Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.08.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2433
Haldusasi
X ja Y kaebus Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusele nr 106
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y Vastustaja – Tallinna linn, esindaja EV Kolmas isik – W
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.08.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
30.05.2023 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.09.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-21-2433
2(5)
3-21-2433 1) üldplaneeringuga on võimalik omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist seaduses sätestatud alusel ja ulatuses piirata; 2) kaebajate õiguspärast ootust ei ole rikutud. Kaebajate kinnistu on maareformiga tagastatud maatulundusmaa. Kaebajad omandasid kinnistu 18.04.2005, mil maa sihtotstarve oli kinnistusraamatusse kantud andmetel maatulundusmaa. Ühestki õigusaktist ega muust dokumendist ei nähtu, et kinnistut oleks olnud kunagi võimalik hoonestada. Ekslik on kaebajate väide, et hoonestusõigus tulenes Nõmme linnaosa ehitusmäärusest. Kaebajate kinnistu asub ehitusmääruse lisa 1 järgi täpselt rohealade (V piirkond), arengualade rohealade (IV piirkond) ja eramute alade (II piirkond) piiril ning plaanil läbib kaebajate kinnistut tume piirjoon. Tallinna üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3) on ala määratud metsade, parkide ja looduslike haljasalade alaks. Õiguspärast ootust ei saanud tekkida ka sellest, et vastustaja algatas kaebajate avalduse alusel Rännaku pst 32 suhtes detailplaneeringu menetluse ega sellest, et esmases Nõmme linnaosa üldplaneeringu tööversioonis peeti võimalikuks kinnistu hoonestamist; 3) vastustaja kaalutlused ala rohealaks määramisel on olnud asjakohased. Vastustaja ei lähtunud lubamatutest või ekslikest kaalutlustest, leides, et linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist tähtsust ehk on looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud tehiskeskkonnale. Samuti ei ole vale väide, et Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik ehk üldine huvi ning seda on ka kohalik kogukond väljendanud; 4) pole vaidlust selles, et planeering on kehtestatud üle nelja aasta pärast avalikku väljapanekut. See ei too samas kaasa planeeringu tühistamist. Käesoleval juhul ei ole planeeringuga seotud asjaolud ja olukord nii olulises määras muutunud, et planeeringule oleks tingimata pidanud võimaldama esitada uusi vastuväiteid või täiendavaid seisukohti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-21-2433 võimaldama esitada uusi vastuväiteid või täiendavaid seisukohti. Kohus oleks pidanud juhtima kaebajate tähelepanu selliste tõendite esitamise vajadusele. Halduskohus ei viinud menetlust läbi ausalt ja erapooletult. Kohus jättis selgitamiskohustuse täitmata. Lisaks ei teinud kohus väga pika aja jooksul ühtegi menetlustoimingut. Kaebajad esitasid kaebuse 25.10.2021 ning vastustaja vastas kaebusele 14.01.2022. Järgmise menetlustoimingu tegi kohus alles 09.06.2022, määrates asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning andes pooltele täiendavate seisukohtade esitamiseks aega kuni 26.07.2022. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldusi tuli esitada hiljemalt 19.07.2022. Arvestades, et tegemist oli suveperioodiga, oli tähtaeg väga lühike. Kaebajate esindaja esitas 22.06.2022 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, selgitades, et tal on 04.‒29.07 varasemalt planeeritud puhkus. Kohus ei rahuldanud taotlust.
3-21-2433 3) Rännaku pst 32 kinnistu piirneb kohalikul tasandil kaitse alla võetud Pääsküla raba alaga. Asjaolu, et kinnistu jääb kaitseala piiridest välja ning kinnistul puuduvad kaitstavad loodusobjektid, ei tähenda, et sellel puuduks säilitamist vääriv looduskeskkond. Tegemist on orgaanilise osaga Pääsküla raba terviklikust keskkonnast, mis ühtlasi toimib kaitsealust ala elamualadest eraldava puhvrina. Haldusasjas nr 3-21-60 leidis Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2022 otsuses, et erahuvi muu hulgas Rännakus pst 32 kinnistu sihtotstarbe muutmise ja hoonestamise vastu ei kaalu üles olulist avalikku huvi roheala säilitamise vastu.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.