X kaebus Jõgeva vallavavanema 10. mai 2022. a käskkirja nr 11P õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks, kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ning saamata jäänud töötasu nõudes
Asja läbivaatamine
31. mai 2023 istungimenetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Ingridt Allemann Vastustaja – Jõgeva vald, seaduslik esindaja Katre Kivi
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada kaebus.
2.Tunnistada Jõgeva vallavavanema 10. mai 2022. a käskkiri nr 11P õigusvastaseks osas, millega X vabastati avaliku teenistuse seaduse § 94 lõike 1 alusel teenistusest distsiplinaarsüüteo eest.
3.Muuta X teenistusest vabastamise alus teenistusest lahkumiseks omal soovil avaliku teenistuse seaduse § 87 lõike 1 alusel.
Mõista Jõgeva vallalt X kasuks välja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest 6 900 eurot hüvitist, saamata jäänud töötasu 1 572,73 eurot ja 2 797,20 eurot menetluskulude katteks.
5.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. august 2023. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Jõgeva Vallavalitsus algatas 21.03.2022. a käskkirjaga nr 4P (I kd, tl 7) distsiplinaarmenetluse Jõgeva Vallavalitsuse rahandusosakonna pearaamatupidaja X suhtes.
2.Jõgeva Vallavalitsus kõrvaldas 21.03.2022. a käskkirjaga nr 5P (I kd, tl 8) X teenistusest distsiplinaarasja menetlemise ajaks.
3.Jõgeva Vallavalitsus pikendas 30.03.2022. a käskkirjaga nr 7P (I kd, tl 9) distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega 25. aprillini 2022, distsiplinaarmenetluse läbiviijaks määrati vallasekretär.
4.Vallasekretär esitas kaebajale 25.04.2022 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte (I kd, tl 5760), mille kohaselt anti Xele võimaluse esitada kuni 03.05.2022. a oma arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta.
5.X esitas distsiplinaarmenetluses oma arvamuse ja vastuväited 04.05.2022 (I kd, tl 15-18).
6.Jõgeva vallavanem vabastas 10.05.2022. a käskkirjaga nr 11P (I kd, tl 55) teenistusest Jõgeva Vallavalitsuse pearaamatupidaja Xe distsiplinaarsüüteo eest 10. mail 2022 (teenistussuhte viimane päev) (käskkirja p 1) ning otsustas maksta Xele hüvitist kasutamata 13,47 puhkusepäeva eest (käskkirja p 2).
7.X esitas Tartu Halduskohtule 09.06.2022. a kaebuse, milles taotles: 1) Jõgeva vallavavanema 10.05.2022. a käskkirja nr 11P õigusvastaseks tunnistamist; 2) teenistusest vabastamise aluse muutmist teenistuses lahkumiseks omal soovil avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 87 lg 1 alusel; 3) kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise summas 6900 eurot (bruto) välja mõistmist; 4) distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise tõttu osaliselt saamata jäänud töötasu 1572,73 euro (bruto) välja mõistmist.
8.Jõgeva vald esitas 18.07.2022. a vastuse kaebusele. Vastustaja taotles asja läbi vaatamist kohtuistungil ning tunnistajatena Angela Saksingu, Asso Nettani, Kaily Moonese, Eva-Kristi Heina ja Helle Kajaste üle kuulamist.
9.Kaebaja esindaja esitas 30.12.2022. a täiendava seisukoha ja taotluse kuulata istungil veel tunnistajatena üle ka Tiit Lääne ning Terje Rudissaar.
10.Kohus vaatas asja läbi 31.05.2023 kohtuistungil, kuulates tunnistajatena üle Angela Saksingu, Asso Nettani, Kaily Moonese, Eva-Kristi Heina ja Helle Kajaste. Tunnistaja Tiit Lääne esitas 01.05.2023. a vastavalt 27.04.2023. a määrusele kirjalikult oma vastused kaebaja küsimustele. Poolte seisukohad
11.Kaebaja arvates ei kvalifitseeru temale etteheidetavad teod distsiplinaarsüütegudena ning tema teenistusest vabastamine distsiplinaarkorras ATS § 75 lõike 4 ja § 94 lõike 1 alusel ATS § 51 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 märgitud kohustuste rikkumiste eest ei ole põhjendatud. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu kaalutlusena käsitletavaid asjaolusid, millest oleks võimalik aru saada, miks kaebajale kõige rangem karistus valiti. Vastustaja esitatud põhjendused on üldist laadi ning käskkirjast ei tulene, et vastustaja üldse oleks käsitlenud süü vormi või teo toimepanemise asjaolusid, vaid on arvestanud üksnes väidetavate süütegude toimepanekise fakti. Seetõttu ei ole vaidlustatud käskkiri eelnimetatud andmete puudumise tõttu kontrollitav. Kaebaja vastuväited on täielikult jäetud arvestamata.
12.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebus rahuldamata.
Endisele pearaamatupidajale heideti ette: a) Jõgeva vallavalitsuse töökorralduse reeglite (punkt 1.2) eiramist – 2022. aasta alguses edastas abivallavanem Asso Nettan Xele soovi oma tööd korraldada nii, et ta oleks ühes infoväljas temale alluvate nõunikega. Selleks andis ta pearaamatupidajale korralduse, et valdkonna nõunikud saaksid ligipääsud hallatavate asutuste eelarvetele virtuaalses eelarverakenduses VeeRa. Jõgeva vallavalitsuse töökorralduse reeglite punkt 1.2 sätestab, et teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, pidades silmas avalikke huve ning ohustamata seejuures ennast ja oma töökaaslasi, heaperemehelikult hoidma vallavalitsusele kuuluvaid materiaalseid väärtusi, sisustust ja tehnikat ning töö- ja olmeruume, kinni pidama töödistsipliinist. Palve sai Xele edastatud nii abivallavanema kui vallavanema poolt mitmel korral. Lõplikult seda ülesannet ei täidetud, nõunikud ei saa täies osas eelarve täitmist näha. b) õigeaegselt korrektse eelarve eelnõu esitamata jätmist (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lõige 3 kohaselt) – Xe poolt esitatud 2022. aasta eelarve eelnõu esitati vallavalitsusele 29. novembril 2021, sinna juurde kuuluv seletuskiri oli vigadega. Eelarve koostamise ja täitmise kehtiva korra järgi peab valitsus esitama eelarve volikogu menetlusse hiljemalt 1. detsembriks. Seega polnud juhtkonnal aega ega võimalust eelarvega põhjalikult tutvuda. Xe koostatud vastulauses oli väide, et juhtkonnal oli piisav aeg materjaliga tutvuda. Kuid mahuka materjali mõttega läbitöötamine põhitöö kõrvalt on ülimalt ajamahukas, sh kontrollarvutused. Pearaamatupidaja ametikoht on oma spetsiifilise ja vastutusrikka olemusega üheks fundamentaalseimaks rolliks kohaliku omavalitsuse struktuuris, ning kui juhtkond ei saa usaldada üht olulisemat lüli, et saa omavalitsus toimida. Pearaamatupidaja peab rakendama esmalt ise täit hoolsuskohustust ning töö enne edastamist üle kontrollima. c) teenistuskohustuste omakasupüüdmatult täitmata jätmist (Jõgeva vallavalitsuse pearaamatupidaja ametijuhend punkt 4.1) – sisuliselt üks teravamaid huvide konflikte, mis on eelnevate kuude jooksul enne distsiplinaarmenetluse alustamist hoogustunud. Mittetulundusühingu E ja Mittetulundusühingu B juhatuse liikmeks on Kristel Saar, kes on Xe tütar. Mittetulundusühingu C juhatuse liige Levo Kirn on Kristel Saare elukaaslane. Eelnimetatud ühingud tegutsevad Jõgeval ning on saanud Jõgeva vallalt toetusi. Pearaamatupidaja X on omal algatusel nimetatud MTÜ-de kõneisikuks ning koostab ja korraldab nende dokumente. Pearaamatupidaja X teeb ka kõnealuste MTÜ-de raamatupidamist, millest kui kõrvaltegevusest on ta jätnud teavitamata ametisse nimetamise õigust omavat isikut – vallavanemat. Ilmselgelt on tekkinud huvide konflikt olukorras, kus pearaamatupidaja Xe fookus on suurel määral tegevusel, mis ei ole avalikus teenistuses olevale ametnikule pearaamatupidajale kohane avaliku teenistuse seaduse § 51 mõistes. Kuna X korraldab eelnimetatud MTÜ-de aruandeid ja taotlusi avalikult, on häiritud paljud Jõgeva vallavalitsuse teenistujad. Kirjeldatud tegevustega kogumis on X rikkunud avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikeid 1, 2, 3 ja 4. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale inkrimineeritavad teod on leidnud tõendamist eelkõige isikuliste tõendiallikate näol kui ka kirjalike tõendite põhjal, mis kinnistavad kogumis etteheidetud tegusid. Arvestades kaebaja isikut, kes on pädev töötama pearaamatupidaja ametikohal, on pädev orienteeruma vastava valdkonna õigusaktides ning on teadlik ametikohale esitatud nõuetest ning tööülesannetest, oli teadlik oma tegude tagajärgedest. Vallavanem tegi Xele distsiplinaarmenetluse alustamise alguses suulise ettepaneku lahkuda omal soovil
sõbralikus õhkkonnas, kuid X ei olnud sellega nõus. Samuti selgitati vestluse käigus, et ainus võimalik lahendus on töösuhte lõpetamine, kuna edasine toostöö ei ole võimalik. Kohtu seisukoht
13.Kaebaja on eelpool nimetatud tunnistajate Tiit Lääne ning Terje Rudissaar ütluste kõrval kohtule kirjalike tõenditena esitanud Jõgeva Vallavalitsuse 21.03.2022. a käskkirja nr 4P, Jõgeva Vallavalitsuse 21.03.2022. a käskkirja nr 5P, Jõgeva Vallavalitsuse 30.03.2022. a käskkirja nr 7P, distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, kaebaja arvamuse ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta, Jõgeva vallavanema 10.05.2022. a käskkirja nr 11P, töökorralduse reeglid, pearaamatupidaja ametijuhendi, Jõgeva vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja, e-kirjavahetuse seoses VeeRa-ga, Jõgeva Vallavolikogu lahkumispalve, Jõgeva Vallavolikogu 25.11.2021. a otsuse nr 3, Jõgeva Vallavolikogu 25.11.2021. a otsuse nr 5, ekirjavahetuse seoses eelarvega. Vastustaja on lisaks tunnistajate Angela Saksingu, Asso Nettani, Kaily Moonese, Eva-Kristi Heina ja Helle Kajaste ütlustele esitanud kirjalike tõenditena vallavanema 10.05.2022. a käskkirja 11P ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, 2022. a vallaeelarve seletuskirja, seletuskirja A. Nettanilt, selgitused T. Pärsimilt, K. Mooneselt ja H. Kajastelt, selgitused seoses pearaamatupidajaga ja A. Saksingu seletuskirja, dokumendihaldusprogrammi väljavõtte, tabeli nõunikele nende hallatavate asutuste 2022. a eelarvele ligipääsu kohta, Xe ametniku teenistuslehe, ametivande ja CV, pearaamatupidaja ametijuhendi, käskkirjade nr 4P, 5P 11P koopiad, haridusnõuniku ametijuhendi, E. Lääne ja K. Kivi Teamsi kirjavahetuse ja e-kirjade vahetuse.
14.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
15.Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1 alusel on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses.
16.Kaebaja nõuab teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kolme kuu keskmise palga hüvitamist. Lisaks taotleb kaebaja kahju hüvitamist õigusvastaselt distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise tõttu saamata jäänud töötasu ulatuses. Seega on kaebusega halduskohtule esitatud tuvastamis- ja hüvitamisnõuded halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 j 6 järgi.
17.Vaidlustatud käskkiri anti ATS § 75 lg 4, § 76 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel ning distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet ja vastulauseid arvestades. Haldusaktis on märgitud: „Jõgeva vallavalitsuse pearaamatupidaja Xele on alust süüks panna teod, mida on kirjeldatud
24.aprilli 2022 dokumendis „Jõgeva Vallavalitsuse pearaamatupidaja X suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõte“(edaspidi kokkuvõte). Pearaamatupidaja Xele heidetakse ette Jõgeva vallavalitsuse töökorralduse reeglite (punkt 1.2) eiramist ja õigeaegselt korrektse eelarve esitamata jätmist (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lõige 3), samuti teenistuskohustuste omakasupüüdmatult täitmata jätmist (Jõgeva vallavalitsuse pearaamatupidaja ametijuhend punkt 4.1). Eespool kirjeldatud tegevustega on X rikkunud avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikeid 1, 2, 3 ja 4. X nimetati ametisse 24. augustist 2020. Etteheidetud teod on tõendatud isikuliste ütluste ja kirjalike dokumentidega ning on Xe poolt (kokkuvõttes esitatud 3. episood) toime pandud kestvalt ehk pidevalt (perioodil 2021-2022).
Kokkuvõttes kirjeldatud olukorrad Jõgeva vallavalitsuse töökorralduslikus ja avaliku olemuse raamistikus on kogumina olulised rikkumised, mis on toime pandud tahtlikult ja toonud kaasa usalduse kaotuse. 4. mail 2022 edastas X omapoolse vastulause koos selgitusega. Vallavanem on esitatuga tutvunud.“.
18.ATS § 51 sätestab ametniku üldiste kohustustena: (1) Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. (2) Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. (3) Ametnik peab juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Kõrgemalseisva juhi juhistest ja korraldustest peab ametnik teavitama vahetut juhti.
19.ATS § 69 kohaselt on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuse süüline rikkumine. ATS § 94 lg 1 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel.
20.Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt heidetakse kaebajale ette 2021-2022. aastal Jõgeva vallavalitsuses Jõgeva vallavalitsuse töökorralduse reeglite (punkt 1.2) eiramist ja õigeaegselt korrektse eelarve esitamata jätmist (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lõige 3), samuti teenistuskohustuste omakasupüüdmatult täitmata jätmist (Jõgeva vallavalitsuse pearaamatupidaja ametijuhend punkt 4.1). Eespool kirjeldatud tegevustega on X rikkunud avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikeid 1, 2, 3 ja 4. Esimene etteheide seisneb 2022. a jaanuari algusest kuni 07.01.2022. a abivallavanema ja vallavanema korralduste eiramist vallavalitsuse nõunikele eelarverakenduse VeeRa kasutusõiguse andmine. 07.01.2022. a lepiti vallavanema osalusel kaebajaga kokku, et 2022. aasta eelarvele saavad nõunikud ligipääsu peale eelarve vastu võtmist volikogus, kuid 2022. aasta eelarve jälgimiseks puudub endiselt kõigil nõunikel 24.04.2022. a kokkuvõtte koostamise seisuga täies ulatuses õigus, on kaebaja puhul tegemist pideva korralduste eiramisega, mis on toonud kaasa vallavanema ja ametnike usalduse kadumise kaebaja suhtes ja raskendanud asutusesisest koostööd. Teine etteheide seisneb ebakorrektses 2022. aasta eelarve koostamises. Ametijuhendis on kirjas, et pearaamatupidaja vastutab ülesannete õigeaegse, kvaliteetse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest. Pearaamatupidaja Xe poolt esitatud 2022. aasta eelarve eelnõu esitati vallavalitsusele 29.11.2021. a, sinna juurde kuuluv seletuskiri oli vigadega. Kehtiva eelarve koostamise ja täitmise korra järgi peab valitsus esitama eelarve volikogu menetlusse hiljemalt 1. detsembriks. Seega polnud juhtkonnal aega ega võimalust eelarvega põhjalikult tutvuda. Lisaeelarvet koostades ei ole kõikide nõunike ja osakonnajuhtidega kooskõlastatud nende eelarves tehtud muudatusi. Kaebaja on rikkunud Jõgeva vallavalitsuse töökorralduse reeglite punkti 1.3, jättes vallavalitsusele õigeaegselt esitamata Jõgeva valla 2022. aasta eelarve projekti, mille koostamine toimus 27.-28. novembril. Kolmanda etteheitena seisneb sisuliselt teravaim probleem pearaamatupidaja seotuses tema tütre ja tütre elukaaslasega seotud MTÜ-dega (B MTÜ, E MTÜ, C MTÜ). Kõnealune teema on esile kerkinud juba paar aastat tagasi (sh ka Palamuse valla ajal, kui kaebaja oli seal raamatupidaja), kuid otseselt teravaks ja murettekitavaks on muutunud viimaste kuude jooksul.
Asjaolu, et pearaamatupidaja on seotud eelnimetatud MTÜ-dega, on teada enamusele Jõgeva vallavalitsuse teenistujatest, kuna seda ei varja ka pearaamatupidaja ise. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal on äriregistri andmetel kaebaja seotud OÜ-ga A juhatuse liikme staatuses, Mittetulundusühinguga D juhatuse liikme staatuses ja Mittetulundusühinguga E kui kontaktisik. Pearaamatupidaja ei ole teavitanud kirjalikult vallavanemat asjaolust, et ta tegutseb eelpool nimetatud ühingutes. Nimetatud kohustus on sätestatud ATS § 60 lõikes 3. Tegemist on selge huvide konflikti ning sellest tuleneva usalduse kaotusega.
21.Riigikohtu halduskolleegium on 7. juuni 2018. a kohtuasja nr 3-15-2221 otsuse punktis 13 ühtlustanud kohtupraktikat distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade puhul: “ Kolleegium asub seisukohale, et mõne teo äralangemine tegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, ja mõne teo ebaõige kvalifitseerimine tahtliku teona ei too alati kaasa distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui ebaõigesti kvalifitseeritud tegu või teod ei moodusta olulist osa ette heidetud tegudest ei arvu ega eelkõige rikkumise raskuse poolest. Kohtul ei tohi tekkida kahtlust, et ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus võib olla ebaproportsionaalne või et kaalutlusviga võib olla kaasa toonud teistsuguse karistuse.“
22.Vaidlustatud kärkkirja ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt on kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus ajendatud kaebaja ja abivallavanema vahel 2022. a jaanuaris tekkinud eriarvamusest seoses eelarverakendusega VeeRa, sest selle sündmusega on põhjendatud ka Jõgeva Vallavalitsuse 21.03.2022.. a käskkirjaga nr 4P (I kd, tl 7) kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Samuti on eelarverakendusele VeeRa valdkonnanõunikele ligipääsu võimaluse takistamine olnud esmaajendiks kaebaja teenistusest kõrvaldamiseks distsiplinaarmenetluse ajaks Jõgeva Vallavalitsuse 21.03.2022. a käskkirjaga nr 5P (II kd, tl 8).
23.Vaidlustatud kärkkirja ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt on kaebaja usalduse kaotuse tõttu teenistusest vabastamise põhikaalutluseks aga distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte
3.episood, mille vastustaja on kvalifitseerinud ATS § 60 lõikes 3 sätestatud kohustuse eiramisena.
24.ATS § 60 sätestab ametniku teenistuspiirangud ja paragrahvi 3. lõike kohaselt, ametnik peab viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigust omavat isikut kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kõrvaltegevusega. Kohtu hinnangul nähtub see distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte 3. punktist, mille kohaselt: „3. Sisuliselt teravaim probleem seisneb pearaamatupidaja seotuses tema tütre ja tütre elukaaslasega seotud MTÜ-dega (B MTÜ, E MTÜ, C MTÜ).“ Samuti on nimetatud rikkumine ainukesena fikseeritud vaidlustatud käskkirjas kui kõige pikemat aega väldanud rikkumine: „X nimetati ametisse 24. augustist 2020./--/ ning on Xe poolt (kokkuvõttes esitatud 3. episood) toime pandud kestvalt ehk pidevalt (perioodil 2021-2022).“. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on samuti kaebajale esitatud õiguslik etteheide selles, et: „Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal on äriregistri andmetel X seotud OÜ-ga A juhatuse liikme staatuses, Mittetulundusühinguga D juhatuse liikme staatuses ja Mittetulundusühinguga E kui kontaktisik. Pearaamatupidaja X ei ole teavitanud kirjalikult vallavanemat asjaolust, et ta tegutseb eelpool nimetatud ühingutes. Nimetatud kohustus on sätestatud avaliku teenistuse seaduse § 60 lõikes 3.“.
25.Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on resümeeritud, et „2022. aasta vallaeelarve seletuskiri on oma olemuselt oluline dokument ning vead nendes omavad kaalukat tähendust asutuse maine kui ka edasise töökorralduse osas. Vallavanema õiguslik korraldus on ametnikule täitmiseks ning ATS kohaselt kõrvaltegevusest teavitamine ametnikule kohustuslik. /--/
Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et ta ei teadnud talle etteheidetud eksimuste süülisest olemusest. Keskmisele mõistlikule ametnikule on kõnealused teod arusaadavalt käsitletavad rikkumistena, mis on juba toonud kaasa ametisse nimetamise õigust omava isiku usalduse kaotuse pearaamatupidaja Xe suhtes. Samuti on rikkumiste iseloomu, ulatust ning vältust arvestades alust asuda seisukohale, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada nõuetekohast teenistuskohustuste täitmist.“.
26.Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud käskkiri õiguspärane kõigi kaebajale süüks arvatud tegude puhul. Halduskohus on seisukohal, et käesolevas asjas kaebajale ebaõigesti vastustaja poolt süüks arvatud rikkumised moodustavad määrava osa etteheidetavatest tegudest, mistõttu on kõrvaldamata kahtlus, et ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus on ebaproportsionaalne ja et kaalutlusveata oleks kaebajale määratud kergem karistus kui teenistusest vabastamine.
27.Vaidlustatud käskkirjast ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, samuti kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja teenistusest kõrvaldamise kohta antud haldusaktidest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on vastustaja tuvastanud ja otsustanud, et kaebaja on rikkunud ausus- ja teavitamiskohustust kõrvaltegevusest. Vastupidi, distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on rõhutatud, asjaolu, et pearaamatupidaja X on seotud eelnimetatud MTÜ-dega, on teada enamusele Jõgeva vallavalitsuse teenistujatest, kuna seda ei varja ka pearaamatupidaja ise. Kaebajale on esitatud õiguslik etteheide kõrvaltegevusest ametisse nimetamise õigust omavat isiku – vallavanema teavitamata jätmises.
28.Kaebaja kohtumenetluses esitatud tõenditega on nimetatud vaidlustatud korralduse kaalutlused aga kummutatud.
29.Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebaja nimetatud ametisse alates 24.08.2020. a. Kaebaja teenistusse nimetamine vaidlustatud käskkirjas nimetatud ajal on tõendatud ka sissekandega kaebaja teenistuslehel (I kd, tl 158p).
30.Kaebaja tunnistaja Tiit Lääne ütluste kohaselt tunneb ta kaebajat ajast, kui tunnistaja Jõgeva vallavanemana Xe pearaamatupidajaks vallavalitsuse teenistusse võttis. Tunnistaja ütluste kohaselt ta teadis vallavanemana kaebaja kõrvaltegevusest põhitöö kõrvalt, kuna kaebaja rääkis sellest juba töövestlusel. Täpsemalt ühe äriühingu juhatuse liikmena ning lisaks osutas kaebaja raamatupidamisteenust ka mitmele MTÜ-le. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis töövestlusel ka abivallavanem Terje Rudissaar. Tunnistaja vallavanemaks olemise ajal ei esinenud olukordi, kus kaebaja erahuvid oleksid mõjutanud tema ametikohustuste täitmist ja kaebaja ei osalenud pearaamatupidajana mistahes toetuste jagamisel ja ei võtnud isiklikult osa selliste otsuse tegemisest.
31.Kaebaja tunnistaja Terje Rudissaare ütluste kohaselt oli ta abivallavanem 29. maist 2020. a kuni 2021. a jaanuarini ja kaebaja töötas tema alluvuses. Kaebaja informeeris raamatupidajana tööle kandideerimisel, et ta pakub raamatupidamisteenust, kusjuures tunnistaja teadis ka varasemalt tema seotusest Bga. Töövestlusel tuli välja seotus ka Cga. Tunnistaja ütluste kohaselt, kõik Jõgeva valla raamatupidajad pakuvad raamatupidamisteenuseid. Vallasekretär nägi kandideerimise dokumente ja tunnistaja oli Egle Lääne toas kui X tuli sinna ja esitas dokumendi, milles andis teada oma seotusest MTÜ-de ja OÜ-dega. See võis olla kaebaja teisel töönädalal, s.o 31.08-04.09.2020. a. X tõi vallavalitsusse raamatupidamistarkvara PMen, mis lihtsustas raamatupidajate tööd ja võeti kasutusele eelarvestamise tarkvara VeeRa, kus kogu info jooksis vallavanemale ja abivallavanemale kuidas eelarvet koostatakse. Õiguste andmine teenistujatele oli VeeRa administraatoril, vallavanemal, abivallavanematel ja pearaamatupidajal.
32.Kohus loeb tunnistajate Tiit Lääne ja Terje Rudissaare ütlustega tõendatuks kaebaja poolt Jõgeva Vallavalitsuse teenistusse astumisel tema ametisse nimetamise õigust omava isiku teavitamise ATS § 60 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kõrvaltegevusega tegelemisest teenistusse astumisel. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendatud, et kaebaja teenistusse nimetanud vallavanem teadis kõrvaltegevusest kaebaja teenistuses oleku ajal. Tunnistaja T. Rudissaare ütlused tõendavad kaebaja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ATS § 60 lõikes 3 nimetatud teavitamiskohustuse täitmise eelmise vallavanema kui teenistusse nimetamise õigust omava isiku ees. Seega kummutavad tunnistajate ütlused vaidlustatud käskkirja põhikaalutluse. Kohus loeb tunnistaja T. Lääne ja tunnistaja T. Rudissaare vande all ütlused usaldusväärsemaks võrreldes vastustaja kohtuistungil esitatud suhtlusplatvormi Teams kuvatõmmisega (I kd, tl 170) kui vahendusliku tõendiga, milles sisalduva info kohaselt rikkus kaebaja vastustaja hinnangul ATS § 60 lõiget 3. Kuvatõmmisele vastustaja oma vaidlustatud haldusakti ja kontrollakti kaalutlustes tuginenud ei ole. Samuti on suhtlusplatvormis vallasekretäriga vestluses osalenud E. Lääne erinevalt tunnistajatest T. Läänest ja T. Rudissaarest, asjas seotud isikuks varasemate teenistuskohustuste võimaliku puuduliku täitmise tõttu, kuna T. Rudissaare nähes kaebaja poolt E. Läänele üle antud kirjalik teavitus vallavalitsuses kaebaja teenistusest vabastamise ajaks vastustaja versiooni kohaselt vallakantseleis säilinud ei ole.
33.Samuti loeb kohus tunnistajate T. Lääne ja T. Rudissaare ütlustega tõendatuks, et kaebaja ei pannud kaebajale süüks arvatud tegudest ühtegi tegu toime ajal, mil tunnistajad olid vastavalt vallavanema ja abivallavanema ametites. Kaebajale süüks arvatud teod on haldusakti kohaselt toime pandud perioodil 2021-2022. aasta, millest 2021. a alguses oli tunnistajatest vähemalt T. Rudissaar vallavalitsuse teenistuses.
34.Kaebaja poolt distsiplinaarsüüteona ATS § 60 lõike 3 rikkumine ei ole neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel vaidlustatud haldusaktis toodud asjaoludel tõendatud.
35.Kohus märgib vastuseks vastustajale, et kohtupraktikas on valitsev seisukoht, mille kohaselt on ametnikul kõrvaltegevustega tegelemise keelamine põhiseaduse § 29 sätestatud õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta kaitsealas (nt RKHKo 3-4-1-1-12, p 35, Trt RKKo 3-17-898, p 25 jj). Kusjuures isiku riivatud õiguse piiramine on lubatud üksnes seadusena kehtestatud õigusaktiga, sest PS §-st 11 tulenevalt võib õiguse piiramine toimuda ainult kooskõlas põhiseadusega. Seetõttu on ühelt poolt oluline, et vaatamata sellele, et vastustaja haldusmenetluses kogutud menetlusdokumentide kohaselt teadis enamik vallavalitsuse teenistujaid, sh eelmine vallavanem ja abivallavanem kaebaja kõrvaltegevusest, ei olnud vastustaja ja kaebaja teenistusse võtnud vallavanem keelanud tegelikkuses kaebajal kõrvaltegevust ATS § 60 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu vastustaja kaalutlused kõrvaltegevuse tõttu usalduse kaotusest teenistusest vabastamise alusena kaebaja suhtes veenvad ja ei anna alust tema teenistusest vabastamiseks vaidlustatud haldusaktis esitatud kaalutlustel, sest vaidlustatud käskkirjas kaebajale esitatud õiguslik etteheide ei ole kohtu hinnangul tõsikindlalt tõendatud. Käskkirjas toodud põhjendused Jõgeva Vallavalitsuse töökorralduse reeglite p 1.2 vastase omakasupüüdmatuse nõude rikkumise osas on lisaks sellele jäänud hüpoteetiliseks.
36.Õigeaegselt korrektse eelarve esitamata jätmine kvalifitseerituna kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 22 lõige 3 rikkumisena kaebaja poolt, ei saa olla aluseks kaebaja teenistusest vabastamiseks usalduse kaotuse motiivil. KOFS § 22 lg 3 kohaselt esitab eelarve eelnõu ja seletuskirja valla- või linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust. KOFS § 22 lg 3 ei reguleeri pearaamatupidaja ja vallavalitsuse
liikmete sisepädevust vallavalitsuses. KOFS § 22 lg 3 reguleerib vallavalitsuse ja volikogu vahelisi õigussuhteid ja tähtaega eelarve esitamiseks. Kaebajale süüks arvatud pearaamatupidaja teenistuskohustusi reguleerivad siseaktid on blanketse dispositsiooniga, sisaldades määratlemata õigusmõisteid, mida vaidlustatud haldusaktis käsitletud ja sisustatud ei ole. Kaebaja ei olnud kohtule esitatud tõendite kohaselt kollegiaalorganist vallavalitsuse (KOKS § 49 lg 4) liikmeks, mistõttu ei rikkunud ega saanud rikkuda ametnikuna süüliselt seadust (KOFS § 22 lg 3), mille rikkumise eest ta teenistusest vabastati. Kaebaja on põhjendanud segadust eelarvega ja eelarve seaduses sätestatust hiljem esitamist võimuvaakumiga vallavalitsuses seoses vallavalitsuse 16.11.2021. a lahkumispalve (I kd, tl 41) alusel tagasiastumisega. Kaebaja on kaebuses peamiselt korranud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele vastustajale esitatud vastuväiteid (I kd, tl 15-18). Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas (I kd, tl 19-20) sedastanud, et vallavanem on esitatuga tutvunud, esitamata ühtegi kaalutlust kaebaja vastuväidete kummutamiseks. Vaidlustatud käskkiri on kaebajat koormava haldusaktina selles osas täiesti põhjendamata ja kuna vallavanem pole esitanud ühtegi kaalutlust, miks ta kaebajaga ei nõustu, siis ka motiveerimata ja põhjendamata, mistõttu pole kontrollitav (HMS § 56). Motiveerimata koormav haldusakt on õigusvastane ja kohtu hinnangul kaebaja õigusi rikkuv. Kohtul puudub veendumus, et vastustaja lähtus vaidlustatud haldusakti andes ka tegelikkuses nendest kaalutlustest, mis esitati vastustaja poolt kohtumenetluses ja mille kohta valla seaduslik esindaja esitas põhistavaid tõendeid alles kohtuistungil. Vastustaja tõendid tõendavad tavasid töötava vallavalitsuse puhul, mitte kaebuses ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud vastuväites kirjeldatud lahkumispalve (I kd, tl 41) aegses ja järgses olukorras, mis mõjutas kohtu hinnangul vaieldamatult kaebaja võimalust pearaamatupidaja ametijuhendi ja vallavalitsuse töökorralduse reeglite sätete täpseks järgimiseks. Tunnistaja Asso Nettani kohtuistungil antud ütlused neid vastuolusid kohtu hinnangul ei kummuta, sest olgu pearaamatupidaja osalusel või ilma, eelarve on volikogul tähtaegselt olnud võimalik seadusjõustada sisuliselt paari päeva jooksul.
37.Kaebajale vaidlustatud käskkirjas esitatud süüdistustest on vastustaja tunnistajate Angela Saksingu, Asso Nettani, Kaily Moonese, Eva-Kristi Heina ja Helle Kajaste ütlustega, aga ka haldusmenetluses kogutud kirjalike tõenditega, kohtu hinnangul tõendatud üksnes kaebaja poolt vallavanemalt 07.01.2022. a korralduse saamise järgselt eelarverakendusele VeeRa nõunikele kasutusõiguse andmata jätmises 2022. aasta eelarve osas.
38.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal oli tehniliselt võimalik vallavanema korraldus täita. Kaebaja on haldusmenetluses kogutud kirjalike tõendite kohaselt esitanud 7. jaanuari järgselt jätkuvaid vastuväiteid korralduse täitmisele. Kuna distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt leppis vallavanem kaebajaga 07.01.2022. a kokku, et 2022. aasta eelarvele saavad nõunikud ligipääsu pärast eelarve vastu võtmist volikogus, siis on vastustaja tõenditega kohtu hinnangul tõendatud, et 2022. aasta eelarve jälgimiseks puudus 24.04.2022. a seisuga endiselt kõigil nõunikel õigus, mistõttu on tõendatud kaebaja poolt vallavanema seadusliku korralduse täitmata jätmine vastustaja kohaldatud õiguslikul alusel. Kaebaja tegevusetust ei õigusta ka kaebaja viidatud kohtupraktika seisukohad. Samas, kuna vallavanem on vaidlustatud haldusakti (teenistusest vabastamise käskkiri ja selles viidatud kokkuvõte) kohaselt 07.01.2022. a vähemalt kaudselt möönnud kaebaja varasemate
vastuväidete asjakohasust, siis ei ole tõendatud kaebaja süü abivallavanema ja vallavanema varasemate kui 07.01.2022. a samasisuliste korralduste täitmata jätmises. Kohtu hinnangul ei saa aga ainuüksi tõendamist leidnud rikkumine olla aluseks kaebaja teenistusest vabastamiseks usalduse kaotuse motiivil.
39.Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit eelarverakenduse VeeRa õigusliku staatuse kohta ega selle kohta, kellel vallavalitsusest olid administraatori õigused kaebaja kõrval. Kaebaja tunnistaja T. Rudissaare ütlustega on tõendatud vastavate õiguste olemasolu pearaamatupidaja kõrval ka vallavanemal ja kõigil abivallavanematel. Nimetatut ei ole vaidlustatud käskkirjaga kaebaja teenistusest vabastamisel kaalutud ja kohtumenetluses vastupidist tõendatud. Tunnistaja T. Rudissaare ütluste kohaselt oli tarkvara VeeRa omanikust administraatoril pearaamatupidajaga vähemalt võrdsed õigused. Kaebajale etteheidetav rikkumine seoses eelarverakendusega VeeRa ei saa olla tegelikkuses oluline, kuna vastustaja ei ole pidanud vajalikuks kaebaja tegevuse tõkestamiseks kaebajast möödaminnes pöörduda probleemi lahendamiseks tarkvara omaniku poole, kelle tarkvara vallavalitsus ja pearaamatupidaja kasutab ja mille kasutamisõigusi viimane piiras abivallavanemale alluvatele nõunikele. Vallavanem on 07.01.2022. a kaebajaga eelkirjeldatud kokkulepet sõlmides sisuliselt andnud kaebajale aktsepti eirata abivallavanema ja enda varasemaid korraldusi. Kuna vastustaja ei ole vaatamata kohtu ja kaebaja nõudmisele esitanud tõendeid eelarverakenduse VeeRa õigusliku staatuse ega sisulise toimimise kohta, siis ei ole kummutatud kaebaja väide, et vaidlustatud haldusaktis nimetatud abivallavanemal olid tegelikkuses eelarverakenduses VeeRa kaebajaga samad õigused ja järgnev oli lihtsalt kahe avaliku teenistuja vastastikuse lugupidamatuse tulem, mille käigus esitati kaebajale õiguslik etteheide mh seoses 2021. a novembris-detsembris volikogus eelarve menetlusega ja tõstatati kaebaja suhtes ka ausus- ja teavitamiskohustusega seonduv kui varasem avalik saladus.
40.Vaatamata kaebajale 2021. a lõpus eelarvemenetluse probleemidega esitatud õiguslikule etteheitele võttis volikogu eelarve tähtaegselt vastu. Seega ei saanud kaebaja rikkumine olla sellise raskusastmega, et kaebaja sel põhjusel usalduse kaotuse motiivil teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastada.
41.Lisaeelarvega vaidlustatud haldusaktis kaebajale esitatud õiguslik etteheide on vastustaja poolt kvalifitseerimata ja kajastatud sedavõrd üldsõnaliselt, et ka see rikkumine ei saa olla aluseks kaebaja teenistusest vabastamisele.
42.Kohus möönab, et aususkohustuse rikkumise osas ei pea haldusaktis isikule inkrimineeritav rikkumine olema kajastatud tavapärasele süüteomenetlusele omastele kriteeriumitele vastavalt, kuid käesoleval juhul on vaidlustatud haldusakti põhikaalutluseks teavitamiskohustuse eiramine ja aususkohustuse rikkumine võimalikul omakasu ajendil on esitatud kõrvalkaalutlusena. Kaebaja õigusvastane tegevusetus kõrvalkohustusest teavitamisel vallavanema ees ei ole tõendatud. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Põhjuslik seos ei pea küll alati avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda
põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (vrdl RKTKo 216-14655, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul vastustaja kummalegi osundatud põhimõttele vaidlustatud haldusaktis tuginenud ja seega põhjuslikku seost tõendanud ei ole. Põhikaalutluse tõendamatus välistab kohtu hinnangul kaebaja teenistusest vabastamise üksnes kõrvalkaalutluse alusel. Vaidlustatud haldusakti kohaselt ei ole kaebajale süüks arvatatud aususkohutuse rikkumine põhjuslikus seoses kaebajale süüks arvatud ülejäänud rikkumistega, sh omakasu eesmärgil teenistuskohustustest tulenevate volituste ärakasutamisega.
43.Kohtu hinnangul ei anna vaidlustatud käskkirjas kaebaja väidetavale teenistuskohustuste omakasupüüdmatult täitamata jätmisele antud õiguslik hinnang olla aluseks tema teenistusest vabastamiseks distsiplinaarsüüteo eest. Vastustaja toimetatud menetluses ei ole järgitud täielikult seaduslikkuse põhimõtet (HMS § 3 lg 1).
44.Kohtu hinnangul vastustaja poolt vaidlustatud käskkirjas kaebajale inkrimineeritud teod haldusmenetluses kogutud tõenditega ja kaebaja süü nende toimepanemises valdavalt tõendatud ei ole, mistõttu ei ole täidetud eeldused kaebaja distsipliinirikkumise eest teenistusest vabastamisega karistamiseks, sest määravalt ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus on ebaproportsionaalne. Kaalutlusvigadeta otsusega pidi kaasnema leebem karistus.
45.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus kaebuse.
46.Seoses kaebuse rahuldamisega peab poolte menetluskulud kandma vastustaja (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohased kulud on põhjendatud ja valikud (HKMS § 109 lg 6), arvestades kaebajale osutatud õigusabi ühikuhinda ja mahtu. Määrav osas õigusabi kuludest seondub vastustaja tunnistajate ütluste kuulamisega kohtuistungil.
47.Kaebaja nimi tuleb otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.