väide selle kohta, et tervise infosüsteemi andmed kaebaja kohta ei ole täielikud või kajastavad ebaõigesti kaebajal diagnoositud haigusi, tervisekahjustusi ja/või nendest tingitud piiranguid.
7.16.Vastustaja on seisukohal, et on teinud õiguspärase otsuse, kui ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. Puude raskusastme tuvastamise menetlusse on olnud kaasatud kaks erinevat ekspertarsti (teine ekspertarst vaidemenetluses), kes on mõlemad leidnud, et kaebajal küll esinevad piirangud, kuid need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Vastustaja selgitab, et keskmisest puude raskusastmest allapoole jääv seisund on samuti puue, kuid mitte puude raskusaste. Nn „kerget puuet“ PISTS-i järgi ei tuvastata. Asjaolu, et kõik puudega isikud PISTS-i regulatsiooni järgi vähemalt keskmisele puude raskusastmele ei kvalifitseeru ja PISTS-i alusel toetust ei saa, on olnud seadusandja sotsiaal-poliitiline valik, mille üle kohtulik kontroll on piiratud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Kaebaja esitas taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. SKA tegi 15.12.2022 otsuse nr P26O-2022-91346, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ning ei määranud kaebajale puudega tööealise inimese toetust. Kaebaja ei ole otsusega nõus, sest SKA oli varem puude raskusastme tuvastanud ja kaebaja tervis ei ole vahepeal paranenud. Seega
5(9)
vaidlevad pooled selle üle, kas SKA jättis õiguspäraselt puude raskusastme tuvastamata ja puudega tööealise inimese toetuse määramata.
10.Vaidlus puudub selles, et SKA tuvastas 27.02.2018 otsusega nr P26-2018-34107 kaebajal keskmise puude (dtl 21). Varasema otsuse kohaselt esines kaebajal keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle ja keskmisele puude raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) funktsiooni kõrvalekalle. Praegu vaidluse all oleva SKA 15.12.2022 otsusega on kaebaja seega varasemast ebasoodsamas olukorras.
11.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
12.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 sätestab, et PISTS alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Käesoleva lõike mõistes on keskmine puue inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
13.PISTS § 23 lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
14.Kaebaja on põhiliselt tuginenud sellele, et otsuses ei arvestata kaebaja tegeliku tervisliku olukorraga ja näidatakse tema tervislikku seisundit reaalsest olukorrast palju paremana. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud SKA 27.02.2018 tehtud otsust ega võetud arvesse kaebajat ravinud arstide seisukohtasid, kaebaja ütlusi ja Töötukassa 18.11.2018 töövõime hindamise eksperthinnangut, mille kohaselt on kaebajal vähemuutuv seisund. Kaebaja hinnangul ei kajastu SKA otsusest, et vastustaja oleks üldse kaebaja haiguslooga tutvunud. Sellekohased vastuväited tõi kaebaja välja vaidemenetluses. Kaebaja tervis ei ole paranenud, kuid erinevalt varasemast ei tuvastatud 15.12.2022 otsusega puude raskusastet.
15.Esmalt märgib kohus, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks ja isikul ei ole puuet. Vastustaja on kaebusele vastates selgitanud, et keskmisest puude raskusastmest allapoole jääv seisund on samuti puue, kuid mitte puude raskusaste. Nn „kerget puuet“ PISTS-i järgi ei tuvastata. Asjaolu, et kõik puudega isikud PISTS-i regulatsiooni järgi vähemalt keskmisele puude raskusastmele ei kvalifitseeru ja PISTS-i alusel toetust ei saa, on olnud seadusandja sotsiaal-poliitiline valik, mille üle kohtulik kontroll on piiratud (dtl 62).
16.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
17.Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude 6(9)
raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub PISTS § 1 lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt HMS (Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus nr 3-17-1166, p 7).
18.SKA on 15.12.2022 otsuses märkinud, et otsuse tegemisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ja sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti Kadri Kellamäe arvamus (dtl 6). Seega on SKA 15.12.2022 otsus antud dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes.
19.Põhjendamispuuduseks võib pidada seda, et vastustaja ei kirjutanud 15.12.2022 otsuses täpsemalt lahti, milline on puude raskusastme tuvastamise metoodika ja kuidas seda kaebaja puhul rakendati. Samuti on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kaebajale tehti varasemast ebasoodsam otsus. Võib eeldada, et isik ootab oma olukorra ebasoodsamaks muutumisel põhjendamist, miks seekord tehti teistsugune otsus. Vastustaja on otsuses viidanud küll otsuse õiguslikele alustele ja arvestatud andmete päritolule, kuid see ei võimalda haldusakti adressaadil mõista, miks tema juhtumi puhul langetati konkreetne otsus.
20.Detailsemad põhjendused puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta esitas vastustaja 02.01.2023 vaideotsuses nr 5.2-3/54471-2. Vaideotsuses on selgitatud vaidlustatud otsuse kujunemise aluseid ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Lisaks olemasolevale eksperthinnangule pidas vastustaja vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Aune Tammelt (Tamm), kelle hinnang ja selle kujunemine on kajastatud vaideotsuses. Kokkuvõtvalt nõustus Aune Tamm ekspertarst Kadri Kellamäe ekspertarvamusega ning selgitas täiendavalt, et aktuaalsed terviseandmed ei anna alust tuvastada kaebajal puude raskusastet. Kaebaja on vaideotsuse kohtule esitanud koos kaebusega (dtl 13-20), seega on kaebaja dokumendi sisuga tuttav.
21.Lisaks on vastustaja kaebusele vastates kohtule veelkordselt selgitanud konkreetse puude raskusastme tuvastamise otsuse kujunemise aluseid, metoodikat ja põhjendusi (dtl 5759). Kohtupraktikas on leitud, et kuna puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei laiene sellele kohtupraktikas esitatud piirangud haldusaktide tagantjärele põhjendamisel ning halduskohtul ei ole alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt kohtumenetluse käigus toonud välja põhjendused, millest nähtuvalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11). Arvestades, et kaebaja suhtes läbi viidud eksperthinnangute põhjal tuleks teha uus samasisuline otsus, ei pea kohus põhjendatuks üksnes otsuses nr P26O-2022-91346 esinevate põhjendamispuuduste tõttu otsust tühistada ning kohustada vastustajat asja uueks otsustamiseks (HKMS § 58).
22.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja oleks enne otsuse tegemist pidanud arvesse võtma 27.02.2018 otsust, millega kaebajal tuvastati keskmine puue. Vastustaja on õigesti viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-19-2182, milles kohus leidis, et võrdlus varasema puude tuvastamise otsusega ei ole asjakohane, olenemata asjaolust, et ka selle otsuse aluseks oli sama metoodika. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on vastustaja 27.02.2018 otsusega tuvastatud keskmine puue tähtajaga 25.11.2017– 24.11.2022, siis ei saanud kaebajal otsusest tekkida õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks. Kohus nõustub vastustajaga, et puude raskusastme saab tuvastada ainult siis, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud (sh terviseandmetes objektiviseeritud tegutsemis- ja osaluspiirangud on tuvastatavad vähemalt keskmise puude raskusastme ulatuses). 7(9)
23.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidanuks arvesse võtma dr Annuse, dr Koltsi ja kaebaja perearsti dr Uusmaa seisukohti. Kohtule on usutav vastustaja kinnitus, et dr Annuse sissekannetega on vastustaja arvestanud (dtl 60). Asjaolu, et dr Annuse seisukohtadega on arvestatud nähtub ka vaideotsuses ekspertarst Aune Tamme hinnangus (dtl 19). Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et dr Koltsi poolt 01.01.2018 fikseeritud teave (dtl 24) ei kirjelda kaebaja toimetulematust igapäevaste põhitoimingutega, vaid selgitab, et kaebaja vajab täiendavaid uuringuid ja ravi. Vastustaja on selgitanud (dtl 61), et vastustaja ekspertiis tutvub ja võtab arvesse kõik eksperdiarvamuse hetkel nähtavad digiloo terviseandmed ja muud täiendavad dokumendid ning ka dr Uusmaa sissekannetega on ekspertiisis arvestatud. Kohus, olles tutvunud kaebuse materjalidega, ei tuvastanud asjaolusid, mille põhjal saaks jõuda teistsugusele järeldusele.
24.Ka nõustub kohus vastustajaga selles, et vastustajal ei ole kohustust suhelda asutustega, kus kaebaja rehabilitatsioonis käib ning võtta neilt hinnangut kaebaja tervislikule seisundile. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et kaebaja tervishoiuteenustel käimine kuulub ravimeditsiini valdkonda ning on pere- või eriarstide poolt ordineeritud raviplaan. Kohus selgitas eelpool (vt p 17), et SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses (arvestades taotluses ja tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid) ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole arvestanud tema ütlustega ning enne otsuse tegemist oleks vastustaja ekspertarstid pidanud kaebaja ära kuulama ja üle vaatama. Vastustaja lähtus kaebaja taotluses esitatud andmetest ning kaebaja kohta tervise infosüsteemis nähtavatest andmetest, SKA poolt isiku füüsilist läbi vaatamist puude raskusastme tuvastamiseks ette nähtud ei ole.
25.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja pidanuks arvestama töötukassa 18.11.2018 töövõime hindamise eksperthinnanguga. Vastustaja on õigesti viidanud (dtl 61), et PISTS 23 lõige 8 järgi kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust, kui tööealine isik taotleb puude raskusastme tuvastamist ning töötukassa on tema töövõimet hinnanud puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul. Seega ei ole viidatud hinnang puude raskusastme taotluse menetlemisel asjakohane.
26.Mis puudutab kaebaja etteheiteid tervise infosüsteemi väidetavate tõrgete osas, siis need on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja tugineb dr Aigro 27.12.2022 anamneesis toodule, et „e-tervises neid andmeid pole“ (dtl 44). Kohtule nähtub nimetatud dokumendist, et kaebaja sai trauma 2006.aastal. Andmekogu „Tervise infosüsteem“ asutati Vabariigi Valitsuse 14.08.2008 määrusega nr 131. Seega on tõenäoline, et tervise infosüsteemis võivad puududa varasemad andmed kaebaja tervise kohta. Kohus nõustub vastustaja selgitustega, et kõigil kodanikel on võimalus ka enne taotluse esitamist tutvuda oma terviseandmetega (digilugu.ee) ja vajaduspõhiselt pöörduda raviarstide poole, kui tundub, et olulised aspektid on jäänud kajastamata (dtl 62).
27.Kaebaja esitas 26.06.2023 kohtule kaebuse täiendusena Eesti Töötukassa poolt kaebajale 07.03.2023 koostatud tegevuskava (dtl 141). Tegevuskavaga soovib kaebaja näidata, et Eesti Töötukassa hinnangul ei ole tema tervislik seisund vahepeal paranenud ja ta vajab endiselt samas mahus rehabilitatsiooniteenust. Kaebaja väitel kinnitab dokument tema kindlat seisukohta, et Sotsiaalkindlustusameti otsus nr P26O-2022-91346 ei vasta tegelikule olukorrale ning kaebajalt on puue ära võetud alusetult.
28.Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Käesolevas asjas on vaidlustatud SKA 15.12.2022 tehtud otsus, mille andmisel sai vastustaja
8(9)
tugineda üksnes selleks ajaks teadaolevatele andmetele. 07.03.2023 koostatud tegevuskavast saab ülevaate kaebaja olukorrast 07.03.2023 seisuga, kuid see ei oma tähtsust 15.12.2022 tehtud otsuse vaidluse lahendamisel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 26.06.2023 esitatud Eesti Töötukassa poolt kaebajale 07.03.2023 koostatud tegevuskava käsitletav käesolevas asjas tähtsust omava tõendina, millest tulenevalt kohus keeldub eelnimetatud dokumendi vastuvõtmisest ning tagastab selle kaebajale.
29.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning jätab tühistamisnõuded rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab kaebuse tühistamisnõuetes rahuldamata, siis puudub alus kohustamisnõude rahuldamiseks.
30.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.
31.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel isiku nimed tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.