Osaühingu Albatrek kaebus Kambja valla vastu seoses Tõrvandi alevikus Kummeli tn 1 ja Kummeli tn 22 asuvate kruntide ehitusõigusega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja osaühing Albatrek, esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets Vastustaja Kambja vald, esindaja Margreth Adamson
RESOLUTSIOON
1.Võtta Kambja valla kodulehelt asja juurde Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas seletuskiri.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 25.09.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 25).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja osaühing Albatrek on järgmiste kinnisasjade omanik (edaspidi kaebaja kinnisajad): - Tartu maakond, Kambja vald, Tõrvandi alevik, Kummeli tn 1, katastritunnus 28301:001:0307, pindala 1537 m2, sihtostarve ärimaa, - Tartu maakond, Kambja vald, Tõrvandi alevik, Kummeli tn 22, katastritunnus 28301:001:0304, pindala 594 m2, sihtostarve ärimaa.
2.Kaebaja kinnisasjad on hõlmatud Tõrvandi alevikus asuvate Tara, Taraääre ja Aiaääre maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (DP14-11.2015), mis kehtestati Ülenurme Vallavalitsuse 02.08.2016.a korraldusega nr 394. Kaebaja kinnisasjad on detailplaneeringus pos nr 110 ja pos nr 109. Detailplaneeringu seletuskirja (tl 14-40) punktis 4.4. on öeldud, et planeeringuga määratakse kruntide ehitusõigus, millega määratletakse muuhulgas hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala krundil (vastavalt kehtivale Ülenurme valla üldplaneeringule). Seletuskirja punkti 4.4. koosseisus olevas tabelis nr 2 on kokku 130 krunti (positsiooni), neist 107 on elamumaa (9 krundi puhul lisaks lubatud ärimaa), 1 sotsiaalmaa / üldkasutatava maa, 20 transpordimaa ja kaks (kaebaja kinnisasjad) üksnes ärimaa sihtotstarbega. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala on nii elamu- kui ka ärimaadel, s.h kaebaja kinnisasjadel 20 % krundi pindalast. Seletuskirja punktis 4.18. on öeldud, et tabelis 2 „Kruntide ehitusõigus“ on antud suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks vastavalt kehtivale Ülenurme valla üldplaneeringule 20 % krundi pindalast. Kui muudetakse Ülenurme valla üldplaneeringut ning uue üldplaneeringu järgi on antud protsenti suurendatud, on lubatud antud protsenti muuta täiendavate projekteerimis-tingimustega.
3.Kambja Vallavolikogu kehtestas 13.11.2018.a otsusega nr 51 Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas. Üldplaneeringu seletuskirjas (tl 85-94) on öeldud, et maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned ja kaetud rajatised) elamumaadel on: - tiheasustusaladel reserveeritud elamumaadel: kuni 30 % kuni 5000 m 2 suurusel krundil ja kuni 20% üle 5000 m2 suurustel kruntidel või maaüksustel; - hajaasustusalal: kuni 20 % (kohtu märkus: konteksti põhjal kuni 5000 m 2 suurusel maaüksusel). Üle 5000 m2 maaüksuste täisehitusprotsenti ei piirata, kuid hajaasustuses ei või elamumaale ehitada enam kui 300 m2 ehitisaluse pinnaga eluhooneid ilma detailplaneeringut koostamata. Muudeks juhtudeks, s.h ärimaa puhul ei ole maksimaalset lubatud täisehituse protsenti kindlaks määratud. Täisehituse protsent on seletuskirjas defineeritud kui suhtarv, mis näitab maaüksusel asuvate kõigi hoonete summaarse hoonealuse pinna suhet maaüksuse kogupinna kohta.
4.Kaebaja esitas 15.12.2020 projekteerimistingimuste taotluse detailplaneeringu olemasolul (tl 6-7). Kaebaja taotles suurendada tema kinnisasjadel hoonestusala 10 % ulatuses. Kaebaja põhjendas, et detailplaneeringu ja uue üldplaneeringu alusel on lubatud täisehitusõigust suurendada 30 %-ni. Taotluse esitamisele järgnenud kirjavahetuses selgitas kaebaja, et ta ei taotle hoonestusala suurendamist või detailplaneeringu muutmist, vaid täisehituse protsendi muutmist 20 %-lt 30 %-ni. Seda saab teha toiminguna planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 9 alusel (tl 7).
5.Kambja Vallavalitsus andis 04.08.2022.a korraldusega nr 691 (edaspidi 04.08.2022.a korraldus, tl 8-9) projekteerimistingimused detailplaneeringu täpsustamiseks kaebaja kinnisasjadel. Vastustaja leidis, et kaebaja taotles nii hoonestusala suurendamist kui ka täisehituse protsendi suurendamist. Vastustaja suurendas hoonestusala 10 % võrra. Vastustaja jättis rahuldamata taotluse anda projekteerimistingimused ehitisealuse pinna suurendamiseks 20 %-lt 30 %-ni. Vastustaja leidis, et ehitisealust pinda või täisehituse protsenti ei ole võimalik projekteerimistingimustega suurendada. Üldplaneering ei muuda kehtivaid detailplaneeringuid. PlanS § 140 lg 9 ei saa kohaldada, kuna üldplaneering ei ole
õigusakt. Kui kaebaja soovib ehitisealuse pinna suurendamist, siis tuleb tal algatada detailplaneeringu muutmine.
6.Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja jättis 30.08.2022.a korraldusega nr 772 (vaideotsus) rahuldamata (tl 10-13).
7.Kambja Vallavalitsus uuendas 23.11.2022.a korraldusega nr 1104 (tl 50) haldusmenetluse, kuna 04.08.2022.a korralduses ei ole lahendatud kaebaja taotlust teha detailplaneeringus muudatus toiminguna PlanS § 140 lg 9 alusel.
8.Kambja Vallavalitsus andis 14.12.2022 korralduse nr 1178 (edaspidi 14.12.2022.a korraldus, tl 61), millega ta kandis detailplaneeringusse toiminguna muudatuse, et elamumaa kruntide täisehitamise protsendiks on 30 %. Vastustaja jättis rahuldamata taotluse kaebaja kinnisasjade ehitisealuse pinna (täisehitamise protsendi) suurendamiseks 30 %-ni. Korralduse põhjenduste kohaselt on Tara, Taraääre ja Aiaääre detailplaneeringu puhul tegemist erisusega üldreeglist, sest detailplaneeringu kehtestaja on soovinud siduda hoonete suurima lubatud ehitusealuse pindala kehtiva üldplaneeringuga. Kehtiva üldplaneeringuga on lubatud täisehituse protsent elamumaadel kuni 5000 m2 suurusel krundil 30 %. Elamumaade osas saab detailplaneeringusse kanda muudatused toiminguna. Kaebaja kinnisasjade sihtotstarbeks on ärimaa. Üldplaneeringus sätestatud maksimaalne lubatud täisehituse protsent ei kohaldu ärimaadele, vaid üksnes elamumaadele.
9.Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja jättis 18.01.2023.a korraldusega nr 1269 rahuldamata (tl 71).
10.Kaebaja esitas 28.09.2022 ja 15.02.2023 Tartu Halduskohtule kaebused, mille kohus liitis ühte menetlusse. Kaebaja nõueteks oli: - tühistada 04.08.2022.a korraldus osas, milles vastustaja jättis rahuldamata taotluse kaebaja kinnisasjade ehitisealuse pinna suurendamiseks 20 %-lt 30 %-ni; - tühistada 14.12.2022.a korraldus osas, milles vastustaja jättis rahuldamata taotluse kaebaja kinnisasjade täisehituse protsendi muutmiseks; - tühistada 30.08.2022.a ja 18.01.2023.a vaideotsused. Kaebaja ei taotle detailplaneeringu muutmist või kehtetuks tunnistamist, vaid taotleb täisehituse protsendi 30 %, mis tuleneb kehtivast üldplaneeringust, kandmist detailplaneeringule või üldplaneeringuga kooskõlas olevate projekteerimistingimuste andmist. Projekteerimis-tingimuste andmine on võimalik, kuna nende andmisel arvestatakse üldplaneeringus määratud tingimusi. Muudatuse saab teha toiminguna, kuna üldplaneering on õigusakt PlanS § 140 lg 9 tähenduses. Kehtiv üldplaneering ei kehtesta ärimaadele täisehitusprotsenti ega tee vahet täisehitusõiguse puhul äri- või elamumaa vahel. Detailplaneeringus ei tehta vahet äri- ega elamumaa kruntide vahel ehitusaluse pinna osas. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei kohalda ta täisehituse protsenti 30 % ärimaale. Vastustaja ei ole täitnud detailplaneeringuga kaebajale antud lubadust täisehituse protsendi muutmiseks.
11.Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Reeglina varem kehtestatud detailplaneeringutes ehitustingimuste muutmist kehtiva üldplaneeringu alusel ei toimu. Tara, Taraääre ja Aiaääre detailplaneeringust huvitatud isikul ja planeeringu kehtestajal oli soov siduda hoonete suurim lubatud ehitusealune pindala kehtiva üldplaneeringuga. See tähendab,
et kui üldplaneeringut muudetakse detailplaneeringu elluviimise etapis, tuleb lubatud ehitusealuse pinna suuruse määramisel arvestada kehtiva üldplaneeringuga. Planeerimisseaduse alusel saab kehtivasse planeeringusse sisse viia muudatusi n.ö lihtsustatud korras ehk toiminguna. Eeltoodu aitab tagada, et kättesaadav oleks planeeringute „terviktekst“, mis kajastab kõiki kehtivaid muudatusi. Vastustaja tegi detailplaneeringus muudatusi, kuid üldplaneeringus sätestatud maksimaalne lubatud täisehituse protsent ei kohaldu ärimaadele, vaid üksnes elamumaadele Kaebaja on oma avaldustes järjepidevalt rääkinud soovist saada projekteerimistingimusi ja see on ka mõistetav, sest sellele võimalusele on viidatud detailplaneeringus. Kuid ehitisealuse pinna suurendamine projekteerimistingimustega ei ole võimalik. Kohtu seisukoht
12.PlanS § 126 lg 1 p 3 ja lg 4 p 3 sätestavad, et detailplaneeringuga määratakse krundi ehitusõigus, mille hulka kuulub ka hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Kohtuasja materjalides esinevad ka mõisted „hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala“, „suurim lubatud ehitusalune pind“ ja „täisehituse / täisehitamise protsent“. Olenemata erinevast sõnakasutusest on tegemist sama mõistega. Korrektne seaduses kasutatav termin on „suurim lubatud ehitisealune pind“. Seda pinda saab väljendada nii pindalaühikutes kui ka protsendina kinnisasja või krundi pindalast (täisehituse protsendina). Kaebaja kinnisasjade puhul kinnisasja ja krundi mõisted kattuvad.
13.Kaebaja eesmärgiks oli haldusmenetluses ja on kohtus saavutada oma kinnisasjadele ehitusõigus, mille puhul suurim lubatud ehitisealune pind on 30 % kinnisasja pindalast. Käesolevas kohtuasjas on vaidluse all vastustaja otsustused, mis on seotud kaebaja eesmärgi ja selle saavutamiseks esitatud taotlustega. Kohtuasja piiridest jääb välja kaebaja kinnisasjadel hoonestusala (s.o ala, mille piirides saavad paikneda ehitusõigusega lubatud hooned ja rajatised) suurendamine 04.08.2022.a korraldusega ja detailplaneeringus elamumaa kruntide kohta muudatuste tegemine l4.12.2022.a korraldusega. Ka kaebaja ise on nõuded sõnastanud nii, et ta taotleb 04.08.2022.a korralduse ja l4.12.2022.a korralduse tühistamist osas, milles vastustaja jättis kaebaja kinnisasjade suurima lubatud ehitisealuse pinna (täisehituse protsendi) muutmata.
14.Kaebaja on püüdnud jõuda oma eesmärgini kahel viisil: 1) kaebaja taotles suurima lubatud ehitisealuse pinna suurendamist projekteerimistingimustega, s.o haldusakti andmist. Vastustaja jättis selle taotluse rahuldamata 04.08.2022.a korraldusega; 2) kaebaja taotles detailplaneeringusse muudatuste tegemist toiminguna. Vastustaja jättis selle taotluse rahuldamata 14.12.2022.a korraldusega. Mõlemad eelviidatud korraldused on kehtivad, kuna vastustaja lahendas erineva sisuga taotlusi. Vastustaja ei lahendanud 04.08.2022.a korralduse resolutsioonis taotlust teha detailplaneeringus muudatusi toiminguna (korralduse põhjendustes on seda taotlust põgusalt käsitletud).
15.Kaebaja tugines nii projekteerimistingimuste taotlemisel kui ka toiminguna detailplaneeringusse muudatuse sisseviimise taotlemisel sellele, et suurima lubatud
ehitisealuse pinna suurenemise tema kinnisasjadel nägi ette detailplaneering koosmõjus uue üldplaneeringu kehtestamisega (vt otsuse punkte 2 ja 3). Mõlemad pooled kinnitavad, et üldplaneering sisaldab otsuse punktis 3 toodut. See asjaolu ei ole vaidluse all ja seda ei ole vaja tõendada. Kuna üldplaneeringu seletuskirja toimikus ei ole, siis võtab kohus selle asja juurde selguse huvides.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga. Detailplaneeringus on selgelt ja üheselt mõistetavalt öeldud, et selles ette nähtud suurimat lubatud ehitisealust pinda saab muuta, kui muudetakse üldplaneeringut ja uue üldplaneeringu järgi on antud protsenti suurendatud. Mõlemad pooled kinnitavad, et 13.11.2018 kehtestatud üldplaneeringus sätestati suurim lubatud ehitisealune pind elamumaa puhul. Kaebaja kinnisasjad on ärimaa sihtotstarbega. Elamumaale üldplaneeringus kehtestatud suurimat lubatud ehitisealust pinda ei saa analoogia korras kohaldada ärimaale, kuna sel juhul kaotaks üldse mõtte erinevate reeglite kehtestamine erineva juht- või sihtotstarbega maale. Kohtu hinnangul sisalduvad korraldustes põhjendused, miks vastustaja ei kohaldanud üldplaneeringus elamumaale kehtestatud täisehituse protsenti ärimaa suhtes. See ei vaja muud põhjendust, kui et elamumaale kehtestatud reeglid kehtivad elamumaal. Vastupidi - kui üldplaneeringus on konkreetselt ja küllalt põhjalikult (tihe- ja hajaasustuses, erineva suurusega kruntide puhul) reguleeritud elamumaa täisehituse protsent, siis täiesti meelevaldne ja alusetu oleks kohaldada neid reegleid ärimaa suhtes. Vastustajale ei tulenenud ühestki õigusnormist kohustust kehtestada üldplaneeringus täisehituse protsent igat liiki juht- ja sihtotstarbega maale. Vastustaja ei ole detailplaneeringus andnud kaebajale lubadust reguleerida uue üldplaneeringuga ärimaa täisehituse protsenti, rääkimata lubadusest kehtestada see suuremana kui detailplaneeringus. Kui kaebaja hinnangul oleks ärimaa täisehituse protsendi kindlaksmääramine üldplaneeringus olnud vajalik, siis oli tal õigus teha vastustajale üldplaneeringu menetluse raames sellekohane ettepanek.
17.Kohus ei kahtle kaebaja väites, et tema sai detailplaneeringu koostamisel aru nii, et kuna eelmises üldplaneeringus oli täisehituse protsent kehtestatud ainult elamumaale, detailplaneeringus oli kõigi hoonete ehitamist võimaldavate kruntide täisehituse protsent 20 ning uue üldplaneeringuga suurendati elamumaale lubatud täisehituse protsenti, siis saab ka ärimaa täisehituse protsenti lihtsustatud korras (projekteerimistingimuste andmisega või toiminguna) suurendada. Kaebaja arusaam on subjektiivne ja võis muuhulgas olla mõjutatud kaebaja soovidest ja ootustest. Kuid planeeringuid ei saa tõlgendada lähtudes kaebaja subjektiivsest arusaamast, vaid lähtuda tuleb keskmise mõistliku isiku arusaamast. Üld- ja detailplaneeringud koostatakse avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttel (PlanS § 9), need kehtivad igaühe suhtes ning igaühel on õigus ja kohustus nendega arvestada ja nendest lähtuda. Avalikus menetluses koostatud detailplaneeringus nähti ette kruntide täisehituse protsendi suurenemine vastavalt üldplaneeringule. Üldplaneeringu koostamisel arutati samuti avalikkuse osavõtul läbi ja kehtestati täisehituse protsent üksnes elamumaale. Keskmine mõistlik isik ei saa eeltoodut kuidagi mõista nii, et detailplaneeringus ette nähtud täisehituse protsenti saab sellistel asjaoludel lihtsustatud korras muuta ka ärimaa puhul. Kohus märgib täiendavalt, et poolte kinnitusel oli ka detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajal üldplaneeringus suurim lubatud ehitisealune pind määratud ainult elamumaale. Sel juhul puudus takistus määrata detailplaneeringus ärimaa täisehituse protsent algusest peale suuremana kui 20 %.
18.Vastustajal ei tulnud kaebaja avalduste lahendamisel teostada kaalutlusõigust. Vastustaja sai üksnes kontrollida, kas on täidetud detailplaneeringus kehtestatud eeldused. Vastustaja tegi õigesti kindlaks, et need ei olnud täidetud. Sel juhul ei olnud saavutatav kaebaja eesmärk suurendada kaebaja kinnisasjadel suurimat lubatud ehitisealust pinda 30 %-ni kinnisasja pindalast. Määravat tähtsust ei oma enam see, millises menetluses ja vormis oleks detailplaneeringus toodud tingimuste täidetuse korral kaebaja kinnisasjade ehitusõiguse muutmine pidanud toimuma. Kohus käsitleb seetõttu neid küsimusi lühidalt.
19.Asjas on kaebaja taotluste lahendamise võimalike õiguslike alustena käsitletud PlanS § 140 lg 9 ja ehitusseadustiku (EhS) § 27. Kohtu hinnangul ei sobi neist tegelikult kumbki. Mõlemad sätted käsitlevad olukorda, kus detailplaneeringus tehakse muudatusi, esimesel juhul seetõttu, et olemas on detailplaneeringu kehtivust, sisu või elluviimist mõjutav õigusakt või kohtuotsus ning teisel juhul projekteerimistingimuste andmise haldusmenetluse tulemusena (kusjuures haldusmenetlus viiakse läbi puudutatud isikute ja EhS § 31 lg 1 sätestatud juhul avalikkuse osavõtul). Praegusel juhul ei ole tegemist kummagi eeltoodud olukorraga. Kohtu hinnangul on detailplaneeringus elamumaa kruntide suurim lubatud ehitisealune pind määratud tingimuslikult - algselt oli see 20 % krundi pindalast ja pärast uue üldplaneeringu kehtima hakkamist 30 % krundi pindalast. Suurima lubatud ehitisealuse pinna suurenemine elamumaa kruntidel oli detailplaneeringus algusest peale ette nähtud. Põhimõtteliselt on õige, et muudatus oleks tulnud detailplaneeringus nähtavaks teha ning ka detailplaneering nägi seda ette. Kohtu arvates sobib selleks pigem projekteerimistingimuste andmine.
20.PlanS § 140 lg 9 lubab viia toiminguna detailplaneeringu vastavusse pärast selle kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega. Üldplaneering on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses. Üldplaneering ei ole õigusakt. Praktikas kehtib üldiselt arusaam, et üldplaneeringu muutmine pärast detailplaneeringu kehtestamist ei mõjuta detailplaneeringu kehtivust, õiguspärasust või sisu. Projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu olemasolul reguleerib ehitusseadustik. EhS § 27 lg 1 ja 4 sätestavad, millal on projekteerimistingimuste andmine lubatud ning millised detailplaneeringus käsitletud küsimusi on lubatud projekteerimistingimustega täpsustada. Projekteerimistingimuste andmise aluseks võib muuhulgas olla see, et detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist (EhS § 27 lg 1 p 3). Suurim lubatud ehitisealune pind ei kuulu nende detailplaneeringu tingimuste hulka, mida EhS § 27 lg 4 võimaldab projekteerimistingimustega täpsustada, ammugi muuta. Kuid praegusel juhul ei suurendata täisehituse protsenti projekteerimistingimustega, vaid projekteerimistingimustes tehakse selguse huvides nähtavaks detailplaneeringusse algusest peale sisse kirjutatud muudatus. Väljudes mõnevõrra käesoleva kohtuasja piiridest märgib kohus, et projekteerimistingimuste andmine on kohane ka järgmisel põhjusel. Käesolev kohtuasi näitab, et detailplaneeringusse sisse kirjutatud täisehituse protsendi muutus ei olnud üheselt arusaadav. Detailplaneering võib olla vähemalt osaliselt ellu viidud ja elamumaa kruntidele elamud ehitatud lähtudes algselt kehtinud täisehituse protsendist. Sellises olukorras võib vajalik olla ka puudutatud isikute, näiteks naaberkinnisasjade omanike seisukohtade
ärakuulamine, kui mõni elamumaa kinnisasja omanik soovib realiseerida suuremast täisehituse protsendist tulenevat ehitusõigust.
21.Kohus kordab, et käesoleva asja lahendamist otsuse punktides 19 ja 20 toodu ei mõjuta. Nagu kohus eespool selgitas, ei ole kaebaja kinnisasjad elamumaa sihtotstarbega ning nende puhul on suurim lubatud ehitisealune pind detailplaneeringu järgi endiselt 20 % kinnisasja pindalast. Kui kaebaja soovib seda suurendada, siis ainus võimalus selleks on algatada detailplaneeringu menetlus.
22.Kaebaja ei tugine kaebuses sellele, et vastustaja oleks pidanud andma projekteerimistingimused suurima lubatud ehitisealuse pinna muutmiseks nii-öelda üldkorras ehk võttes lähtepunktiks selle, et kaebaja kinnisasjadel on ka pärast uue üldplaneeringu kehtestamist täisehituse protsent 20 % ning mingeid erisusi neile kinnisasjadele detailplaneeringus ette nähtud ei ole. Kaebaja seisukohtade põhjal ta pigem nõustub sellega, et reeglina ei ole detailplaneeringus ette nähtud suurima lubatud ehitisealuse pinna suurendamine projekteerimistingimustega lubatud. Ka kohus nõustub sellega.
23.Kokkuvõttes on 04.08.2022.a ja 14.12.2022.a korraldused õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Vaideotsustele ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud, s.h ei ole selgitanud, kuidas mõjutavad vaideotsused iseseisvalt võetuna ehk väljaspool põhivaidlust kaebaja õigusi. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsused õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuste lõppjäreldusega vaiete rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus jättis põhinõuded rahuldamata, puudub alus ka vaideotsuste tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
25.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2024 otsusega muudetud käesoleva otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.