Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 24. august 2023, Tartu 3-23-1240 K.P.a kaebus Tapa Vallavolikogu 28. veebruari 2023. a otsuse nr 70 ja 27. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 73 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22. juuni 2023. a määrus K.P.a määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja K.P. Vastustaja Tapa vald
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. juuni 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tapa Vallavolikogu korraldas 28. veebruari 2023. a otsusega nr 70 Tapa Keelekümbluskooli tegevuse ümber selliselt, et kool liidetakse 1. septembrist 2023 Tapa Gümnaasiumiga ja lõpetatakse 31. augustil 2023 Tapa Keelekümbluskooli tegevus iseseisva asutusena. K.P. esitas ülal märgitud otsusele vaide, mille Tapa Vallavolikogu jättis 27. aprilli 2023. a vaideotsusega nr 73 rahuldamata.
2.K.P. esitas kaebuse Tartu Halduskohtule koolide liitmise otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas K.P. hiljem täpsustatud esialgse õiguskaitse taotluse, et tagataks täna Tapa Gümnaasiumis õppivate õpilaste õpingute jätkamine nende praeguses koolimajas.
3.Tartu Halduskohus jättis 22. juuni 2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu leidis, et kuigi kaebaja ei märkinud, millist esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib, siis ilmselt taotleb kaebaja, et peatataks koolide liitmise otsuse kehtivus või täitmine. Halduskohtu hinnangul ei too esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi ega sea kohtumenetluse kestel kaebajale ka
ebamõistlikke piiranguid. Vaidlustatud otsuses ei ole midagi öeldud selle kohta, millises koolihoones hakkab kaebaja laps algaval õppeaastal õppima. Õppetööd on võimalik ümber korraldada igal ajal. Kui juhtubki, et kaebaja laps peab uuest õppeaastast asuma õppima Nooruse tn 2 hoones, ei saa seda pidada ebamõistlikuks piiranguks. Koolihooned asuvad Tapas suhteliselt lähestikku. On võimalik, et lapse huvitegevuses osalemise korraldamine muutub kaebajale ebamugavamaks, kuid selline ebamugavus ei ole piisav, et peatada vaidlustatud otsuse kehtivus või täitmine. Kui Tapa linnas liikluskorralduse muutmine aitaks suurendada lapse võimalusi liikuda iseseisvalt, saab kaebaja teha vastustajale sellekohase ettepaneku. Õppetöö korraldamise, õppekava täitmise, õpetajate töökoormuse, ruumide seisukorra jms osas on vastustajal kohustus tagada õigusaktides sätestatud nõuete järgmine olenemata sellest, millised õpilased millises koolihoones õpivad. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda oma lapsele parimaid võimalikke tingimusi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.K.P. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22. juuni 2923. a määruse peale. Kaebaja taotleb halduskohtu määruse tühistamist ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Kuigi koolihoonete vaheline kaugus ei ole suur, on nende vahel liikumine ebaturvaline. Vastustaja ei ole siiani teinud midagi, et muuta laste liikumist erinevate õppeasutuste ja huvikoolide vahel turvalisemaks, mistõttu ei näe kaebaja vajadust esitada vastustajale sellesisulist taotlust.
4.2.Vastustaja ei ole seadnud lapse huve esikohale, st ei ole last ära kuulanud seoses võimaliku õppekoha muutusega. Õppekeskkonna ja -vahendite kvaliteedi langus mõjutab ka õppetöö kvaliteeti. Lapsel on õigus ja tema vanemal on kohustus teha kõik endast olenev, et tagada lapsele keskkond, mis aitab tal oma võimeid ja õigusi realiseerida.
5.Tapa valla vastuses määruskaebusele palutakse see jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel.
5.1.Vaidlustatud otsusega, millega koolid liideti, ei lahendatud küsimust, kuidas õppetöö edaspidi toimuma hakkab. See on kooli ja kooli pidaja edasine tegevus, mille kavandamiseks küsitakse kindlasti nii kooli hoolekogu kui lapsevanemate arvamust. Kaebaja kartus, et lapse huvid saavad kahjustatud, kui tuleb õppida erinevates hoonetes või vahetada õppehoonet erinevates kooliastmetes, on oletuslikud.
5.2.Vastupidiselt kaebaja arusaamale, et liikumine erinevate õppehoonete vahel ei ole turvaline, leiab vastustaja, et kooli on võimalik jõuda liikudes turvaliselt mööda kõnniteid ja ületades selleks ka erinevaid tänavaid selleks ettenähtud kohtades. Läbi pargi kulgev jalgtee on rajatud ja kohandatud kooli direktori ettepanekul spetsiaalselt koolilaste jaoks. Kooli tänavale paralleelselt 1. Mai puiesteega on vastustaja kavandanud enne kooliaasta algust vöötraja värvimise ja liiklusmärkide paigaldamise. Kooli tänava rekonstrueerimise käigus lähiaastatel rajatakse tänava äärde veel üks kõnnitee. Liikluskoormus nimetatud tänaval ei ole suur, arvestades, et Kesk tänav on ühesuunaline ning 1. Mai pst ja Nooruse tänav aedlinna tüüpi tänavad, kus sõidavad peamiselt sõiduautod, mitte suuremad sõidukid.
6.K.P. esitas vastuse vastustaja vastusele ning märkis, et tema kirjeldatud liiklusskeem ei erine vastustaja lisatud liiklusskeemist. Uue ülekäiguraja rajamine on küll tervitatav, kuid ei lahenda kaebaja kirjeldatud probleemi. Kaebaja arvates puudub vastustajal ülevaade tegelikust liikluskoormusest. Tapal asuva kaitseväelinnaku tõttu toimub vastustaja nimetatud nn aedlinna kitsastel tänavatel juba hommikustest tundidest alates ajateenijate õppesõit nii veoautode kui bussidega terve õppeaasta vältel. Õppesõidutundidega alustatakse juba enne koolipäeva algust. Tõele ei vasta vastustaja väide Kooli tänava rekonstrueerimise kohta. Tapa Vallavolikogu kinnitas 30. märtsi 2023. a määrusega nr 20 teehoiukava aastateks 2023–2026, mille kohaselt
rekonstrueeritakse Kooli tn ja 1. Mai pst ristmik 2026. a. Sinna on aga aega kolm aastat, mis on väga pikk aeg. Selleks ajaks on prognooside kohaselt kooliealiste laste arv omavalitsuses vähenenud juba sedavõrd, et laste liikumine erinevate õppehoonete vahel ei ole vajalik, kuna nad mahuvad ühte õppehoonesse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Kaebuses vaidlustatakse otsust, millega Tapa Keelekümbluskool liideti Tapa Gümnaasiumiga, mistõttu lakkab esimene neist iseseisva asutusena eksisteerimast (dtl 6). Kaebaja alaealine laps õpib Tapa Gümnaasiumis Pargi tn 12 õppehoones, kuid koolide liitmise tõttu kardab kaebaja, et tema laps peab asuma Nooruse tn 2 õppehoonesse, kus varasemalt tegutses Tapa Keelekümbluskool. Väidetavalt ei ole seal tingimused võrreldavad praeguse olukorraga, õpikeskkond halveneb, muutub ohtlikumaks koolitee ning liikumine õppehoonest huviringidesse.
10.Vaidlust ei ole selles, et Tapa Gümnaasium, kus kaebaja laps on seni õppinud, jätkab oma tegevust, koolide liitmise tulemusena on koolil lihtsalt kaks asukohta – üks neist Pargi ja teine Nooruse tänaval. Vastustaja on märkinud, et esialgu jäävad mõlemad õppehooned kasutusse, kuid edaspidi on tõenäoline leida koostöös koolipere ja vallavalitsusega parim lahendus kooliastmete jagamiseks ning töökorralduse planeerimiseks hoonete vahel. Vald on kinnitanud, et 2023/2024. õppeaastal ei ole plaanis muuta õppetöö korraldust selliselt, et seni Pargi 12 õppehoones õppetööst osa võtnud õpilased peaksid hakkama õppima Nooruse 2 õppehoones (dtl 89).
11.Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 kohaselt tagab vald või linn koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Kooli, kus kaebaja laps on seni haridust omandanud, ei suleta. Nagu ülal märgitud, jätkab kaebaja laps ilmselt õppimist samas õppehoones, kus seni, st Pargi tänaval, kus praeguseni on tegutsenud Tapa Gümnaasium. Kuna sisuliselt jääb tegutsema sama kool, on ka väited õpikeskkonna ja hariduse kvaliteedi halvenemise kohta hüpoteetilised ja spekulatiivset laadi. Isegi kui peaks saabuma kaebaja kirjeldatud olukord ja kaebaja laps peaks hakkama õppima Nooruse tänava õppehoones, on kahe hoone vaheline kaugus alla kilomeetri (dtl 74). Seega isegi kui selline olukord peaks saabuma, ei saa pidada riivet intensiivseks. Veelkord kordab aga ringkonnakohus, et hetkel ei ole kaugeltki kindel, et selline olukord saabub. Lisaks on vastustaja kinnitanud, et vallal on plaanis lähiaastatel muuta liikumine erinevate õppehoonete vahel turvalisemaks. Kuigi kaebaja väidab, et liikluse turvalisemaks muutumiseni võidakse jõuda alles kolme aasta pärast, ei ole alust pidada ka praegust liiklusolukorda ohtlikumaks kui mujal tiheasustusega aladel. Vastustaja on selgitanud, et kooli on võimalik jõuda mööda kõnniteid ja ülekäiguradasid ning ka kaebaja ei vaielnud sellele otseselt vastu. Kaitseväe autosid ja busse pole põhjust pidada liikluskäitumiselt erinevaks teistest sõidukitest ning vastavalt pole alust arvata, et need takistaksid kõnniteedel või ülekäiguradadel liiklejaid.
12.Kokkuvõttes ei leia ringkonnakohus, et asjas esineks kaebaja jaoks kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje oht, mis õigustaks kaebaja soovitud viisil esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Seetõttu jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.