X ja Y kaebus Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusele nr 106
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y Vastustaja – Tallinna linn, esindaja EV Kolmas isik – W
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.08.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
30.05.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.08.2022 otsus haldusasjas 3-21-2433 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.09.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme linnaosa üldplaneeringu, millega määrati Rännaku pst 32 kinnistu juhtotstarbeks roheala.
2.X ja Y esitasid 25.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu tühistamist Rännaku pst 32 kinnistule seatud piirangute osas. Kaebajad on Rännaku pst 32 kinnistu omanikud. Kinnistu juhtotstarbe määramine rohealaks riivab põhjendamatult nende põhiõigusi (omandipõhiõigus, ettevõtlusvabadus, lepinguvabadus). Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on roheala puhul tegemist metsade, parkide või haljasalade territooriumitega, mis on üldjuhul mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti võib rohealale rajada üksnes sellega seonduvaid rajatisi ning puhke- ja spordifunktsiooniga või roheala või lähipiirkonda teenindava funktsiooniga (kohvikud, kioskid, paviljonid vms) väiksemaid ehitisi. Kokkuvõtlikult esitasid kaebajad üldplaneeringule järgmised vastuväited: 1) sisuliselt on tegemist sundvõõrandamisega, sest kaebajad peavad lubama kinnistu avalikku kasutamist. Kompensatsiooni selle eest ei maksta; 2) kaebajaid koheldakse ebavõrdselt võrreldes isikutega, kelle sarnastel kinnistutel on elamuarendus lubatud. Vastustaja on keeldunud detailplaneeringu algatamisest põhjusel, et kinnistu juhtotstarbeks on roheala. Teistel rohealadel on varasemalt aga elamute rajamist lubatud; 3) vastustaja tegevus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Rännaku pst 32 kinnistu algseks juhtotstarbeks oli elamumaa. Nimelt nägi Nõmme linnaosa ehitusmäärus ette, et kinnistu asub II ehituspiirkonnas ehk väikeelamute alal. Sama juhtotstarbe nägi ette ka üldplaneeringu esimene tööversioon. Aastatel 2005‒2007 menetles Tallinna linn kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamist, mis nägi ette kinnistu jagamist ühepereelamu kruntideks. Detailplaneeringu algatamisega nõustusid Tallinna Keskkonnaamet, Nõmme Halduskogu ja Nõmme Linnaosavalitsus. Eeltoodu oli kaebajate poolt 2005. a-l kinnistu omandamise aluseks. Kaebajate eesmärgiks oli kinnistu jagamine kruntideks ja sinna elumajade püstitamine. Kaebajad said alles 2017. a-l teada, et kinnistu juhtotstarbeks tahetakse määrata roheala; 4) vastustaja on kinnistu rohealaks määramisel teinud diskretsioonivea. Nimelt ei ole ta kaalunud, kas eesmärgid, mida soovitakse saavutada kinnistu rohealaks määramisega, oleksid saavutatavad ka mõnel muul viisil. Metsalinna miljöö on võimalik saavutada ka viisil, et kaebajate kinnistu juhtotstarbeks on elamuala; 5) üldplaneeringu avalikustamisest on möödunud rohkem kui neli aastat. Nimelt toimus üldplaneeringu avalik väljapanek 2017. a-l. Tegemist on olulise menetlusveaga, sest rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. Tuginedes enam kui neli aastat tagasi toimunud avalikustamise tulemustele, ei ole vastustaja arvestanud, et muutunud on nii asjaolud, millele tuginedes kavandatakse üldplaneeringuga piiranguid ja kitsendusi, kui ka kinnistute omanike huvid.
3.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes Nõmme linnaosa üldplaneeringus kajastatud seisukohtade juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2022 otsusega kaebuse rahuldamata, leides kokkuvõtlikult järgmist:
2(5)
3-21-2433 1) üldplaneeringuga on võimalik omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist seaduses sätestatud alusel ja ulatuses piirata; 2) kaebajate õiguspärast ootust ei ole rikutud. Kaebajate kinnistu on maareformiga tagastatud maatulundusmaa. Kaebajad omandasid kinnistu 18.04.2005, mil maa sihtotstarve oli kinnistusraamatusse kantud andmetel maatulundusmaa. Ühestki õigusaktist ega muust dokumendist ei nähtu, et kinnistut oleks olnud kunagi võimalik hoonestada. Ekslik on kaebajate väide, et hoonestusõigus tulenes Nõmme linnaosa ehitusmäärusest. Kaebajate kinnistu asub ehitusmääruse lisa 1 järgi täpselt rohealade (V piirkond), arengualade rohealade (IV piirkond) ja eramute alade (II piirkond) piiril ning plaanil läbib kaebajate kinnistut tume piirjoon. Tallinna üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3) on ala määratud metsade, parkide ja looduslike haljasalade alaks. Õiguspärast ootust ei saanud tekkida ka sellest, et vastustaja algatas kaebajate avalduse alusel Rännaku pst 32 suhtes detailplaneeringu menetluse ega sellest, et esmases Nõmme linnaosa üldplaneeringu tööversioonis peeti võimalikuks kinnistu hoonestamist; 3) vastustaja kaalutlused ala rohealaks määramisel on olnud asjakohased. Vastustaja ei lähtunud lubamatutest või ekslikest kaalutlustest, leides, et linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist tähtsust ehk on looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud tehiskeskkonnale. Samuti ei ole vale väide, et Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik ehk üldine huvi ning seda on ka kohalik kogukond väljendanud; 4) pole vaidlust selles, et planeering on kehtestatud üle nelja aasta pärast avalikku väljapanekut. See ei too samas kaasa planeeringu tühistamist. Käesoleval juhul ei ole planeeringuga seotud asjaolud ja olukord nii olulises määras muutunud, et planeeringule oleks tingimata pidanud võimaldama esitada uusi vastuväiteid või täiendavaid seisukohti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X ja Y paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 25.08.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad halduskohtus väljendatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus leidis ekslikult, et Rännaku pst 32 kinnistule pole ehitamine kunagi lubatud olnud. Ajal, mil kaebajad kinnistu omandasid, määras Nõmme linnosas kinnistute juhtotstarbed kindlaks Nõmme linnosa ehitusmäärus. Selle järgi asus kaebajate kinnistu eramute alal. Sellest tulenevalt esitasidki kaebajad 05.07.2005 detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Kui 2017. a-l vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga määrati kinnistu juhtotstarbeks üllatuslikult roheala, esitasid kaebajad sellele vastuväited ning püüdsid leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Kui ka nõustuda halduskohtuga, et ehitusmääruse järgi asus kaebajate kinnistu rohealade ja eramuta alade piiril, ei ole halduskohus selgitanud, miks tuleb seda asjaolu tõlgendada kaebajate kahjuks. Halduskohus leidis alusetult, et kaebajate omandipõhiõiguse rikkumine on käesoleval juhul põhjendatud. Kohtuotsusest ei selgu, milline põhimõtteline muudatus tingis kaebajate kinnistu juhtotstarbe määramise rohealaks. Kaebajatel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et vastustaja eesmärgiks on kaebajate kinnistu sundvõõrandada. Kaebajad ei saa kinnistut vabalt kasutada ning roheala juhtotstarve sisuliselt nullib kinnistu väärtuse. Halduskohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus heitis otsuses kaebajatele ette, et nad ei toonud välja, mis on konkreetselt uueks asjaoluks, mistõttu oleks pidanud planeeringule
3(5)
3-21-2433 võimaldama esitada uusi vastuväiteid või täiendavaid seisukohti. Kohus oleks pidanud juhtima kaebajate tähelepanu selliste tõendite esitamise vajadusele. Halduskohus ei viinud menetlust läbi ausalt ja erapooletult. Kohus jättis selgitamiskohustuse täitmata. Lisaks ei teinud kohus väga pika aja jooksul ühtegi menetlustoimingut. Kaebajad esitasid kaebuse 25.10.2021 ning vastustaja vastas kaebusele 14.01.2022. Järgmise menetlustoimingu tegi kohus alles 09.06.2022, määrates asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning andes pooltele täiendavate seisukohtade esitamiseks aega kuni 26.07.2022. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldusi tuli esitada hiljemalt 19.07.2022. Arvestades, et tegemist oli suveperioodiga, oli tähtaeg väga lühike. Kaebajate esindaja esitas 22.06.2022 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, selgitades, et tal on 04.‒29.07 varasemalt planeeritud puhkus. Kohus ei rahuldanud taotlust.
6.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
7.W ei esitanud apellatsioonkaebusele kirjalikku seisukohta, kuid märkis ringkonnakohtu istungil, et omanik peab saama ise oma kinnistu üle otsustada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega, kuid praeguses asjas on määrav lähtuda HKMS §-s 177 sätestatust.
9.Vastavalt HKMS § 177 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Kaebajate osalusel on Rännaku pst 32 kinnistu osas toimunud kaks kohtumenetlust, milles tehtud kohtulahendid jõustusid 07.03.2023: 1) haldusasjas nr 3-21-60 vaidlustati Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldust nr 1399, millega keelduti muu hulgas Rännaku pst 32 osas detailplaneeringu algatamisest (Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 otsus ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus); 2) haldusasjas nr 3-21-2248 käis vaidlus Nõmme linnaosa üldplaneeringu tühistamiseks muu hulgas Rännaku pst 32 maakasutustingimuste osas (Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus). Kaebajad osalesid mõlemas menetluses kolmandate isikutena. Järelikult on ka kaebajate osas siduvalt kindlaks tehtud, et Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneering on Rännaku pst 32 puudutavas osas õiguspärane. Seejuures olid haldusasjas nr 3-21-2248 vaidluse all täpselt samad küsimused, mis praeguses asjas.
10.Haldusasjas nr 3-21-2248 on Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2022 otsuses leidnud kokkuvõtvalt muu hulgas järgmist: 1) Nõmme linnaosa üldplaneeringule järgnesid mitmed avalikud arutelud, vastuväidetele ja ettepanekutele vastamine ning Rahandusministeeriumi järelevalvemenetlus. Üldplaneeringu mahukust ning vastuväidete ja ettepanekute rohkust arvestades ei ole põhjust pidada seda, et üldplaneering kehtestati enam kui neli aastat pärast avaliku väljapaneku lõppemist, selliseks menetlusveaks, mis tingiks üldplaneeringu tühistamise; 2) Rännaku pst 32 kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa. See oli määratud juba maade tagastamise ajal. Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb asjassepuutuv ala metsade, parkide ja looduslike haljasalade juhtotstarbega alale. Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi on ala juhtotstarve roheala. Seega ei näe kehtiv üldplaneering kinnistu maakasutuse osas Tallinna üldplaneeringuga võrreldes ette sisulisi muudatusi; 4(5)
3-21-2433 3) Rännaku pst 32 kinnistu piirneb kohalikul tasandil kaitse alla võetud Pääsküla raba alaga. Asjaolu, et kinnistu jääb kaitseala piiridest välja ning kinnistul puuduvad kaitstavad loodusobjektid, ei tähenda, et sellel puuduks säilitamist vääriv looduskeskkond. Tegemist on orgaanilise osaga Pääsküla raba terviklikust keskkonnast, mis ühtlasi toimib kaitsealust ala elamualadest eraldava puhvrina. Haldusasjas nr 3-21-60 leidis Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2022 otsuses, et erahuvi muu hulgas Rännakus pst 32 kinnistu sihtotstarbe muutmise ja hoonestamise vastu ei kaalu üles olulist avalikku huvi roheala säilitamise vastu.
11.Halduskohus ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Halduskohtu väide otsuses, et mingi asjaolu on menetlusosalise poolt tõendamata, ei tähenda, et kohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõendid jäid kaebajatel halduskohtu tegevuse tõttu esitamata. Samuti pole põhjust järeldada, et halduskohus pole olnud aus ja erapooletu. Menetlustähtaja pikendamise taotluse lahendab kohtunik kaalutlusõiguse teel. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas kahjustas taotluse rahuldamata jätmine kaebajate menetluslikke õigusi (nt millised seisukohad, taotlused või tõendid jäid kohtu tegevuse tõttu esitamata). Ka siis, kui pidada taotluse rahuldamata jätmist õigusvastaseks, ei tooks see kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, sest asjaoludest nähtuvalt ei saanud selline kohtumenetluse normide rikkumine mõjutada asja sisulist otsustamist.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.