Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

3-21-1359 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

LTT (LTT).

Proovivõtu eesmärk oli uurida, kas antud toode on mesi ja vastab põllumajandusministri 20.11.2014 määruses nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ (määrus nr 104) toodud nõuetele. PTA edastas mee turustajale LTT-le 07.12.2020 protokolli nr 01-277-20/118, mille kohaselt saabus PTA-le 04.12.2020 Quality Services International GmbH laboratooriumi (QSI) 01.12.2020 katseprotokoll nr 20-24016-KT (Test report nr 210-636907). Katseprotokollis kajastusid võetud proovi proovivõtu kood 2020/5759-1057049 tuumamagnetresonantsspektroskoopia (NMR) meetodil uuritavate näitajate osas järgmised tulemused: uuritav näitaja mee autentsus – võltsitud ja uuritav näitaja mee kvaliteet – ebatüüpiline. PTA järeldas, et viidatud katseprotokolli katsetulemuste kohaselt ei ole tegu autentse meega, vaid seda on võltsitud, kuna suhkruprofiilis täheldatakse kõrvalekallet ehtsast meest. Lisaks oli labori katseprotokollil kirjas, et tuginedes Bruker BioSpin GmbH Honey – Profiling TM andmebaasile (versioon 2.0) ja QSI eksperdi hinnangule on ka mee kvaliteet meele ebatüüpiline. Protokolliga nr 01-277-20/118 teavitas PTA ühtlasi LTT-d planeeritavast ettekirjutusest ja andis LTT-le võimaluse nõuetele mittevastava mee turustamine peatada ilma ettekirjutust tegemata ning teavitada kõiki kliente mee müügilt kõrvaldamise nõudest. LTT teavitas 09.12.2020 PTA-d, et QSI katseprotokollist nr 210-636907 ei nähtunud viidet, et tegemist oleks kaebaja toodetud meega. PTA sai 11.12.2020 QSI täiendava katseprotokolli (dtl 17-18), milles labor oli vastust meepartii andmetega täiendanud. LTT edastas 11.12.2020 PTA-le FULMER-i seisukoha, milles ei nõustuta PTA järeldusega, et mesi ei ole ehtne. LTT peatas lähtuvalt PTA planeeritavast ettekirjutusest mee edasise turustamise, teavitas kliente mee müügilt kõrvaldamise nõudest ning informeeris PTA-d sellest 15.12.2020. Kuna LTT kõrvaldas meepartii järelejäänud osa müügilt, edastas PTA 22.12.2020 LTT-le haldusmenetluse lõpetamise teate nr 01-277-20/118-1 (dtl 19-23). Haldusmenetlus lõpetati LTT-le ettekirjutust tegemata. PTA edastas Euroopa Liidu toidupettuste vastasesse võrku (Food Fraud Network – FF) teate nr FF 2020/393 (dtl 24-30), milles teavitas võrgustiku liikmeid läbiviidud kontrollist ning selle tulemustest. Teate kohaselt näitavad analüüsid, et tegemist on võltsitud meega. Ungari pädev asutus National Food Chain Safety Office (ungarikeelne lühend NÉBIH, ingliskeelne lühend NFSCO) võttis samast meepartiist enne selle mee turustajatele saatmist samuti ametlikud proovid. Seejuures jäeti tootjale võrdlusproovide jaoks kinnipitseeritud ümbrikutes näidised. Kaebaja lasi pärast PTA testitulemusest teadasaamist ka neid 2(11)

3-21-1359 meenäidiseid testida. Kaebaja lasi mett NMR meetodil analüüsida QSI-l (katseprotokoll nr 210-663829), Famille Michaud laboratooriumil (Laboratoire Famille Michaud) (katseprotokoll nr 2562) ja Eurofins laboratooriumil (katseprotokoll nr AR-21-TH-00090401-AA0SG). Pärast PTA päringu saamist võttis Ungari pädev asutus analüüsimiseks näidised ka Eestisse saatmiseks mõeldud müügipartii jääkidest ning lasi neid analüüsida kahes laboratooriumis – Élelmiszerlánc-biztonsági Centrum Nonprofit Kft. Kaposvári laboratooriumis (õietolmu osas) ning NÉBIH Budapesti laboratooriumis (muude näitajate osas). Kaebaja on oma toodetud mee suhkrukomponente määranud enesekontrolli raames ka ise. Kuivõrd kõik katseprotokollid kinnitasid, et tegemist on autentse meega, esitas kaebaja 12.02.2021 PTA-le taotluse toidupettuse teate tagasikutsumiseks. PTA keeldus 24.03.2021 kirjaga nr 13-1/1625-1 toidupettuse teadet tagasi kutsumast. PTA selgitas, et PTA võetud proovi uurimine on tehtud NMR-meetodil, mille eeliseks on see, et saab tuvastada kõrvalekaldeid mee profiilis, mida teiste meetoditega tuvastada ei saa. PTA asus kaebaja esitatud katseprotokollide alusel seisukohale, et kõikide NMR meetodil uuritud meepartiide puhul puudub seos ameti poolt võetud ametliku proovi mee partiiga ehk uuritud on erinevatest partiidest mett. Ungari pädeva asutuse saadetud katseprotokollidest nähtub, et kummalgi juhul ei ole proovi uurimiseks kasutatud NMR meetodit. Õigusakti nõuete kohaselt lisaproovi võtmine ei ole enam võimalik. Kui praegu võetakse samast partiist proov, siis selle proovi analüüsitulemus ei lükka ümber ametliku kontrolli käigus 09.11.2020 võetud proovi analüüsitulemust. Kaebaja esitas 19.04.2021 PTA-le taotluse, et PTA lubaks Eesti Vabariigis turustada kaebaja meepartiid nr 0V090/106:44. Alternatiivselt, juhul kui PTA meepartiid turustada ei luba, palus kaebaja võtta AS LTT ladustatud meepartiist nr 0V090/106:44 proovid ning analüüsida neid akrediteeritud laboratooriumides. PTA jättis 18.05.2021 vastusega nr 13-1/3922-1 rahuldamata kaebaja taotluse meepartii turustamise lubamiseks ning viitas keeldumise alusena valdavalt oma 24.03.2021 kirja põhjendustele. Kaebaja hinnangul on PTA 18.05.2021 vastus nr 13-1/3922-1 õigusvastane järgmistel põhjustel: 1) vastustaja ei ole põhjendanud, millistele meedirektiivis (EL direktiiv 2001/110/EÜ) kehtestatud füüsikalis-keemilistele näitajatele kaebaja poolt toodetud mesi ei vasta. PTA protokoll nr 01-277-20/118 on selles osas olulise põhjendamispuudusega. Järelikult ei ole ka keelduv otsus õiguspärane, sest tugineb protokollile, mis ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 56; 2) vastustaja 18.05.2021 kirjas sisalduv keeld tugineb QSI katseprotokollile nr 210-636907. Protokollis ei ole põhjendatud, miks mesi on võltsitud. Välja pole toodud ühtegi konkreetset näitajat, mille poolest mesi ei vasta meedirektiivis sätestatud tingimustele. Mõlemad protokollid viitavad, et meeprofiili on võrreldud Bruker BioSpin GmbH HoneyProfilingTM andmebaasiga, kuid kaebajal ei ole sellele andmebaasile juurdepääsu puudumise tõttu võimalik kontrollida, mis selles andmebaasis sisaldub või millist meeprofiili loetakse ebatüüpiliseks; 3) nii PTA kui ka kaebaja tellitud NMR analüüsid näitavad, et mee suhkrusisaldus vastab normidele. Vastavalt meedirektiivi II lisa p-le 1.1 on õiemees fruktoosi- ja glükoosisisaldus (mõlema summa vähemalt) 60g/100g. Kõikide testide puhul ületab kaebaja mesi neid näitajaid. Sahharoosi hulk jääb alla lubatud 5g/100g. Samuti ei nähtu testi tulemustest, et rikutud oleks mõnda teist konkreetset meedirektiivi II lisas sätestatud nõuet; 3(11)

3-21-1359 4) ainult NMR meetodi kasutamine mee võltsimise tuvastamiseks ei ole piisav. Kuna erinevate analüüside tulemused ei kattunud, oleks PTA pidanud vastavaid asjaolusid täiendavalt uurima. Vastupidine on uurimispõhimõtte oluline rikkumine. Euroopa Liidu õigus ei näe ette, et NMR meetod on ainuke meetod mee autentsuse tuvastamiseks. Nt on muu hulgas esile toodud HPLC meetod. Rahvusvaheline Mesinike Assotsiatsioonide Föderatsioon Apimondia on juhtinud tähelepanu NMR meetodi kitsaskohtadele. Samuti on puudused esile toodud Euroopa mee-ettevõtjate huvisid esindava organisatsiooni European Federation of Honey Packers and Distributors (FEEDM) 2016. a raportis. Ka Austraalia Konkurentsi- ja Tarbijakaitseamet on jõudnud järeldusele, et NMR meetod ei ole piisavalt usaldusväärne, et otsustada mee võltsituse üle. Meetodi usaldusväärsust vähendab veel asjaolu, et üks ja sama laboratoorium (QSI) on kahel korral sama meepartii näidist analüüsides jõudnud vastupidisele tulemusele. Õigusvastane on PTA keeldumine võtta haldusmenetluse käigus arvesse teisi esitatud proovitulemusi; 5) Ungari pädeva asutuse poolt samast partiist võetud proovid kinnitavad mee autentsust. Analüüsimiseks võeti näidised ka Eestisse saatmiseks mõeldud müügipartii jääkidest ning neid analüüsiti kahes laboratooriumis. Mõlemas katseprotokollis järeldatakse, et mesi vastab nõuetele. Ungari pädev asutus analüüsis mett teistel meetoditel. Kui PTA hinnangul ei ole need meetodid usaldusväärsed, tuleb see küsimus lahendada pädevate asutuste vahel. Kaebaja õigusi piirab ebaproportsionaalselt olukord, kus ta ei saa oma mett Eestis turustada, sest Eesti ja Ungari pädevatel asutustel on ühe ja sama meetodi usaldusväärsuse osas erimeelsusi; 6) vastustaja keeldus mee turustamiseks luba andmast, sest kaebaja oli võtnud proovid teisest partiist. See järeldus on ebaõige. Mesi pärineb ühest tootmispartiist. PTA on ekslikult mõistnud partiide nummerdamise põhimõtteid. PTA protokollis nr 01-277-20/118 ja haldusmenetluse lõpetamise teates nr 01-277-20/118-1 viidatud pikemast koodist 0V090/106:44 tähistab esimene pool – 0V090 – tootmispartii numbrit. Sellele järgnev koodiosa – 106:44 – viitab tootmisahela numbrile (1) ning kellaajale tootmisprotsessis (06:44). Tootmispartii number genereeritakse tootmises ning see ei vasta üks-ühele samast tootmispartiist tehtavate müügipartiidega. Ühest tootmispartiist tehakse mitu müügipartiid. Tootmispartiist numbriga 0EVV090 (lühendatud variant 0V090) valmistatud toodete nimekiri kinnitab, et sellest valmistati 26.09.2020 mesi, mis tarniti LTT-le. Samuti nähtub, et 18.09.2020 valmistati sellest partiist Itaaliasse tarnitud mesi; 7) vastustaja ei võimaldanud kaebajal mee tootjana võtta kordusproovi. Kaebajat ega mee turustajat (LTT) ei kaasatud proovide võtmisele. Toiduseaduse (ToiduS) § 513 lg 4 sätestab, et isikul on õigus nõuda samadel tingimustel lisaproovi võtmist. Kaebaja jäeti haldusmenetlusse nõuetekohaselt kaasamata. Asjassepuutumatu on vastustaja seisukoht, et Jõgeva Selverile pakuti kordusproovi võtmise võimalust. Kaasamata jätmisega kaotas kaebaja võimaluse nõuda lisaproovi võtmist.

3-21-1359 Vastustaja seisukoht, et kaubapartii ei vasta meena turustatava toote suhtes kehtestatud nõuetele, rajaneb QSI katseprotokollil nr 210-636907. Vastustajal puudub alus kahelda katseprotokollis fikseeritud andmete ja eksperdi järelduse õigsuses. Alusetu on kaebaja etteheide, et vastustaja pole põhjendanud, millistele füüsikalis-keemilistele näitajatele kaebaja mesi ei vasta. Nõue, millele kaebaja toodetud mesi ei vasta, on järgmine: meele ei tohi olla lisatud mingeid toidu koostisosasid, sealhulgas lisaained, samuti ei tohi sinna olla lisatud midagi muud peale mee (meedirektiivi II lisa ning määruse nr 104 § 2 lg 4 p-d 1 ja 2). Seega ei ole meele näiteks fruktoosi või muude suhkrute lisamine lubatud ning selliste ainete lisamisel ei saa väita, et mesi jääb jätkuvalt vastavaks eelviidatud normidest tulenevatele kriteeriumidele. Kaebaja esitatud tõendid ei lükka ümber vastustaja järeldust, et kõnealune kaubapartii ei vasta meele esitatavale nõuetele. QSI katseprotokollist nr 210-636907 nähtub, et toode, millest proov on võetud, on etiketi kohaselt tähistatud kui „ARANYNEKTAR OIEMESI, Netokaal 1000g“, selle „parim enne“ tähtaeg on 26.09.2022 ja partii nr 0V090/106:44. Kaebaja on kohtule esitanud sama laboratooriumi katseprotokolli nr 210-663829. Sellest dokumendist nähtub, et uuritud proov pärineb tootelt „Miele Millefiori, 250g“, „parim enne“ tähtajaga 18.09.2022 ja partii nr on 0EVV090. Kaebaja on kohtule esitanud ka Laboratoire Famille Michaud katseprotokolli nr 2562. Sellest dokumendist nähtub, et uuritud proov pärineb tootelt „Miele Millefiori, 250g“, „parim enne“ tähtajaga 18.09.2022 ja partii nr on 0EVV090/2. Seega ei anna katseprotokollid alust väita, et need kajastavad samast partiist pärinevalt tootelt võetud proovi analüüsitulemusi. Samuti ei nähtu Eurofins Food Integrity Control Services GmbH kahest katseprotokollist, et uuritud proovid oleks võetud asjassepuutuvast kaubapartiist (partii nr 0V090/106:44). Õige pole kaebaja väide, et NMR profileerimine pole usaldusväärne meetod mee võltsimise tuvastamiseks. Kaebaja tugineb 2015. a andmetele, mis on olulisel määral vananenud. Vastustaja ei ole väljendanud seisukohta, et NMR profileerimine on ainus kohane analüüsimeetod. Vastustaja selgitas vaid, miks ei saa kaebaja esitatud analüüsitulemused, mis on tehtud muude meetoditega, lükata ümber NMR meetodil tehtud analüüsi tulemusi. Nimelt saab NMR meetodiga tuvastada kõrvalekaldeid, mida teiste meetoditega ei ole võimalik kindlaks teha. Kaebaja pole tõendanud, et kõik proovid on võetud samast partiist. EL direktiivi 2011/91/EL (toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta) art 1 lg 2 kohaselt tuleb sõna „partii“ mõista müügipartii (müügiühikute kogumi) tähenduses. Partii tähistus peab võimaldama tuvastada (müügi)partiid, millesse toit kuulub (direktiivi art 1 lg 1). Kaebuses endas esitatud väited kinnitavad fakti, et antud juhul on laboratoorsete analüüside objektiks olnud erinevatest müügipartiidest pärinevad tooted – järelikult ei ole kõik proovid võetud samast partiist. Põhjendatud pole etteheide, et kaebajat ja mee turustamisega tegelenud ettevõtet ei kaasatud proovide võtmisesse. Jaekaupleja juures (antud juhul võeti proovid AS Selver kaupluses) toidust proovi võtmine on toiming, mille juurde toidu tootja ja turustamisega tegeleva hulgimüüja kaasamine ei ole ühestki asjassepuutuvast normist tulenevalt kohustuslik ning selline kaasamine oleks praktikas äärmiselt raskesti teostatav. Kuivõrd konkreetne kontrollitoiming ehk proovide võtmine leidis aset toidu käitlemise jaekaubanduse etapis (jaekaupluses), oli selle toimingu ajal käitlemise nõuetekohasuse eest vastutav isik ehk käitleja ToiduS § 6 lg 1 tähenduses AS Selver. Käitleja AS Selver esindaja viibis proovi võtmise juures ning temal oli ka võimalik kasutada ToiduS § 513 lg-s 4 sätestatud lisaproovi võtmise õigust. Vastustajal ei olnud proovi võtmise ajal õigusnormidest tulenevat kohustust ega praktilist võimalust kutsuda proovi võtmise toimingu juurde kaebaja ja/või AS LTT esindajat ega pakkuda viimasetele lisaproovi võtmise võimalust.

5(11)

3-21-1359

otsusega

kaebuse

ning

tühistas

Vastustaja 18.05.2021 kirja näol on tegemist vastusega kaebaja 19.04.2021 taotlusele, et PTA lubaks Eesti Vabariigis turustada kaebaja meepartiid nr 0V090/106:44. Alternatiivselt taotles kaebaja, et PTA võtaks meepartiist proovid ning analüüsiks neid akrediteeritud laboratooriumides. Kaebaja 19.04.2021 taotlus on käsitatav haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Vaatamata sellele, et haldusmenetlus lõpetati haldusakti välja andmata, on kaebaja mee turustamine jätkuvalt piiratud. Menetluse uuendamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-80-10) ning järelikult on kohane kaebuse nõue PTA 18.05.2021 otsuse tühistamiseks. QSI katseprotokoll nr 210-636907, millele vastustaja mee turustamise keelamisel on tuginenud, ei viita, milliste konkreetsete näitajate poolest ei vasta mesi meedirektiivis sätestatud tingimustele. Protokoll viitab, et katsetulemuste kohaselt ei ole tegu autentse meega, kuna suhkruprofiilis täheldatakse kõrvalekallet ehtsast meest. Meeprofiili on võrreldud Bruker BioSpin GmbH Honey-ProfilingTM andmebaasiga, kuid kaebaja märgib, et tal puudub juurdepääs sellele andmebaasile. Milles täpsemalt seisnevad kõrvalekalded kaebaja meepartii puhul, ei selgu ka vastustaja 24.03.2021 kirjast ega 18.05.2021 otsusest. Sellest tulenevalt on õige kaebaja seisukoht, et eelpoolviidatud katseprotokollile tuginevad vastustaja järeldused mee nõuetele mittevastavuse kohta, mis muuhulgas sisalduvad ka vaidlustatud otsuses, ei ole kontrollitavad. Vastustaja jättis põhjendamatult arvesse võtmata kaebaja 19.04.2021 taotluses viidatud täiendavate analüüside tulemused, mis kõik kinnitavad, et kaebaja mee puhul on tegemist autentse meega. Vastustaja otsuses toodud viide, et neid tulemusi ei saa arvestada, kuna tegemist ei ole samast partiist võetud proovidega, ei ole õige. Kaebaja on selgitanud, et koodist 0V090/106:44 tähistab vaid üks osa – 0V090 – tootmispartii numbrit. Tootmispartii number nähtub laadimislehelt, mis kajastab, milliseid toorainepartiisid kaebaja tootmiseks kasutas (mee segamine, homogeniseerimine ning pakendistesse villimine). Kaebaja selgituste kohaselt genereeritakse selles etapis tootmispartii number (antud juhul 0EVV090), kuid tootmispartii numbreid saadetistel lühendatakse (0EVV090 on lühendatult 0V090), sest tootmispartii numbrid on vahel sildi või pudelikorgi jaoks liiga pikad. Tootmispartii numbrite lühendamist selgitab vastav protokoll. Partiist 0EVV090 valmistatud toodete nimekiri kinnitab, et tootmispartiist 0EVV090 valmistati 26.09.2020 mesi, mis tarniti LTT-le. Samuti nähtub, et 18.09.2020 valmistati sellest partiist ka Itaaliasse tarnitud mesi (Fulmer e Hedonist Manusol Virág EV 250). Toote säilivusaeg on kaks aastat, seega tulenevad sellest vastavad säilivuskuupäevad 26.09.2022 ning 18.09.2022. Kaebaja on ammendavalt selgitanud partii tähistamisega seonduvat ja esitanud selle kohta tõendeid. Vastustaja ei ole kaebaja selgitusi ümber lükanud. Kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja, et AS LTT laos olevat mett saab erinevatele numbritele vaatamata käsitada ühe ja sama partiina. Vastustaja jättis õigusvastaselt rahuldamata kaebaja taotluse meest kordusproovi võtmiseks. ToiduS § 513 lg 4 sätestab, et ametliku kontrolli või ametliku toimingu raames proovide võtmisel on isikul õigus nõuda samadel tingimustel lisaproovi võtmist. PTA viide, et Jõgeva Selverile pakuti kordusproovi võtmise võimalust, kuid viimane seda õigust ei kasutanud, ei ole asjakohane. Kaebajale kui mee tootjale ning AS LTT-le kui mee turustajale ei ole kordusproovi tegemise võimalust antud. Kaebaja ei saanud algse proovi võtmise ajal kordusproovi võtmist ka nõuda, kuivõrd ei olnud teadlik proovi võtmisest selle võtmise ajahetkel. Asjakohatu on vastustaja seisukoht, et selliste olukordade tekkimine on kaebaja äririsk, mis tuleks maandada asjakohaste lepingusätetega. Kaebaja mett turustas Eestis selle 6(11)

3-21-1359 maaletooja – AS LTT ning ebamõistlik on panna kaebajale kui tootjale kohustust, et ta peaks kontrollima kogu müügiahelat alates maaletoojast kuni konkreetse jaekauplejani, kes toote lõpuks tarbijale müüb. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et ToiduS § 513 lg-st 4 tulenevalt on välistatud hilisemate kordusproovide võtmine ja haldusmenetluse uuendamine. Vastustaja tõlgendab sätet liiga kitsalt, leides, et sõnu „samadel tingimustel“ tuleks sisustada selliselt, et lisaproovi võtmine on võimalik üksnes samal ajal ja samas kohas esmase proovi võtmisega. Vastustaja tõlgendust saab kohaseks pidada kauba puhul, mis rikneb kiiresti või mille omadused muul viisil aja jooksul muutuvad. Menetluse uuendamise eeldusena ei pea vastustaja esialgne seisukoht olema selle andmise ajal õigusvastane. Uuendamist saab nõuda ka sellise menetluse puhul, kus järelevalveorgani algne seisukoht oli õiguspärane, kuid muutunud faktiliste asjaolude (nt täiendavate analüüside tulemuste) pinnalt on võimalik teha teistsugune otsustus. PTA kui järelevalveorgani ülesandeks on kontrollida, et turustatav kaup vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, see aga ei tähenda, et PTA ei võiks täiendavate andmete pinnalt esialgset otsustust muuta juhul, kui täiendavad analüüsid kinnitavad, et kaebaja toodetud mesi on siiski nõuetele vastav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(11)

3-21-1359 Vastustaja jättis põhjendatult kaebaja 19.04.2021 taotluses viidatud täiendavad analüüsitulemused arvesse võtmata. PTA poolt toote nõuetele mittevastavuse tuvastamisel aluseks võetud analüüsitulemus saadi proovist, mis võeti partii tähistust 0V090/106:44 ja „parim enne“ kuupäeva 26.09.2022 kandnud müügipakendist. Partii selline tähistus on kantud ka vastavale katseprotokollile. Kaebuse lisas nr 5 toodud katseprotokollis kajastub partii nr Q 0EVV 090 ja „parim enne“ kuupäev 18.09.2022. Kaebuse lisas nr 6 toodud katseprotokollis kajastub partii nr 0EVV090/2 ja „parim enne“ kuupäev 18.09.2022. Kaebuse lisades nr 7 ja 8 toodud katseprotokollides kajastub partii nr E 0EVV 090 ning puudub viide „parim enne“ kuupäevale. Viidatud partii tähistuste erinevused ei võimalda asuda seisukohale, et PTA poolt haldusmenetluses võetud proov ja kaebaja poolt viidatud teised proovid võeti samast toidupartiist. Kaebaja ja halduskohtu arusaama järgi kuuluvad ühte toidupartiisse mh enam kui nädalase vahega (18.09.2020 ja 26.09.2020) pakitud ning erinevatesse riikidesse suunatud (ja vastavalt tähistatud) tooted. Selline arusaam ei ole kooskõlas toidupartii mõistega, mis on toodud EL direktiivi 2011/91/EL art 1 lg-s 2. Täiendavaid analüüsitulemusi saab asjassepuutuva EL ja Eesti õiguse kohaselt arvestada üksnes kindlate tingimuste täitmise korral. Sellised analüüsitulemused kvalifitseeruvad kehtiva õiguse tähenduses „teiseks eksperdiarvamuseks“ ja sellega seonduvalt tuleb järgida ToiduS § 513 lg-tes 4 ja 41 ning EL määruse 2017/625 art-s 35 toodud nõudeid. Kui uuritakse materjali, mida pole võetud esmase proovide võtmise käigus, ei ole sellise uurimise tulemus käsitletav teise eksperdiarvamusena. Analüüsitulemused, mis pole käsitletavad teise eksperdiarvamusena EL määruse 2017/625 ja ToiduS tähenduses, ei saa põhimõtteliselt lükata ümber järelevalvetoimingu käigus võetud proovi laboratoorse analüüsi tulemust. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja taotlus meest kordusproovide võtmiseks jäeti õigusvastaselt rahuldamata. Asjassepuutuv õigus (nii EL kui siseriiklik õigus) ei tunne sellist toimingut nagu kordusproovi võtmine. Olukorras, kus EL määruse 2017/625 ja ToiduS § 513 lg 41 kohast teist ekspertarvamust ei ole, ei saa kordusproovi võimalik teistsugune analüüsitulemus kummutada algselt võetud proovi analüüsitulemust. Vastustajal ei ole praktilistel põhjustel võimalik järelevalvetoimingute läbiviimisel menetlusse kaasata kõiki võimalikke konkreetse kaubaga puutumuses olevaid isikuid. Sellest tuleneb paratamatult, et ükski toidu tootja ei saa eeldada, et jaekaubanduse etapis järelevalve teostamisel on tema jaoks tagatud mh ToiduS § 513 lg 4 kohase lisaproovi võtmine sõltumata sellest, kuidas menetluses käitub see käitleja, kelle kontrolli all on kaup järelevalve teostamise ajal. Käitleja, kes näeb järelevalve käigus proovide võtmises ja analüüsimises enda jaoks (äri)riski, peab rakendama meetmeid sellise riski maandamiseks ja lepingulised suhted oma lepingupartneritega on selleks loogiline ja toimiv viis. Alusetu on halduskohtu etteheide, et vastustaja tõlgendab ToiduS § 513 lg-t 4 liialt kitsendavalt. Nimetatud normis reguleeritud lisaproovi võtmise tingimusi tuleb tõlgendada koostoimes asjassepuutuva EL regulatsiooniga, milleks on EL määrus 2017/625. Viidatud määruse preambuli lg-s 48 ja art-s 35 sätestatust tuleneb üheselt ja selgelt, et teise eksperdiarvamuse andmist võimaldav proov tuleb ettevõtja taotlusel võtta samaaegselt ja samas kohas („esmase proovi võtmise käigus“).

3-21-1359 iseloomustab tootmisliini numbrit. Korraga villitakse sama partii mett erinevatesse pakenditesse mitmel tootmisliinil. Numbrid 06:10, 06:11 ja 06:35 tähistavad kellaaega, millal mesi villiti. Ühes minutis villitakse ühel tootmisliinil mett keskeltläbi 60 purki. Kõik katseprotokollid (sh QSI laboratoorium) kinnitasid analüüsitud mee autentsust. PTA 18.05.2021 keelav otsus on igal juhul õigusvastane. Kui õige on vastustaja seisukoht, et 0V090/106:44 märgib partiid, mille turustamine on keelatud, siis on vastustaja keelanud turustamast mett, mille autentsust ta pole testinud. Kui pidada samaks partiiks mett, mille märgistuses sisaldub 0V090, siis on vastustaja keelanud mee turustamise, mille autentsuse kohta on kaebaja esitanud kaalukaid tõendeid. Direktiivi 2011/91/EL preambula p 10 kohaselt mõistetakse partii all paljusid toidu müügiühikuid, mis on toodetud, valmistatud või pakitud peaaegu üheaegselt ja samal viisil. Direktiivi art 1 lg 2 järgi tähendab „partii“ toidu müügiühikute kogumit, mis on toodetud, valmistatud või pakitud praktiliselt samades tingimustes. Kaebaja poolt võetud mee autentsust kinnitavad proovid on kõik võetud partiist 0V090, mis on toodetud peaaegu üheaegselt ja samal viisil. Halduskohus leidis, et katseprotokoll, mis tugineb väitel, et mesi on ilmselgelt võltsitud, ei ole kontrollitav. Vaidlusalune QSI katseprotokollis sisalduv järeldus mee võltsituse kohta piirdub kahe lausega: „Vastavalt asjakohasele andmebaasile ja meie eksperttõlgendusele näitab NMR profiil, et uuritud näidis on võltsitud võrreldes ehtsa meega, mis vastab EL mee direktiivi 2001/110 lisa 1 nr 1 definitsioonile. Vastavalt asjakohasele andmebaasile ja meie eksperttõlgendusele on NMR profiil ebatüüpiline meele, mis on defineeritud EL mee direktiivi 2001/110 lisas 2.“ Protokoll ei viita, milliste konkreetsete näitajate poolest ei vasta mesi meedirektiivis sätestatud tingimustele. Meedirektiivi II lisa sätestab, millistele kvantitatiivsetele kriteeriumitele peab meena turustamisel või inimtoiduks ettenähtud tootes kasutamisel mesi koostise osas vastama. Kui mesi vastab neile näitajatele, on tegemist autentse meega. Kaebaja on esitanud tõendid selle kohta, et QSI katseprotokollis nr 210-636907 esitatud kvantitatiivsed kriteeriumid vastavad direktiivi II lisas sätestatud nõuetele. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milline direktiivi säte lubab pidada ilmselgelt võltsituks mett, mis vastab direktiivis esitatud kvantitatiivsetele parameetritele. NMR meetod üksinda ei ole usaldusväärne, sest põhineb andmebaasil, mis ei pruugi olla täielik. Seetõttu taotles kaebaja korduvalt, et PTA võtaks LTT laos olevast meepartiist proovid ka teisi meetodeid kasutades. Asjassepuutumatu on apellatsioonkaebuse väide, et LTT laos meest proovi võtmise keelas toiduseadus. ToiduS § 513 lg-d 4 ja 41 ning EL määruse 2017/625 art-s 35 toodud nõuded ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Kaebaja ei soovinud täiendavalt analüüsida proovi, mis võeti Jõgeva Selveris meepurgist märgistusega 0V090/106:44, vaid taotles proovide võtmist LTT laos olevast meest. Lisaks tõlgendab vastustaja mõistet „samadel tingimustel“ liiga kitsalt. Halduskohus leidis õigesti, et kui kaebaja taotles luba mee turustamiseks, mille turustamine oli lõpetatud ettekirjutuse tegemise ähvardusel, oli tegemist menetluse uuendamise taotlusega. Kaebaja eesmärk oli, et PTA annaks haldusakti, mis lubab mett turustada. Keeldumine sellise haldusakti andmisest tuleb vormistada haldusaktiga. Ka juhul, kui pidada 18.05.2021 kirja menetlustoiminguks, on see õigusvastane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1359 (täiendatud 09.12.2020) mee võltsituse kohta. Protolliga anti LTT-le võimalus õigusrikkumine vabatahtlikult kõrvaldada ning selgitati, et vastasel korral teeb PTA ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks. LTT peatas mee edasise turustamise ning teavitas kliente mee müügilt kõrvaldamise nõudest. Vastustaja väljastas 22.12.2020 haldusmenetluse lõpetamise teate nr 01-277-20/118-1. Kaebaja esitas 19.04.2021 vastustajale taotluse meepartii 0V090/106:44 turustamise lubamiseks või alternatiivselt meepartiist uute proovide võtmiseks ja analüüsimiseks. PTA jättis 18.05.2021 vastuskirjaga taotluse rahuldamata. Eelnevast nähtub, et haldusmenetlus kaebaja mee nõuetekohasuse üle lõppes vastustaja 22.12.2020 teatega (HMS § 43 lg 2 ls 2). Sõltumata sellest, et haldusmenetlus ei päädinud ettekirjutusega, sest LTT kõrvaldas protokollis etteheidetava õigusrikkumise, toimus mee turustamise lõpetamine haldussunni tõttu. LTT ja kaebaja LTT vahendusel esitasid haldusmenetluses küll vastuväiteid, kuid ei vaidlustanud vastustaja tegevust ettenähtud korras. Seega oli mee turustamise lõpetamine osapooltele siduv ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluse meepartii turustamise lubamiseks oli vajalik otsustada menetluse uuendamise üle. Sama haldusmenetluse eseme üle peale menetlusse lõppemist uue menetluse alustamine ei ole põhjendatud.

3-21-1359 määruse art 35 lg-le 3 võivad liikmesriigid otsustada, et teisest eksperdiarvamusest tuleneva vaidluse korral pädeva asutuse ja ettevõtja vahel võib ettevõtja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ja vajaduse korral teise analüüsi tegemist teise ametliku labori poolt. Tuginedes EL määruse 2017/625 eeltoodud regulatsioonile, tulenebki ToiduS § 513 lg-test 4 ja 41, et isikul on õigus taotleda lisaproovi võtmist ning EL määruse 2017/625 art-s 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva PTA ning käitleja vahelise vaidluse korral võib käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta lisaproovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse art 37 lg-s 1 sätestatud laboratooriumis. Kaebaja ei taotlenud haldusmenetluse ajal lisaproovi võtmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu kriitikaga, et kaebajal või LTT-l polnudki võimalik sellist taotlust esitada, sest proovi võtmise juurde neid ei kutsutud. Üldjuhul ei pruugi selline kaasamine ollagi võimalik, sest EL määruse 2017/625 art 9 lg 4 kohaselt viiakse kontroll reeglina läbi ette teatamata. Eeltoodule vaatamata on ettevõtjatel, kelle kauba suhtes kontroll läbi viiakse, EL määruse 2017/625 järgi õigus teisele eksperdiarvamusele. Selle õiguse teostamise võimaldamise kohustus on vastustajal kui avaliku võimu kandjal. Vastustaja ei saa tugineda vaid väitele, et lisaproovi taotlemine tuleb kokku leppida tsiviilõiguslikult kauba tootja, maaletooja ja jaemüüja vahel. Ettevõtja subjektiivsele õigusele vastandub avaliku võimu kohustus luua menetlus, mis tagab subjektiivse õiguse realiseerimise võimaluse. Nt on võimalik juhul, kui kauba tootja või maaletooja ei ole proovi võtmise juures, võtta lisaproov sõltumata sellest, kas jaemüüja seda taotleb. Siis on kauba tootjal või maaletoojal õigus hiljem menetluse käigus otsustada, kas lasta lisaproovi oma kulude eest analüüsida või mitte. Eeltoodud menetlusviga ei ole menetluse uuendamise aluseks, vaid sellele veale oleks saanud tugineda algses järelevalvemenetluses. Kuigi kaebaja esitas menetluses oma vastuväited, ei kasutanud ta mingeid kohaseid õiguskaitsevahendeid, et vaidlustada vastustaja hinnangut mee võltsituse osas.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.